IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr18 Oktoba kk. 1-11
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
  • Iinhlokwana
  • OKTOBA 1-7
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 9-10
  • nwtsty okurekhodiweko
  • Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Niphapheme’
  • “Bekangakhulumi Nabo Ngaphandle Komfanekiso”
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 10:16
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 9:38
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 10:22
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • OKTOBA 8-14
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 11-12
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:24, 25
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:33-35
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:49
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 12:42
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • OKTOBA 15-21
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 13-14
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 13:5
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 13:12-14
  • Umuntu Omkhulu Wenza Umsebenzi Ophasi
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 14:6
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 14:12
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • OKTOBA 22-28
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 15-17
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 15:19
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 15:21
  • Isibindi
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 17:21-23
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 17:24
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • OKTOBA 29–NOVEMBA 4
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 18-​19
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 18:37
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 18:38a
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Indlela UJesu Aphakamisa Ngayo Ukulunga KwakaZimu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 19:31
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
mwbr18 Oktoba kk. 1-11

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

OKTOBA 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 9-10

“UJesu Uyazitlhogomela Izimvu Zakhe”

(Jwanisi 10:1-3) “Ngiqinisile ngithi kini, nanyana ngubani ongangeni ngomnyango esibayeni sezimvu kodwana eqe ngenye indlela, ulisela begodu umdlelezeli. 2 Kodwana ongena ngomnyango ungumelusi wezimvu. 3 Umlindisango uyamvulela, nezimvu ziyalilalela ilizwi lakhe. Ubiza izimvu zakhe ngamabizo, azirholele ngaphandle.

(Jwanisi 10:11) Ngingumelusi omuhle; umelusi omuhle udela ukuphila kwakhe ngebanga lezimvu.

(Jwanisi 10:14) Ngingumelusi omuhle. Ngiyazazi izimvu zami nazo ziyangazi,

nwtsty okurekhodiweko

Isibaya Sezimvu

Isibaya sezimvu besiyindawo eyenzelwe ukuvikela izimvu eengebengwini neenlwaneni zemmangweni. Abelusi bebavalela imihlambabo esibayeni esiphephileko ebusuku. Ngeenkhathi zeBhayibheli, iimbaya zezimvu bezingafulelwa zakhiwa ngeendlela ezihlukahlukeneko nangobukhulu, kanengi bezakhiwa ngamatje bese kuba nomnyango munye kwaphela. (Num 32:16; 1Sa 24:3; Zef 2:6) UJwanisi ukhuluma ngokungena ‘emnyango’ wesibaya sezimvu ebesigadwe ‘ngumlindisango.’ (Jwa 10:1, 3) Endaweni la kunesibaya sezimvu khona, umhlambi munye ungalala ngaphandle ebusuku, begodu umlindisango uzokuhlala agadile bona avikele izimvu. Kuzakuthi ekuseni, umlindisango avulele abelusi umnyango. Umelusi ngamunye uzokubuthelela umhlambakhe ngokubiza izimvu zakhe, begodu izimvu zizokuzwa ilizwi lakamelusazo bese ziyamlandela. (Jwa 10:3-5) UJesu wasebenzisa umfanekiso lo ukuveza indlela abakhathalela ngayo abafundi bakhe.—Jwa 10:7-14.

w11 5/15 7-8 ¶5

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Niphapheme’

5 Ngekulumo engokomfanekiso, ubuhlobo phakathi kwezimvu nomelusi busekelwe elwazini nekuthembaneni. Umelusi wazi koke ngezimvu zakhe, izimvu ziyamazi begodu ziyamthemba umelusi. Ziyalazi begodu ziyalithemba ilizwi lakhe. UJesu wathi: “Ngiyazazi izimvu zami, nazo ziyangazi.” UJesu akagcini ngokwazi iindaba zebandla ezibonakala bulula kwaphela. Ibizo lesiGirigi lapha elitlolwe ngokobana ‘ukwazi’ litjengisa “ilwazi elingeneleleko, lobuqu.” Kwamambala, uMelusi Olungileko uzazi yena mathupha izimvu zakhe. Wazi bona imvu ngayinye itlhogani, ibuthakathaka begodu inamandla kuphi. Ayikho nayinye into umelusi angayaziko ngezimvu zakhe. Nezimvu zimazi ngokuzeleko umelusi wazo zithemba nobudosiphambili bakhe.

(Jwanisi 10:4, 5) Nasele azikhuphele ngaphandle zoke, ukhamba phambi kwazo, nezimvu ziyamlandela ngombana ziyalazi ilizwi lakhe. 5 Angeze zalandela umuntu ezingamaziko kodwana zizombalekela, ngombana azilazi ilizwi lomuntu loyo.”

cf 124-​125 ¶17

“Bekangakhulumi Nabo Ngaphandle Komfanekiso”

17 Kilokho akubonako, uGeorge A. Smith watlola encwadinakhe ethi, Historical Geography of the Holy Land wathi: “Ngezinye iinkhathi besiziphumulela ngeqadi kweminye yemithombo yeJudiya emini, la bekufikela khona abelusi abathathu namkha abane nemihlambabo. Imihlambi beyihlangana, besizibuza ukuthi umelusi uzowubona njani umhlambakhe. Kodwana ngemva kokusela nokudlala, abelusi bebakhuphuka, basuka emrhobeni, omunye nomunye enze itjhada lakhe ngendlela ehlukileko; bese izimvu zakhe ziyaphuma emhlambini ziye kumelusazo, imihlambi yoke ikhamba ngokuhleleka ngendlela efike ngayo.” Akunakuzaza ukuthi uJesu wakhetha umfanekiso omuhle bona akhanyise iphuzu lakhe, nange silalela iimfundiso zakhe begodu silandela uburholi bakhe, sizokutlhogonyelwa ‘ngumelusi omuhle.’

