Kghani Abantu Bangayiqeda Ipi Nenturhu?
Abantu balwa ngamabanga amanengi. Abanye balwela zepolotiki abanye balwa ngebanga lokufuna amatjhuguluko kwezomnotho namkha lokuthi baphathwe kuhle. Abanye balwela inarha neensetjenziswa zemvelo. Ukulwa okunengi kubangelwa kuhluka kobuhlanga namkha ngokwekolo. Khuyini abantu abayenzako ukuqeda ukulwa nokulwela ukuba nokuthula? Kghani singalindela imizamo le iphumelele?
Drazen_/E+ via Getty Images
ABORHULUMENDE BALINGA UKUTHUTHUKISA ZOMNOTHO
Umnqopho: Ukuthuthukisa ukuphila kwabantu. Lokhu kunganciphisa ukungalingani ngokomnotho okulibanga elikhulu elibangela zepi.
Kubayini lokho kubudisi: Kutlhogeka aborhulumende batjhugulule indlela abasebenzisa ngayo imali. Ngo-2022, kwasetjenziswa imali engafikela ku-R641.6 yamabhiliyoni ephasini loke bona kube nokuthula bekuhlale kukhona. Nanyana kunjalo, leyo bekuyimali encani khulu nayimadaniswa naleyo esetjenziselwe zepi.
“Sisebenzise imali enengi neensetjenziswa kwezepi kunaleyo esiyisebenzise ekuyikhandeleni.”—U-António Guterres, u-secretary-general of the United Nations.
Okutjhiwo liBhayibheli: Aborhulumende bephasi neenhlangano bangakghona ukusiza abatlhagako kodwana angekhe bakghone ukuqeda ukutlhaga ngokupheleleko.—Duteronomi 15:11; Matewu 26:11.
ABORHULUMENDE BALINGA UKWENZA IIMVUMELWANO ZOKUTHULA
Umnqopho: Kukhulumisana ngezinto ezizokuletha ukuthula emahlangothini womabili.
Kubayini lokho kubudisi: Ihlangano yinye namkha ezingeziweko kungenzeka zingafuni ukukhulumisana, ukuzidela namkha ukwamukela isivumelwano. Godu iimvumelwano zokuthula ziphulwa lula.
“Isivumelwano esenziwe ziinhlangano ezimbili singaba ngesinganabo ubulungiswa kangangobana singabangela ukulwa ngokukhamba kwesikhathi.”—U-Raymond F. Smith, we-American Diplomacy.
Okutjhiwo liBhayibheli: Abantu kufuze ‘bafune ukuthula.’ (IRhubo 34:14) Kodwana abantu abanengi namhlanjesi ‘abakathembeki, . . . abafuni isivumelwano, . . . babarhwayeli.” (2 Thimothi 3:1-4) Imikghwa enjalo yenza abosopolotiki abalinga ukwenza okulungileko bangakghoni ukuqeda izipi.
ISIVUMELWANO ESIPHAKATHI KWABORHULUMENDE SOKULINGA UKUQEDA IINKHALI ABANAZO
Umnqopho: Ukunciphisa namkha ukuqeda iinkhali, khulukhulu ze-nuclear, zamakhemikhali namkha zokurhatjha ukugula okuthileko.
Kubayini lokho kubudisi: Kanengi iintjhaba azifuni ukususa iinkhali zazo ngebanga lokuthi zisaba ukulahlekelwa mamandla wokubusa namkha ukuthi angekhe zakghona ukuzivikela. Nanyana zoke iintjhaba zingasusa iinkhali zazo kodwana angekhe zaqeda amabanga enza abantu balwe.
“Aborhulumende abanengi ebebathembise ukutjhabalalisa iinkhali zabo ngo-1991 akhenge benze njalo, kuhlanganise namagadango wokunciphisa ubungozi, ukwehlisa ukungazwani phakathi kweentjhaba zoke nokusenza sizwane besihlale ephasini elivikelekileko.”—“Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament.”
Okutjhiwo liBhayibheli: Abantu kufuze balahle iinkhali zabo benze ‘iinsabula zabo zibe maplurhu.’ (Isaya 2:4) Nakuzakuqedwa ipi, abantu kufuze benze okungeziweko ngombana inturhu ithoma ehliziyweni yomuntu.—Matewu 15:19.
ABORHULUMENDE BAYAHLANGANA UKULINGA UKUVIMBA IPI
Umnqopho: Aborhulumende bayavumelana ukuthi bazokuvikelana emanabenabo. Bacabanga ukuthi inaba angekhe lathoma ipi nange lokho kutjho ukuthi kufuze lilwe naborhulumende abahlangeneko.
Kubayini lokho kubudisi: Ukuthusela kweenarha ezihlangeneko akutjho ukuthi kuzokuba nokuthula. Iintjhaba azihlali zenza ezikuthembisileko namkha zivumelane ngokuthi zingenzani, bezilwe nini namanaba.
“Nanyana i-League of Nations ne-United Nations zisebenza budisi ukwenza aborhulumende bahlangane, ukuhlanganokhu akukayivimbeli ipi.”—I-“Encyclopedia Britannica.”
Okutjhiwo liBhayibheli: Kanengi kuba ngcono abantu abanengi nabasizanako. (UMtjhumayeli 4:12) Nanyana kunjalo, aborhulumende babantu neenhlangano zabantu angekhe baletha ukuthula nokuvikeleka kwamambala. “Ningathembeli emakhosaneni namkha endodaneni yomuntu, engekhe yaletha isindiso. Lokha nakangasaphefumuli, ubuyela ehlabathini; ngelangelo imicabangwakhe iyatjhabalala.”—IRhubo 146:3, 4.
Ngitjho nanyana iintjhaba ezinengi zilinga ngamandla bona kuhlale kunokuthula, kuhlala kunezipi ezimbi.