Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
MATJHI 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 22-23
“UZimu Uzizinya U-Abrahamu”
(Genesisi 22:1, 2) Emva kwesikhathi esithize uZimu wazizinya u-Abrahamu. Wambiza wathi: “Abrahamu!” U-Abrahamu wasabela wathi: “Somnini, ngilapha.” 2 Nje-ke uZimu wathi: “Thatha indodanakho ekukuphela kwayo leyo noyithandako u-Isaka, ukhambe nayo uye endaweni yeMoriya. Ufike lapho uyenze isihlabelo phezu kwenye yeentaba engizakutjengisa yona.”
Kubayini UZimu Abawa U-Abrahama Bona Anikele NgeNdodanakhe?
Cabanga ngamezwi kaJehova awatjho ku-Abrahama: “Ngibawa uthathe indodanakho, okukuphela kwendodanakho oyithanda khulu, u-Isaka, begodu . . . unikele ngayo njengomhlatjelo wokutjhiswa.” (Genesisi 22:2) Tjheja bona uJehova waqalisa ku-Isaka njengendodana ‘ayithanda khulu.’ UJehova bekazi bona u-Isaka bekaligugu kangangani ku-Abrahama. Godu uZimu bekazi bona Bekazizwa njani ngeNdodanakhe, uJesu. UJehova bekamthanda khulu uJesu ngalokho kabili wakhuluma asezulwini, ngokunqophileko aqalisa kuJesu ‘njengeNdodana yakhe ethandekako.’—Markosi 1:11; 9:7.
Godu tjheja, bona isibawo sakaJehova ku-Abrahama besihlanganisa ibizo elithi, “ngibawa.” Esinye isazi seBhayibhili silinganisa bona ukusebenzisa kwakaZimu ibizweli kutjengisa bonyana “iKOSI iyezwisisa bona bekuzokuba kulahlekelwa okungangani ngo-Abrahama ukunikela ngendodanakhe.” Njengombana singacabanga, isibaweso kufuze bona samzwisa ubuhlungu obukhulu u-Abrahama; ngendlela efanako, kungaba budisi ukucabanga ngobuhlungu uJehova abuzwako njengombana abukela iNdodanakhe itlhaga be ife. Ngokunganakuzaza bekubuhlungu obukhulu uJehova akhe aqalana nabo.
Kwamambala, nanyana kungathusa ukucabanga ngalokho uJehova abawa u-Abrahama bona akwenze, sizabe sihlakaniphile ukukhumbula bona uJehova akhenge avumele ihloko yembeleko ethembekileko leyo bona yenze umhlatjelo loyo. Wavikela u-Abrahama ekulahlekelweni okukhulu umbelethi angaqalana nakho; wavikela u-Isaka ekufeni. Nokho uJehova akhenge avikele, “iNdodana yakhe, kodwana wayinikela ngebanga lethu soke.” (KwebeRoma 8:32) Kubayini uJehova azivumela bona aqalane nobujamo obubudisi kangaka? Wenza lokhu “khona sizaphuluswa.” (1 KaJwanisi 4:9) Qala bona sikhumbuzo esinamandla kangangani sethando lakaZimu ngathi! Nathi kufanele sitjengise ithando lethu ngaye.
(Genesisi 22:9-12) Kwathi bona bafike endaweni lapho uZimu abalayele khona, u-Abrahamu wakha i-aldari, wabeka neenkuni phezu kwalo. Wabopha indodanakhe u-Isaka izandla neenyawo, wayilalisa e-aldarini phezu kweenkuni. 10 Welula isandla wathatha umukhwa bona aqunte indodanakhe intamo. 11 Kodwana ingilozi kaSomnini yamrhuwelela isezulwini yathi: “Abrahamu! Abrahamu!” Waphendula wathi: “Somnini, ngilapha!” 12 USomnini wathi: “Ungabeki isandla sakho phezu komsana! Ungasamenzi litho! Nje-ke sengiyazi bona uyamesaba uZimu ngombana ungakhange ungigodlele indodanakho okukuphela kwayo.”
(Genesisi 22:15-18) Ingilozi kaSomnini yarhuwelela u-Abrahamu kwesibili isezulwini 16 yathi: “Ngizifunga ngokwami, kutjho mina uSomnini, njengombana ukwenzile lokhu, wangagodla indodanakho, iye ekukuphela kwayo, 17 ngiqinisile ngizokubusisa ngenze iinzukulwana zakho zibe njengeenkwekwezi emkayini nanjengetjhwabatjhwaba magegana nelwandle. Iinzukulwana zakho zizakuthumba amadorobho wezitha zazo. 18 Zoke iinkoro zephasi zikhanukele ukubusiswa njengeenzukulwana zakho ngombana ulalele ilizwi lami.”
Lalela UZimu Uzuze Eenthembisweni Zakhe Azifungileko
6 Bona kuzuze isintu esinesono, uJehova uZimu godu wenza isifungo ngokusebenzisa amezwi anjengathi, “‘Kuphila kwami,’ kutjho iKosi emBusi uJehova.” (Eze. 17:16) IBhayibhili ihlathulula izenzakalo ezihlukahlukeneko ezingaphezu kwama-40 lapho uJehova uZimu enza khona isifungo. Mhlamunye isibonelo esaziwa khulu ngesokusebenzelana kwakaZimu no-Abrahama. Ngemva kweemnyaka eminengi, uJehova wenza isivumelwano seenthembiso ezinengi ezitjengisa bona iNzalo ethenjisiweko izokuvela ku-Abrahama ngendodanakhe u-Isaka. (Gen. 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) Ngalokho uJehova walinga u-Abrahama, wathi anikele ngendodanakhe ethandekako. Ngaphandle kokuriyada, u-Abrahama walalela begodu bekazokunikela ngo-Isaka lokha ingilozi kaZimu imkhandela. Ngemva kwalokho uZimu wenza isifungo nasi: “Ngizifunga mina ngokwami . . . bona ngebanga lokobana wenze into le begodu khenge ubambe indodanakho, okukuphela kwayo, ngokuqinisekileko ngizokubusisa begodu ngizoyandisa inzalwakho ibe ngangeenkwekwezi zezulwini nanjehlabathi emagega nelwandle; inzalwakho izokudla ilifa lesango lamanabayo. Begodu ngenzalwakho zoke iintjhaba zephasi ngokuqinisekileko zizokubusiswa ngebanga lokobana ulalele ilizwi lami.”—Gen. 22:1-3, 9-12, 15-18.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 22:5) Nje-ke wathi eencekwini zakhe: “Salani lapha nodumbana, mina nomsana lo sisaya phetjheyapha. Sisayokulotjha khona, sizakubuya godu kinapha.”
UJehova Wathi ‘Ungumnganami’
13 Ngaphambi kobana atjhiye iinsebenzi zakhe u-Abrahamu wathi, “Salani lapha nodumbana, mina nomsana lo sisaya phetjheyapha. Sisayokulotjha khona, sizakubuya godu kinapha.” (Genesisi 22:5) Bekatjho ukuthini u-Abrahamu? Inga-kghani bekakhuluma amala nakathi uzokubuya no-Isaka, njengombana bekazi kuhle bona uyokunikela ngaye? Awa bekangakhulumi amala. IBhayibheli lithi u-Abrahamu bekazi bona uJehova bekazokukghona ukuvusa u-Isaka ekufeni. (Funda amaHebheru 11:19.) U-Abrahamu bekazi bona uJehova wamupha indodana ngitjho nanyana uSara besele aluphele. (Hebheru 11:11, 12, 18) Lokho kwamenza wazi bona ayikho into engabhalela uJehova. Bekangazi ukuthi kuzokwenzekani mhlokho. Kodwana bekakholwa bona nakutlhogekako uJehova uzoyivusa indodanakhe ekufeni, bekakholwa nokuthi zoke iinthembiso zakaZimu zizokuzaliseka. Ngikho u-Abrahamu abizwa ngokuthi, ‘ngukhokho wabo boke abakholwako.’