(Jwanisi 10:16) “Nginezinye izimvu ezingasizo zesibayesi; nazo kufuze ngizingenise, zizolilalela ilizwi lami, begodu zizokuba mhlambi munye, nomelusi munye.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 10:16

ngizingenise: Namkha “ngizirhole.” Isenzo sesiGirigi esithi, aʹgo esisetjenziswe lapha singatjho “ukungenisa” namkha ukudosaphambili,” kuye ngomongo wendaba. Omunye umtlolo wesiGirigi wangomnyaka pheze ka-200 wasebenzisa ibizo elihlobana nelesiGirigi (sy·naʹgo) ngokuvamileko litjho “ukubuthelela.” Njengombana anguMelusi oMuhle, uJesu uyabuthelela, anqophise, avikele, begodu ondle izimvu ezisesibayenesi (godu uqalisela ‘emhlambini omncani’ kuLukasi 12:32) nezinye izimvu zakhe. Ziba mhlambi munye ngaphasi komelusi munye. Indaba le igandelela ubunye abalandeli bakaJesu abazobuthabela.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jwanisi 9:38) Wathi: “Ngiyakholelwa kiyo, Kosi.” Wamkhothamela.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 9:38

wamkhothamela: Namkha “waguqa; waqala ngakuye; wamhlonipha.” Isenzo sesiGirigi esithi, pro·sky·neʹo siqalisele ekulotjheni uzimu, begodu sitjhugululwe ngokuthi “ukulotjha.” (Mat 4:10; Luk 4:8) Nanyana kunjalo, endabeni le, indoda eyalatjhwako, eyabelethwa isiphofu, yalemuka bona uJesu umkhulumeli kaZimu begodu yamkhothamela. Indoda eyalatjhwako akhenge iqale uJesu ngasuthi unguZimu, kunalokho yamqala ‘njengeNdodana yomuntu,’ uMesiya onamandla awanikelwe nguZimu. (Jwa 9:35) Nayikhothamela uJesu, yenza ngendlela efanako neyabantu ekukhulunywa ngabo emiTlolweni yesiHebheru. Bebakhothama nabakhuluma nabaphorofidi, amakhosi namkha abanye ababakhulumeli bakaZimu. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4-7; 1Kh 1:16; 2Kh 4:36, 37) Ezenzakalweni ezinengi, abantu abakhothamela uJesu bebatjengisa ukuthokoza uZimu ngalokho abenzela khona namkha bekufakazela bona uZimu uyabathanda.—Mat 2:2; 8:2; 14:33; 15:25.

(Jwanisi 10:22) Ngesikhatheso eJerusalema kwaba noMnyanya wokuHlanjululwa kwethempeli. Bekusebusika,

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 10:22

uMnyanya wokuHlanjululwa: NgesiHebheru ibizweli libizwa ngokuthi mnyanya we-Hanukkah (chanuk·kahʹ), okutjho “ukuVulwa; ukuHlanjululwa.” Bewuthatha amalanga abu-⁠8, uthoma ngelanga langee-25 enyangeni kaKhisilevi, nasele kutjhidele ubusika, bona kugidingwe ukunikelwa kwethempeli leJerusalema ngomnyaka ka-165, iKosi ye-Asiriya u-⁠Antiochus IV Epiphanes yatjengisa ukungahloniphi uJehova uZimu wamaJuda, ngokusilaphaza ithempelakhe. Ngokwesibonelo, yakha i-⁠aldari phezu kwe-aldari elikhulu, lapho bekwenziwa khona iminikelo yaqobe lilanga. Ngee-25 zangoKhisilevi, ngomnyaka ka-168, bona u-⁠Antiochus asilaphaze ithempeli lakaJehova ngokupheleleko, wanikela ngezavukazana phezu kwe-aldari bese wathatha umhluzi wakhona wafafaza ngawo ithempeli loke. Watjhisa amasango wethempeli, wagiriza indlu yabaphristi, wathatha ne-aldari legolide, itafula lokubeka isikwa, neembani zegolide. Ngemva kwalokho, wanikela ngethempeli lakaJehova kusingazimu uZewusi we-Olympus. Kwathi ngemva kweminyaka emibili, uJudasi Maccabaeus wavuselela idorobho nethempeli. Ngemva kobana ithempeli lihlanziwe, lanikelwa ngee-25 zangoKhisilevi, ngomnyaka ka-165 , kwenzeka patsi ngeminyaka emithathu ngemva kobana u-Antiochus enzele uZewusi uminikelo onyenyisako e-aldarini. Ukutjhisela uJehova umhlatjelo qobe lilanga kwavuselelwa godu. EmiTlolweni ephefumulelweko abukho ubufakazi obutjengisa ukuthi nguJehova owasebenzisa uJudasi Maccabaeus bona ahlule nokuthi wamlayela bona avuselele ithempeli. Nanyana kunjalo, uJehova khewasebenzisa abantu bakosontjhaba abangamlotjhiko, njengoKoretjhi wePheresiya, bona benze imisebenzi ethileko evumelana neminqophwakhe. (Isa 45:1) Yeke, kunengqondo ukuphetha ngokuthi, uJehova angasebenzisa abantu bakhe abazinikeleko bona bafeze intandwakhe. ImiTlolo iveza bona ithempeli belisolo likhona begodu lisebenza ukwenzela bona kuzaliseke iimphorofido ezimalungana noMesiya, umsebenzakhe wokutjhumayela, nomhlatjelwakhe. AmaLevi godu bekenza imihlatjelo bekube kulapho kufika isikhathi sokobana uMesiya anikele ngomhlatjelo omkhulu, okukuphila kwakhe ngebanga labantu. (Dan 9:27; Jwa 2:17; Heb 9:11-14) Abalandeli bakaKrestu gade bangakalayelwa bona bagidinge uMnyanya wokuHlanjululwa. (Kol 2:16, 17) Yeke, abukho ubufakazi obuveza bona uJesu namkha abafundi bakuvimbela ukugidinga umnyanya lo.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jwanisi 9:1-17) Njengombana adlula, wabona umuntu owabelethwa asiphofu. 2 Abafundi bakhe bambuza bathi: “Rabi, ngubani owonileko, mumuntu lo namkha babelethi bakhe, bona abelethwe asiphofu nje?” 3 UJesu waphendula wathi: “Akukoni yena namkha ababelethi bakhe, kodwana lokho kuvule ithuba lokuthi imisebenzi kaZimu ibonakaliswe ngaye. 4 Kufuze senze imisebenzi yaloyo ongithumileko kusesesemini; ubusuku buyeza lapho kungekhe kube nomuntu osebenzako. 5 Ikani nangisesesephasini, ngikukhanya kwephasi.” 6 Ngemva kokutjho lokhu, wakhafulela ehlabathini wenza idaka ngamathe, waninda idakelo emehlweni womuntu loyo 7 wathi kuye: “Khamba uyokuhlamba esizibeni seSilowama” (nakutjhugululwako kutjho ukuthi “Thunyiweko”). Wakhamba wayokuhlamba, wabuya abona. 8 Abomakhelwana nalabo egade bajayele ukumbona abawa bathi: “Umuntu lo akusuye na loya ovame ukuhlala phasi abawe?” 9 Abanye bebathi: “Nguye.” Abanye bathi: “Akusuye, ufana naye.” Kodwana yena bekasolo athi: “Nginguye.” 10 Yeke bambuza bathi: “Alo-ke amehlwakho avuleke njani?” 11 Wathi: “Umuntu okuthiwa nguJesu wenze idaka walizesa emehlwenami wathi kimi, ‘Khamba uyokuhlamba eSilowama.’ Ngatjhinga khona, ngahlamba bese ngabona.” 12 Nabezwa lokho bathi kuye: “Uphi umuntu loyo?” Wathi: “Angazi.” 13 Bathatha umuntu obekasiphofu lo batjhinga naye ebaFarisini. 14 Ngelanga uJesu enza ngalo idaka wavula amehlo wesiphofwesi bekuliSabatha. 15 NabaFarisi babuza umuntu lo ukuthi ubone njani. Wathi kibo: “Uninde idaka emehlwenami, ngahlamba, nje sengiyabona.” 16 Abanye babaFarisi bathi: “Umuntu loyo akaveli kuZimu, ngombana akalihloniphi iSabatha.” Abanye bathi: “Umuntu osisoni angazenza njani iimbonakaliso ezinje?” Yeke kwaba nokuhlukana hlangana nabo. 17 Godu bathi emntwini obekasiphofu: “Wena uthini ngaye, njengombana avule amehlwakho nje?” Umuntu lo wathi: “Umphorofidi.”

