IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr19 Febherbari kk. 1-9
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
  • Iinhlokwana
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 1-3
  • “Ragela Phambili Ubandula Unembezakho”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 4-6
  • “UZimu Utjengisa Ithando Lakhe Kithi”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 7-8
  • “Kghani ‘Ulinde Ngetjiseko Ekulu’?”
  • w12 3/15 23 ¶11
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Uyini umehluko hlangana ‘kokudzimelelisa umkhumbulo enyameni’ ‘nokudzimelelisa umkhumbulo emmoyeni’? (Rom. 8:6)
  • w09 11/15 7 ¶20
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • FEBHERBARI 25–MATJHI 3
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 9-11
  • “Umfanekiso Womuthi Wama-Oliva”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
mwbr19 Febherbari kk. 1-9

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

FEBHERBARI 4-10, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 1-3

“Ragela Phambili Ubandula Unembezakho”

(Roma 2:14, 15) Ngombana abantu beentjhaba abanganawo umthetho, nabenza ngokwemvelo izinto zomthetho, abantwaba, nanyana banganamthetho, batjengisa bona banomthetho ngaphakathi. 15 Ngibo kanye abatjengisa bona umongo womthetho utloliwe eenhliziyweni zabo, kukulapho unembezabo ufakazelana nabo, nemicabangwabo ibamangalela namkha ibahlambulule.

lvs 18 ¶6

Unembezakho Akabe Msulwa Phambi KwakaZimu

6 Ngitjho nabantu abangamaziko uJehova bayazi bona kunezinto ezilungileko nezingakalungi. IBhayibheli lithi, ‘Nemicabangwabo iyabamangalela namkha ibahlambulule.’ (Roma 2:14, 15) Ngokwesibonelo, abantu abanengi bayazi ukuthi ukubulala nokweba akukalungi. Nanyana bangazi nje, kuhlekuhle basuke balalela abonembeza babo ababaphiwa nguJehova. Balalela neenkambisolawulo esizinikelwe nguJehova ezisisiza sikhethe kuhle epilweni.

(Roma 2:15) Ngibo kanye abatjengisa bona umongo womthetho utloliwe eenhliziyweni zabo, kukulapho unembezabo ufakazelana nabo, nemicabangwabo ibamangalela namkha ibahlambulule.

lvs 19-20 ¶8-9

Unembezakho Akabe Msulwa Phambi KwakaZimu

8 Abanye abantu bacabanga bona ukulalela unembeza kutjho ukulalela imizwabo. Bacabanga ukuthi bangenza nanyana yini ikani nje nabazizwa kamnandi ngento leyo. Kodwana imizwethu ithanda isono begodu ingasikhohlisa. Ikhohlisa ize ikhohlise nonembeza. Ngikho iBhayibheli lithi: “Ihliziyo imkhohlisi ngaphezu kwakho koke begodu yonakele khulu. Ngubani ongayilemuka na?” (Joromiya 17:9) Singazitjela ukuthi siyiphethe khona kanti siyayilahla. Ngokwesibonelo, ngaphambi kobana uPowula abe mKrestu, bekatlhorisa abantu bakaZimu azitjela bona wenza kuhle. Yena bekazitjela bona unembezakhe umsulwa. Kamuva wathi: “Ongihlolako nguJehova.” (1 Korinte 4:4; IzEnzo 23:1; 2 Thimothi 1:3) Kodwana kwathi bona afunde indlela uJehova azizwa ngayo ngalokho ebekakwenza, walemuka bona kufuze atjhuguluke. Yeke, ngaphambi kobana sithathe isiqunto, kufuze sizibuze ukuthi, ‘UJehova ufuna ngenzeni?’

9 Umuntu nawumthanda kwamambala awufuni ukumdanisa. Nathi nasimthanda kwamambala uJehova angekhe senze nanyana yini emdanisako. Amazizo wokusaba ukudanisa uZimu ngiwo okufuze abe namandla. Lokho sikubona epilweni kaNerhemiya. Wala ukubekwa esikhundleni sombusi nobunjinga. Kubayini? Uthi wala ‘ngombana asaba uJehova.’ (Nerhemiya 5:15) Bekangafuni ukwenza nanyana yini engaphatha uJehova kabuhlungu. Nathi kufuze sesabe ukwenza okumbi okungadanisa uJehova njengoNerhemiya. Okuthabisa uJehova sikuthola ngokufunda iBhayibheli.—Qala isiPhetho 6.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Roma 3:4) Awa angeze! Kodwana uZimu akafunyanwe aneqiniso, ngitjho nanyana woke umuntu angafunyanwa amleyimala, njengombana kutloliwe kwathiwa: “Ukuze uhlanjululwe emezwinakho begodu uthumbe nawahlulelwako.”

w08 6/15 30 ¶5

Amaphuzu Asencwadini YakwebeRoma

3:4. Amezwi womuntu nakaphikisana nalokho okutjhiwo liliZwi lakaZimu, sivumela bona ‘uZimu afunyanwe aneqiniso’ ngokuthemba umlayezwakhe oseBhayibhelini nokwenza ngokuvumelana nentandwakhe. Ngokuhlanganyela ngetjiseko emsebenzini wokutjhumayela ngomBuso nakwenza abafundi, sisiza abantu bazi ukuthi uZimu uneqiniso.