(Genesisi 22:12) USomnini wathi: “Ungabeki isandla sakho phezu komsana! Ungasamenzi litho! Nje-ke sengiyazi bona uyamesaba uZimu ngombana ungakhange ungigodlele indodanakho okukuphela kwayo.”
it-1 853 ¶5-6
Ikghono Lokwazi Izinto Kusesengaphambili
Ukusebenzisa kuhle ikghono lokwazi izinto kusesengaphambili. Indlela uZimu asebenzisa ngayo amandla nekghono lakhe lokwazi izinto kusesengaphambili kufuze kuvumelane nemithethwakhe yokulunga begodu lokho esikufundako ngaye eliZwini lakhe akutjhuguluki. Ngokungafani nekolelo yokuthi umuntu ubekelwe kusesengaphambili ukuthi kuzokwenzekani ekuphileni kwakhe, imitlolo eminengi itjengisa bona uZimu uhlola ubujamo obenzeka ngesikhatheso bese enze isiqunto ngemiphumela yokuhlola akwenzileko.
UGenesisi 11:5-8 uthi uZimu uqale izinto ezenziwa babantu ephasini, ngesikhatheso wabona izinto ezimbi ebezenzeka eBhabhele, begodu wathatha igadango lokutjhabalalisa abantu abangakalungi. Ngemva kobana abantu beSodoma neGomora bathoma ukwenza izinto ezimbi, uJehova watjela u-Abrahamu ngesiqunto sakhe sokuyohlola ubujamo (wathumela iingilozi zakhe) “ngizokwehla bonyana ngiyokuhlola ukuthi ubukhohlakali beSodoma engibubonileko ngebabantu boke na? Nakungasinjalo ngizakwazi bona kufanele ngenzeni.” (Gen 18:20-22; 19:1) Ngemva kobana u-Abrahamu alinge ukwenza umhlatjelo ngo-Isaka uJehova wathi, “Nje-ke sengiyazi bona uyamesaba uZimu ngombana ungakhange ungigodlele indodanakho okukuphela kwayo.”—Gen 18:19; 22:11, 12; Ner 9:7, 8; Gal 4:9.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 22:1-18) Emva kwesikhathi esithize uZimu wazizinya u-Abrahamu. Wambiza wathi: “Abrahamu!” U-Abrahamu wasabela wathi: “Somnini, ngilapha.” 2 Nje-ke uZimu wathi: “Thatha indodanakho ekukuphela kwayo leyo noyithandako u-Isaka, ukhambe nayo uye endaweni yeMoriya. Ufike lapho uyenze isihlabelo phezu kwenye yeentaba engizakutjengisa yona.” 3 Kwathi ekuseni ngakusasa, wavuka wabophela udumbanakhe. Kuthe sele abande iinkuni zomhlabelo, wathatha iinceku ezimbili nendodanakhe u-Isaka, wakhamba waya endaweni uZimu amlayele yona. 4 Elangeni lesithathu u-Abrahamu waphakamisa amehlo, wayibonela kude indawo leyo. 5 Nje-ke wathi eencekwini zakhe: “Salani lapha nodumbana, mina nomsana lo sisaya phetjheyapha. Sisayokulotjha khona, sizakubuya godu kinapha.” 6 U-Abrahamu wathwesa u-Isaka iinkuni zomhlabelo, yena-ke waphatha umukhwa namalahle avuthako. Bakhamba bobabili njalo. 7 U-Isaka wabiza uyise wathi: “Baba!” U-Abrahamu wasabela wathi: “Iye ndodanami!” U-Isaka wathi: “Amalahle avuthako neenkuni nanzi sinazo; alo, imvana yomhlabelo yona iphi?” 8 U-Abrahamu waphendula wathi: “Ndodanami, uZimu uzazibonela yena imvana yomhlabelo.” Bakhamba bobabili njalo. 9 Kwathi bona bafike endaweni lapho uZimu abalayele khona, u-Abrahamu wakha i-aldari, wabeka neenkuni phezu kwalo. Wabopha indodanakhe u-Isaka izandla neenyawo, wayilalisa e-aldarini phezu kweenkuni. 10 Welula isandla wathatha umukhwa bona aqunte indodanakhe intamo. 11 Kodwana ingilozi kaSomnini yamrhuwelela isezulwini yathi: “Abrahamu! Abrahamu!” Waphendula wathi: “Somnini, ngilapha!” 12 USomnini wathi: “Ungabeki isandla sakho phezu komsana! Ungasamenzi litho! Nje-ke sengiyazi bona uyamesaba uZimu ngombana ungakhange ungigodlele indodanakho okukuphela kwayo.” 13 U-Abrahamu wathi nakaphakamisa amehlo wabona iqama ngemva kwakhe libanjwe ngeempondo emthini ositjhutha. Waya walithatha wenza umhlabelo wokutjhiswa esikhundleni sendodanakhe. 14 U-Abrahamu wathiya indawo leyo ibizo elithi: “Mbala uSomnini wabonelela.” Njengombana kusatjhiwo nanamhlanjesi kuthiwa: “Entabeni kaSomnini, kuzakubonelelwa.” 15 Ingilozi kaSomnini yarhuwelela u-Abrahamu kwesibili isezulwini 16 yathi: “Ngizifunga ngokwami, kutjho mina uSomnini, njengombana ukwenzile lokhu, wangagodla indodanakho, iye ekukuphela kwayo, 17 ngiqinisile ngizokubusisa ngenze iinzukulwana zakho zibe njengeenkwekwezi emkayini nanjengetjhwabatjhwaba magegana nelwandle. Iinzukulwana zakho zizakuthumba amadorobho wezitha zazo. 18 Zoke iinkoro zephasi zikhanukele ukubusiswa njengeenzukulwana zakho ngombana ulalele ilizwi lami.”
MATJHI 9-15, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 24
“Umfazi Ka-Isaka”
(Genesisi 24:2-4) Wathi encekwinakhe ekulu ebeyiphethe koke kwendlwakhe: “Beka isandla sakho ngaphasi kwenyongami, 3 kobana ngikufungise ngoSomnini uZimu wezulu nephasi, bona angekhe wathathela indodanami umfazi emadodakazini webantwini beKanana engihlala phakathi kwabo, 4 kodwana bona uzakuya enarheni yekhethu neenhlobeni zami ukuyokuthathela khona indodanami u-Isaka umfazi.”
“Iye, Ngizakukhamba”
U-Abrahamu ufungise u-Eliyezeri ukuthi angamthatheli u-Isaka umfazi ebantwini beKanana. Kubayini atjho njalo? Ngombana amaKanana awamlotjhi uJehova uZimu, begodu awamhloniphi. U-Abrahamu bekazi ukuthi uJehova ufuna ukuwabhubhisa ngesikhathi esifaneleko ngebanga lezenzo zawo zokukhohlakala. Yeke, bekangafuni bona indodanakhe ayithandako, u-Isaka izibophe nabantu abangaziphathi kuhle. Bekazi nokuthi indodanakhe le izokudlala indima ekulu ekuzaliseni iinthembiso zakaZimu.—Genesisi 15:16; 17:19; 24:2-4.
(Genesisi 24:11-15) Yafika yaguqisa amakamela hlanu komthombo ngaphandle komuzi lowo, belisele lithambeme ilanga, kusikhathi abafazi abaphuma ngaso ukuyokukha amanzi. 12 Khonapho yathandaza yathi: “Somnini, Zimu wekosami u-Abrahamu, yiba nomusa ku-Abrahamu ikosami, ungenze ngihlangane nomuntu ofaneleko. 13 Nakhu ngijame esiyalwini lapha amadodakazi womuzi lo akhelela khona amanzi. 14 Akuthi nangithi kelinye lamatlawu, ‘Ngiyakurabhela, akhese wethule umjekakho ngisele’, lona-ke lithi, ‘Awa ungasela begodu ngizokuseza namakamelakho’ ngizakwazi-ke bonyana ngilo olikhethele incekwakho, u-Isaka. Lokho kuzakuba siboniso bona mbala uyenzele umusa ikosami.” 15 Kwathi ingakaqedi nokuthandaza, veliyani uRabega ngemzini abeke umjeka wamanzi emahlombe. Yena bekayindodakazi kaBhetuweli indodana kaMilika obegade amkaNarhori umnakwabo laka-Abrahamu.
