Natu ningeni oonkambadhala tu uvithile aalumentu
1. Aantu yuukashike kookantu wuni ya pumbiwa unene ya kwatele komeho iilonga yUukwaniilwa?
1 Sho iilonga yUukwaniilwa tayi humu komeho momasiku gahugunina, opu na ompumbwe ye endelela yaalumentu ya pyokoka pambepo ya kwatele komeho. (Mark. 4:30-32; Iil. 20:28; 1 Tim. 3:1-13) Ihe momahala gamwe aakiintu oyendji ohaya taamba ko onkundana yUukwaniilwa ye vule aalumentu. Momaputuko gamwe, aalumentu ohaye ethele iinima yopambepo nelongombiimbeli lyoyana miikaha yaakulukadhi yawo. Ongiini tatu vulu okuladhipika aalumentu oyendji ya kale ye na ehalo miinima yopambepo noye ye kelongelokalunga lyashili?
2. Oonkambadhala dhaPaulus naPetrus okuuvithila aalumentu odhe eta iizemo iiwanawa yini?
2 Natu uvithileni aalumentu: Ngele omusamane okwa taamba ko oshili, oha nwetha mo yamwe muukwanegumbo we ya ninge iilyo yelongelokalunga lya yela. Pashiholelwa, sho Paulus naSilas ya li mondholongo oyu uvithile omulangeli gwondholongo. Omulumentu ngoka negumbo lye alihe oya li ya ninginithwa. (Iil. 16:25-34) Sho Paulus a li u uvitha muKorinto “Krispus, omukuluntu gwosinagoga, pamwe naanegumbo lye ayehe oyi itaale.” (Iil. 18:8) Jehova okwa li a longitha Petrus a gandje uunzapo kuKornelius, omukuluntu gwetangakwiita ngoka a li “omulumentu ha simaneke Kalunga.” Kornelius pamwe naanegumbo lye nookuume ke, oya li ya ninginithwa. — Iil. 10:1-48.
3. Mokuholela Filippus, ‘aapangeli’ yeni to vulu okuuvithila?
3 Okuuvithila aalumentu mboka ‘aapangeli’ otashi vulu okunwetha mo oyendji. (1 Tim. 2:1, 2) Pashiholelwa, omuyengeli gwaJehova okwa li a lombwele Filippus a popye ‘nelenga’ ndyoka lya li omudhiginini gweliko lyomukwaniilwa omukiintu gwaEtiopia. Filippus okwa li u uvu elenga “tali lesha membo lyomuhunganeki Jesaja” nokwe li fatululile onkundana ombwanawa kombinga yaJesus. Omuetiopia ngoka okwa ningi omulongwa nokwa li a taandelitha onkundana ombwanawa mondjila okuya kegumbo lye. Otashi vulika wo a li u uvithile omukwaniilwa omukiintu naambala ye, aantu mboka ya li kaaye na ompito yokuuva onkundana ombwanawa. — Iil. 8:26-39.
4. Ongiini tatu vulu okuuvithila aalumentu oyendji onkundana ombwanawa?
4 Nkene to vulu okuuvithila aalumentu oyendji: Molwaashoka aalumentu olundji ohaya kala esiku alihe kiilonga, mbela ito vulu okulongekidha opo wu ye muukalele kongulohi, momahuliloshiwike nenge momasiku gomafudho? Okulonga olundji miitopolwa yoongeshefa otashi ku pe oompito wu uvithile aalumentu mboka olundji ihaaya kala momagumbo. Aamwatate otaya vulu wo okuninga oonkambadhala ya gandje uunzapo wontukuluka kaalumentu mboka haya longo nayo. Ngele tatu longo egumbo negumbo, unene tuu miitopolwa mbyoka hayi longwa olundji, oshi li nawa kaamwatate ya pule ya popye natate mwene gwegumbo.
5. Omumwameme oku na okuungaunga ngiini nomulumentu ngoka tu ulike ohokwe metumwalaka lyUukwaniilwa?
5 Uuna omumwameme a tsakaneke omulumentu e na ohokwe okutseya oshili, ke na okushuna ko oye awike. Ota vulu okuya ko nomusamane gwe nenge nomuuvithi gulwe. Ngele omulumentu ngoka ota ningi ehumokomeho, onawa omumwatate ngoka a pyokoka a konakone naye.