(Roma 3:24, 25) begodu kunjengesipho sesihle bona kuthiwa balungile ngomusakhe omkhulu, ngokutjhatjhululwa ngesihlengo esibhadelwe nguKrestu Jesu. 25 UZimu wanikela ngaye njengomhlatjelo bona abantu babuyisane naye ngokukholwa eengazini zakhe. Wenza lokhu ukutjengisa ukulunga kwakhe, ngombana uZimu ngokubekezela kwakhe bekalibalela izono ezenzeka esikhathini esidlulileko.

w08 6/15 29 ¶6

Amaphuzu Asencwadini YakwebeRoma

3:24, 25—‘Isihlengo esibhadelwe nguKrestu Jesu’ sizigubuzesa njani ‘izono ezenzeka esikhathini esidlulileko’? Isiphorofido sokuthoma sakaMesiya esitlolwe kuGenesisi 3:15, sazaliseka ngo-33 C.E. uJesu nakafa kabuhlungu esigodweni sokuhlunguphazwa. (Gal. 3:13, 16) Ngesikhathi uJehova akhuluma ngesiphorofidwesi, bekufana nokuthi isihlengo sesibhadelwe kuye, ayikho into engavimbela uZimu bona azalise umnqophwakhe. Ngesisekelo somhlatjelo kaJesu Krestu, uJehova bekangalibalela izono zeenzukulwana zaka-Adamu ezikholelwa esithembisweneso. Isihlengo godu senze kwakghonakala ukuthi abantu bangaphambi kweenkhathi zobuKrestu babe nethemba lokuvuswa.—IzE. 24:15.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Roma 1:1-17) UPowula, inceku kaKrestu Jesu owabizwa bona abe mpostoli, okhethelwe iindaba ezimnandi zakaZimu, 2 azithembisa kusengaphambili ngabaphorofidi bakhe emiTlolweni ecwengileko, 3 ezimalungana neNdodanakhe, eyavela ngokwenyama embewini kaDavida, 4 leyo ngamandla okwathiwa iyiNdodana kaZimu ngommoya ocwengileko nayivuswa kwabafileko—iKosethu, uJesu Krestu. 5 Ngaye sifumene umusa omkhulu nobupostoli ngomnqopho wokulalela ngokukholwa hlangana nazo zoke iintjhaba ngokuphathelene nebizo lakhe, 6 hlangana neentjhaba nani enibizwe kizo bona nibe ngebakaJesu Krestu— 7 kibo boke abaseRoma abathandwa nguZimu, ababizwe bona babe ngabacwengileko: Kwanga ningaba nomusa omkhulu nokuthula okuvela kuZimu uBabethu neKosini uJesu Krestu. 8 Kokuthoma, ngithokoza uZimami ngoJesu Krestu ngokuphathelene nani noke, ngombana ukukholwa kwenu kukhulunywa ngakho ephasini loke. 9 UZimu, engimlotjha ngommoyami woke ngokuphathelene neendaba ezimnandi zeNdodanakhe, ungufakazami wokuthi ngihlala ngikhuluma ngani qobe emithandazwenami, 10 ngimrabhela bona nakungakghoneka nje ngiphumelele ukuza kini nangabe lokho kuyintando kaZimu. 11 Ngombana ngilulukela ukunibona, ukuze ngidlulisele kini isibusiso esivela kuZimu bona niqiniswe; 12 namkha, ngamanye amezwi, bona sizokukhuthazana ngokukholwa komunye nomunye, kokubili kwenu nokwami. 13 Kodwana bafowethu, angifuni ukunifihlela ukuthi sekumahlandla amanengi ngifuna ukuza kini—kodwana bengisolo ngivinjwa bekube nje—bona ngifumane iinthelo naphakathi kwenu njengombana ngenzile hlangana nezinye iintjhaba. 14 Nginesikolodo kokubili emaGirigini nakwabangasimaGirigi, kokubili kwabahlakaniphileko nakwabanganangqondo; 15 nje-ke nginetjisakalo yokumemezela iindaba ezimnandi nakini lapho eRoma. 16 Ngombana anginanhloni ngeendaba ezimnandi; kuhlekuhle, zimamandla kaZimu wokusindisa kiwo woke umuntu okholwako, kumJuda qangi bese kulandele umGirigi. 17 Ngombana kizo ukulunga kwakaZimu kwembulwa ngebanga lokukholwa komuntu begodu lokhu kwandisa ukukholwa kwakhe, njengombana kutloliwe ukuthi: “Olungileko uzokuphila ngebanga lokukholwa.”

FEBHERBARI 11-17, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 4-6

“UZimu Utjengisa Ithando Lakhe Kithi”

(Roma 5:8) Kodwana uZimu utjengisa ithando lakhe kithi, ngokuthi ngesikhathi sisesezizoni, uKrestu wasifela.