“Iye, Ngizakukhamba”
Nakaraga nendaba u-Eliyezeri watjela bemzini loyo ukuthi nakafika hlanu kweHarana, uthandazile kuJehova uZimu. Wabawa uJehova ukuthi, kube nguye ozokukhetha intombi ezokuthathwa ngu-Isaka. Bekuzokwenzeka njani lokho? U-Eliyezeri ubawe uZimu ukuthi alethe intombi le emthonjeni. Kuzakuthi nakayibawa amanzi, intombi le iseze namakamela eze nawo. (Genesisi 24:12-14) Kwaba ngubani-ke owenza patsi koke lokho? Kwaba nguRabega! Cabanga indlela uRabega azizwa ngayo nakezwa indaba ecocwa ngu-Eliyezeri, acocela umndenakhe!
(Genesisi 24:58) Nje-ke bambiza uRabega bambuza bathi: “Uyathanda ukukhamba nomuntu lo na?” Yena waphendula wathi: “lye, ngizakukhamba.
(Genesisi 24:67) Nje-ke u-Isaka wangenisa uRabega ngetendeni lapha gade kuhlala khona unina uSara. Wamthatha waba mkakhe begodu wamthanda. Yeke watjhiriyeka ekutjhiyweni ngunina.
“Iye, Ngizakukhamba”
Eemvekeni ezingemva kwesehlakalwesi u-Eliyezeri umbuzile u-Abrahamu ukuthi: “Alo, ngenzeni lokha umntazana loyo nange angabhala ukukhamba nami?” U-Abrahamu wamphendula wathi: “Uzakutjhaphuluka esifungweni samesi.” (Genesisi 24:39, 41) Nemzini kaBhethuweli bekungiso leso, bebafuna ukwazi ukuthi intombi le yona iyavuma na. Ngendlela u-Eliyezeri ebekangabambeki ngayo ngesabelo sakhesi, ngakusasa ekuseni, wabe wabuza ukuthi angamthatha uRabega akhambe naye na mhlokho. Umndeni wathi akakhambe ngemva kwamalanga alitjhumi ngombana basafuna ukuba naye isikhatjhana. Ekugcineni, balungisa indaba ngalendlela: “Yeke, asibize umntazana sizwe bona yena uthini.”—Genesisi 24:57.
Phela isiqunto esizokuthathwa besizokutjhugulula ipilo kaRabega. Uzokuphendula athini-ke kwanjesi? Kghani bekazokudlala ngomusa kayise nomfowabo, athi batjho yena angekhe akhambe aye endaweni angayaziko? Namkha bekaqala indaba le njengelungelo lokudlala indima ezenzakalweni ezinqotjhiswa nguJehova? Indlela ebekazokuphendula ngayo, beyizokutjhentjha ipilwakhe ngendlela angakayilindeli. Nakaphendulako wase wathi: “lye, ngizakukhamba.”—Genesisi 24:58.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 24:19, 20) Kuthe bona aqede ukuyiseza, wathi: “Namakamela wekosami ngizowakhelela abe aqede ukusela woke nje.” 20 Warhaba wathululela amanzi ngapha kuselela ngakhona iimbandana, wagijimela ngemthonjeni, wanande akha amanzi bewawaseza woke amakamelayo.
“Iye, Ngizakukhamba”
Kwenye intambama aqeda ukuzalisa umjekakhe ngamanzi, nanti iqhegu ligijima liza kuye. Lafika lathi kuye: “Ndodakazi, akhese ungiseze kancancani amanzi angemjekenakho lawo.” Qala bona iqhegweli lizithobe kangangani nalibawako nje! NoRabega alemuke ukuthi awa iqhegweli likhambile tle. Athule umjekakhe emahlombe anikele iqhegweli lisele, khenge aliseze kancancani, kodwana waliseza amanzi amnandi naqandako, waliseza lakholwa. Walemuka nokuthi amakamela alitjhumi agugubele eduze nekerebhe nawo kufuze asezwe. Ulemukile nokuthi iqhegweli limqalile, begodu bekafuna ukusiza ngendlela angakghona ngayo. Yeke wathi eqhegwini: “Namakamela wekosami ngizowakhelela abe aqede ukusela woke nje.”—Genesisi 24:17-19.
Tjheja ukuthi uRabega khenge aseze amakamela alitjhumi umthamo munye wamanzi, kodwana wawaseza akholwa. Nalome khulu, ikamela linye lingasela amalitha ayi-95 bona likholwe! Nangabe woke amakamela lawo bekome ngaleyo ndlela, kuyatjho ukuthi uRabega bekufuze aberege ama-awara amanengi. Nambala kwatholakala ukuthi amakamela la vele bekome ukoma. Kghani uRabega bekazi ukuthi amakamela asela amanzi angangani? Awa. Yena bekathi uyasiza nje kwaphela ngokusebenza budisi nokuba nomusa eqhegwini angalaziko. Iqhegweli lavuma ukuthi alisize. Belisolo limrhudulele amehlo njengombana aphasiphezulu, azalisa imijeka bekayithululele ngekerebheni. Lokho wakwenza ngokubuyelelweko.—Genesisi 24:20, 21.
wp16.3 13, ftn.
“Iye, Ngizakukhamba”
Besele kuntambama ngesikhatheso. Imitlolo ayitjho bona uRabega usebenze ama-awara amanengi kangangani emthonjeni. Begodu ayitjho nokuthi ababelethi bakhe besele balele nakaqedako, namkha ukuthi kunomuntu oweza wazokuhlola ukuthi kubayini athatha isikhathi eside kangaka.
(Genesisi 24:65) bewabuza inceku yaka-Abrahamu wathi: “Ngubani umuntu loya okhamba emmangwenapha asiza kithi na?” Inceku yamphendula yathi: “Yikosami-ke leya.” Nje-ke uRabega wathatha isiyaya wazigubuzesa.
“Iye, Ngizakukhamba”
Ekugcineni, lafika ilanga elingaliko okukhulunywe ngalo ekuthomeni kwesihlokwesi. Njengombana badlula eNegebhi, sele kuthoma ukurhwaqela, uRabega wabona indoda ikhamba emmangweni. Wayiqalisisa, wacabangisisa ngayo. Siyafunda: “Yeke wahlika msinyana ekameleni,” mhlamunye khenge alinde nekamela bona liguqe khona azokuhlika kuhle—wakhamba wayokubuza iqhegu wathi: “Ngubani umuntu loya okhamba emmangwenapha asiza kithi na?” Nakezwa ukuthi ngu-Isaka, wathatha isiyaya wazigubuzesa. (Genesisi 24:62-65) Kubayini azigubuzesa? Ukuzigubuzesa kwakhokhu bekukutjengisa bona uyamhlonipha ozokuba ngubabakwakhe. Indlela kaRabega yokuzithoba le abantu banamhlanjesi bangayithatha njengesikade. Kodwana amadoda nabafazi bangafunda ekuzithobeni kwakaRabega. Alo, ngubani kithi ongekhe athande ukuba nobuntu obuthandeka kangaka?