6. Ongiini tatu vulu okuholela Paulus ‘opo tu likole aantu oyendji’?
6 Hogolola iikundathanwa mbyoka aalumentu ye hole: Omuyapostoli Paulus okwa li ha tala aapulakeni ye nokulundula omafalomo ge ‘opo a likole aantu ooyendji.’ (1 Kor. 9:19-23) Ngaashi ye, natu tale iikundathanwa mbyoka tayi opalele aalumentu mboka tatu tsakaneke nokukala twi ilongekidha nawa. Pashiholelwa, aalumentu ohaya ipula olundji kombinga yomauhupilo, epangelo li li nawa nosho wo kombinga yesiloshimpwiyu negameno lyuukwanegumbo wawo. Otashi vulika wo ye na ohokwe okuuva kombinga yelalakano lyonkalamwenyo, onakuyiwa yevi nonokutya omolwashike Kalunga e etha okumona iihuna ku kale po. Onkundana yUukwaniilwa ndjoka tatu ka popya otayi ka taambiwa ko nuupu ngele otu na iinima mbyoka momadhiladhilo. — Omayel. 16:23.
7. Ongiini ayehe megongalo taya vulu okukwathela omusamane kehe shi omwiitaali, uuna e ya kokugongala nomukulukadhi gwe?
7 Natu kwathe aasamane mboka kaaye shi ooitaali: Nonando eihumbato ewanawa lyaamwameme ohali nwetha mo olundji aasamane yawo mboka kaaye shi ooitaali, iilyo yegongalo nayo otayi vulu wo oku kwathela. (1 Pet. 3:1-4) Uuna omusamane kehe shi omwiitaali te ya nomukulukadhi gwe kokugongala, ohole ndjoka tu ulukilwa kegongalo oyi li uunzapo wa kola. Okukala po kwe oku li euliko kutya oku na ohokwe yokwiilonga oshili notashi vulika a ka taambe ekonakonombiimbeli.
8. Ongiini aamwatate taya vulu okukwathela aasamane mboka kaaye shi ooitaali ngele tayu ulike ohokwe moshili?
8 Aalumentu yamwe ihayu ulike naanaa ohokwe petameko, ihe otashi vulika ya kale ya manguluka okupopya kombinga yOmbiimbeli uuna taye shi ningi nomumwatate. Aamwatate megongalo limwe sho taya talele po uukwanegumbo mboka wa topoka palongelokalunga oya ningi onkambadhala okupopya nomusamane ngoka kehe shi omwiitaali kombinga yiinima mbyoka ye shi kutya oku na ohokwe muyo. Shika osha fala sigo omoonkundathana dhiinima yopambepo nomusamane ngoka okwa ninginithwa ngashingeyi. Moshinima oshikwawo, omumwatate okwa li a kwathele omusamane kee shi omwiitaali a tule ko olugumbo kegumbo lye. Mokuulika ohokwe momukalo ngoka, ekonakonombiimbeli olya li lya tamekwa. (Gal. 6:10; Fil. 2:4) Ngele owu li omumwatate, ito vulu mbela okutaalela po aasamane mboka kaaye shi ooitaali ya hokana aamwameme?
9. Okudheula aalumentu Aakriste oshi na uuwanawa washike?
9 Dheula aalumentu Aakriste: Aalumentu mboka ya taamba ko onkundana yUukwaniilwa nokukala ya gwana okupewa iinakugwanithwa miilonga yaJehova, oye li “omagano” ngoka ge li aakuluntugongalo Aakriste mboka taya longitha uunkulungu wawo nokukoleka omagongalo gaapiya yaJehova. (Ef. 4:8; Eps. 68:18) Aalumentu mboka ohaya tonatele egongalo nehalo ewanawa. (1 Pet. 5:2, 3) Aalumentu mboka kaye li tuu eliko enene kaamwatate muuyuni auhe!
10. Ongiini oyendji ya mono uuwanawa sho Ananias a kwathele Paulus?
10 Nonando Saulus okwa li nale omuhepeki gwAakriste, okwa ningi “omuyapostoli gwaapagani.” (Rom. 11:13, OB-1954) Omolwiikala mbyoka, petameko omulongwa Ananias okwa li a tila okuuvithila Saulus. Ihe Ananias okwa landula elombwelo lyOmuwa nokupopya nomulumentu ngoka a ningi omuyapostoli Paulus. Uule womimvo dha piti, uukalele waPaulus owe etele aantu omayovi uuwanawa nomamiliyona otaya tsikile okumona uuwanawa moontumwafo dhe dha nwethwa mo ndhoka dhi li mOohapu dhaKalunga. — Iil. 9:3-19; 2 Tim. 3:16, 17.
11. Omolwashike twa pumbwa okuninga omalunduluko ga pumbiwa tu uvithile aalumentu?
11 Natu ninge omalunduluko ngaashi tatu vulu opo tu uvithile aalumentu mboka tatu tsakaneke. Uuna tatu shi ningi, Jehova ota ka yambeka shili oonkambadhala dhetu dha mana mo sho tatu longo ehalo lye nokukala tu na ko nasha niinima yUukwaniilwa.