(Roma 5:12) Njengombana isono sangena ephasini ngomuntu munye nokufa kwangena ngesono, yeke ukufa kwarhatjhekela kibo boke abantu ngombana boke bonile—.

w11 6/15 12 ¶5

UZimu Utjengisa Ithando Lakhe Kithi

5 UPowula wayihlathulula indaba le, athoma ngephuzweli: “Isono seza ephasinapha ngomuntu oyedwa, kwathi isono sakhe saletha ukufa ebantwini, kwathi ngokunjalo ukufa kwehlela ebantwini boke, ngombana boke abantu bonile.” (Rom. 5:12) Singakghona ukuzwisisa lokho ngombana uZimu wenza bona kube nomlando wendlela ukuphila kwabantu okwathoma ngayo. UJehova wabumba abantu ababili u-Adamu no-Efa. UMbumbi uphelele, nabantu bokuthoma, abokhokho bethu, bebaphelele. UZimu wabanikela umthetho munye tere wabatjela nokobana ukweqa umthetho loyo kuzobalethela isigwebo sokufa. (Gen. 2:17) Nokho, bakhetha ukwenza ngendlela etjhabalalisako, beqa umthetho kaZimu ongasibudisi, ngalokho bamala njengoMnikelimthetho noMbusi.—Dut. 32:4, 5.

(Roma 5:13, 14) Ngombana isono besisephasini ngaphambi komThetho, kodwana umuntu akabekwa umlandu wesono nakunganamthetho. 14 Ngaphandle kwalokho, ukufa kwabusa njengekosi kusukela ku-Adamu kwehla bekwaba kuMosi, nakilabo egade bangakoni ngendlela u-Adamu one ngayo, obekafana naloyo ebekazokuza.

w11 6/15 12 ¶6

UZimu Utjengisa Ithando Lakhe Kithi

6 U-Adamu waba nabentwana kwaphela ngemva kobana abe sisoni, wadlulisela isono neemphumela yaso kibo boke. Liqiniso, abantwana baka-Adamu abakeqi umthetho kaZimu njengaye, ngalokho zange bamangalelwe ngesono esifanako, godu gade ungekho omunye umthetho ngesikhatheso. (Gen. 2:17) Nanyana kunjalo, inzalo ka-Adamu yazuza isono njengelifa. Ngalokho, isono nokufa kwabusa bekwaba ngesikhathi uZimu anikela ama-Israyeli umthetho, owaveza ngokukhanya bha bona azizoni. (Funda kwebeRoma 5:13, 14.) Umphumela wesono esizuzwe njengelifa ungafaniswa nezifo namtjhana ubuthathaka obuthileko obudluliselwa ngefuzo, njenge-Mediterranean anemia ne-hemophilia. Kungenzeka wafunda bona u-Alexis, indodana yeKosi yeRussia uNicholas II nomkayo u-Alexandra, yafumana ngefuzo isifo sokopha i-hemophilia. Liqiniso, ngitjho neemndenini enjalo, abanye abantwana kungenzeka zingabatshwenyi izifwezo, ngitjho nanyana bangaba nazo eengazini. Akusinjalo ngesono. Iimphumela yesono saka-Adamu bekunganandlela yokuyibalekela. Soke sibongazimbi. Iyabulala ngaso soke isikhathi. Idluliselwa kibo boke abantwana. Bebungaqedwa ubujamo obutlhuwisakobu?

(Roma 5:18) Nje-ke ngokweqa kanye umthetho umphumela ebantwini bayo yoke imihlobo kube kulahlwa, ngokufanako ngesenzo sinye sokulunga umphumela ebantwini bayo yoke imihlobo kukuthi kuthiwe balungile bona baphile.

(Roma 5:21) Ngamuphi umnqopho? Bona njengombana isono sabusa njengekosi sikunye nokufa, godu nomusa omkhulu ungabusa njengekosi ngokulunga okusa ekuphileni okungapheliko ngoJesu Krestu iKosethu.

w11 6/15 13 ¶9-10

UZimu Utjengisa Ithando Lakhe Kithi

9 Uyini umqondo oyihloko wamezwi wesiGirigi athi ‘kuthiwe ulungile’ nathi “kuthiwe balungile”? Omunye umtjhugululi weBhayibheli watlola malungana nombono loyo: “Singathekiso esingokomthetho esiveza iphuzu elineengcenye ezinengi ezisebenza kwezomthetho. Sikhuluma ngetjhuguluko ebujamweni umuntu anabo noZimu, ingasi itjhuguluko yangaphakathi komuntu . . . Isingathekiswesi siveza uZimu njengomahluleli ofikelele isiqunto sokobana ukmmmangalelwa, obekunjengokungathi ulethwe ekhotho yakaZimu amangalelwa ngokungalungi, akanamlandu. Kodwana uZimu uyamtjhaphulula omangalelweko.”