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 24:1-21) U-Abrahamu bese aluphele namalanga ayile. USomnini bekambusise ngeendlela zoke. 2 Wathi encekwinakhe ekulu ebeyiphethe koke kwendlwakhe: “Beka isandla sakho ngaphasi kwenyongami, 3 kobana ngikufungise ngoSomnini uZimu wezulu nephasi, bona angekhe wathathela indodanami umfazi emadodakazini webantwini beKanana engihlala phakathi kwabo, 4 kodwana bona uzakuya enarheni yekhethu neenhlobeni zami ukuyokuthathela khona indodanami u-Isaka umfazi.” 5 Inceku yambuza yathi: “Alo, ngenzeni lokha umntazana loyo nange angabhala ukuza nami enarheni le? Kungabe kuzakufuneka bona ngithathe indodanakho ngiyibuyisele enarheni owavela kiyo na?” 6 U-Abrahamu wathi kiyo: “Qinisekisa bona awubuyiseli indodanami lapho. 7 USomnini uZimu wezulu owangikhupha emzini wakababa, enarheni yeenhlobo zami nowakhuluma nami wangithembisa ngesifungo wathi, ‘inarha le ngizayinikela eenzukulwaneni zakho’, nguye ozakuthumela ingilozi ikhambe phambi kwakho bona uphumelele ukuthathela indodanami umfazi lapho. 8 Nangabe intombi leyo ayikazimiseli ukuza nawe, khona angekhe ube nomlandu esifungweni samesi. Kwaphela nje ungalingi ubuyisele indodanami lapho.” 9 Ngokunjalo-ke inceku yabeka isandla sayo ngaphasi kwenyonga yekosayo, u-Abrahamu, yafunga isifungo mayelana nendaba leyo. 10 Inceku yathatha amakamela alitjhumi wekosayo yasuka yakhamba iphethe izipho ezihle ezibuya ekosinayo. Yanqomba e-Aramu-Naharayimu ekumumuzi wakaNarhori. 11 Yafika yaguqisa amakamela hlanu komthombo ngaphandle komuzi lowo, belisele lithambeme ilanga, kusikhathi abafazi abaphuma ngaso ukuyokukha amanzi. 12 Khonapho yathandaza yathi: “Somnini, Zimu wekosami u-Abrahamu, yiba nomusa ku-Abrahamu ikosami, ungenze ngihlangane nomuntu ofaneleko. 13 Nakhu ngijame esiyalwini lapha amadodakazi womuzi lo akhelela khona amanzi. 14 Akuthi nangithi kelinye lamatlawu, ‘Ngiyakurabhela, akhese wethule umjekakho ngisele’, lona-ke lithi, ‘Awa ungasela begodu ngizokuseza namakamelakho’ ngizakwazi-ke bonyana ngilo olikhethele incekwakho, u-Isaka. Lokho kuzakuba siboniso bona mbala uyenzele umusa ikosami.” 15 Kwathi ingakaqedi nokuthandaza, veliyani uRabega ngemzini abeke umjeka wamanzi emahlombe. Yena bekayindodakazi kaBhetuweli indodana kaMilika obegade amkaNarhori umnakwabo laka-Abrahamu. 16 Bekamntazana omuhle osajame ibele, ongakhange akhe ayanywe lisokana. Yena-ke wehlela ngesiyalwini, wazalisa umjekakhe ngamanzi, wakhuphuka. 17 Inceku ka-Abrahamu yagijima, yamhlangabeza yathi: “Ndodakazi, akhese ungiseze kancancani amanzi angemjekenakho lawo.” 18 URabega wathi: “Awa, ikosami ingasela.” Yeke wethula umjeka wayibambela, yasela. 19 Kuthe bona aqede ukuyiseza, wathi: “Namakamela wekosami ngizowakhelela abe aqede ukusela woke nje.” 20 Warhaba wathululela amanzi ngapha kuselela ngakhona iimbandana, wagijimela ngemthonjeni, wanande akha amanzi bewawaseza woke amakamelayo. 21 Indoda leyo yathula, yamqala, ifuna ukubona nakube uSomnini uphelelise ikhambo layo namkha awa.
MATJHI 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 25-26
“U-Esewu Wathengisa Ngobuzibulo Bakhe”
(Genesisi 25:27, 28) Abesanabo bakhula, u-Esewu waba mzumi onobukghoni, indoda ezwana nommango, kodwana uJakopo yena bekumumuntu ozothileko ohlala ematendeni. 28 U-Isaka wathanda u-Esewu ngombana gade athanda inyama yeenyamazana, kodwana uRabega yena wazithandela uJakopo.
it-1 1242
UJakopo
U-Esewu bekamzumi onobukghoni, indoda ezwana nommango begodu athandwa nguyise, kodwana uJakopo yena bekumumuntu “ozothileko [Heb., tam] ohlala ematendeni”, azilusela izimvu begodu bewungamthemba bona atlhogomele izinto zekhaya, unina bekamthanda khulu. (Gen 25:27, 28) Ibizo lesiHebheru elithi, tam lisetjenziswe kweminye imitlolo ukutjengisa labo abamukelwa nguZimu. Ngokwesibonelo, “abanukelwa ziingazi bazonda omsulwa,” kodwana uJehova uqinisekisa ngokuthi ‘ikusasa lomuntu omsulwa lizokubanokuthula.’ (IzA 29:10; IR 37:37, 38) UJobho othembekileko ‘gade amsulwa begodu [Heb., tam] aqotho.’—Job 1:1, 8; 2:3.
(Genesisi 25:29, 30) Kwathi ngelinye ilanga uJakopo asapheke isitjhebo, kwafika u-Esewu avela emmangweni, adinwe afile. 30 Wathi kuJakopo: “Akhe ungiphe isitjhebo sakho esinzothweso ngombana ngifile ngokudinwa!” Ngikho-nje godu kwathiwa ngu-Edomu.
(Genesisi 25:31-34) UJakopo waphendula wathi: “Uzwile! Ngithengisela ubuzibulo bakho ntange.” 32 U-Esewu wathi: “Qala, ngiyafa ngendlala, buzangisiza ngani nje ubuzibulwanyana bakhonobo?” 33 UJakopo wathi: “Zibophe ngesifungo khonanje.” Wazibopha ngesifungo-ke, wathengisela uJakopo ubuzibulo bakhe njalo. 34 Yeke uJakopo waphakela u-Esewu isikwa nesitjhebo seenhlumaya. Wagoma, wasela, wasikima, wakhamba. Ngalokho u-Esewu wanyaza ubuzibulo bakhe.
Kubayini Kuqakathekile Ukuthokoza?
11 Abanye abantu esifunda ngabo eBhayibhelini kuyadanisa ukuthi khenge bazithokozele izinto ebebanazo. Omunye wabo ngu-Esewu, ngitjho nanyana akhuliswa babelethi abathanda uJehova akhenge azithokozele izinto ezicwengileko. (Funda amaHebheru 12:16.) Kwabonakala njani ukuthi akathokozi? Umfowabo uJakopo wathi akamthengisele ubuzibulo bakhe ngesikotlelo sinye sesitjhebo, akhenge azibuze kabili wamthengisela. (Gen. 25:30-34) Ngokukhamba kwesikhathi u-Esewu wazisola. Koke lokho kwenziwa kukuthi bekangazithokozeli izinto ebekanazo, yeke bengeze asola omunye umuntu ngebanga lokulahlekelwa buzibulo bakhe.
it-1 835
Izibulo
Ekadeni, indodana elizibulo ngiyo ebeyitlhogomela umndeni ubaba nakangasekho. Beyifumana isabelo esibuyelelwe kabili ezintweni zakayise. (Dut 21:17) Ngesikhathi sokudla uRubeni bekahlala hlanu kwakaJosefa njengombana bekalizibulo. (Gen 43:33) Kodwana eBhayibhelini akutjho ukuthi izibulo lifumana yoke into. Kodwana indawo yokuthoma inikelwa amadodana athembekileko kunamazibulo.—Gen 6:10; 1Kr 1:28; Gen 11:26, 32; 12:4.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 25:31-34) UJakopo waphendula wathi: “Uzwile! Ngithengisela ubuzibulo bakho ntange.” 32 U-Esewu wathi: “Qala, ngiyafa ngendlala, buzangisiza ngani nje ubuzibulwanyana bakhonobo?” 33 UJakopo wathi: “Zibophe ngesifungo khonanje.” Wazibopha ngesifungo-ke, wathengisela uJakopo ubuzibulo bakhe njalo. 34 Yeke uJakopo waphakela u-Esewu isikwa nesitjhebo seenhlumaya. Wagoma, wasela, wasikima, wakhamba. Ngalokho u-Esewu wanyaza ubuzibulo bakhe.