OKTOBA 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 11-12

“Lingisa Isirhawu SakaJesu”

(Jwanisi 11:23-26) UJesu wathi kuye: “Umfowenu uzokuvuka.” 24 UMarta wathi kuye: “Ngiyazi ukuthi uzokuvuswa kwabafileko ngelanga lamaswaphela.” 25 UJesu wathi kuye: “Mina ngikuvuka nokuphila. Loyo okholwa kimi, ngitjho nanyana angafa, uzokuphila; 26 bese kuthi woke umuntu ophilako akholwe kimi angekhe afe. Uyakukholwa lokhu na?”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:24, 25

Ngiyazi ukuthi uzokuvuswa: UMarta bekacabanga ukuthi uJesu bekakhuluma ngevuko lesikhathi esizako, ngelanga lamaswaphela. (Jwa 6:39) Ukukholelwa kwakhe efundisweni le bekuyinto ehle khulu. Abadosiphambili bekolo bangesikhathi sakhe, ababaSadusi, baphika bona ivuko lizokuba khona, nanyana ifundiso le isebaleni emiTlolweni ephefumulelweko. (Dan 12:13; Mar 12:18) Ngakelinye ihlangothi, abaFarisi bebakholelwa bona umphefumulo awufi. Nanyana kunjalo, uMarta bekazi ukuthi uJesu wafundisa ngethemba levuko begodu wenza neemangaliso zokuvuswa kwabantu, kodwana akhenge kube nomuntu owahlongakala isikhathi eside njengoLazaru.

Mina ngikuvuka nokuphila: Ukufa kwakaJesu nokuvuswa kwakhe kwavula indlela bona abahlongakeleko baphile godu. Ngemva kobana uJesu avusiwe, uJehova wamupha amandla, ingasi wokuvusa abahlongakeleko kwaphela kodwana wamnikela nawokuphila okungapheliko. (Jwa 5:26) KusAmbulo 1:18, uJesu uzibiza ngokuthi ‘ngophilako,’ begodu ‘uneenlodlhelo zokufa nezeThuna.’ Yeke, uJesu ulithemba labaphilako nabahlongakeleko. Uthembise ukuvula amathuna begodu anikele abafileko ukuphila, kungaba sezulwini bona babuse naye namkha ephasini elitjha elibuswa ngurhulumende wezulwini.—Jwa 5:28, 29; 2Pt 3:13.

(John 11:33-35) UJesu nakambona alila namaJuda eze naye nawo alila, wathinteka khulu ehliziyweni begodu watshwenyeka. 34 Wathi: “Nimlalisephi?” Bathi kuye: “Kosi, iza uzokubona.” 35 UJesu walila.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:33-35

walila: NgesiGirigi ibizo elithi ‘ukulila’ kanengi litjho ukulilela phezulu uzwakale. UJesu usebenzise isenzo esifanako nakabikezela ngokutjhatjalaliswa kweJerusalema.—Luk 19:41.

wathinteka . . . begodu watshwenyeka: Ukuhlobana kwamezwi amabili la kuhlathulula indlela uJesu azizwa ngayo esenzakalwenesi. Isenzo sesiGirigi esithi “wathinteka” (em·bri·maʹo·mai) ngokuvamileko sitjho amazizo adephileko, kodwana endabeni le siveza ukuthi uJesu wathinteka khulu. NgesiGirigi, ‘ukutshwenyeka’ (ta·rasʹso) kutjho ukugandeleleka. Ngokwesinye isazi, ukugandeleleka endabeni le kutjho “ukulilela ngaphakathi; ukuzwa ubuhlungu obukhulu namkha isizi.” Kusetjenziswe isenzo esifanako kuJwanisi 13:21 ukuhlathulula indlela uJesu azizwa ngayo nakathengiswa nguJudasi.—Qala okuzokufundwa ngakho kuJwanisi 11:35.

ehliziyweni: NgesiGirigi “emmoyeni.” Ibizo lesiGirigi elithi, pneuʹma la lisetjenziswe ngomqondo wokugandeleleka okuvela ehliziyweni yomuntu engokomfanekiso begodu embangela bona atjho namkha enze izinto ngenye indlela.—Qala Ihlathululo Yamabizo WeBhayibheli, “Moya.”

walila: Ibizo elisetjenziswe lapha (da·kryʹo) sisenzo sesiGirigi sebizo elithi “ukulila” elisetjenziswe emitloweni elandelako le, Luk 7:38; IzE 20:19, 31; Heb 5:7; sAm 7:17; 21:4. Kilokhu kubonakala kudzinyelelwe khulu ekulileni komuntu ngaphakathi angenzi itjhada kodwana kubonakale iinyembezi. EmiTlolweni yesiGirigi yamaKrestu, isenzwesi sisetjenziswe lapha kwaphela, begodu sihlukile kileso esisetjenziswe kuJwanisi 11:33 (qala okuzokufundwa ngakho) bona kuhlathululwe ukulila kwakaMariya namaJuda. UJesu bekazi bona bekazomvusa uLazaru, kodwana kwamzwisa ubuhlungu khulu ukubona abangani bakhe abathandako balila kabuhlungu. Ngebanga lokuthanda abangani bakhe nokubazwela, wakhihla isililo phambi kwabo. Ukulandisokhu kukubeka ebaleni ukuthi uJesu uyabazwela abantu abahlongakalelwako ngebanga laka-Adamu.