10 Kungasiphi isisekelo “uMahluleli wephasi loke” olungileko angafumana umuntu ongakalungi anganamlandu? (Gen. 18:25) Ngokuthatha amagadango alungileko, uZimu ngethando wathumela iNdodanakhe ekukuphela kwayo ephasini. UJesu wenza intando kaYise ngokupheleleko, naphezu kweenlingo, ukunyefulwa ngokweqileko, nokutlhoriswa. Wabulunga ukuthembeka kwakhe bekwaba sekufeni esigodweni sokutlhoriswa. (Heb. 2:10) Ekunikeleni ngokuphila kwakhe okupheleleko, uJesu wanikela ngesihlengo esingatjhaphulula, namtjhana sihlenge, inzalo ka-Adamu esonweni nekufeni.—Mat. 20:28; Rom. 5:6-8.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Roma 6:3-5) Namkha anazi na bona soke esibhajadiselwe kuKrestu Jesu, sabhajadiselwa ekufeni kwakhe? 4 Sabulungwa naye ngokubhajadiselwa ekufeni kwakhe, bona njengombana uKrestu avuswa kwabafileko ngephazimulo kaBaba, nathi kufuze sikhambe epilweni etja. 5 Nangabe sibe munye naye ekufeni okufana nekwakhe, ngokuqinisekileko sizokuba munye naye ekuvusweni okufana nekwakhe.

w08 6/15 29 ¶7

Amaphuzu Asencwadini YakwebeRoma

6:3-5—Kutjho ukuthini ukubhajadiselwa “kuKrestu Jesu” nokubhajadiselwa “ekufeni kwakhe”? UJehova nakazesa abalandeli bakaKrestu ngommoya ocwengileko, baba munye noJesu begodu baba malunga webandla lomzimba kaKrestu, oyiHloko yebandla. (1 Kor. 12:12, 13, 27; Kol. 1:18) Lokhu kulibhabhadiso labo kuKrestu Jesu. AmaKrestu azesiweko ‘abhajadiselwa ekufeni [kwakaKrestu]’ ngendlela leyo aphila ukuphila kokuzidela begodu atjhiya ithemba lawo lokuphila ngokungapheliko ephasini. Yeke ukufa kwawo kukhambisana nokuzidela, njengombana noJesu afa, ukuhlongakala kwawo akulingani nesihlengo sakaJesu. Ukubhajadiselwa ekufeni kwakaKrestu kuphela lokha nawahlongakalako bese avuselwa ekuphileni kwezulwini.

(Roma 6:7) Ngombana ofileko utjhatjhululiwe esonweni sakhe.

w14 6/1 11 ¶1

Ngiliphi Ithemba Elikhona Ngabokhokho Bami?

Lokha abangakalungi nesele bavusiwe, kghani bazokwahlulelwa ngokwalokho abakwenza esikhathini esidlulileko? Awa. KwebeRoma 6:7 ithi: “Nanyana ngubani ofileko, ukhululiwe emandleni wesono.” Abangakalungi bazabe babhadalele izono zabo ngokufa. Ngalokho, bazokwahlulelwa ngokwalokho abakwenze ngemva kokuvuswa, ingasi lokho abakwenze ngokungazi ngaphambi kobana bafe. Bazokuzuza njani?

Ukufundwa KweBhayibheli

(Roma 4:1-15) Alo-ke, sizakuthi khuyini eyazuzwa ngu-Abrahama, ukhokhwethu ngokwenyama? 2 Ngokwesibonelo, ngathana u-Abrahama kwathiwa ulungile ngebanga lemisebenzi, bekazokuba nesizathu sokuzikhakhazisa, kodwana ingasi kuZimu. 3 Ngombana ithini imitlolo? “U-Abrahama wakholwa kuJehova, waqalwa njengolungileko.” 4 Nje-ke emntwini osebenzako, umrholwakhe awuqalwa njengomusa omkhulu kodwana njengento akolodwa yona. 5 Ngakelinye ihlangothi, emntwini ongathembeli emisebenzinakhe kodwana okholwa kuZimu othi isoni silungile, ukukholwa kwakhe kuqalwa njengokulunga. 6 Njengombana noDavida akhuluma ngokuthaba komuntu uZimu amqala njengolungileko ngaphandle kwemisebenzi: 7 “Bayathaba labo izenzo zabo zokweqa umthetho ezilitjalelweko nezono zabo ezigubuzesiweko; 8 uyathaba umuntu uJehova angekhe ambalele isono sakhe.” 9 Alo-ke kuthaba abantu abasokileko kwaphela, namkha kuthaba nabantu abangakasoki? Ngombana sithi: “Ukukholwa kwaka-Abrahama kwamenza waqalwa njengolungileko.” 10 Yeke waqalwa njengolungileko ngaphasi kwabuphi ubujamo? Ngesikhathi asokile namkha angakasoki? Bekangakasoki. 11 Wafumana itshwayo—okutjho, ukusoka—njengesiqinisekiso sokulunga ngokukholwa ebekanakho ngesikhathi angakasoki, bona abe nguyise wabo boke abakholwa bangakasoki, ukuze nabo kuthiwe balungile; 12 nokuthi abe nguyise wabantwana abasokileko, ingasi kwabanamathela ekusokeni kwaphela kodwana nalabo abakhamba ngokuhleleka emtlhaleni wokukholwa ubabethu u-Abrahama ebekanakho ngesikhathi angakasoki. 13 Ngombana isithembiso sokuthi uzokuba yindlalifa yephasi azange size ku-Abrahama namkha ebantwaneni bakhe ngomthetho, kodwana ngokulunga okuza ngokukholwa. 14 Ngombana nangabe labo abanamathela emthethweni baziindlalifa, ukukholwa akusanamsebenzi nesithembiso sisuliwe. 15 Eqinisweni umThetho uveza ilaka, kodwana lapho kunganamthetho khona, akukho nokweqa umthetho.