(Hebheru 12:16) tjhejani nokobana hlangana nani lapho kungabi nowenza izenzo zomseme ezisisono namkha ongazihloniphi izinto ezicwengileko, njengo-Esewu, owathengisa amalungelwakhe wobuzibulo ngesidlo sinye.
Imibuzo Evela Ebafundini
Nje akhesibuyele emTlolweni webeHebheru 12:16 ufundeka ngalendlela: “tjhejani nokobana hlangana nani lapho kungabi nowenza izenzo zomseme ezisisono namkha ongazihloniphi izinto ezicwengileko, njengo-Esewu, owathengisa amalungelwakhe wobuzibulo ngesidlo sinye.” Yini okufuze siyitjhejisise emTlolweni lo?
La umpostoli uPowula bekangakhulumi ngekoro kaMesiya. Bekasanda ukukhuthaza amaKrestu bona ‘enzele iinyawo zawo imizila enqophileko.’ Bona kungabi khona “osalelako ekufunyaneni umusa kaZimu,” ebekuyinto engenzeka nangabe ‘baziphatha kumbi’ ngokwamabhayi. (Heb. 12:12-16) Nabenze njalo bebazokufana no-Esewu. Kazi ‘akhange abe nendaba’ nezinto zakaZimu, wenza “ukukhohlakala.”
U-Esewu waphila ngesikhathi seenhloko zembeleko, begodu kungenzeka bekaphele abe nelungelo lokwenza umhlabelo. (Gen. 8:20, 21; 12:7, 8; Job. 1:4, 5) Kodwana ngebanga lokuthi bekangaqali izinto ngendlela kaZimu, wadela ilungelwelo afuna isopo. Kungenzeka bekafuna ukubalekela umtlhago okwakhulunywa ngawo bona uzokufika nesizukulu saka-Abrahamu. (Gen. 15:13) U-Esewu wabuya watjengisa ukuthi ukhohlakele be akanandaba nezinto zakaZimu kangangani. Wathatha abafazi ababili abangamlotjhiko uJehova kodwana lokho khenge kuphethe kuhle nakancani. (Gen. 26:34, 35) Bekahluke khulu kuJakopo, yena phela wenza isiqinisekiso sokuthi utjhada nomuntu othanda uZimu weqiniso.—Gen. 28:6, 7; 29:10-12, 18.
(Genesisi 26:7) Kwathi lokha amadoda wendawo leyo nakathoma ukumbuza ngomkakhe wathi: “Awa, lo ngudadwethu.” Wesaba ukuthi “mkami” ngombana wadlumbana bonyana amadoda wendawo leyo azambulala ngenca kaRabega isiphalaphala sakhe.
it-2 245 ¶6
Amala
Nanyana ukukhuluma amala kukumbi eBhayibhelini, lokhu akutjho bona umuntu ukatelelekile ukuveza iqiniso ngemininingwana ebantwini abangakafaneli. UJesu Krestu wayelelisa ngokuthi: “Ninganikeli izinja izinto ezicwengileko namkha niphosele amaparelenu ezavukazaneni, khona zingazowagadanga bese ziyajika zinirathule.” (Mat 7:6) Kungebangelo ngezinye iinkhathi akhenge ayinikele ngokupheleleko yoke imininingwana namkha aphendule ngokunqophileko eminye yemibuzo ebeyingabanga umonakalo ngokungatlhogeki. (Mat 15:1-6; 21:23-27; Jwa 7:3-10) Indaba le kufuze siyiqale ngendlela u-Abrahamu, u-Isaka, uRarhabu, no-Elitjha abenza ngayo ngokuthi bangavezi yoke imininingwana ebantwini abangalotjhi uJehova.—Gen 12:10-19; isahluko 20; 26:1-10; Jtj 2:1-6; Jak 2:25; 2Kh 6:11-23.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 26:1-18) Kwabakhona indlala enarheni ngaphandle kwaleyo eyakhe yabakhona ngaphambilini esikhathini saka-Abrahamu. U-Isaka wakhamba wayokukhonza kwa-Abimeleki, ikosi yamaFilista, eGerari. 2 IKosi yabonakala ku-Isaka yathi: “Ungehleli eGibhide, hlala enarheni engizakutjela bonyana uhlale kiyo. 3 Khonzakhonza enarheni le. Ngizakuba nawe bengikubusise. Iye, ngizakupha wena neenzukulwana zakho zoke iinarhezi, ngiqinise isifungo engasenza kuyihlo u-Abrahamu. 4 ‘Ngizakwenza iinzukulwana zakho zibe zinengi njengeenkwekwezi emkayini bese ngizinikela zoke iinarhezi. Zoke iinkoro zephasi zikhanukele ukubusiswa njengeenzukulwana zakho, 5 ngombana u-Abrahamu wangilalela wagcina okufaneleko: imiyalwami, iimiso zami nemithethwami.” 6 Yeke u-Isaka wahlala eGerari. 7 Kwathi lokha amadoda wendawo leyo nakathoma ukumbuza ngomkakhe wathi: “Awa, lo ngudadwethu.” Wesaba ukuthi “mkami” ngombana wadlumbana bonyana amadoda wendawo leyo azambulala ngenca kaRabega isiphalaphala sakhe. 8 U-Isaka wakhonza lapho isikhathi eside. Ngelinye ilanga u-Abimeleki ikosi yamaFilista yathi nayihlola enzasi ngefesidere yabona u-Isaka akitakitana nomkakhe uRabega. 9 Yeke u-Abimeleki wabiza u-Isaka wathi: “Ngambala mkakho lo! Alo, bekutheni nawuzakuthi ngudadwenu?” U-Isaka wamphendula wathi: “Kungombana ngidlumbene bona ngizakufa ngebanga lakhe.” 10 U-Abimeleki wathi: “Yintobani osenze yona le? Bekulula bona enye yamadoda ilale nomkakho, nje-ke bewuzosithwesa umlandu.” 11 Yeke u-Abimeleki wayala woke umuntu wathi: “Nanyana ngubani othinta indoda le nomkayo, ngiqinisile ngithi uzakubulawa.” 12 U-Isaka watjala isivuno enarheni leyo. Kwathi kiwo lowo mnyaka wavuna ngamakhulu kilokho akutjeleko. USomnini wambusisa, 13 wasoloko andlondlobala bewaba yinjinga yomuntu. 14 Waba nemihlambi yezimvu, yeembuzi neyeenkomo kanye neenceku ezinengi. AmaFilista amfela umona 15 abe aphetha ngokudibizesa yoke imithombo eyenjiwa ziinceku zakayise u-Abrahamu asaphila. 16 Yeke u-Abimeleki wathi ku-Isaka: “Suka kithapha ngombana sele usibhedlha ngamandla.” 17 U-Isaka wafuduka-ke wayokuhloma itende lakhe emrhobeni weGerari, wanzinza lapho. 18 Warhubha imithombo ebeyenjiwe ngesikhathi sakayise u-Abrahamu negade idibizeswe maFilista ngemva kokuhlongakala kwakhe. Wayithiya amabizo uyise agade ayithiye wona.