(Jwanisi 11:43, 44) Ngemva kokutjho lokhu, warhuwelela khulu wathi: “Lazaru, phuma!” 44 Umuntu obekahlongakele waphuma iinyawo nezandla zitantelwe ngamatjhila, nobuso bakhe butantelwe ngetjhila. UJesu wathi kibo: “Mtjhaphululeni nimlise akhambe.”

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jwanisi 11:49) Kodwana omunye wabo, uKhayafasi, obekamphristi ophakemeko ngomnyaka loyo, wathi kibo: “Nina anazi litho,

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 11:49

umphristi ophakemeko: Lokha u-Israyeli sele asitjhaba esizijameleko, umphristi ophakemeko bekahlala esikhundleneso ukuphila kwakhe koke. (Num 35:25) Nanyana kunjalo, ngesikhathi amaRoma aphethe ama-Israyeli, ababusi ebebabekwe maRoma bebanelungelo lokubeka nokwehlisa umphristi. (Qala Ihlathululo Yamabizo WeBhayibheli, “Phristi Ophakemeko.”) UKhayafasi, wakhethwa maRoma, bekamjameli onekghono owabusa isikhathi eside ukudlula ababusa ngaphambi kwakhe. Wabekwa ngomnyaka ka-18 emihleni kaJesu begodu wabusa bekwaba ngomnyaka ka-36. Ngokutjho kwakaJwanisi ukuthi uKhayafasi bekamphristi ophakemeko ngomnyaka lowo ka-33, ekhabolakhona bekatjho ukuthi isikhathi sokubusa komphristi ophakemeko uKhayafasi besifaka hlangana umnyaka uJesu abulawa ngawo.

(Jwanisi 12:42) Eqinisweni, abanengi ngitjho nababusi bamkholwa, kodwana akhenge bamvume ngebanga labaFarisi, bona bangazokuqothwa ngesinagogeni;

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 12:42

ababusi: Ibizo lesiGirigi elithi “ababusi” litjho amalunga wekhotho yamaJuda ephakemeko, iSanhendrini. Ibizweli lisetjenziswe kuJwanisi 3:1 ukuqalisela kuNikhodemusi, olilunga lekhotho.—⁠Jwa 3:1.

baqothwa ngesinagogeni: Namkha “bakhandelwa bona baye ngesinagogeni.” Ibizo lesiGirigi elithi a·po·sy·naʹgo·gos lisetjenziswe kwaphela kuJwanisi 12:42 naku-16:2. Umuntu oqotjhiweko bekanganakwa begodu angakhulunyiswa. Umndeni womuntu oqotjhiweko loyo bewungekhe usaba netjhebiswano namanye amaJuda begodu bewuzokudosa emhlweni kwezomnotho. Amasinagogi bewasetjenziselwa ukufundisa, ngezinye iinkhathi bewasetjenziswa njengamakhotho wendawo ebewanelawulo namandla wokukhupha isigwebo nokuqotha umuntu onomlandu.—Mat 10:17.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jwanisi 12:35-50) UJesu wathi kibo: “Ukukhanya kuzokuba phakathi kwenu isikhatjhana. Khambani nisesenokukhanya, ukwenzela bona ubumnyama bunganihluli; nanyana ngubani okhamba ebumnyameni akazi bona uyaphi. 36 Njengombana nisesenokukhanya, kholwani ekukhanyeni, bona nibe madodana wokukhanya.” UJesu watjho lokhu bese wakhamba wayobabhacela. 37 Nanyana bekenze iimbonakaliso ezinengi khulu phambi kwabo, bebangamkholwa, 38 ukwenzela bona ilizwi laka-Isaya umphorofidi lizaliseke, nakathi: “Jehova, ngubani okholwe into ayizwe kithi? Begodu malungana nesandla sakaJehova, sembulwe kubani?” 39 Ibanga ebelibenza bangakholwa kukuthi u-⁠Isaya godu wathi: 40 “Uphophaze amehlwabo, wathundubaza neenhliziyo zabo, ukwenzela bona bangaboni ngamehlwabo, bangazwisisi ngeenhliziyo zabo, batjhuguluke begodu ngibalaphe.” 41 U-Isaya watjho lokhu ngombana wabona iphazimulwakhe, wakhuluma ngaye. 42 Eqinisweni, abanengi ngitjho nababusi bamkholwa, kodwana akhenge bamvume ngebanga labaFarisi, bona bangazokuqothwa ngesinagogeni; 43 ngombana bebathanda iphazimulo yabantu ukudlula iphazimulo kaZimu.44 Kusesenjalo, uJesu waphakamisa ilizwi wathi: “Nanyana ngubani okholwa kimi akakholwa kimi kwaphela kodwana nakiloyo ongithumileko; 45 begodu nanyana ngubani ongibonako ubona naloyo ongithumileko. 46 Ngize njengokukhanya ephasini, bona woke umuntu okholwa kimi angahlali ebumnyameni. 47 Kodwana nanyana ngubani owezwako amezwami angawenzi, angimahluleli; ngombana angikazeli ukwahlulela iphasi, kodwana ukusindisa iphasi. 48 Nanyana ngubani ongangihloniphi begodu angawamukeli amezwami, ukhona ozomahlulela. Ilizwi engilikhulumileko ngilo elizomahlulela ngelanga lamaswaphela. 49 Ngombana angikakhulumi ngokuthanda kwami, kodwana uBaba ongithumileko nguye onginikele umyalo wokuthi khuyini ekufuze ngiyitjho begodu ngiyifundise. 50 Ngiyazi nokuthi umyalwakhe utjho ukuphila okungapheliko. Nje-ke nanyana yini engiyikhulumako, ngiyikhuluma njengombana uBaba angitjelile.”