FEBHERBARI 18-24, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 7-8

“Kghani ‘Ulinde Ngetjiseko Ekulu’?”

(Roma 8:19) Ngombana indalo ilindele ngetjiseko ekulu ukwambulwa kwamadodana kaZimu.

w12 7/15 11 ¶17

Vumela UJehova Akudosele Ekululekweni Yeqiniso

17 Nekahlathulula ngekululeko uJehova ayibekele iinceku zakhe zephasini, uPowula watlola wathi: ‘Koke okubunjiweko kulindele ngokukhulu ukutjhiseka bona uZimu ambule abantwana bakhe.’ Wangezelela wathi: ‘Okubunjiweko kuyokhululwa ebugqilini bokubola, kube nekululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ (Rom. 8:19-21) “Okubunjiweko” kuqalisele esintwini esinethemba lokuphila ephasini, leso esizokuzuza ‘ekwambulweni’ kwabantwana bakaZimu abazeswe ngommoya. Ukwambulokho kuzokuthoma lokha ‘abantwanaba,’ abavuselwe ezulwini, bahlanganyela noKrestu ekuhlanzeni iphasi ebumbini begodu baphulusele “isiqubuthu esikhulu” ephasini elitjha.—IsAm. 7:9, 14.

(Roma 8:20) Ngombana indalo yenziwa yathobela ilize, ingasi ngokuthanda kwayo, kodwana ngebanga laloyo oyithobisileko, ngesisekelo sethemba

w12 3/15 23 ¶11

Ukuthaba Ethembeni Lethu

11 UJehova wanikela isintu ‘isisekelo sethemba’ nekasithembisa ukusitjhaphulula ‘enyokeni yamambala,’ uSathana uDeveli, ngokusebenzisa ‘inzalo’ ethenjisiweko. (IsAm. 12:9; Gen. 3:15) Ngokuyihloko ‘inzalo’ leyo bekunguJesu Krestu. (Gal. 3:16) Ngokufa nangokuvuka kwakhe, uJesu wanikela isisekelo esiqinileko sethemba lokobana isintu sizokutjhatjhululwa ebugqilini besono nokufa. Ukuzaliseka kwethembeli kuhlobene ‘nokwembulwa kwamadodana kaZimu.’ Abazesiweko abaphazimulisiweko bayingcenye yesibili ‘yenzalo.’ ‘Bazokwambulwa’ nebahlanganyela noKrestu ekutjhabalaliseni iphasi elimbi lakaSathana. (IsAm. 2:26, 27) Lokho kuzokuletha iphuluso kezinye izimvu eziphuma esizini elikhulu.—IsAm. 7:9, 10, 14.

(Roma 8:21) lokuthi indalo ngokwayo nayo izokutjhatjhululwa ekugqilazweni kukonakala, ibe netjhaphuluko ephazimulako yabantwana bakaZimu.

w12 3/15 23 ¶12

Ukuthaba Ethembeni Lethu

12 Qala bona kuzokuba yipumuzo engangani ezokufikela ‘iimbunjwa’ ezibabantu hlangana nokuBusa KwakaKrestu Kweemnyaka Eyikulungwana! Ngesikhatheso, ‘amadodana kaZimu’ aphazimulisiweko ‘azokwambulwa’ nekasebenza njengabaphristi noKrestu, anikela ngeenzuzo zomhlatjelo kaJesu osihlengo esintwini. Njengeenkhonzi zoMbuso wezulwini, ‘iimbunjwa’ ezibabantu zizokuthoma ukuzwa ukuphuluswa emiphumelweni yesono nokufa. Abantu abalalelako kancanikancani ‘bazokukhululwa ebugqilini bokonakala.’ Nebahlala bathembekile kuJehova hlangana nayo yoke iiMnyaka Eyikulungwana nahlangana nevivinyo lokugcina elizokuba khona ngemva kwayo, amabizwabo azokutlolwa phakade ‘encwadini yokuphila.’ Bazokungena ‘ekululekweni ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ (IsAm. 20:7, 8, 11, 12) Kwamambala lelo lithemba eliphazimulako!

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Roma 8:6) Ngombana ukudzimelelisa umkhumbulo enyameni kutjho ukufa, kodwana ukudzimelelisa umkhumbulo emmoyeni kutjho ukuphila nokuthula;

w17.06 3

Usakhumbula?