MATJHI 23-29, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 27-28
“UJakopo Ufumana Isibusiso Esimfaneleko”
(Genesisi 27:6-10) uRabega wathi kuJakopo indodanakhe: “Qala, ngizwe ngandlebenye uyihlo asithi kumnakwenu u-Esewu, 7 ‘Ngilethela inyamazana ungiphekele ngayo iinkhanakhana ngigome ukuze ngikubusise phambi kwakaSomnini ngaphambi kobana ngihlongakale.’ 8 Nje-ke ndodanami, lalelisisa kuhle bese wenza engikutjela khona. 9 Khamba uye emhlambini ukhethe iimbuzana ezimbili ezinonileko ukuze ngiphekele uyihlo iinkhanakhana azithandako. 10 Uzazithatha uzise kuye agome bese akubusise phambi kobana ahlongakale.”
w04 4/15 11 ¶4-5
URebega—Umfazi Ozinikele KuZimu
IBhayibheli alitjho ukuthi u-Isaka bekazi bona u-Esewu uzokuba yinceku kaJakopo. Nanyana kunjalo, uJakopo noRabega bebazi ukuthi isibusiswesi kufuze siye kuJakopo. URabega khenge amotjhe isikhathi nakezwa ukuthi u-Isaka ufuna ukubusisa u-Esewu ngemva kokuthi amphekele inyamazana. UsesenaIo ikghono lokwenza iinqunto netjiseko, ezamenza wathandeka ebutjheni bakhe. ‘Walayela’ uJakopo ukuthi amlethele iimbuzana ezimbili ezinonileko. Bona aphekele indodakhe iinkhanakhana azithandako. Bekufuze uJakopo azenze ngasuthi ngu-Esewu bona afumane isibusiso. UJakopo wathi kunina, ubaba uzokwazi ngeqhingeli begodu uzongithuwelelisa! Kodwana uRabega wathi, “Nakube kuneenthuweleliso azize phezu kwami, ndodanami.” Unina wapheka iinkhanakhana, wambathisa uJakopo izembatho zaka-Esewu begodu wathi aye kuyise.—Genesisi 27:1-17.
IBhayibheli alisitjeli ukuthi kubayini uRabega enza lokhu. Kodwana abantu abanengi abayithandi into ayenzako, begodu iBhayibheli alitjho nokuthi u-Isaka wazizwa njani nakafumana ukuthi ubusise uJakopo. Kunalokho, u-Isaka wamandisela isibusiso. (Genesisi 27:29; 28:3, 4) URabega bekazi ukuthi uJehova wabikezelani ngamadodanakhe. Yeke waqinisekisa ukuthi uJakopo ufumana isibusiso esimfaneleko. Lokho akwenzako bekuvumelana nentando kaJehova.—Roma 9:6-13.
(Genesisi 27:18, 19) Nje-ke waya kuyise wafika wathi: “Baba!” U-Isaka wathi: “We! Ungongubani ndodanami?” 19 UJakopo wathi kuyise: “Ngingu-Esewu izibulo lakho. Ngenze njengombana ungitjelile. Ngiyakurabhela hlala kuhle udle inyama engikulethele yona, khona uzangipha isibusiso sakho.”
w07 10/1 31 ¶2-3
Imibuzo Evela Ebafundini
IBhayibheli alisinikeli yoke imininingwana ukuthi kubayini uRebega noJakopo benze ngendlela abenza ngayo, kodwana lisitjela ukuthi izinto zenzeka ngokungakalindeleki. Kufuze sikhumbule ukuthi iliZwi lakaZimu alikuthetheleli namkha alikusoli lokho okwenziwa nguJakopo, begodu alivumi ukuthi sikhulume amala nokukhohlisa. Nanyana kunjalo, iBhayibheli liyasihlathululela ngobujamobu.
Kokuthoma, iBhayibheli likubeka ebaleni ukuthi uJakopo bekafanelwe sibusiso sakayise; ingasi u-Esewu. UJakopo wathenga ubuzibulo eweleni lakhe elinganandaba nabo ngebanga lokudla. U-Esewu “wanyaza ubuzibulo bakhe.” (Genesisi 25:29-34) Yeke uJakopo ngokuya kuyise, bekayokufuna isibusiso esimfaneleko.
(Genesisi 27:27-29) Ngambala waya kuye wamncwanga. Kuthe lokha u-Isaka nakezwa umnuko wezambatho zakhe wambusisa wathi: “Awuzwa-ke, iphunga lendodanami linjengephunga lesimu ebusiswe nguSomnini. 28 UZimu akakuphe umbethe wezulu, avundise ihlabathakho! Akuphe inala yekoroyi neyesitjhidela sewayini! 29 Izizwe zikusebenzele, abantu bakukhothamele. Ube yikosana yabafowenu namadodana kanyoko akukhothamele. Abakunikelelako banikelelwe, nabakubusisako babusiswe.”
it-1 341 ¶6
Isibusiso
Ngeenkhathi zabo Abrahamu, ngaphambi kobana ubaba afe bekujayelekile ukuthi abusise amadodanakhe. Indaba le beyiqakathekile begodu beyithathelwa phezulu. Kungebangelo u-Isaka wabusisa uJakopo acabanga bona lizibulo lakhe u-Esewu. Njengombana u-Isaka besele aluphele begodu angasaboni, wabusisa uJakopo ngaphambi kobana abusise u-Esewu, amfisela ukuthi izinto zimkhambele kuhle begodu wabawa uJehova ukuthi ambusise. (Gen 27:1-4, 23-29; 28:1, 6; Heb 11:20; 12:16, 17) Ngokukhamba kwesikhathi, u-Isaka wandisa isibusiso sakaJakopo. (Gen 28:1-4) Ngaphambi kokuthi uJakopo ahlongakale, wathoma ngokubusisa amadodana amabili kaJosefa, ngemva kwalokho wabusisa amadodanakhe. (Gen 48:9, 20; 49:1-28; Heb 11:21) Ngokufanako nangoMosi ngaphambi kobana afe, wabusisa isitjhaba soke sakwa-Israyeli. (Dut 33:1) Kibo boke ubujamobu, boke bakhuluma ngezinto ezisazokwenzeka. Ngezinye iinkhathi, nabazokubusisa umuntu bebabeka isandla phezu kwehloko yaloyo obusiswako.—Gen 48:13, 14.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 27:46–28:2) URabega wathi ku-Isaka: “Sengidinwe kuphila ngebanga labomalukazanyana bamaRhithaba. Nange uJakopo angathatha umfazi ebantazaneni bamaRhithi abafana nebenarha le, khona ngiqinisile ngithi ipilwami izaba lilize lakolize.”
28 U-Isaka wabiza uJakopo wambusisa bewamyala wathi kuye: “Ungathathi umfazi emadodakazini weKanana. 2 Khamba uye ePadana-Aramu kwaBhetuweli ubamkhulwakho wekhenomkhulu, uzithathele khona umfazi emadodakazini kamalumakho uLabani.
w06 4/15 6 ¶3-4
Iindlela Zokukhulumisana Nomlinganakho
Kghani u-Isaka noRebega bebanendlela ehle yokukhulumisana? Ngemva kobana u-Esewu atjhade nabantazana ababili bamRhithi, kwaba nomraro omkhulu emndenini. URabega wathi ku-Isaka: “Sengidinwe kuphila ngebanga labomalukazanyana bamaRhithaba. “Nange uJakopo angathatha umfazi ebantazaneni bamaRhithi . . . , khona ngiqinisile ngithi ipilwami izaba lilize lakolize?” (Genesisi 26:34; 27:46) Kuyatjho ukuthi bekakhuluma ngezinto ezimtshwenyako.
U-Isaka watjela uJakopo iwela laka-Esewu bona angathathi umfazi emadodakazini weKanana. (Genesisi 28:1, 2) Kuyatjho ukuthi uRabega wayikhuluma yazwakala indaba le. Abatjhadikazaba bakhuluma ngezinto eziqakathekileko zomndeni, nathi basibekela isibonelo esihle namhlanjesi. Kuthiwani nangabe abantu abatjhadileko abavumelani ngokuthileko? Khuyini abangayenza?