OKTOBA 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 13-14

“Nginibekela Isibonelo”

(Jwanisi 13:5) Ngemva kwalokho wathela amanzi ngesitjeni wahlambisa abafundi bakhe iinyawo wazisula ngethawula ebekazitantele ngalo.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 13:5

wahlambisa abafundi bakhe iinyawo: Eenkhathini zama-Israyeli, amapatlagwana bekungiwo amanyathelo ajayelekileko. Umuntu nakawambetheko bekangekhe akghone ukukhandela ithuli nokusilaphazwa lidaka elisendleleni nemasimini. Yeke, besele kuyinto ejayelekileko bona umuntu nakavakatjhileko, akhuphe amapatlagwanakhe nakazokungena ngendlini, begodu umuntu ovakatjhelweko bekufuze atjengise ukwamukela isikhambi ngokusihlambisa iinyawo. IBhayibheli lineembonelo ezinengi zendaba le. (Gen 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Luk 7:37, 38, 44) UJesu nakahlambisa abafundi bakhe iinyawo bekabafundisa isifundo sokuthobeka nokusiza abanye.

(Jwanisi 13:12-14) Ngemva kokubahlambisa iinyawo wambatha izambatho zakhe zangaphandle, wahlala etafuleni godu wathi kibo: “Niyakuzwisisa na engikwenze kini? 13 Ningibiza ngokuthi ‘Mfundisi’ nokuthi ‘Kosi,’ nitjho kufanele, ngombana ngingikho. 14 Nje-ke, nangabe mina, nanyana ngiyiKosi noMfundisi, nginihlambise iinyawo, nani kufuze nihlambisane iinyawo.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 13:12-14

kufanele: Namkha “ngaphasi kwesibopho.” Ibizo lesiGirigi elisetjenziswe la ngokuvamileko lisetjenziswa ngomqondo wemali, okutjho “ukukoloda umuntu into ethileko.” (Mat 18:28, 30, 34; Luk 16:5, 7) Endabeni le nakwezinye, lisetjenziswe ngomqondo onabileko ngokuba nesibopho namkha ngokuba ngaphasi kwesipho sokwenza okuthileko.—1Jwa 3:16; 4:11; 3Jwa 8.

(Jwanisi 13:15) Ngombana nginibekela isibonelo sokuthi njengombana ngenzile kini, nani nenze okufanako.

w99 3/1 31 ¶1

Umuntu Omkhulu Wenza Umsebenzi Ophasi

Ngokuhlambisa iinyawo zabafundi bakhe, uJesu wabafundisa isifundo esinamandla sokuthobeka. Mbala, amaKrestu akukafuzi acabange bona aqakatheke khulu kangangokuthi afune ukwenzelwa izinto, begodu akukafuzi afune ukuvelela nokuhlonitjhwa. Kunalokho, kufuze alandele isibonelo sakaJesu, owathi ‘angikazeli ukwenzelwa, kodwana ngizele ukwenzela abanye nokunikela ngokuphila kwami bona kube sihlengo sabanengi.’ (Matewu 20:28) Abalandeli bakaJesu kufuze bazimisele ukuthobeka ngokusiza abafowabo, begodu babenzele imisebenzi enganakekiko.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jwanisi 14:6) UJesu wathi kuye: “Ngiyindlela neqiniso nokuphila. Akakho oza kuBaba ngaphandle kokuthi eze ngami.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 14:6

Ngiyindlela neqiniso nokuphila: UJesu uyindlela ngomqondo wokuthi nguye kwaphela esingakghona ngaye ukutjhidela kuZimu ngomthandazo. Godu ‘uyindlela’ yokobana abantu babuyisane noZimu. (Jwa 16:23; Rom 5:8) UJesu uyiqiniso ngomqondo wokuthi walikhuluma begodu waphila ngokuvumelana nalo. Wazalisekisa iimphorofido ezinengi ezatjengisa indimakhe ekuzalisekeni komnqopho kaZimu. (Jwa 1:14; sAm 19:10) Iimphorofidwezi zibe “‘ngu-iye’ [namkha zazaliseka] ngaye.” (2Ko 1:20) UJesu ukuphila ngombana ngomhlatjelwakhe wenza kwakghoneka bona abantu bazuze “ukuphila kwamambala,” ‘okukuphila okungapheliko.’ (1Tm 6:12, 19; Efe 1:7; 1Jw 1:7) Uzokuba ‘kuphila’ ebantwini abaziingidi abazokuvuswa banethemba lokuphila ePharadesi ngokungapheliko.—Jwa 5:28, 29.

(Jwanisi 14:12) Ngiqinisile ngithi kini, nanyana ngubani okholwa kimi naye uzokwenza imisebenzi engiyenzako; begodu uzokwenza imisebenzi emikhulu kunale, ngombana ngiya kuBaba.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 14:12

imisebenzi emikhulu kunale: UJesu bekangatjho bona imisebenzi esimangaliso ebeyizokwenziwa bafundi bakhe beyizokuba ngemikhulu kunaleyo ayenzako. Kunalokho, wavuma ngokuzithoba bona izinga labo lokutjhumayela nomsebenzi wokufundisa bewuzokuba mkhulu ukudlula wakhe. Abafundi bakhe bazokufikelela eendaweni ezinengi, bafikelele abantu abanengi, begodu batjhumayele isikhathi eside kunaleso asisebenzako. Amezwi kaJesu atjengisa ngokukhanyako bona ulindele abalandeli bakhe baragele phambili nomsebenzakhe.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jwanisi 13:1-17) Nje-ke njengombana uJesu bekazi ngaphambi komnyanya wePhasika bona isikhathi sakhe sokuthi akhambe ephasineli aye kuYise sesifikile, ubathandile okungebakhe ebebasephasini, wabathanda bekwaba sekupheleni. 2 Isidlo santambama besiraga, begodu uDeveli besekakufakile ehliziyweni kaJudasi Iskariyodi, indodana kaSimoni, ukuthi amthengise. 3 Yeke uJesu, azi ukuthi uBaba unikele zoke izinto ezandleni zakhe nokuthi uvele kuZimu begodu bekaya kuZimu, 4 wasikima esidlweni santambama wabeka izambatho zakhe zangaphandle eqadi. Wathatha ithawula walitantela edinini. 5 Ngemva kwalokho wathela amanzi ngesitjeni wahlambisa abafundi bakhe iinyawo wazisula ngethawula ebekazitantele ngalo. 6 Wafika kuSimoni Pitrosi. UPitrosi wathi kuye: “Kosi, ungihlambisa iinyawo?” 7 UJesu wathi kuye: “Lokhu engikwenzako awukuzwisisi nje, kodwana uzokuzwisisa ngemva kwezintwezi.” 8 UPitrosi wathi kuye: “Awa, angekhe ungihlambise iinyawo.” UJesu wathi kuye: “Ngaphandle kokuthi ngikuhlambise, awunatjhebiswano nami.” 9 USimoni Pitrosi wathi kuye: “Kosi, ungangihlambisi iinyawo kwaphela kodwana ngihlambisa nezandla nehloko.” 10 UJesu wathi kuye: “Nanyana ngubani ohlambileko akutlhogeki ahlanjiswe okhunye ngaphandle kweenyawo zakhe, kodwana uhlwenge ngokupheleleko. Nina madoda nihlwengile, kodwana ingasi noke.” 11 Ngombana bekamazi umuntu ozomthengisa. Kungakho athi: “Akusini noke enihlwengileko.” 12 Ngemva kokubahlambisa iinyawo wambatha izambatho zakhe zangaphandle, wahlala etafuleni godu wathi kibo: “Niyakuzwisisa na engikwenze kini? 13 Ningibiza ngokuthi ‘Mfundisi’ nokuthi ‘Kosi,’ nitjho kufanele, ngombana ngingikho. 14 Nje-ke, nangabe mina, nanyana ngiyiKosi noMfundisi, nginihlambise iinyawo, nani kufuze nihlambisane iinyawo. 15 Ngombana nginibekela isibonelo sokuthi njengombana ngenzile kini, nani nenze okufanako. 16 Ngiqinisile ngithi kini, isigqila asisisikhulu kunekosaso, nothunyiweko akasimkhulu kunaloyo omthumileko. 17 Nanazi izintwezi, niyathaba nanizenzako.

OKTOBA 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 15-17

“Anisiyingcenye Yephasi”

(Jwanisi 15:19) Ngathana beniyingcenye yephasi, iphasi belizokuthanda okungekwalo. Nje-ke ngebanga lokuthi anisiyingcenye yephasi, kodwana nginikhethile ephasini, kungebangelo iphasi linihloya.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 15:19

iphasi: Endabeni le, ibizo lesiGirigi elithi, koʹsmos liqalisele ephasini labantu ngaphandle kweenceku zakaZimu, umphakathi wabantu abangakalungi, abahlukaniswe noZimu. UJwanisi nguye kwaphela umtloli weVangeli owadzubhula uJesu ngokuthi athi abalandeli bakhe abasiyingcenye yephasi namkha abasibo bephasi. Umqondo ofanako uvela iinkhathi ezimbili emthandazweni kaJesu wamaswaphela nabapostoli bakhe abathembekileko.—Jwa 17:14, 16.

(Jwanisi 15:21) Kodwana bazokwenza zoke izintwezi kini ngebanga lebizo lami, ngombana abamazi loyo ongithumileko.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 15:21

ngebanga lebizo lami: EBhayibhelini, “ibizo” ngezinye iinkhathi lijamele umnikazi wegamelo, idumela lakhe, nakho koke angikho. (Mat 6:9) Endabeni kaJesu, ibizo lakhe lijamele amandla nesikhundla asinikelwe nguYise. (Mat 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4) UJesu uhlathulula bona kubayini abantu baphikisana nabalandeli bakhe: ngombana abamazi loyo amthumileko. Ukwazi uZimu kuzobasiza bazwisise begodu babe nelwazi malungana nokuthi ibizo lakaJesu litjho ukuthini. (IzE 4:12) Lokhu bekuzokuhlanganisa isikhundla sakaJesu njengombana akhethwe nguZimu bona abe Mbusi, iKosi yamakhosi, ekufuze boke abantu baguqe ngokuzithoba phambi kwayo nabazokufumana ukuphila okungapheliko.—Jwa 17:3; sAm 19:11-16; madanisa neRhubo 2:7-12.

(Jwanisi 16:33) Nginitjele izintwezi ukwenzela bona nibe nokuthula ngami. Ephasini nizokuba nesizi, kodwana yibani nesibindi! Ngilihlulile iphasi.”

it-1 516

Isibindi

AmaKrestu atlhoga isibindi nakazakubalekela ukusilaphazwa zizenzo nokuziphatha kwabantu bephaseli abangamaziko uZimu uJehova begodu bahlale bathembekile kuye ngitjho nanyana baqalene nokuhloywa liphaseli. UJesu watjela abafundi bakhe, wathi: “Ephasini nizokuba nesizi, kodwana yibani nesibindi! Ngilihlulile iphasi.” (Jwa 16:33) INdodana kaZimu akhenge ivumele ukurherhwa liphaseli, kodwana walihlula iphaseli, azange avume ukufana nalo. Isibonelo esiveleleko sakaJesu Krestu sokuhlula kunye nemiphumela yezenzo zakhe ezihle kungasikhuthaza bona sibe nesibindi begodu simlingise, sihlale sihlukile, singakuvumeli ukusilaphazwa liphaseli.—Jwa 17:16.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jwanisi 17:21-23) khona bazakuba munye boke, njengombana nawe Baba umunye nami, nami ngimunye nawe, ukuthi nabo babe munye nathi, ukuze iphasi likholwe ukuthi ungithumile. 22 Ngibanikele iphazimulo onginikele yona, bona babe munye njengombana nathi simunye. 23 Mina ngimunye nabo, nawe umunye nami, ukuthi bapheleliswe ebunyeni, khona iphasi lizakwazi ukuthi ungithumile nokuthi uyabathanda njengombana nami ungithandile.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 17:21-23

umunye: UJesu wathandazela bona abalandeli bakhe babe “munye,” basebenzisane ndawonye ekuzaliseni umnqopho munye njengombana yena noYise ‘bamunye,’ aveza umqondo wokubambisana nobunye. (Jwa 17:22) Kweyo-1 Korinte 3:6-9, uPowula uveza ihlobo lobunye elihlangana kwamaKrestu njengombana asebenza ndawonye begodu asebenza noZimu.—Qala yoku-1Ko 3:8; Jwa 10:30; 17:11.

pheleliswani ebunyeni: Evesineli, uJesu uhlobanisa ukupheleliswa ebunyeni nokuthandwa nguYise. Lokhu kuvumelana kuhle nekwebeKolose 3:14, ethi: “Ithando . . . lisibopho esipheleleko sobunye.” Ubunyobu buyahlobana. Akutjho bona ukuhluka kobuntu njengamakghono, imikghwa nesazela akukafakwa. Kutjho ukuthi abalandeli bakaJesu bamunye ezenzweni, ezintweni abazikholelwako nefundisweni.—Rom 15:5, 6; 1Ko 1:10; Efe 4:3; Flp 1:27.

(Jwanisi 17:24) Baba, ngifuna ukuthi labo onginikele bona babe nami lapha ngikhona, bonyana babone iphazimulo onginikele yona, ngombana ungithande ngaphambi kokuthonyiswa kwephasi.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 17:24

ukuthonyiswa kwephasi: Ibizo lesiGirigi elithi, “kokuthonyiswa” litjho ukuba “sidisi” emtlolweni wamaHebheru 11:11, lapho lisetjenziswe khona ngokuthi “abantwana.” La lisetjenziswe ngokuthi ‘ukuthonyiswa kwephasi,’ liqalisele ekubelethweni kwabantwana baka-Adamu no-Eva. UJesu uhlobanisa ukuthonyiswa kwephasi no-Abela, okumumuntu wokuthoma ozokuhlengwa begodu ongowokuthoma bona ‘kutlolwe’ ibizo lakhe “emsongweni wokuphila kusukela ekuthonyisweni kwephasi.” (Luk 11:50, 51; sAm 17:8) Amezwi kaJesu la awakhuluma nakathandaza kuYise aqinisekisa ukuthi kusukela ekadeni—ngaphambi kobana u-Adamu no-Eva babelethe iinzukulwana—uZimu wayithanda iNdodanakhe ekukuphela kwayo.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jwanisi 17:1-14) Ngemva kobana uJesu akhulume lokhu, waqala ezulwini, wathi: “Baba, isikhathi sesifikile. Phazimulisa indodanakho ukwenzela bona nayo ikuphazimulise, 2 njengombana uyinikele amandla phezu kwabo boke abantu, ukuthi ibanikele ukuphila okungapheliko boke labo oyinikele bona. 3 Lokhu kutjho ukuphila okungapheliko, bona bakwazi wena, okunguwe wedwa uZimu weqiniso naloyo omthumileko, uJesu Krestu. 4 Ngikuphazimulisile ephasini, ngokuqeda umsebenzi onginikele wona bona ngiwenze. 5 Nje-ke Baba, ngiphazimulisa eqadi kwakho ngephazimulo egade nginayo eqadi kwakho ngaphambi kobana kube nephasi. 6 “Ngilibonakalisile ibizo lakho ebantwini onginikele bona ephasini. Bebangebakho, wabanikela mina begodu balilalele ilizwi lakho. 7 Nje-ke sebayazi bonyana zoke izinto onginikele zona zivela kuwe; 8 ngombana ngibanikelile amezwi owanginikela wona, bawamukele begodu sebazi kuhle ukuthi ngize njengomjamelakho, bayakholwa nokuthi ungithumile. 9 Ngiyababawela; angibaweli iphasi, kodwana ngibawela labo onginikele bona, ngombana ngebakho; 10 nazo zoke izinto zami ngezakho, nezakho ngezami, begodu ngiphazinyulisiwe hlangana nabo. 11 “Angisekho ephasini, kodwana bona basephasini, mina ngiza kuwe. Baba oCwengileko, bavikele ngebanga lebizo lakho, onginikele lona, bona babe munye njengombana nathi simunye. 12 Nangisesenabo, bengihlala ngibavikela ngebanga lebizo lakho, onginikele lona; ngibavikele, akakho namunye wabo olahlekileko ngaphandle kwendodana yokutjhatjalaliswa, ukuze imitlolo izaliseke. 13 Kodwana nje ngiza kuwe, begodu ngitjho izintwezi ephasini, bona ithabo lami lipheleliswe kibo. 14 Ngibanikele ilizwi lakho, kodwana iphasi libahloyile, ngombana abasiyingcenye yephasi, njengombana nami ngingasiyingcenye yephasi.

OKTOBA 29–NOVEMBA 4

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 18-​19

“UJesu Wafakazela Iqiniso”

(Jwanisi 18:36) UJesu wamphendula wathi: “UmBuswami awusiyingcenye yephaseli. Ngathana umBuswami bewuyingcenye yephaseli, abalandeli bami bebazokulwa bona nginganikelwa emaJudeni. Kodwana, umBuswami awuveli emthonjeni lo.”

(Jwanisi 18:37) Ngalokho uPilatu wathi kuye: “Alo-ke, uyikosi na?” UJesu wamphendula wathi: “Wena ngokwakho uyatjho ukuthi ngiyikosi. Ngombana ngibelethelwe lokho, begodu ngizele lokhu ephasini, bona ngifakazele iqiniso. Woke umuntu osehlangothini leqiniso uyalilalela ilizwi lami.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 18:37

ukufakazela iqiniso: Njengombana lisetjenziswe emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ibizo lesiGirigi elithi ‘ukunikela ubufakazi’ (mar·ty·reʹo) nelithi “ukufakaza” (mar·ty·riʹa; marʹtys) anehlathululo enabileko. Amabizo la asetjenziswe ngomqondo wokunikela ubufakazi obuliqiniso namkha ngokwalokho umuntu akwaziko, godu angabuye atjho “ukumemezela, ukuqinisekisa; nokukhuluma okuliqiniso.” UJesu akhenge agcine ngokunikela ubufakazi ngezinto aqiniseka ngazo kwaphela, kodwana waphila ngendlela evumelana neqiniso leemphorofido neenthembiso zakaYise. (2Ko 1:20) Imininingwana emalungana nomnqopho kaZimu ohlanganisa umBuso noMbusawo uMesiya kwabikezelwa nangawo. Ukuphila kwakaJesu koke ephasini, ukufa kwakhe, iimphorofido ezazaliseka ngaye, kuhlanganise nesithunzi sezinto ezisezako, namkha izinto ezikhuluma ngomThetho wesivumelwano. (Kol 2:16, 17; Heb 10:1) Yeke, ngelizwi nangesenzo, kungatjhiwo bona uJesu ‘wafakazela iqiniso.’

iqiniso: UJesu bekangakhulumi ngananyana ngiliphi iqiniso, kodwana bekakhuluma ngeqiniso elimalungana nomnqopho kaZimu. Umnqopho oyihloko kaZimu kukuthi uJesu, ‘indodana kaDavida,’ abuse njengomPhristi Ophakemeko noMbusi womBuso kaZimu. (Mat 1:1) UJesu wathi ibanga eliyihloko lokuza kwakhe ephasini, ukuphila kwakhe ephasini, nomsebenzakhe wokutjhumayela bekukumemezela iqiniso elimalungana nomBuso. Iingilozi nazo zamemezela umlayezo ofanako ngaphambi nangesikhathi sokubelethwa kwakaJesu eBhetlehema leJudiya, idorobho lapho kwabelethelwa khona uDavida.—Luk 1:32, 33; 2:10-14.

(Jwanisi 18:38a) UPilatu wathi kuye: “Liyini iqiniso?”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 18:38a

Liyini iqiniso?: UPilatu bekakhuluma ngeqiniso elijayelekileko, ingasi “iqiniso” uJesu ebekasand’ ukukhuluma ngalo. (Jwa 18:37) Ngathana umbuzo lo bewungowamambala, akunakuzaza bona uJesu bekazowuphendula. Kodwana uPilatu wabuza umbuzo lo sakutshima, ngasuthi uyazaza ngokubuza athi, “Iqiniso? Khuyini lokho? Ayikho into enjalo!” Ekhabolakhona, uPilatu akhenge alindele nependulo, kodwana wakhamba waya ngaphandle emaJudeni.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jwanisi 19:30) Ngemva kokufumana iwayini elimunyu, uJesu wathi: “Kuphethiwe!” Wakhothamisa ihloko, wahlongakala.

Indlela UJesu Aphakamisa Ngayo Ukulunga KwakaZimu

Njengombana uJesu alengelele esigodweni sokuhlunguphazwa asele azokuphefumula kabuhlungu kokugcina, wathi: “Kuphethiwe!” (Jwa. 19:30) Qala bona uJesu wakwazi ukuphetha izinto ezihle kangangani ngesizo lakaZimu hlangana neemnyaka eemthathu nesiquntu ukusuka ekubhabhadisweni kwakhe bekube sekufeni kwakhe! UJesu nekafako, kwaba nokusikinyeka kwephasi okukhulu, umphathimabutho omRoma ogade abekwe bona aqale ukubulawa kwakhe watjhukumiseleka bona athi: “Kwamambala lo bekayiNdodana kaZimu!” (Mat. 27:54) Umphathimabutho kungenzeka wabona uJesu atshinywa ngokobana athi uyiNdodana kaZimu. Naphezu kwezinto atshwenyeka ngazo, uJesu wabulunga ukuthembeka kwakhe waveza uSathana amleyimala omumbi. Malungana nabo boke abasekela ukubusa kwakaZimu, uSathana wabeka nasi isitjhijilo: ‘Umuntu uzokhupha koke anakho ngebanga lomphefumulwakhe.’ (Job. 2:4) Ngokuthembeka kwakhe, uJesu watjengisa bona u-⁠Adamu no-Eva bebangathembeka ekulingweni kwabo okulula. Okuqakatheke kinakho koke, ukuphila nokufa kwakaJesu kwasekela begodu kwaphakamisa ukulunga kokubusa kwakaJehova. (Funda IzAga 27:11.) Kukhona okhunye okwaphethwa kukufa kwakaJesu? Kwamambala kukhona!

(Jwanisi 19:31) Njengombana bekulilanga lokuLungiselela, amaJuda abawa uPilatu bona alayele ukuthi kuphulwe imilenze yabo neendumbu zabo zisuswe, ukwenzela bona iindumbu zingazokuhlala eengodweni zokuhlunguphazwa ngelanga leSabatha (ngombana ilanga leSabathelo bekungelikhulu).

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 19:31

ilanga leSabathelo bekungelikhulu: UNisani 15, okulilanga elingemva kwePhasika, belihlala kulilanga lesabatha, kungakhathaliseki bona likuliphi ilanga evekeni. (Lev 23:5-7) Ilanga elikhethekilekweli leSabatha nalithomana neSabatha elivamileko (ilanga lekhomba leveke yamaJuda, elithoma ngokutjhinga kwelanga langeLesihlanu liyokuphela ngokutjhinga kwelanga langoMgqibelo), bekuba liSabatha ‘elikhulu.’ ISabathelo lalandela ilanga lokufa kwakaJesu, okwenzeka ngeLesihlanu. Kusukela ngomnyaka ka-29 kuya ku-35 esikhathini sakaJesu, okukuphela komnyaka uNisani 14 aba ngawo ngeLesihlanu bekumnyaka ka-33. Yeke, ubufakazobu busekela iqiniso lokuthi uJesu wafa ngoNisani 14, ngomnyaka ka-33.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jwanisi 18:1-14) Ngemva kokutjho izintwezi, uJesu waphuma nabafundi bakhe bayama uMrhoba weKidroni baya lapho kunesimu khona, begodu yena nabafundi bakhe bangena kiyo. 2 UJudasi, obekazomthengisa, naye bekayazi indawo leyo, ngombana esikhathini esinengi uJesu bekahlangana nabafundi bakhe lapho. 3 Yeke uJudasi waletha isiqhema samasotja nabonogada babaphristi abakhulu nebabaFarisi, beza baphethe iimbani neenkhali. 4 UJesu akwazi koke ebekuzokwenzeka kuye, wabandamela, wathi kibo: “Nifuna ubani?” 5 Bamphendula bathi: “UJesu weNazaretha.” Wathi kibo: “Nginguye.” UJudasi, omthengisileko, naye bekajame lapho nabo. 6 UJesu nakathi kibo, “Nginguye,” bahlehlela emuva, bawela phasi. 7 Ngalokho wababuza godu: “Nifuna ubani?” Bathi: “UJesu weNazaretha.” 8 UJesu wathi kibo: “Nginitjelile ukuthi nginguye. Nje-ke nangabe nifuna mina, lisani amadoda la akhambe.” 9 Lokhu bekuzokuzalisa lokho akutjhoko nakathi: “Kilabo onginikele bona, angikalahlekelwa nangoyedwa.” 10 USimoni Pitrosi, obekaphethe isabula, warharhabula isisebenzi somphristi ophakemeko, wasiqunta indlebe yangesidleni. Ibizo lesigqileso bekunguMalirhusi. 11 Yeke uJesu wathi kuPitrosi: “Beka isabula esikhwanyeni sayo. Akukafuzi na ngisele ikapho engiyinikelwe nguBaba?” 12 Amasotja nenduna yawo nabonogada bamaJuda babamba uJesu bambopha. 13 Bathoma ngokumusa ku-Anasi, ngombana bekammukhwe kaKhayafasi, obekamphristi ophakemeko ngomnyaka loyo. 14 Eqinisweni, uKhayafasi nguye owaluleka amaJuda wathi kuzuzisa wona ukuthi kufe umuntu oyedwa afele boke abantu.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana