Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JUNI 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 44-45
“UJosefa Ulibalela Abafowabo”
(Genesisi 44:1, 2) UJosefa wayala umphathimuzakhe wathi: “Zalisa iintjhuba zamadoda lawa ngokudla kube ngendlela angathwala ngayo. Ufake isiliva yenye nenye indoda emlonyeni wesitjhuba sayo. 2 Faka ikaphami yesiliva emlonyeni wesitjhuba sobuphetjhani kanye nesiliva athenge ngayo.” Umphathimuzi wenza njengombana uJosefa atjhwile.
“Ngisendaweni KaZimu”
Yeke uJosefa wenza ngokweqhinga lakhe. Walayela ukuthi balandele abafowabo, babakhuthuze begodu babekwa umlando wokweba ikapho. Ikapho le yafunyawna esikhwameni sakaBhenjamini, kwafuze boke babuyele kuJosefa. Lesi bekusikhathi esihle sokuthi uJosefa abone ukuthi abafowabo babantu abanjani. UJuda nguye obekabakhulumela. Wabawa ukuthi babazwele ubuhlungu bewathi boke abali-11 bangaba ziingqila eGibhide. UJosefa wathi akusale uBhenjamini kwaphela eGibhide abesigqila bese abanye bangakhamba.—Genesisi 44:2-17.
UJuda akhenge akghone ukuzibamba waphendula ngokusuka ehliziyweni wathi, “kusele yena yedwa tere ngakwabo. Ngalokho uyise umthanda khulu.” Amezwi lawo amthinta ihliziyo uJosefa ngombana bekalizibulo lakaRarheli umfazi uJakopo ebakamthanda khulu, owahlongakala ngesikhathi abeletha uBhenjamini. Njengobabakhe uJosefa naye bekamkhumbula ummakhe uRarheli. Lokho kwenza uJosefa wamthanda khulu uBhenjamini.—Genesisi 35:18-20; 44:20.
UJuda warabhela uJosefa ukuthi angenzi uBhenjamini isigqila. Wabe wathi kungcono kube nguye isigqila esikhundleni sakaBhenjamini. Waphetha ngamezwi athinta ihliziyo wathi: “Nje-ke bengibawa bona ikosami ivumele incekwayo bonyana isale lapha ibe likhoboka lekosami esikhundleni somsana lo. Ikosami ivumele umsana lo aphenduke nabomnakwabo!” (Genesis 44:18-34) Lokho kwaba bufakazi bokuthi utjhugulukile. Akhenge atjengise ukuthi utjhugulukile kwaphela kodwana watjengisa ukuthi unezwelo, uyacabangela begodu unomusa.
UJosefa bekangasakghoni ukuzibamba. Bekasolo abambe isililo nje-ke bekusikhathi sokusikhipha. Wakhambisa zoke iinsebenzi zakhe, walilela phezulu khulu kangakobana isililo sakhe sazwakala nesigodlweni sakaFaro. Ekugcineni waziveza ukuthi ungubani: “Ngimi umfowenu uJosefa.” Wasuka lapho wamanga abafowabo begodu wabalibalela kikho koke abamenza khona. (Genesisi 45:1-15) Watjengisa ubuntu bakaJehova, olibalela ngokutjhaphulukileko. (IRhubo 86:5) Kghani nathi senza ngendlela efanako?
(Genesisi 44:33, 34) Mina ncekwakho ngiqinisekise ubaba bonyana ngizakugada umsana lo ngepilwami ngathi, ‘Nakube angimbuyisi kubaba, angibe mlandu phambi kwakababa ipilwami yoke!’ “Nje-ke bengibawa bona ikosami ivumele incekwayo bonyana isale lapha ibe likhoboka lekosami esikhundleni somsana lo. Ikosami ivumele umsana lo aphenduke nabomnakwabo
(Genesisi 45:4, 5) Yeke uJosefa wathi kibo: “Tjhidelani kimapha.” Kuthe bona benze njalo, wathi: “Ngimi umfowenu uJosefa, enamthengisa eGibhide! 5 Nje-ke ningatshwenyeki begodu ningazithukutheleli ngebanga lokungithengisa kwenu ngombana nguZimu owangithumela ngaphambi kwenu kobana ngisindise ipilwenu.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 44:13) Amadoda lawo adabula izambatho zawo. Asuka lapho akhweza imithwalwawo kibodumbana abuyela ngedorobheni.
it-2 813
Ukudabula Izambatho
Sisenzo amaJuda nezinye iintjhaba abasenzako nabalisizi namkha bezwa ubuhlungu, khulukhulu nakuhlongakele umuntu abamthandako. Kanengi bebadabula izembatho ngaphambili bebangasidabuli khulu ukuthi singasambatheki bebasidabula ukufika esifubeni.
Ukuthoma ukufunda ngesenzakalwesi eBhayibhelini kusendabeni kaRubeni, indodana kaJakopo elizibulo, yarathula izambatho zayo nayifumana uJosefa angekho emgodini wamanzi, wathi: “Umsana loya [akasekho] lapha! Maye mina, ngizakuba yini?” Njengombana uRubeni bekalizibulo, bekunguye okufuze atlhogomele umfowabo omncani. NoJakopo nabamtjela ukuthi indodanakhe ihlongakele naye wadabula izambatho zakhe wambatha umgodla walila (Gen 37:29, 30, 34), abafowabo bakaJosefa nabaseGibhide barathula izambatho zabo lokha nababeka uBhenjamini umlando wokweba.—Gen 44:13.
(Genesisi 45:5-8) Nje-ke ningatshwenyeki begodu ningazithukutheleli ngebanga lokungithengisa kwenu ngombana nguZimu owangithumela ngaphambi kwenu kobana ngisindise ipilwenu. 6 Sele kuminyaka emibili kunendlala enarheni, kanti-ke kusazokuthatha iminyaka emihlanu ezako kungalinywa begodu kungavunwa. 7 Kodwana uZimu ungithume ngaphambili kwenu kobana nginibulungele imisalela ephasini begodu ngisindise ipilwenu ngetjhaphuluko ekulu. 8 Ngalokho-ke akusini enangithumela lapha, kodwana nguZimu. Ungenze ngaba mluleki kaFaro, umphathi womzakhe woke nombusi weGibhide yoke.
w04 8/15 15 ¶15
Waphathwa Kumbi Ngaphandle Kwesizathu
Khuyini engasisiza bona singabahloyi abantu abasiphatha kumbi ngaphandle kwesizathu? Kufuze sikhumbule ukuthi amanabethu nguSathana namadimonakhe. (Efesu 6:12) Ngitjho nanyana abanye basihlunguphaza bahlosile, kodwana abantu abanengi abaphatha kumbi abantu bakaZimu basuke bangakwazi abakwenzako namkha bagandelelwe babanye ukuthi benze lokho. (Danyela 6:4-16; 1 Thimothi 1:12, 13) UJehova ufisa ukuthi “yoke imihlobo yabantu” ifumane ithuba ‘lokusindiswa begodu ifikelele elwazini elinembileko leqiniso.’ (1 Thimothi 2:4) Abanye ebabasiphikisa nje sebamaKrestu ngebanga lokuziphatha kwethu okuhle. (1 Pitrosi 2:12) Ngaphezu kwalokho, singafunda isifundo esibonelweni sakaJosefa indodana kaJakopo. Nanyana uJosefa wahlunguphazeka khulu ngebanga labafowabo, akhenge ababambele amavunda. Kubayini? Ngombana wabona isandla sakaJehova endabeni le, watjhugulula ubujamo bona azalise ihloswakhe. (Genesisi 45:4-8) Ngendlela efanako uJehova angavumela ukuthi siphathwe kumbi bona kuphazinyuliswe ibizo lakhe.—1 Pitrosi 4:16.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 45:1-15) UJosefa azange asakghona ukuzibamba phambi kweensebenzi zakhe, warhuwelela wathi: “Phumani noke nje ngekumbenapha!” Nje-ke gade kunganamuntu lokha uJosefa nakaziveza kubafowabo. 2 Warhahlawula kangangobana amaGibhide amuzwa, kwezwakala ngitjho nesigodlweni sakaFaro. 3 UJosefa wathi kubafowabo: “NginguJosefa! Ubaba usaphila na?” Kodwana abafowabo azange bakghone ukumphendula ngombana bakhungatheka phambi kwakhe. 4 Yeke uJosefa wathi kibo: “Tjhidelani kimapha.” Kuthe bona benze njalo, wathi: “Ngimi umfowenu uJosefa, enamthengisa eGibhide! 5 Nje-ke ningatshwenyeki begodu ningazithukutheleli ngebanga lokungithengisa kwenu ngombana nguZimu owangithumela ngaphambi kwenu kobana ngisindise ipilwenu. 6 Sele kuminyaka emibili kunendlala enarheni, kanti-ke kusazokuthatha iminyaka emihlanu ezako kungalinywa begodu kungavunwa. 7 Kodwana uZimu ungithume ngaphambili kwenu kobana nginibulungele imisalela ephasini begodu ngisindise ipilwenu ngetjhaphuluko ekulu. 8 Ngalokho-ke akusini enangithumela lapha, kodwana nguZimu. Ungenze ngaba mluleki kaFaro, umphathi womzakhe woke nombusi weGibhide yoke. 9 Nje-ke rhabani niye kubaba nithi kuye, ‘Nakhu okutjhiwo nguJosefa indodanakho: UZimu ungenze ngaba mphathi weGibhide yoke. Ubaba akehle eze kimi, angariyadi. 10 Uzakuhlala esifundeni seGotjheni abe seduze nami: ubaba, abantwabakhe neenzukulwana zakhe, izimvu zakhe nemihlambakhe nakho koke anakho. 11 Ubaba ngizamondla alapho ngombana kuseza iminyaka emihlanu yendlala. Nakungasinjalo ubaba nomndenakhe nabo boke abanaye bazakuswela.’” 12 UJosefa waraga wathi: “Nani niyabona ngitjho noBhenjamini uyangibona bonyana ngimi okhuluma nani. 13 Tjelani ubaba ngakho koke ukuhlonitjhwa kwami eGibhidapha nangakho koke enikubonileko. Nirhabe nize naye kimapha!” 14 Wagona umntanabo uBhenjamini bewathoma watlhuwa walila, noBhenjamini naye wamgona, walila. 15 Wasuka lapho wancwanga boke abafowabo emhlathini alokhu alila njalo. Ngemva kwalokho abafowabo bacoca naye.
JUNI 8-14, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 46-47
“Bafumana Ukudla”
(Genesisi 47:13) Soke isifunda besinganakudla ngombana indlala beyibhokile. Abantu beGibhide nebeKanana bebaphodlhekile ngebanga lendlala.
w87 5/1 15 ¶2
Ukusindisa Amaphilo Ngesikhathi Sendlala
Iminyaka elikhomba yenala yaphela, begodu indlala yathoma njengombana uJehova abikezela—indlala akhenge ibe seGibhide kwaphela kodwana yahlasela “inarha yoke.” Bekuthi abantu beGibhide nabalila ngokudla, uFaro bekathi: “Khambani niye kuJosefa nifese nenze koke athi nikwenze.” UJosefa wathengisela amaGibhide ukudla bekwaba kulapho imalabo iphela khona. Yeke wabavumela bona bathenge ukudla ngefuywabo. Ekugcineni abantu baya kuJosefa bathi: “Thenga thina namasimethu ngokudla ukuze sibe ngebakaFaro.” Yeke uJosefa wathengela uFaro woke amasimu weGibhide.—Genesisi 41:53-57; 47:13-20.
(Genesisi 47:16) UJosefa wathi: “Nakube anisenasiliva, lethani ifuywenu. Ngizanipha ukudla ngokuninanela ngayo.”
(Genesisi 47:19, 20) Kubayini usiliselele sibulawe yindlala usiqalile, thina namasimethu? Thenga thina namasimethu ngokudla ukuze sibe ngebakaFaro. Godu usiphe imbewu ukuze siphile singafi, namasimu angabi mrhula.” 20 Yeke uJosefa wathengela uFaro woke amasimu weGibhide. AmaGibhide woke athengisa amasimawo ngombana indlala beyibhoke khulu. Inarha yaba ngeyakaFaro.
(Genesisi 47:23-25) UJosefa wathi ebantwini: “Njengombana nginithenge bona nibe ngebakaFaro nina namasimenu nje, nasi-ke imbewu, tjalani amasimu la. 24 Kodwana lokha nanivunako, yenzani isivuno senu sibe ziingcenye ezihlanu. Thathani ingcenye eyodwa niyinikele uFaro. Okuseleko nikugcine kube yimbewu enizayitjala, nokudla kwenu nemindenenu nabantwabenu.” 25 Bathi kuye: “Ikosethu isindise ipilwethu yeke nayifuna bonyana sisebenzele uFaro, sizakwenza njalo.”
UmBuso Wenza Intando KaZimu Ephasini
Ukuhloma. Iphasi lilambe liyafa ngokomoya. Phela iBhayibheli yakhe yayelelisa ngalokhu yathi: “[“UJehova,” NW] uSomandla wathi: ‘Isikhathi siyeza lapha ngizakuthumela khona indlala enarheni: kungabi yindlala yokugoma namkha yokomela amanzi, kodwana kube yindlala yokuzwa amezwi [“kaJehova,” NW]. (Amo. 8:11) Yeke, kghani lokhu kutjho ukuthi nezakhamuzi zomBuso kaZimu zilambile? UJehova wawuveza umehluko okhona phakathi kwabantu bakhe nezitha zakhe nakathi: “Qalani, iinceku zami zizakugoma, kodwana nina nizakulamba. Qalani, iinceku zami zizakusela, kodwana nina nizakoma, Qalani, iinceku zami zizakujekezela, kodwana nina nizakurhubutjhwa.” (Isa. 65:13) Kazi ukubonile na ukuzaliseka kwamezwi la?
Iimfundiso zakaJehova zigeleza ngezinga elingazange khelibonwe ngaphambili—ziimlambo ophuphumako. Iincwadi zethu ezisekelwe eBhayibhelini, imigadangiso elalelwako nebukelwako, imihlangano yethu yebandla, emincani, nemikhulu, kunye neZinzolwazi lethu—koke lokhu kumlambokazi ophuphumako wefundo evela kuZimu, ephasini elilambilekweli ngokomoya. (Hez. 47:1-12; Juw. 3:18) Yeke, akukuthabisi na ukubona indlela iimphorofido zakaJehova ezizaliseka ngayo emihleni esiphila kiyo le? Inga-kghani ukudla qobe ukudla uJehova akulungiselele khonokhu?
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 46:4) Mina ngokwami ngizakwehlela nawe eGibhide bese ngiyakubuyisa godu. NguJosefa ngesandla sakhe ozakuvala amehlo nawuhlongakalako.”
it-1 220 ¶1
Izenzo Zokwenza Okuthileko
Ukuvala amehlo womuntu ohlongakeleko. Amezwi kaJehova awatjho kuJakopo athi, “NguJosefa ngesandla sakhe ozakuvala amehlo nawuhlongakalako” (Gen 46:4), bekatjho ukuthi uJosefa uzokuvala amehlo kaJakopo nakahlongakalako, kanengi umsebenzi lo bewenziwa yindodana elizibulo. Ngokutjho amezwi la uJehova bekatjela uJakopo ukuthi ilungelo lobuzibulo bekufuze liye kuJosefa.—1Kr 5:2.
(Genesisi 46:26, 27) Boke abaya eGibhide noJakopo ebegade baziinzukulwana zakhe ngenyama, ngaphandle kwabomalukazana bakhe, bebamatjhumi asithandathu nabathandathu. 27 Amadodana kaJosefa abelethelwa wona eGibhide gade amabili. Yeke woke umndeni kaJakopo owanzinza eGibhide gade umatjhumi alikhomba.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuzE 7:14
bekubabantu abama-75 sebaboke: UStefani akadzubhuli ngokukhethekileko emiTlolweni yesiHebheru nakakhuluma ngesibalo somndeni kaJakopo oma-75 oseGibhide. Umtlolo lo awukho emiTlolweni yesiHebheru. UGenesisi 46:26 uthi: “Boke abaya eGibhide noJakopo ebegade baziinzukulwana zakhe ngenyama, ngaphandle kwabomalukazana bakhe, bebamatjhumi asithandathu nabathandathu.” Ivesi 27 liragela phambili lithi: “Yeke woke umndeni kaJakopo owanzinza eGibhide gade umatjhumi alikhomba.” Emavesini la abantu babalwe ngeendlela ezimbili ezingafaniko, isibalo sokuthoma sihlanganisa iinzukulwana zakaJakopo zenyama, isibalo sesibili sihlanganisa woke umndeni kaJakopo oweza eGibhide. Isibalo esima-“70” seenzukulwana zakaJakopo sisifumana emtlolweni ka-Eksodusi 1:5 nakuDuteronomi 10:22. UStefanu ukhuluma ngesibalo sesithathu esihlanganisa namanye amalunga womndeni kaJakopo. Abanye bathi sihlanganisa amadodana neenzukulwana zamadodana kaJosefa uManase no-Efrayimu, ekukhulunywe ngabo etjhugululweni yeSeptuagint kuGen 46:20. Abanye bathi sihlanganisa abafazi bamadodana kaJakopo, abangakabalwa esibalweni esikuGen 46:26. Kungenzeka ukuthi isibalo esima-“75” singaba sibalo somndeni woke kaJakopo. Isibalwesi, kungenzeka sisuka emakhophini wemiTlolo yesiHebheru eyarhatjheka ngesikhathi sabapostoli. Kwaphela isikhathi esinengi izazi mlando zazi ukuthi ama-“75” bekusibalo esikuGenesisi 46:27 naku-Eksodusi 1:5 emitlolweni yesiGirigi yeSeptuagint. Ngaphezu kwalokho, ngeminyaka yabo-1900, kwafunyana iinsalela zemisongo emibili ka-Eksodusi 1:5 yesiHebheru eLwandle eliFileko begodu nayo isebenzise isibalo esima-“75.” Isibalo sakaStefani kungenzeka bona sisekelwe emitloweni le yakadeni. Kungakhathaliseki ukuthi ngisiphi isibalo ekungiso kodwana isabalo sakaStefani sisitjengisa indlela ehlukileko yokubala isibalo esipheleleko somndeni kaJakopo.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 47:1-17) UJosefa wakhamba wabikela uFaro wathi: “Ubaba nabafowethu basukile eKanana sele baseGotjheni kanye nemihlambi yezimvu, yeembuzi, neenkomo nayo yoke ifuyo abanayo.” 2 Phakathi kwabafowabo boke wathatha abahlanu wabethula kuFaro. 3 UFaro wabuza abafowabo wathi: “Nazi msebenzi bani?” Baphendula bathi: “Iinceku zakho zibelusi, zifuze aboyise.” 4 Godu bathi kuye: “Size bonyana sizokhonza enarhenapha ngombana indlala iyaphodlha eKanana le, kanti nemihlambi yeenceku zakho beyingasenamadlelo. Nje-ke sithe asibawe bonyana uvumele iinceku zakho zihlale eGotjhenapha.” 5 UFaro wathi kuJosefa: “Njengombana uyihlo nabafowenu beze kuwe nje, 6 qeda wena bonyana ungababeka kuphi. Bahlalise endaweni eyazisako yeGibhidapha. Ungase ubahlalise eGotjheni. Nange kukhona phakathi kwabo abanekghono elikhethekileko, babeke babe baphathi babelusi befuywami.” 7 UJosefa waletha uyise uJakopo wamethula kuFaro. UJakopo walotjhisa uFaro bewambusisa. 8 UFaro wambuza wathi: “Uneminyaka emingaki?” 9 UJakopo wathi kuFaro: “Ngineminyaka elikhulu namatjhumi amathathu woke ngisikhonzi ephasinapha. Iminyaka yokuphila kwami mincani begodu ibudisi, ayilingani neminyaka yabobaba.” 10 UJakopo wabusisa uFaro wamlayelisa, wakhamba. 11 Yeke uJosefa wahlalisa uyise nabafowabo eGibhide, wabapha indawo okungeyabo. Bekuyindawo eyazisako, isesifundeni seRamasese njengokutjho kwakaFaro. 12 UJosefa wondla uyise nabafowabo kanye nawo woke umndeni kayise ukuya ngokwesidingo sawo. 13 Soke isifunda besinganakudla ngombana indlala beyibhokile. Abantu beGibhide nebeKanana bebaphodlhekile ngebanga lendlala. 14 UJosefa wabuthelela loke isiliva elafumaneka eGibhide neKanana ngokuthengisa ikoroyi, waliletha esigodlweni sakaFaro. 15 Kuthe bona abantu beGibhide nebeKanana baphelelwe lisiliva, yoke iGibhide yeza kuJosefa yathi: “Sipha ukudla. Kubayini usiliselele sibulawe yindlala usiqalile? Qala sesidududu asisenasiliva.” 16 UJosefa wathi: “Nakube anisenasiliva, lethani ifuywenu. Ngizanipha ukudla ngokuninanela ngayo.” 17 Yeke baletha ifuywabo kuJosefa, wabapha ukudla ngeenjomani, imihlambi yezimvu, yeembuzi, neyeenkomo kanye nabodumbana babo. Umnyaka lowo wabatjheja ngokudla, bona bathenga ngefuywabo yoke.
JUNI 15-21, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | GENESISI 48-50
“Singafunda Izinto Ezihle Ebantwini Abakhulileko”
(Genesisi 48:21, 22) U-Israyeli wathi kuJosefa: “Sengiyahlongakala, kodwana uZimu uzakuba nani anibuyisele enarheni yaboyihlomkhulu. 22 Wena-ke Josefa, mina ngikunikela okukhethekileko nokungehla kokwabafowenu okulihlangothi elilodwa lentaba engayithatha kuma-Amori ngesabula nangomsebe wami.”
it-1 1246 ¶8
UJakopo
Ngaphambi kokuthi ahlongakale, uJakopo wabusisa iinzukulwana zakhe namadodana kaJosefa, begodu wenza njengombana uZimu amyalile bona abusise omncani qangi u-Efrayimu ngaphambi koManase omdala. UJosefa yena wafumana ilifa elibuyelelwe kabili lobuzibulo uJakopo wathi: “Mina ngikunikela okukhethekileko nokungehla kokwabafowenu okulihlangothi elilodwa lentaba engayithatha kuma-Amori ngesabula nangomsebe wami.” (Gen 48:1-22; 1Kr 5:1) Ngebanga lokuthi uJakopo wayithenga ngokuthula inarha yeTjhekemu emadodadaneni kaRhamori (Gen 33:19, 20), Kubonakala ngasuthi isithembiswesi kuJosefa besitjengisa ukukholwa kwakaJakopo, wabikezela nokuthi uKanana uzokuhlulwa ziinzukulwana zakhe ngasuthi kwenzeke ngesabula nomsubelakhe. Ilifa lakaJosefa elibuyelelwe kabili lenarha abayihlulako belineendawo ezimbili ezanikelwa isitjhaba saka-Efrayimu noManase.
(Genesisi 49:1) UJakopo wabiza amadodanakhe wathi: “Bizanani nihlangane ukuze nginitjele bonyana kuzokwenzakalani kini esikhathini esizako.
it-2 206 ¶1
Emihleni Yokuphela
Isiphorofido SakaJakopo Asibikezelako Nasele Azokuhlongakala. UJakopo wabiza amadodanakhe wathi: “Bizanani nihlangane ukuze nginitjele bonyana kuzokwenzakalani kini esikhathini esizako” (AT), bekatjho ukuthi esikhathini esizako amezwakhe azokuthoma ukuzaliseka. (Gen 49:1) Eminyakeni emakhulu amabili adlulileko uJehova wathi ku-Abrahamu uyisemkhulu kaJakopo isizukulwana sakhe sizokugandeleleka iminyaka ema-400. (Gen 15:13) Yeke, isiphorofido uJakopo abikezela ngaso, esithi, “esikhathini esizako” bengeze sathoma ngemva kokuphela kweminyaka ema-400 amane wokugandeleleka. (bona ufumane imininingwana engeziweko ngoGenesisi 49, qala iinhloko ezikhuluma ngamadodana kaJakopo ngaphasi kwesihloko esinamabizwabo.) Ngokukhamba kwesikhathi isiphorofidwesi besizokubandakanya ‘u-Israyeli kaZimu’ ongokomfanekiso.—Gal 6:16; Rom 9:6.
(Genesisi 50:24, 25) UJosefa wathi kubafowabo: “Sele ngizakuhlongakala. Kodwana yazini uZimu uzanikhumbula anikhuphe enarheni le niye enarheni ayithembisa ngesifungo ku-Abrahamu, u-Isaka noJakopo.” 25 UJosefa wafungisa amadodana ka-Israyeli wathi: “Khambani namathambami nanisuka lapha lokha uZimu nakanikhumbulako.”
w07 6/1 28 ¶10
Abantu Abakhulileko Basibusiso Ebantwini Abatjha
Abantu abakhulileko bangaba nomthelela omuhle ebantwini abakholwa nabo. UJosefa indodana kaJakopo, nanyana besele aluphele wenza isenzo esincani kodwana esiqakatheke khulu esitjengisa ukuthi bekanokukholwa begodu isenzweso saba nomthelelela omkhulu eengidini zabantu abalotjha uZimu weqiniso abaphila ngemva kwakhe. Bekaneminyaka ema-110 “nakanikela iinqophiso malungana namathambakhe,” wathi lokha ama-Israyeli nakafuduka eGibhide kufuze akhambe namathambakhe. (Hebheru 11:22; Genesisi 50:25) Isinqophiswesi sanikela ama-Israyeli ithemba ngesikhathi seminyaka eminengi aqalene nobudisi bokuba ziingqilla ngemva kokufa kwakaJosefa, sabasiqinisekiso sokuthi isikhathi sokutjhaphululwa sizokufika.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Genesisi 49:19) “UGadi usahlelwa siqhema semigulukudu, kodwana yena ugijimisa isiqhemeso.
w04 6/1 15 ¶4-5
Babusisiwe Labo Abaphazimulisa UZimu
Ngaphambi kokobana bafike enarheni yesithembiso, ama-Israyeli amaGadi abawa ukuhlala enarheni yokufuya epumalanga yeJordani. (Numeri 32:1-5) Ukuhlala lapho bekuzokukhambisana neentjhijilo ezinengi. Iintjhaba ebezizokuhlala esewula bezizokuvikelwa ziiNtaba zeJordani nakuba nepi. (Jotjhuwa 3:13-17) Nanyana kunjalo, malungana neenarha ezisepumalanga yeJordani, i-The Historical Geography of the Holy Land, etlolwe nguGeorge Adam Smith, ithi: “[bavele] bahlala lapho begodu bekungakakantjelwa, e-Arabian plateau. Ngebanga lalokho boke abakhambi ebebafuna amadlelo wefuyo bebadlula lapho qobe mnyaka.”
Isitjhaba sakwaGadi besizokuhlala njani enarheni le enganasivikelo? Eminyakeni eminengi edlulileko, ukhokhwabo uJakopo nasele azokufa wabikezela wathi: “UGadi usahlelwa siqhema semigulukudu, kodwana yena ugijimisa isiqhemeso.” (Genesisi 49:19) Nawuthoma ukuzwa amezwi la akasimnandi. Kodwana eqinisweni amezwi la alayela uGadi ukuthi agijimise isiqhemeso. UJakopo bekabaqinisekisa ukuthi nabakhetha ukuhlala lapho bazokukghona ukuzivikela begodu imigulukudu ezobahlasela beyizohlaziseka ngebanga lokugijinyiswa ngebakwaGadi.
(Genesisi 49:27) “UBhenjamini uyipisi evithizako, ekuseni urhiribidela ukudla kwakhe, entambama wahlukanisa ipango.”
it-1 289 ¶2
UBhenjamini
Ikghono lakaBhenjamini lokulwa uJakopo wabikezela ngalo nakazokuhlongakala wathi ngendodanakhe ethandekako le: “UBhenjamini uyipisi evithizako, ekuseni urhiribidela ukudla kwakhe, entambama wahlukanisa ipango.” (Ge 49:27) BakwaBhenjamni bebaziwa ngekghono labo lokujikijela iswarayi, bebakghona ukujikijela basebenzisa isandla sesincele nesokudla banembe ngitjho nento “engangesihluthu sinye” bangageji. (Khk 20:16; 1Kr 12:2) UmaHluleli u-Ehudi wakwaBhenjamini ogade asincele, wabulala iKosi enelunya u-Egiloni. (Khk 3:15-21) Godu singalemuka ukuthi “bekusekuseni” kombuso ka-Israyeli ngesikhathi ikoro kaBhenjamini, ngitjho nanyana “beyingencani kunazo zoke iinkoro,” yaveza ikosi yokuthoma, uSawula indodana kaKitjhi, owalwa kabudisi namaFilista. (1Sa 9:15-17, 21) Ngendlela efanako “bekusentambama” lokha umbuso wamaPheresiya nawufuna ukutjhabalalisa ama-Israyeli, iNdlovukazi u-Esteri noMoridekayi owaba yiNdunakakulu bebavela isitjhabeni sakwaBhenjamini begodu ngibo abasindisa ama-Israyeli.—Est 2:5-7.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Genesisi 49:8-26) “Wena Juda, abafowenu bayakubuka, isandla sakho siphezu kwentamo yezitha zakho, amadodana kayihlo ayakukhothamela. 9 UJuda umntwana webhubezi, indodanami ifana nebhubezi elisuthiko: Liyakhothama lizigedagede phasi, akakho ongalinga ukulivusa! 10 Intonga yobukhosi angeze yasuka kuJuda, nentonga yombusi hlangana neenyawo zakhe, bekulethwe isibiko kuye, nezizwe zoke zitjengise ukumlalela. 11 Ubophela udumbanakhe esidiribeni, udumbanyanakhe epandeni ekhethekileko, ahlanze isambatho sakhe ewayinini, iphuraphurakhe eengazini zamadiribe. 12 Amehlwakhe amnyama kunewayini, amazinywakhe amhlophe kunebisi. 13 “UZebuloni uzakuphila ngegwini lelwandle, abe njengesebe leenthayamanzi; imikhawulwakhe inabele ngeTsidoni. 14 “U-Isakari uyikakha kadumbana, ubhesa hlangana nemithwalo. 15 Lokha nakabona ubuhle bendawo yokuphumula, nobuhle benarha, wehlisa ihlombe lakhe bonyana athwale abe likhoboka lomsebenzi okatelelako. 16 “UDani umela amalungelo wabantu bekhabo angomunye wesizwe sakwa-Israyeli. 17 UDani uyinyoka esendleleni, ulirabi elisemzileni, eliluma iinthende zenjomani umkhweli wakhona abe aketuke. 18 Mina ngiqale isindiswakho Somnini. 19 “UGadi usahlelwa siqhema semigulukudu, kodwana yena ugijimisa isiqhemeso. 20 “Ku-Atjheri kunokudla okunothileko, uphakela iinkhanakhana ezilungele ikosi. 21 “UNafitali umumuthi onabileko, oveza iimpande ezihle. 22 “UJosefa usidiribe esithelako, isidiribe esithelako esiseduze nomthombo, esineempande ezirarela umthangala. 23 Abadumuzi ngomsebe bayamtlhorholoja, bayamsahlela ngombana banevunda naye. 24 Kodwana umsebakhe uhlala uqinile, umkhonwakhe nezandla zakhe zimsinya, ngombana usizwa ngongonamandla kaJakopo, usizwa ngumelusi olidwala laka-Israyeli, 25 iye, usizwa nguSabekako onguZimu kayihlo. UZimu uyakwenyela abe akubusise ngeembusiso zamazulu aphezulu, iimbusiso zamanzi azikileko neembusiso zamabele nesibeletho. 26 imbusiso zakaZimu uyihlo zikulu kuneembusiso zeentaba zekadeni, kunezinto ongazifisa emibundwini yekadeni.” Inga zoke iimbusiswezi zingaba phezu kwehloko kaJosefa, phezu kwepandla yekosana yabafowabo.
JUNI 22-28, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | EKSODUSI 1-3
“Nginguye Enginguye”
(Eksodusi 3:13) UMosi wathi kuZimu: “Akhe sithi ngiya kuma-Israyeli bese ngithi, ‘UZimu waboyihlomkhulu ungithume kini’, angibuze-ke athi, ‘Ngubani ibizo lakhe uZimu loyo?’ alo, ngizakuthini kiwo?”
Dumisa Ibizo LakaJehova Elikhulu
Funda u-Eksodusi 3:10-15. UMosisi nekaneminyaka ema-80, uZimu wamnikela umlayo womsebenzi obudisi: “Ukhuphe abantu bami abantwana bakwa-Israyeli eGibhide.” UMosi waphendula ngehlonipho asebenzisa umbuzo, okumbuzo oqakatheke kwamambala. Kuhlekuhle, uMosi bakabuza ukuthi: ‘Ungubani ibizo lakho?’ Nesicabangela bona ibizo lakaZimu kade laziwa, khuyini uMosi egade alinga ukuyifumana? Kuyakhanya bona bekafuna ukwazi okungeziweko malungana nomuntu ojanyelwe libizwelo—amaqiniso egade azokwenza abantu bekhabo bakholwe bona uZimu bekazobatjhaphulula kwamambala. Gade kufanele bona uMosisi atshwenyeke ngombana besele kusikhathi eside ama-Israyeli amakghoba. Bewazokuzaza bona uZimu wabokhokho wawo angawatjhaphulula. Ngitjho namanye ama-Israyeli besele alotjha abosingazimu beGibhide!—Eze. 20:7, 8.
(Eksodusi 3:14) UZimu wathi kuMosi: “Nginguye enginguye. Nakhu ozakutjela ama-Israyeli, ‘UNginguye ungithume kini.’”
kr 43, ibhoksi
LITJHO UKUTHINI IBIZO LAKAZIMU?
IBIZO lakaZimu livela esenzweni sesiHebheru esithi, “ukuba khona.” Abanengi ibizweli balizwisisa njengelithi “Ubangela Bona Kube Khona.” Lokho-ke kumenza limfanele uJehova ngombana unguMdali. Wabangela bona kube nazo zoke izinto ezikhona endalweni, begodu usaragela phambili nokuzalisa iinhloso zakhe.
Nje-ke siyizwa njani ipendulo kaJehova kuMosi njengombana itlolwe ku-Eksodusi 3:13, 14? UMosi wathi nakambuzako: “Akhe sithi ngiya kuma-Israyeli bese ngithi, ‘UZimu waboyihlomkhulu ungithume kini’, angibuze-ke athi, ‘Ngubani ibizo lakhe uZimu loyo?’ alo, ngizakuthini kiwo?” UZimu wathi kuMosi: “[‘Ngiyokuba Ngengengifuna Ukuba Ngikho,’ NW].”
Khumbula ukuthi la uMosi bekangabuziswa kungazi, phela yena nama-Israyeli bebalazi kuhle ibizo lakaZimu. Yeke, okwenza uMosi abuze njalo kukuthi bekafuna uJehova atjho into ebeyizokudephisa ukukholwa kwawo, iveze nokuthi unguZimu womhlobo bani—okungilokho kanye okutjhiwo libizo lakhe. UJehova wathi nakathi, “Ngiyokuba Ngengengifuna Ukuba Ngikho,” lokho kukodwa kwaveza ukuthi umhlobo bani womuntu, okutjho ukuthi angaba nginanyana ngiyiphi into, khona kuzakuzaliseka umnqophwakhe. Ngokwesibonelo, kuMosi nama-Israyeli, uJehova waba Mtjhaphululi, uMnikelimthetho, uMondli—nokhunye okunengi. Kungakho sithi uJehova uba nginyana ngiyiphi into afuna ukuba ngiyo, khona kuzakuzaliseka umnqopho neenthembiso azenze ebantwini bakhe. Kanti-ke akupheleli lapho ngebizo lakaJehova, ngani ngoba lisamumethe nehlathululo yokuthi ubangela bona kube khona, lokho-ke sikubona mihle namalanga nasiqala indalo.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Eksodusi 2:10) Kuthe umntwana loyo nasele akhulile, wamthatha wamusa endodakazini kaFaro waba yindodanayo. Yamthiya bona nguMosi ngombana yathi: “Iye, ngamthatha emanzini.”
g04 4/8 6 ¶5
Indaba KaMosi Yiqiniso Namkha Yinolwani?
Kghani kuliqiniso na ukuthi indlovukazi yeGibhide yathatha umntwana lo bona imtlhogomele? Iye, ngombana amaGibhide bekafundiswa ukuthi kufuze enzele abantu izinto ezihle bona angene ezulwini. Endabeni yokuthatha umntwana ongasingowakho umrhubhululi uJoyce Tyldesley uthi: “Ngokwenza njalo abafazi beGibhide bebafumana iinkhundla ezilingana nezamadoda weGibhide. Bebafumana amalungelo angokomthetho afanako, begodu bekuvumelekile . . . ukuthi abafazi bakhulise abantwana ekungasingebabo.” Umsongo wekadeni okhuluma ngokukhulisa abantwana okungasingebakho uveza umma owathatha iingqila zakhe zababantwana bakhe. Endabeni yokuthi baqatjhe umma kaMosi bona amumunyise, i-The Anchor Bible Dictionary ithi: “Ukubhadelwa kwakamma kaMosi wamambala bona amtlhogomele . . . kufakazelana nendlela ebekwenziwa ngayo eMesophotamiya.”
(Eksodusi 3:1) UMosi gade eluse umhlambi kaJetero, umkhwe wakhe, umphristi weMidiyani. Waragela umhlambi ngaphetjheya kwerhalawumba bewafika eRhorebe intaba kaZimu.
w04 3/15 24 ¶4
Amaphuzu Asencwadini Ka-Eksodusi
3:1—UJetero bekamphristi onjani? Ekadeni ihloko yomndeni beyiba mphristi womndenayo. Kuyakhanya bona uJetero bekayihloko yesitjhaba samaMidiyani. Njengombana amaMidiyani bekasizukulwana saka-Abrahama ngoKhethura, kungenzeka bebamazi uJehova.—Genesisi 25:1, 2.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Eksodusi 2:11-25) Ngelinye ilanga, uMosi sele akhule ngokwaneleko, waphuma waya ebantwini bekhabo, wababona basebenza kabudisi. Khonapho wabona umGibhide abetha umHebheru ongomunye wabantu bekhabo. 12 Waqala ngapha nangapha wangabona muntu, wabulala umGibhide loyo bewamfihla ehlabathini. 13 Ngelanga elilandelako nakhona waphuma, wabona amaHebheru amabili asilwa. Wabuza onomlandu wathi: “Kubayini ubethe umHebheru wekhenu?” 14 Indoda leyo yathi kuye: “Ubekwe ngubani bonyana ube mbusi nomgwebi phezu kwethu? Kghani ucabanga ukungibulala nami njengomGibhide ombuleleko loya?” UMosi waba nokwesaba wadlumbana wathi: “Kutjho bona sekuyaziwa ngendabami le.” 15 Kwathi bona uFaro ezwe ngendaba le, walinga ukubulala uMosi, kodwana uMosi wabalekela eMidiyani wafika wahlala emthonjeni. 16 Umphristi weMidiyani gade anamadodakazi alikhomba. Ehla azokukha amanzi bese azalisa neenkerebhe kobana aseze ifuyo kayisawo. 17 Khonapho kwavela abelusi abanye bawaqotjha. Kodwana uMosi wasikima wawenyela bewaseza ifuywawo. 18 Lokha amadodakazi nabuyela kuyise, uRewuyeli, wawabuza wathi: “Naba msinya kangaka namhlanje kwenze njani?” 19 Aphendula athi: “Senyelwe mGibhide othize ebelusinaba. Godu usikhelele namanzi bewaseza nefuywethu.” 20 Nje-ke wabuza amadodakazakhe wathi: “Alo, uphi umuntu loyo? Nimtjhiyeleni ebaleni? Khambani niyomkhombela azogoma intwanyana.” 21 UMosi wazimisela ukuhlala noRewuyeli. Wamupha indodakazakhe uTsiphora bonyana abe mkakhe. 22 UTsiphora wabeletha indodana, uMosi wayithiya bona nguGeritjhomu asithi: “Ngibe sikhonzi enarheni etjhili.” 23 Ngemva kwesikhathi eside ikosi yeGibhide yahlongakala. Kodwana ama-Israyeli bekasoloko anghunanghuna ngobukhoboka bawo. Abalabala njalo ngobukhoboka bawo isililo sawo sabe safika kuZimu. 24 UZimu wezwa ukububula kwawo, wakhumbula isivumelwano sakhe no-Abrahamu, u-Isaka noJakopo. 25 UZimu wayelela ama-Israyeli bewabazi ubujamo bawo.
JUNI 29–JULAYI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | EKSODUSI 4-5
“Ngizanisiza Nobabili Ukukhuluma”
(Eksodusi 4:10) UMosi wathi kuSomnini: “Maye Kosami! Mina angisisikhulumi, azange khengibe ngiso nesikhathini esidlulileko, ngitjho nanje njengombana uSomnini athome ukukhuluma nencekwakhe nje. Ngiyangunguza godu ngikhuluma sidondi.”
(Eksodusi 4:13) Kodwana uMosi wathi: “Awu, Kosami! Ngiyakubawa, bengithi uSomnini akhe athume omunye.”
w10 10/15 13-14
UJehova Ukuqala Njani Ukubeka Amabanga?
“Angifaneleki.” Ungazizwa ngasuthi awufanelekeli ukutjhumayela iindaba ezimnandi. Ezinye iinkhonzi zakaJehova ezithembekileko zekadeni bezizizwa ngasuthi angeze zakghona ukwenza umsebenzi uJehova ababele wona. Akhesiqale isibonelo sakaMosi. UMosi nakafumana isabelo esivela kuJehova, wathi: “Maye Kosami! Mina angisisikhulumi, azange khengibe ngiso nesikhathini esidlulileko, ngitjho nanje njengombana uSomnini athome ukukhuluma nencekwakhe nje. Ngiyangunguza godu ngikhuluma sidondi.” Nanyana uJehova wamqinisekisa, uMosi wathi: “Awu, Kosami! Ngiyakubawa, bengithi uSomnini akhe athume omunye.” (Eks 4:10-13) Wasabela njani uJehova?
(Eksodusi 4:11, 12) USomnini wathi kuye: “Ngubani owenze umuntu bona akhulume? Ngubani omenza bona abe simumu namkha angezwa? Ngubani omenza abone namkha abe siphofu? Akusimi mina Somnini na? 12 Nje-ke ngena indlela, ngizakusiza ukukhuluma bengikufundise nalokho ozokukhuluma.”
Uyambona Na “Ongabonwako”?
Ngaphambi kobana uMosi abuyele eGibhide, uZimu wamfundisa isifundo esiqakathekileko, okungileso asitlola encwadini kaJobho: “Ukwesaba uSomandla kukuhlakanipha!” (Job. 28:28) Nakazamsiza bona athathe amagadango ahlakaniphileko, uJehova wamvezela umahluko hlangana nomuntu wephasini noZimu uMninimandlawoke. Yeke wambuza wathi: “Ngubani owenze umuntu bona akhulume? Ngubani omenza bona abe simumu namkha angezwa? Ngubani omenza abone namkha abe siphofu? Akusimi mina Somnini na?”—Eks. 4:11.
Sifundani-ke endabeni le? Sifunda ukuthi uMosi bekufuze angasabi muntu. Phela bekathunywe nguJehova, okunguye owamnikela koke akutlhogako bona ase umlayezwakhe kuFaro. Ngakelinye ihlangothi, uFaro bekangasililitho nekamadaniswa noJehova. Begodu bekungasikokuthoma abantu bakaZimu baba sengozini embusweni weGibhide. Kungenzeka uMosi wazindla ngendlela uJehova avikela ngayo u-Abrahamu, uJosefa, ngitjho naye ngokwakhe kiboFaro bangesikhathi sangaphambili. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Eks. 1:22–2:10) Ngokuthemba uJehova “Ongabonwako,” uMosi waqina isibindi wayokuvela phambi kwakaFaro wawatjho woke amezwi uJehova amthume wona.
(Eksodusi 4:14, 15) USomnini wathukuthelela uMosi wathi: “Angitjho unomfowenu u-Aroni umLevi? Ngiyazi bonyana yena ukghona ukukhuluma kuhle. Sele asendleleni uzokuhlangabeza, ihliziywakhe izokuthaba nakubonako. 15 Uzakhuluma naye umfunze ngamagama; ngizanisiza nobabili ukukhuluma benginifundise nenifanele nikwenze.
w10 10/15 14
UJehova Ukuqala Njani Ukubeka Amabanga?
UJehova azange athi kuMosi asilise isabelwesi. Nanyana kunjalo, uJehova wakhetha u-Aroni ukuthi asize uMosi. (Eks 4:14-17) Ngaphezu kwalokho, eminyakeni eyalandelako, uJehova waba noMosi begodu wamnikela nanyana yini ebekayitlhoga bona afeze isabelo uZimu amnikele sona. Nanamhlanjesi, singaqiniseka ukuthi uJehova uzokusebenzisa abantu esikholwa nabo bona basisize sikghone ukuphumelela ekonzweni. Ngaphezu kwakho koke, iliZwi lakaZimu liyasiqinisekisa ukuthi uJehova uzosenza sifanelekele umsebenzi asithume wona.—2Ko 3:5; qala ibhoksi elithi, “The Happiest Years of My Life.”
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Eksodusi 4:24-26) Kodwana uTsiphora wathatha ilitje elibukhali watsepunya ijwabu lendodanakhe, wathinta uMosi ngejwabelo ebudodeni bakhe wathi: “Ngambala kimi ungovikeleke ngeengazi!” 25 Watjho lokho akhomba ukusoka. Yeke uSomnini wamlisa. 26 USomnini wathi ku-Aroni: “Khamba uye erhalawumbeni uyokuhlangabeza uMosi.” Yeke wahlangana noMosi entabeni kaZimu wamncwanga emhlathini.
w04 3/15 28 ¶4
Imibuzo Evela Ebafundini
Indlela uTsiphora akhuluma ngayo nakathi “kimi ungovikeleke ngeengazi!” ayikajayeleki. Itjho ukuthini ngaye? UTsiphora watjengisa ukuthi uyasamukela isivumelwano sakaJehova ngokulandela iimfuneko zesivumelwano zokusoka. Ngokukhamba kwesikhathi umThetho wesivumelwano awenza nama-Israyeli ungafanisa uJehova nendoda begodu elinye ihlangothi elenza isivumelwano naye lifaniswe nomfazi. (Joromiya 31:32) Kungebangelo nakakhuluma noJehova, (ngengilozi ejamele uJehova) wathi “ungovikeleke ngeengazi,” uTsiphora ubonakala azithoba emthethweni wesivumelwano. Bekungasuthi wamukele isikhundla sokuba mfazi esivumelwaneni sokusoka, njengombana uJehova uZimu afanekisela ukuba yindoda. Ngebanga lokuthi walalela iimfuneko zakaZimu, ukuphila kwendodanakhe bekungasesesengozini.
(Eksodusi 5:2) UFaro wathi: “Bekangubani uSomnini wakhona loyo bonyana ngingabeze ngimlalele ngitjhaphulule ama-Israyeli? Angimazi uSomnini loyo, ngalokho ngithi nakuma-Israyeli akayi ndawo!”
it-2 12 ¶5
UJehova
“Ukwazi” ibizo lomuntu akutjho bona uyamazi umuntu loyo. UNabhali osidlhadlha bekalazi ibizo lakaDavida, nanyana kunjalo wabuza ukuthi, “Ngubani yena uDavida wakhona loyo?” bekatjho ukuthi, “Umsa kaJese loyo uyini nje khona?” (1 Sam. 25:9-11; madanisa neye-2 Sam. 8:13.) Ngokufanako noFaro wathi kuMosi: “Bekangubani uSomnini wakhona loyo bonyana ngingabeze ngimlalele ngitjhaphulule ama-Israyeli? Angimazi uSomnini loyo, ngalokho ngithi nakuma-Israyeli akayi ndawo!” (Eks. 5:1, 2) Ngokutjho njalo, bekatjho ukuthi uJehova akasinguZimu weqiniso nofana akanalawulo emakhosini weGibhide nezinto ezenzeka khona, bekangazi nokuthi unamandla wokubangela bona intandwakhe yenzeke njengombana kwatjho uMosi no-Aroni. Kodwana kwanjesi uFaro neGibhide yoke, kuhlanganise nama-Israyeli, bazoyazi ihlathululo yamambala yebizo lakaJehova, nomuntu eliqalisele kuye. Njengombana uJehova atjho kuMosi, lokhu kuzobangela bona umnqopho kaZimu uzaliseke ngama-Israyeli, abatjhaphulule, abanikele iNarha yesiThembiso, begodu azalise isivumelwano asenza nabokhokho babo. Ngendlela leyo uZimu wathi, “Ngalokho nizakwazi bonyana nginguSomnini uZimenu.”—Eks 6:4-8.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Eksodusi 4:1-17) UMosi waphendula wathi: “Bahlumba ukungikholwa namkha ukungilalela bese bathi, ‘Sukapha wena! AkunaSomnini okhe waziveza kuwe.’” 2 USomnini wathi kuye: “Uphetheni kuwapho?” UMosi wathi: “Ngiphethe idondolo.” 3 USomnini wathi: “Liphosele phasi.” UMosi waliphosela phasi laphenduka inyoka. Kuthe lokha uMosi nayibalekelako, 4 uSomnini wathi kuye: “Lula isandla sakho uyibambe ngomsila!” Yeke uMosi welula isandla sakhe wayibamba, yabuya yaphenduka idondolo esandleni sakhe. 5 USomnini wathi: “Naso-ke isibonakaliso ukuze bakholwe bonyana uSomnini uZimu waboyisemkhulu, uZimu ka-Abrahamu, u-lsaka noJakopo uziveze kuwe.” 6 Godu uSomnini wathi: “Faka isandla sakho esifubeni.” UMosi wenza njalo, kwathi lokha nasikhuphako sabe sikghamathele ikhwekhwe simhlophe inga sithwathwa. 7 USomnini wathi: “Sibuyisele esifubeni.” UMosi wasibuyisela, kwathi lokha nasikhuphako sabe sele silaphekile sifana nesinye. 8 USomnini waraga wathi: “Nayibe abakukholwa namkha abathatheki ngesibonakaliso sokuthoma, bazakukholwa sesibili. 9 Kodwana nayibe abazikholwa zombili iimbonakaliswezo namkha abakulaleli, yikha amanzi eNayili uwathele equlwanini. Amanzi owakhe emlanjeni azakuphenduka iingazi equlwanini.” 10 UMosi wathi kuSomnini: “Maye Kosami! Mina angisisikhulumi, azange khengibe ngiso nesikhathini esidlulileko, ngitjho nanje njengombana uSomnini athome ukukhuluma nencekwakhe nje. Ngiyangunguza godu ngikhuluma sidondi.” 11 USomnini wathi kuye: “Ngubani owenze umuntu bona akhulume? Ngubani omenza bona abe simumu namkha angezwa? Ngubani omenza abone namkha abe siphofu? Akusimi mina Somnini na? 12 Nje-ke ngena indlela, ngizakusiza ukukhuluma bengikufundise nalokho ozokukhuluma.” 13 Kodwana uMosi wathi: “Awu, Kosami! Ngiyakubawa, bengithi uSomnini akhe athume omunye.” 14 USomnini wathukuthelela uMosi wathi: “Angitjho unomfowenu u-Aroni umLevi? Ngiyazi bonyana yena ukghona ukukhuluma kuhle. Sele asendleleni uzokuhlangabeza, ihliziywakhe izokuthaba nakubonako. 15 Uzakhuluma naye umfunze ngamagama; ngizanisiza nobabili ukukhuluma benginifundise nenifanele nikwenze. 16 Nguye ozakukhuluma nabantu esikhundleni sakho. Yena uzakuba mlomakho, wena ube njengoZimu kuye. 17 Thatha idondolwelo ukuze wenze ngalo iimbonakaliso.”