(Genesisi 28:12, 13) Wabhudanga abona umqaqado usuka phasi uya ezulwini neengilozi zakaZimu zazehla zenyuka emqaqadwenapho. 13 Wabona uSomnini ijame ngehla kwalapho, ithi: “NginguSomnini, uZimu kayihlomkhulu u-Abrahamu noZimu kayihlo u-Isaka. Ngizokupha inarha olele kiyo leyo wena neenzukulwana zakho.
w04 1/15 28 ¶6
Amaphuzu Asencwadini KaGenesisi—II
28:12, 13—Belitjho ukuthini ibhudango lakaJakopo nakabona “umqaqado”? Umqaqado lo bewubonakala ngasuthi mamatje akhuphukela phezulu, atjengisa ukuthi iphasi nezulu liyasebenzisana. Iingilozi zakaZimu ziyehla ziyenyuka ezulwini nephasini zenzela uJehova nabantu abamukelwa nguye umsebenzi oqakathekileko.—Jwanisi 1:51.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 27:1-23) U-Isaka besele aluphele namehlwakhe sele aflfiyela angasaboni. Wabiza u-Esewu izibulo lakhe wathi kuye: “Ndodanami!” Wasabela wathi: “Baba!” 2 U-Isaka wathi kuye: “Qala sengimdala, kanti nelanga lami angilazi. 3 Yeke thatha iinhlabano zakho, okusilanda nemisubelakho, uphume ubuzimba uyongifunela inyamazana. 4 Ungilungisele iinkhanakhana engizithandako, ungilethele zona ngigome bese ngiyakubusisa ngaphambi kobana ngihlongakale.” 5 URabega gade alalele lokha u-Isaka nakakhuluma no-Esewu indodanakhe. Kwathi lokha u-Esewu nakafulathelako bona ayokuzumela uyise inyamazana, 6 uRabega wathi kuJakopo indodanakhe: “Qala, ngizwe ngandlebenye uyihlo asithi kumnakwenu u-Esewu, 7 ‘Ngilethela inyamazana ungiphekele ngayo iinkhanakhana ngigome ukuze ngikubusise phambi kwakaSomnini ngaphambi kobana ngihlongakale.’ 8 Nje-ke ndodanami, lalelisisa kuhle bese wenza engikutjela khona. 9 Khamba uye emhlambini ukhethe iimbuzana ezimbili ezinonileko ukuze ngiphekele uyihlo iinkhanakhana azithandako. 10 Uzazithatha uzise kuye agome bese akubusise phambi kobana ahlongakale.” 11 Kodwana uJakopo wathi kuRabega unina: “Uyazi bona u-Esewu unoboya, kodwana mina nginesikhumba esitjhelelako. 12 Nange kungenzeka angithinte, kuzakuba inga ngiyamnyaza bese ngizibizela iinthuweleliso kuneembusiso.” 13 Unina wamphendula wathi: “Nakube kuneenthuweleliso azize phezu kwami, ndodanami. Wena yenza lokho engikutjela khona. Khamba uyongithathela iimbuzanezo.” 14 Yeke wakhamba, walethela unina iimbuzanezo. Unina wapheka iinkhanakhana ezithandwa nguyise. 15 Khonapho uRabega wakhupha izambatho zakanokutjho zaka-Esewu indodanakhe ekulu ebegade azibekile, wathi indodanakhe encani uJakopo ayizembathe. 16 Wembesa izandla zakhe kanye nengcenye yentamakhe enesikhumba esibutjhelelezi ngesikhumba sembuzi. 17 Wamnikela iinkhanakhana kanye nesikwa asilungisileko. 18 Nje-ke waya kuyise wafika wathi: “Baba!” U-Isaka wathi: “We! Ungongubani ndodanami?” 19 UJakopo wathi kuyise: “Ngingu-Esewu izibulo lakho. Ngenze njengombana ungitjelile. Ngiyakurabhela hlala kuhle udle inyama engikulethele yona, khona uzangipha isibusiso sakho.” 20 U-Isaka wathi: “Hawu, uyifumene njani msinyana kangaka ndodanami?” UJakopo waphendula wathi: “USomnini uZimakho ungisizile ngayifumana.” 21 U-Isaka wathi kuJakopo: “Tjhidela eduze ngikuthinte ndodanami ukuze ngazi bonyana ngambala ungu-Esewu indodanami namkha njani.” 22 Ngambala uJakopo watjhidela, uyise wamphumbutha, wadlumbana wathi: “Ilizwi ngelakaJakopo, kodwana izandla ngezaka-Esewu.” 23 Azange alemuke bona nguJakopo ngombana izandla zakhe bezinoboya njengezaka-Esewu ukwenzela bona abusiswe.
MATJHI 30–APRELI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 29-30
“UJakopo Uyatjhada”
(GenesisI 29:18-20) UJakopo wathanda uRarheli, nje-ke wathi kuLabani: “Ngizakusebenzela iminyaka elikhomba mayelana nendodakazakho encani uRarheli.” 19 ULabani wathi: “Kuzaba ngcono ngimnikele wena kunobanyana ngimnikele enye nje indoda. Yeke hlala kimapha.” 20 UJakopo wasebenza iminyaka elikhomba bona afunyane uRarheli. Kodwana kwaba kwangathi malanga ambalwa kuye ngebanga lethando agade athanda ngalo uRarheli.
w03 10/15 29 ¶6
UJakopo Bekayihlonipha Imithetho KaZimu
Bewungathembisa kwaphela umuntu umtjhado ngemva kokuthi ubhadele ilobolo emndenini. UmThetho kaMosi bewuthi indoda nangabe ihlangane netlawu elingakabonwa yalala nalo bekufuze ibhadele isiliva elingaphezu kwesiquntu sekhilogremu. Isazimlando uGordon Wenham ukholelwa ukuthi lelo “bekulinani eliphezulu lesipho somtjhado” kodwana “bekuyimali encani.” (Duteronomi 22:28, 29) UJakopo bekanganayo imali. Yeke wakhetha ukusebenzela uLabani iminyaka elikhomba. “Ekadeni, eBhabhiloni iinsebenzi bezifumana isiquntu sekhilogremu ngenyanga” (okutjho ukuthi bewuzokufumana amakhilogremu wesiliva ama-42 ukuya kwama-84 ngeminyaka elikhomba), uWenham uraga ngokuthi, “uJakopo wanikela uLabani imali ehle khulu bona atjhade noRarheli.” Kungebangelo uLabani wavuma ukuthi uJakopo amsebenzele.—Genesisi 29:19.
(Genesisi 29:21-26) Yeke uJakopo wathi kuLabani: “Nginikela umkami. Isikhathi sami sengisiqedile, sengifuna ukumngena.” 22 Nje-ke uLabani wenza umnyanya, wamema boke abantu bendawo leyo. 23 Kodwana kwathi sekurhwaqele wathatha indodakazakhe uLeya wayisa kuJakopo, uJakopo walala nayo. 24 ULabani gade anikele uLeya incekukazakhe, uZilipha, njengesipho somtjhado. 25 Kwathi nakusako, uJakopo wathi: “Madekhethu, nguLeya lo!” Waya kuLabani wathi: “Yintobani ongenze yona le? Angithi bengisebenzela uRarheli? Alo, ungigalajelani?” 26 ULabani waphendula wathi: “Kumphambo ekhethwapha bona omncani angenda qangi omkhulu angakendi.
w07 10/1 8-9
Abodade Abagandelelekileko “Bakha Indlu Ka-Israyeli”
Kghani uLeya wahlela bona akhohlise uJakopo? Namkha bekakatelelekile ukulalela lokho uyise amtjela khona? Bekakuphi uRarheli? Kghani bekazi ukuthi kwenzekani? Nangabe kunjalo, wazizwa njani? Nofana bekazokukhetha ukungamlaleli uyise? IBhayibheli alisinikeli iimpendulo zemibuzo le. Nanyana uRarheli noLeya bacabanga ngayo indaba le, kodwana iqhingeli lamsilinga khulu uJakopo. Begodu uJakopo wathukuthelela uLabani ngesenzwesi ingasi amadodakazakhe wathi: “Angithi bengisebenzela uRarheli? Alo, ungigalajelani?” ULabani waphendula wathi: “Kumphambo . . . bona omncani angenda qangi omkhulu angakendi. Lindalinda bekuphele iveke yobukhazi le, ngizabe sengikunikela uRarheli nayibe uzangisebenzela eminye iminyaka elikhomba.” (Genesisi 29:25-27) Kwenzeka njalo ukuthi uJakopo abe nabafazi ababili okwabangela ukuthi kube nehloyo nomona.
it-2 341 ¶3
Umtjhado
Umnyanya womtjhado. Nanyana umnyanya womtjhado bewungasiyinto ekulu, kodwana bewuba sikhathi esimnandi nesithabisa khulu kwa-Israyeli. Ngelanga lomtjhado, umakoti uzokuba sekhabo azilungise. Uzokuthoma ngokuhlamba bese uzithela ngamakha anuka kamnandi. (Madanisa noRut 3:3; Hez 23:40.) Ngezinye iinkhathi uzokusizwa ziimpelesi zakhe, uzokumbatha ivunulwakhe yomtjhado emhlophe, ngokujayelekileko iba nomrhabiso omnengi, kuye ngokuthi umakoti unemali engangani. (Jor 2:32; sAm 19:7, 8; IR 45:13, 14) Nangabe uyakghona, uzozihlobisa ngobukhazikhazi (Isa 49:18; 61:10; sAm 21:2), bese uzozigubuzesa ngezambatho ezikhanyelako, ezifana nesiyaya, [namkha i-veil] sisuka ehloko siya eenyaweni. (Isa 3:19, 23) Kungebangelo uLabani wakghona ukukhohlisa uJakopo wamnikela uLeya kunokobana amnikele uRarheli. (Gen 29:23, 25) URebega wazigubuzesa ehloko nakayokuhlangana no-Isaka. (Gen 24:65) Lokho bekutjengisa ukuthi umakoti uyazithoba endodenakhe.—1Ko 11:5, 10.
(Genesisi 29:27, 28) Lindalinda bekuphele iveke yobukhazi le, ngizabe sengikunikela uRarheli nayibe uzangisebenzela eminye iminyaka elikhomba.” 28 UJakopo wenza njalo. Kuthe bona iveke yobukhazi iphele, uLabani wanikela uJakopo indodakazakhe uRarheli bona abe mkakhe.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 30:3) URarheli wathi: “Nangu uBhilirha incekukazami. Lala naye khona azakubelethela emathangenami, yeke nami ngizakuba ngunobantwana ngaye.”
it-1 50
Ukuthola Umntwana Ongasiwo Wakho
Abantwana bakaJakopo ababelethwa ziincekukazi zakaRarheli noLeya bekungathi bantwana babo ngombana ‘bababelethela emathangenabo.’ (Gen 30:3-8, 12, 13, 24) Abantwanaba kufana nokuthi babelethwe bafazi bakaJakopo abangokomthetho. Njengombana abantazanaba bebaziinceku zabafazi bakaJakopo, uRarheli noLeya bebanelungelo lokubiza amadodana la ngokuthi bantwana babo.
(Genesisi 30:14, 15) Kwathi ngesikhathi sokuvunwa kwekoroyi uRubeni waphuma waya emasimini wafese wathola ikofe, wayilethela unina uLeya. URarheli wayibona wathi: “Akhe ungiphe ikofe leyo oyiphathelwe yindodanakho.” 15 ULeya waphendula wathi: “Akukaneli ukungithathela indodami na? Nanje usalinga ukuthathela indodanami ikofe yayo?” URarheli wathi: “Nangabe indodanakho ingangipha ikofe yayo, khona-ke ungalala noJakopo ubusukobu.”
w04 1/15 28 ¶7
Amaphuzu Asencwadini KaGenesisi—II
30:14, 15—Kubayini uRarheli walisa ithuba lokuzithwala ngebanga lekofe? Eenkhathini zekadeni, isithelo sekofe besisetjenziselwa ukuqeda iinhlungu namkha ukukhandela imbeleko. Godu isithelwesi bekuthiwa singasetjenziselwa ukuvusa ikanuko begodu sandisa amathuba wokuthi umuntu azithwale. (INgoma YeeNgoma 7:13) IBhayibheli alisitjeli ukuthi uRarheli bekasifunelani isithelwesi, kungenzeka bekacabanga ukuthi ikofe le izomsiza bona azithwale begodu aqede ihlazo lokungatholi abantwana. Lokho wakwenza ngaphambi kokuthi uJehova ‘avule isibeletho sakhe.’—Genesisi 30:22-24.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 30:1-21) Lokha uRarheli nakabona bonyana akabeletheli uJakopo abantwana, wafela udadwabo umona. Wathi kuJakopo: “Ngipha abantwana, nakungasinjalo ngizakufa!” 2 UJakopo wamthukuthelela wathi: “Kanti senginguZimu okuvale bona ungabelethi na?” 3 URarheli wathi: “Nangu uBhilirha incekukazami. Lala naye khona azakubelethela emathangenami, yeke nami ngizakuba ngunobantwana ngaye.” 4 Yeke wamnikela uBhilirha incekukazakhe kobana abe mkakhe. UJakopo walala naye. 5 UBhilirha waba sidisi. Wabelethela uJakopo indodana. 6 URarheli wathi: “UZimu ungigwebele, walalela isibawo sami, wangipha indodana.” Ngebangelo wamthiya bona nguDani. 7 UBhilirha incekukazi kaRarheli waba sidisi godu wabelethela uJakopo indodana yesibili. 8 URarheli wathi: “Ngibindene nodadwethu ngamandla amakhulu, ngamhlula.” Alo-ke wayithiya bona nguNafitali.” 9 Kuthe lokha uLeya nakabona bonyana akasabelethi, wathatha uZilipha incekukazakhe, wamnikela uJakopo bona abe mkakhe. 10 Yeke uZilipha incekukazi kaLeya wabelethela uJakopo indodana. 11 ULeya wathi: “Ngehlelwe litjhudu!” Yeke wayithiya bona nguGadi.” 12 UZilipha incekukazi kaLeya wabelethela uJakopo indodana yesibili. 13 ULeya wathi: “Maye nginamile! Ngambala amaqhakazana azongibiza ngonosinamile.” Yeke wayithiya ibizo bona ngu-Atjheri. 14 Kwathi ngesikhathi sokuvunwa kwekoroyi uRubeni waphuma waya emasimini wafese wathola ikofe, wayilethela unina uLeya. URarheli wayibona wathi: “Akhe ungiphe ikofe leyo oyiphathelwe yindodanakho.” 15 ULeya waphendula wathi: “Akukaneli ukungithathela indodami na? Nanje usalinga ukuthathela indodanami ikofe yayo?” URarheli wathi: “Nangabe indodanakho ingangipha ikofe yayo, khona-ke ungalala noJakopo ubusukobu.” 16 Kuthe bona uJakopo abuye emasimini, uLeya waphuma wayomhlangabeza, wafese wathi: “Uzolala nami ubusuku banamhlanjesobu ngombana ngikuqatjhe ngekofe yendodanami.” Nje-ke walala naye ubusukobo. 17 UZimu wezwa umthandazo kaLeya, waba sidisi bewabelethela uJakopo indodana yesihlanu.18 ULeya wathi: “UZimu ungikhokhele ngombana nganikela indodami incekukazami.” Nje-ke wayithiya ibizo bona ngu-Isakari. 19 ULeya waba sidisi godu bewabelethela uJakopo indodana yesithandathu.20 Wathi: “UZimu ungiphe isipho esihle, kwanjesi indodami izakuba ngemkhawulwenami ngombana ngiyibelethele amadodana amathandathu.” Yeke wayithiya ibizo bona nguZebuloni. 21 Ngemva kwalokho wabelethela uJakopo indodakazi, wayithiya bona nguDina.