Uyini umehluko hlangana ‘kokudzimelelisa umkhumbulo enyameni’ ‘nokudzimelelisa umkhumbulo emmoyeni’? (Rom. 8:6)

Umuntu odzimelele khulu ezintweni esezidlulile utjheja khulu inyamakhe, athembele emntwini ongakapheleli okunguye, kanengi umuntu onjalo ukhuluma, be abuke izinto zenyama. Umuntu okhamba ngommoya wenza okuhlukileko, yena wenza izinto eziphathelene noZimu nemicabangwakhe, njengokuthi umKrestu ulawulwa mummoya ocwengileko. Umuntu okhamba ngenyama indlelakhe itjhingisa ekufeni, kuthi okhamba ngommoya indlelakhe itjhingise ekuphileni okunokuthula.—w16.12, kk. 15-17.

(Roma 8:26, 27) Ngendlela efanako, ummoya nawo uyahlanganyela ekusisizeni ngokubogaboga kwethu; ngombana umraro kukuthi asikwazi ekufuze sikuthandazele ngitjho nanyana kufuze sithandaze, kodwana ummoya ngokwawo uyasincengela ngokuquma okungakaphinyiselwa. 27 Kodwana loyo ohlola iinhliziyo uyakwazi okutjhiwo mmoya, ngombana uncenga ngokuvumelana noZimu ngebanga labacwengileko.

w09 11/15 7 ¶20

Indlela Othandaza Ngayo Itjho Ukuthini Ngawe?

20 Ngezinye iinkhathi, kuba budisi ukuthandaza ngombana vane singakwazi lokho okufuze sikutjho. “Umraro kukuthi asikwazi ekufuze sikuthandazele ngitjho nanyana kufuze sithandaze,” uPowula wathi, “kodwana ummoya [ocwengileko] ngokwawo uyasincengela ngokuquma okungakaphinyiselwa. Kodwana loyo ohlola iinhliziyo uyakwazi okutjhiwo mmoya, ngombana uncenga ngokuvumelana noZimu ngebanga labacwengileko.”(Rom. 8:26, 27) UJehova wabangela bona kutlolwe imithandazo eminengi eBhayibhelini. Uyayamukela imithandazo yokubawa le begodu uyayizalisekisa. UZimu uyasazi begodu lokho ukuveze ngokuthi asebenzise abaTloli beBhayibheli, wabanikela ummoyakhe ocwengileko bona batlole. UJehova uyayiphendula imithandazwethu yokubawa, lokha ummoya ‘nawusincengelako.’ Kodwana njengombana siragela phambili sijayela ukufunda iliZwi lakaZimu, lokho ekufuze sikuthandazele kuzozifikela emkhumbulwenethu.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Roma 7:13-25) Yeke, inga-kghani into ehle ibangele ukufa kwami? Awa! Kodwana isono ngiso esikubangeleko, bona kutjengiswe ukuthi sisono esibangela ukufa kimi ngalokho okulungileko, ukwenzela bona ngomyalo isono singaba ngesinesono khulu. 14 Ngombana siyazi ukuthi umThetho ngokaZimu, kodwana mina ngingowenyama, ethengiselwe ngaphasi kwesono. 15 Angikuzwisisi engikwenzako. Ngombana angiphili ngokwalokho engikufisako, kodwana ngenza lokho engikuzondako. 16 Kodwana, nangabe ngenza lokho engingakufisiko, ngiyavuma ukuthi umThetho ulungile. 17 Kodwana nje akusesengimi okwenzako, kodwana sisono esihlala kimi. 18 Ngiyazi ukuthi kimi, ngitjho, enyamenami, akuhlali litho elihle; ngombana nginesifiso sokwenza okuhle kodwana angikghoni ukukwenza. 19 Ngombana okuhle engifisa ukukwenza angikwenzi, kodwana okumbi engingafuni ukukwenza ngikho okumumukghwami. 20 Nje-ke nangabe ngenza lokho engingakufisiko, akusesengimi okwenzako, kodwana sisono esihlala kimi. 21 Yeke ngifumana umthetho lo endabenami: Nangifisa ukwenza okulungileko, okumbi sekukhona kimi. 22 Ngithaba kwamambala emthethweni kaZimu ngokomuntu enginguye ngaphakathi, 23 kodwana ngibona emzimbenami omunye umthetho olwisana nomthetho womkhumbulwami begodu ungidosela ekubeni sithunjwa somthetho wesono esisemzimbenami. 24 Maye mina muntu otlhuwisako! Ngubani ozongihlenga emzimbeni oqalene nokufokhu? 25 Ngiyathokoza kuZimu ngoJesu Krestu iKosethu! Nje-ke ngomkhumbulwami ngisigqila somthetho kaZimu, kodwana ngenyama yami ngisigqila somthetho wesono.

FEBHERBARI 25–MATJHI 3

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ROMA 9-11

“Umfanekiso Womuthi Wama-Oliva”

(Roma 11:16) Ukungezelela kilokho, nangabe ingcenye yehlama ethathwe njengeenthelo zokuthoma icwengile, ihlama yoke nayo icwengile; begodu nangabe umrabhu ucwengile, neempande nazo zicwengile.

w11 5/15 23 ¶13

‘Maye Ukuhlakanipha KwakaZimu!’

13 Umpostoli uPowula uragela phambili nokumadanisa labo ababe yingcenye yenzalo ka-Abrahama neempande zomuthi wama-oliva. (Rom. 11:21) Umuthi ohlawulelweko lo ufanekisela ukuzaliseka kwesithembiso sakaZimu manqophana nesivumelwano saka-Abrahama. Iimpande zomuthi zicwengile begodu zifanekisela uJehova njengombana kunguye onikela ukuphila ku-Israyeli ongokomfanekiso. (Isa. 10:20; Rom. 11:16) Isiqu sifanekisela uJesu njengengcenye eyihloko yenzalo ka-Abrahama. Iimpande zijamele ‘inani elizeleko’ lalabo abahlanganiswe engcenyeni yesibili yenzalo ka-Abrahama.

(Roma 11:17) Nanyana kunjalo, nangabe ezinye zeempande zaphulwa begodu wena, nanyana uyi-oliva yemmangweni, wahlunyeleliswa hlangana nazo, waba mhlanganyeli wokunotha komrabhu we-oliva,

(Roma 11:20, 21) Lokho kuliqiniso! Ngebanga lokungakholwa kwabo, baphulwa, kodwana wena ujame ngokukholwa. Ungazikhakhazisi, kodwana yesaba. 21 Ngombana nangabe uZimu akhenge azibabalele iimpande zemvelo, nawe angekhe akubabalele.

w11 5/15 24 ¶15

‘Maye Ukuhlakanipha KwakaZimu!’

15 Yeke, khuyini uJehova ayenzako ukuzalisa umnqophwakhe? UPowula wahlathulula bona iimpande zomuthi we-oliva yemangweni zihlunyelelwe emthini we-oliva otjaliweko ukwenzela bona zithathe indawo yalezo eziphuliweko. (Funda kwebeRoma 11:17, 18.) Ngebanga lalokho, amaKrestu weentjhaba azeswe ngomoya, njengalayo egade akhona ebandleni leRoma, ahlunyelelwa emthini lo we-oliva ongokomfanekiso. Ngendlela leyo, babe yingcenye yenzalo ka-Abrahama. Ekuthomeni, bebanjengeempande zomuthi we-oliva yemangweni, banganathuba lokobana babe yingcenye yesivumelwano esikhethekilekwesi. Kodwana uJehova wabavulela indlela yokuba maJuda angokommoya.—Rom. 2:28, 29.

(Romans 11:25, 26) Ngombana angifuni ningalemuki ifihlo ecwengileko le, bafowethu, bona ningabi ngabahlakaniphileko emehlwenenu; ukuthi iinhliziyo zamanye ama-Israyeli zibe bukhuni bekube kulapho kubuthelelwe isibalo esizeleko sabantu beentjhaba, 26 ngendlela le woke ama-Israyeli azokusindiswa. Njengombana kutloliwe ukuthi: “Umtjhaphululi uzokuvela eZiyoni, aphelise nemikghwa yokungahloniphi uZimu kuJakopo.

w11 5/15 25 ¶19

‘Maye Ukuhlakanipha KwakaZimu!’

19 Kwamambala, umnqopho kaJehova omalungana “no-Israyeli kaZimu” uzaliseka ngendlela erarako. (Gal. 6:16) Njengombana kwatjho uPowula, ‘boke bakwa-Israyeli bayophuluswa.’ (Rom. 11:26) Ngesikhathi sakaJehova, ‘woke u-Israyeli’—okulinani elipheleleko lama-Israyeli angokomfanekiso—azokubusa njengamakhosi nabaphristi ezulwini. Ayikho into engabangela umnqopho kaJehova ubhalelwe!

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Roma 9:21-23) Umbumbi akanamandla na phezu kwebumba bona ngeliqa elifanako enze isitja esiligugu, nesinye esingatjho litho? 22 Kuthiwani-ke nangabe uZimu uzibekezelele khulu izitja zelaka ezenziwe zafanelekela ukutjhatjalaliswa, ngitjho nanyana athanda ukutjengisa ilaka lakhe nokwenza amandlakhe aziwe? 23 Kuthiwani nangabe lokhu kwenzelwa bona enze ukunotha kwephazimulwakhe kwaziwe ezitjeni zomusa, azilungiselele iphazimulo kusesengaphambili,

w13 6/15 25 ¶5

Vumela Isiyalo SakaJehova Sikubumbe

5 Kuthiwani nengabe ngekani abantu bayala ukubunjwa Mbumbi Omkhulu? UZimu ulisebenzisa njani-ke igunya lakhe nekunjalo? Cabanga bona kwenzekani ngomdaka newungasafanelekeli umsebenzi ebekufuze uwenze. Umbumbi angenza elinye ihlobo lesitja ngomdaka loyo nofana amane awulahle. Umdaka newungasasebenzisekiko, uqinile, ngokujayelekileko yiphoso yombumbi. Akwenzeki lokho ngoMbumbethu. (Dut. 32:4) Umuntu nekalako ukubunjwa nguJehova, mumuntu loyo onephoso. UJehova usebenzisa igunya lakhe njengombumbi ebantwini ngokutjhugulula indlela asebenzelana ngayo nabo kuye ngokuthi basabela njani ekubunjweni nguye. Labo abasabela kuhle babunjwa ngendlela ezuzisako. Ngokwesibonelo, amaKrestu azesiweko ‘azizitja zomusa’ ezibunjwe zaba ‘zizitja ezikhethekileko.’ Ngakelinye ihlangothi, labo ngekani abaphikisa uZimu bagcina ‘bazizitja ezibekelwe ukubhujiswa.’—Rom. 9:19-23.

(Roma 10:2) Ngombana ngiyabafakazela ukuthi bayamtjhisakalela uZimu, kodwana ingasi ngokuvumelana nelwazi elinembileko.

it-1 1260 ¶2

Itjiseko

Itjiseko engakanqotjhiswa. Omunye angatjhiseka kwamambala, ngesizathu esithileko begodu enze izinto ezimbi ezingamthabisiko uZimu. Lokho kwaba liqiniso ngamaJuda wekhulu lokuthoma. Bewafuna ukulunga kuze kiwo ngeemsebenzawo engaphasi komThetho kaMosi. Kodwana uPowula watjengisa ukuthi itjisekwabo beyingakanqotjhiswa ngebanga lokungabi nelwazi elinembileko. Yeke akhenge afumane ukulunga okuvela kuZimu. Bekufuze abone imitjhaphwawo bese abuyela kuZimu ngoKrestu bona afumane ukulunga netjhaphuluko ekulahlweni mThetho. (Rom. 10:1-10) USawula weTarsusi, bekangomunye waba njalo, bekatjhisakalela khulu ikolo yobuJuda kangangokuthi ‘wahlunguphaza ngesihluku begodu wasahlela ibandla lakaZimu.’ Bekasebenzisa ukulunga okusekelwe emThethweni bona ‘azibonakalise amsulwa.’ (Gal 1:13, 14; Flp 3:6) Nanyana kunjalo, itjisekwakhe ngekolo yobuJuda beyingakanqotjhiswa. Bekangakanqophi okumbi, kungebangelo uJehova abanomusa kuye ngokusebenzisa umhlatjelo kaKrestu, wamnqophisa ekulotjheni uZimu ngeqiniso.—1Tm 1:12, 13.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Roma 10:1-15) Bafowethu, engikufisa ngokusuka ehliziyweni nengirabhela uZimu ngakho ngebanga labo, kukuthi basindiswe. 2 Ngombana ngiyabafakazela ukuthi bayamtjhisakalela uZimu, kodwana ingasi ngokuvumelana nelwazi elinembileko. 3 Ngokungazi ukulunga kwakaZimu kodwana bafune ukuveza kwabo, azange bazithobe ekulungeni kwakaZimu. 4 Ngombana uKrestu usiphetho somThetho, ukuze nanyana ngubani okholwako abe nokulunga. 5 UMosi watlola ngokulunga okuza ngomThetho athi: “Umuntu owenza izintwezi uzokuphila ngebanga lazo.” 6 Kodwana ukulunga okumphumela wokukholwa kuthi: “Ungathomi uthi ehliziywenakho, ‘Ngubani ozokunyukela ezulwini?’ Okutjho ukuthi, ayokwehlisa uKrestu, 7 namkha, ‘Ngubani ozokwehlela emgodini onganamkhawulo?’ Okutjho ukuthi, avuse uKrestu kwabafileko.” 8 Kodwana uthini umTlolo? “Ilizwi liseduze nawe, lisemlonyenakho nehliziywenakho”; ‘okulilizwi’ lokukholwa, esilitjhumayelako. 9 Ngombana nawuvuma tjhatjhalazi ngomlomakho ukuthi uJesu uyiKosi, ukholwe ngehliziywakho ukuthi uZimu wamvusa kwabafileko, uzokusindiswa. 10 Ngehliziyo umuntu uyakholwa afumane ukulunga, kodwana ngomlomo umuntu uvuma tjhatjhalazi afumane isindiso. 11 Umtlolo uthi: “Akakho osekela ukukholwa kwakhe kuye ozokudana.” 12 Ngombana akunamehluko phakathi komJuda nomGirigi. KuneKosi yinye phezu kwabo boke, enothileko kibo boke abayibizako. 13 Ngombana “woke umuntu obiza ibizo lakaJehova uzokusindiswa.” 14 Nanyana kunjalo, bazombiza njani loyo abangakakholwa kuye? Bazokukholwa njani kiloyo abangakezwa ngaye? Bazokuzwa njani nakungekho otjhumayelako? 15 Bazokutjhumayela njani bangakathunywa? Njengombana kutloliwe ukuthi: “Qala bona zihle kangangani iinyawo zalabo abamemezela iindaba ezimnandi zezinto ezihle!”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana