IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w25 Julayi kk. 26-30
  • ”Ipi ngeyakaJehova”

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • ”Ipi ngeyakaJehova”
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • NGAKHULISWA BABELETHI ABATJHISEKAKO
  • NGAFUMANA ISABELO SOKUYA EMZIMKHULU
  • NGAFUNDA UKULWA IZIPI ZEKHOTHO
  • UKUVIKELA NOKUHLOMA IINDABA EZIMNANDI NGOKOMTHETHO
  • NGIYATHOKOZA JEHOVA!
  • Ukulwelwa Kwekululeko Yokulotjha UZimu
    UmBuso KaZimu Uyabusa!
  • Sisekela UmBuso KaZimu Kwaphela​—⁠Omunye Wona Awa!
    UmBuso KaZimu Uyabusa!
  • Abatjhumayeli BomBuso Bayokumangala Ekhotho
    UmBuso KaZimu Uyabusa!
  • Ngenze Lokho Ebekufuze Ngikwenze
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
w25 Julayi kk. 26-30
U-Philip Brumley.

UMLANDO

“Ipi NgeyakaJehova”

ICOCWA NGU-PHILIP BRUMLEY

NGOJANABARI 28, 2010, bengisedorobheni elihle le-picturesque Strasbourg, e-France. Kodwana bengingasiso isivakatjhi lapho. Bengabelwe lapho njengelunga lomnyango wezomthetho bona siyokuvikela amalungelo waboFakazi bakaJehova phambi kwe-European Court of Human Rights (ECHR). Urhulumende we-France bekathi abafowethu nabodadwethu bekufuze babhadele umthelo ongaba yi-R1 668 483 000. Ngaphezu kwalokho, igama lakaJehova, indlela abantu bakhe abaziwa ngayo nokumlotjha kwabo bekusengozini. Okwenzeka ekhotho kwatjengisa bona “ipi ngeyakaJehova.” (1 Sam. 17:47) Akhe ngihlathulule.

Indaba le yathoma ekupheleni kwabo-1990, ngesikhathi urhulumende we-France athi igatja le-France kufuze libhadele umthelo wemali yomnikelo eliyifumene hlangana komnyaka ka-1993 kuya ku-1996. Sabawa ubulungiswa emakhotho we-France kodwana akhenge siphumelele. Ngemva kokuthi ikhotho yale ukuthi umlandwethu udenjwe godu, urhulumende wazithathela imali ebhanka yegatja le-France, imali engaba yi-R118 118 070. I-ECHR besele kukuphela kwethemba esinalo. Kodwana ngaphambi kobana ikhuphe isahlulelo endabeni le, i-ECHR yathi kufuze thina nesiqhema sezomthetho sakarhulumende kube nokuthileko esivumelana ngakho ngaphambi kokudenjwa komlandu, lokho bekufuze sikwenze phambi kwabajameli bekhotho.

Besicabanga bona abajameli bekhotho bazosikatelela bona sivume ukubhadela ingcenye yemali efunekako. Kodwana besazi bona ukubhadela ngitjho nepeni bekuzabe kuphula iinkambisolawulo zeBhayibheli. Abafowethu nabodadwethu bebanikela bona kuthuthukiswe ukurhatjhwa kweendaba ezimnandi ingasi bona urhulumende athathe imali leyo. (Mat. 22:21) Kodwana saya emhlanganweni loyo ngombana besihlonipha iinkambiso zeKhotho.

Isiqhema sethu sezomthetho phambi kwe-ECHR, 2010

Sahlangana kwenye yeenkumba ezihle abenzela kizo imihlanganwabo. Umhlangano akhenge uthome kuhle. Umjameli weKhotho nakavula umhlangano wathi, bekalindele bona aboFakazi bakaJehova be-France babhadele umthelo emalini yomnikelo. Umoya kaJehova wasenza sambuza, “Bewazi na bona urhulumende sele athethe imali engaphezu kweengidi ezine nesiquntu zamayuro ebhangenethu?”

Indlela ubuso bakhe ebebungayo bebutjengisa bona bekangazi begodu akhenge kumphathe kuhle lokho urhulumende we-France akwenzileko. Kuthe isiqhema sezomthetho sakarhulumende nasivumako bona kwamambala sikwenzile lokho, indlela ebakazizwa ngayo ngomlandu lo yatjhuguluka. Wasikhalimela kabuhlungu wabe waqeda umhlangano khonokho. Ngabona ngesikhatheso ukuthi uJehova utjhugulule zoke izinto bona sithumbe umlandu lo. Besithabile nasikhamba emhlanganweni lo begodu besirarekile ngokwenzekileko.

NgoJuni 30, 2011, i-ECHR yenza isiqunto esivumelana nathi. Ngaphezu kwalokho, kwathiwa kubuyiselwe imali ethethwe ngurhulumende begodu kubhadelwe engaphezu kwaleyo! Isiqunto esiqakathekilekwesi sisavikela ukulotjha kwethu e-France bekube kunamhlanjesi. Umbuzo esawubuzako loya, ebesingakahleli nokuwubuza waba njengelitje elabulala uGoliyadi. Watjhugulula umphumela womlandwethu. Kubayini sithumbe umlandu lo? Njengombana uDavida atjela uGoliyadi, “ipi ngeyakaJehova.”—1 Sam. 17:​45-47.

Lokho akusikho kwaphela okusitjengise amandla kaJehova. Namhlanjesi, ngitjho nanyana aborhulumende namasondo anamandla aphikisana naboFakazi bakaJehova, sithumbe imilandu eyi-1 225 emakhotho aphakemeko eenarheni ezima-70 nemakhotho wephasini loke. Lokho kuvikela amalungelwethu, njengelungelo lokuba nabajameli njengekolo, ukuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela, ukungavumi ukuhlanganyela eminyanyeni yezepolotiki nokungavumi ukufakelwa iingazi.

Kwenzeka njani bona ngisebenze kwezomthetho e-Europe kukulapho mina bengisebenza eMzimkhulu wePhasi Loke WaboFakazi bakaJehova e-New York, U.S.A.?

NGAKHULISWA BABELETHI ABATJHISEKAKO

Ababelethi bami bathweswa iziqu eklasini le-12 leGiliyadi, nangibelethwako ngo-1956 bebasiza e-Ethiopia. Bangithiyelela ngomvangeli wangekhulu lokuthoma u-Philip. (IzE. 21:8) Ngomnyaka olandelako, urhulumende wajamisa umsebenzethu wokulotjha uJehova. Ngitjho nanyana bengisese mncani, ngisakhumbula umndenekhaya ulotjha uJehova emsithelweni. Bekungikara lokho. Kodwana okudanisako kukuthi ngo-1960 bezomthetho basikatelela bona sifuduke e-Ethiopia.

U-Nathan H. Knorr (ngesinceleni) avakatjhele umndenekhaya e-Addis Ababa, e-Ethiopia, ngo-1959

Umndenekhaya wafudukela e-Wichita, e-Kansas, e-U.S.A., kodwana ababelethi bami bahlala bakuthanda ukutjhumayela njengombana bebenza nabaziinthunywa zevangeli. Bafundisa mina, udadwethu omkhulu u-Judy nomfowethu omncani u-Leslie nabo ababelethelwa e-Ethiopia bona sithande uJehova begodu simlotjhe ngeenhliziyo zethu zoke. Ngabhajadiswa nangineminyaka eli-13. Ngemva kweminyaka emithathu, umndenekhaya wafudukela lapha kunetlhogeko yabatjhumayeli khona, e-Arequipa, e-Peru.

Ngo-1974 nangineminyaka eli-18, igatja le-Peru labela mina nabanye abafowethu abane bona sibe maphayona akhethekileko. Bekufuze sitjhumayele lapha kungakhenge kutjhunyayelwe khona e-Central Andes Mountains. Lokho bekuhlanganisa ukutjhumayeza abantu abakhuluma isi-Quechua nesi-Aymara. Besikhamba ngekharavana ebesiyibiza ngokuthi yi-The Ark ngebanga lendlela ebeyakheke ngayo. Kuyangithabisa ukukhumbula iinkhathi ebengisebenzisa ngazo iBhayibheli ngihlathululela abantu ukuthi uJehova uzokuqeda ukutlhaga, ukugula nokufa. (IsAm. 21:​3, 4) Abantu abanengi bebawamukela umlayezo womBuso.

Ikharavana ikhamba phakathi kwamanzi.

“I-The Ark,” ngo-1974

NGAFUMANA ISABELO SOKUYA EMZIMKHULU

Umfowethu u-Albert Schroeder, obekavakatjhele e-Peru ngo-1977, obekalilunga lesiHlopha esiBusako saboFakazi bakaJehova, wangikhuthaza bona ngifake isibawo sokulotjha e-Bethel yemzimkhulu. Yeke ngenza njalo. NgoJuni 17, 1977, ngathoma ukulotjha e-Bethel ye-Brooklyn. Kwaphela iminyaka emine ngisebenza emnyangweni wokuLungisa nokuHlwengisa.

Ngo-1979 ngelanga esatjhada ngalo

NgoJuni 1978, ngahlangana no-Elizabeth Avallone emhlanganweni weentjhabatjhaba e-New Orleans, e-Louisiana. Naye wakhuliswa babelethi abaphilela iqiniso njengebami. U-Elizabeth besele aliphayona iminyaka emine begodu bekathanda ukuba sekonzweni yesikhathi esizeleko. Besisolo sikhulumisana. Kungasikade sathoma ukuthandana khulu. Satjhada ngo-Oktoba 20, 1979 begodu weza e-Bethel salotjha sobabili lapho.

Abafowethu nabodadwethu ebandleni lethu lokuthoma le-Brooklyn Spanish, basamukela ngethando. Sabelwa kwamanye amabandla amathathu, nawo asikhuthaza bona siragele phambili nekonzwethu ye-Bethel. Siyalithokoza isekelo lawo, sithokoza abangani nomndeni osisize ukutlhogomela ababelethi bethu nasele baluphele.

U-Philip nabantu asebenza nabo e-⁠Bethel basesifundweni.

Abafowethu nabodadwethu abasebenza e-Bethel banebandla le-Brooklyn Spanish ngo-1986

NGAFUNDA UKULWA IZIPI ZEKHOTHO

Kwangirara ngoJanabari 1982 nangabelwa bona ngiyokusebenza eMnyango weZomthetho e-Bethel. Ngemva kweminyaka emithathu, ngabelwa bona ngiye esikolweni sabajameli. Ngafunda ukuthi abantu be-United States nakwezinye iinarha batjhaphulukile ukwenza izinto ezinengi ngebanga lezipi ezathunjwa boFakazi bakaJehova. Le milandu esacoca ngayo khulu esikolweni.

Ngo-1986 nangineminyaka ema-30, ngabelwa bona ngibe mtlhogomeli woMnyango wezoMthetho. Kwangithabisa ukwazi bona i-Bethel iyangithemba ngitjho nanyana ngisese mutjha. Kodwana bezizinengi izinto engingazaziko begodu bengazi bona lesi angeze kube sisabelo esilula.

Ngo-1988, ngaba mjameli osemthethweni kodwana ngabona indlela isikolwesi esathinta ngayo itjhebiswano lami noJehova. Ifundo ephakemeko ingenza umuntu azikhakhazise, azizwe angcono kunabanye abantu abanganafundo efana neyakhe. U-Elizabeth wangisiza ngadzimelela ekwenzeni izinto ebezingisiza ngihlale ngitjhidelene noJehova ngaphambi kokuya eyunivesithi. Ngemva kwesikhathi ngazizwa ngitjhidelene noJehova godu. Kilokho okwenzeka epilwenami ngingatjho ukuthi, ilwazi elinengi emkhakheni othileko akusiyinto eqakatheke ukudlula koke ekuphileni. Into eyenza umuntu athabe kwamambala kutjhidelana noJehova nethando lamambala ngabantu bakhe.

UKUVIKELA NOKUHLOMA IINDABA EZIMNANDI NGOKOMTHETHO

Ngemva kobana ngifumene iziqu zesikolweni sezomthetho, ngadzimelela ekutlhogomeleni iindaba zezomthetho e-Bethel nekuvikeleni ihlangano kaJehova namalungelwethu wokutjhumayela iindaba ezimnandi. Bengiwuthanda umsebenzami kodwana bekunande kuba neentjhijilo ngombana izinto bezitjhuguluka ehlanganweni. Ngokwesibonelo, besijayele ukubawa iminikelo yeencwadi zethu kodwana ukuthoma ngo-1991, kwathiwa umnyango wezomthetho usize bona silise ukubawa imali yomnikelo ebantwini. AboFakazi bakaJehova banikela abantu iincwadi ngaphandle kokubawa iminikelo. Lokho kwenza bona umsebenzi ube lula e-Bethel nesimini begodu kuvikela umsebenzethu ekubhadalisweni imithelo engatlhogekiko. Abanye bebacabanga bona lokho kuzokwenza silahlekelwe yimali enengi begodu angeze sisaba neencwadi ezaneleko bona sinikele abantu abathanda iindaba ezimnandi, okuzokubangela bona kungabi nabantu abaneleko abazokufunda ngoJehova. Kwenzeka okuhlukileko. Isibalo sabantu abalotjha uJehova sibuyelelwe kabili kusukela ngo-1990 begodu nje abantu bafumana ilwazi ngoZimu simahla. Ngabona ngewami bona amatjhuguluko enziwa yihlangano aphumelela ngebanga lesizo lakaJehova nokunqotjhiswa yinceku ethembekileko.—Eks. 15:2; Mat. 24:45.

Asithumbi imilandu ekhotho ngebanga lokuthi sinabajameli abaphuma phambili. Kanengi okusizako yindlela abantu bakaJehova abaziphatha ngayo. Ngabona isibonelo salokho ngo-1998 ngesikhathi amalunga amathathu wesiHlopha esiBusako nabomkawo asemhlanganweni okhethekileko e-Cuba. Bekanomusa begodu anehlonipho, lokho kwaqinisekisa iimphathimandla zakarhulumende bona asizibandakanyi nezepolotiki.

Nanyana kunjalo, ngezinye iinkhathi okukuphela kwendlela yokulungisa ukungabi nobulungiswa bekukukuthi ‘kuvikelwe bekuhlonywe iindaba ezimnandi ngokomthetho’ ekhotho. (Fil. 1:7) Ngokwesibonelo, kwaphela iminyaka iimphathimandla ze-Europe ne-South Korea zingahloniphi amalungelo wokwenzela umphakathi eminye imisebenzi kunokuzibandakanya epini. Umphumela walokho waba kukuthi abafowethu abangaba zii-18000 e-Europe abazii-19 000 e-South Korea bavalelwe emajele ngebanga lokungafuni ukuzibandakanya epini yenarha.

Kodwana siyathokoza ukuthi ngo-Julayi 7, 2011, i-ECHR yakhupha isiqunto i-Bayatyan v. Armenia esithi iinarha ze-Europe kufuze zibe neminye imisebenzi engenzelwa inarha ebujamweni lokha umuntu angafuni ukuzibandakanya epini ngebanga lekolelwakhe. I-South Korean Constitutional Court nayo yathatha isiqunto esifanako ngo-Juni 28, 2018. Ngathana abafowethu abambalwa akhenge bajamele lokho abakukholelwako begodu bahlale bangazibandakanyi nezepolotiki, isiqunto esiqakathekilekwesi bengeze senziwe.

Umnyango wezomthetho emzimkhulu nemagatjeni aseenarheni ezihlukahlukeneko ephasini mazombe, usebenza budisi bona uvikele amalungelo wokulotjha uJehova nokutjhumayela ngomBuso. Kulilungelo kithi ukujamela abafowethu nabodadwethu abaqalana nokuphikiswa borhulumende. Kunganandaba bona siyathumba ekhotho namkha asithumbi, ukuba kwethu ekhotho kunikela ubufakazi kiborhulumende nemakhosini weentjhaba. (Mat. 10:18) Abahluleli, iimphathimandla zakarhulumende nemikhakha yezeendaba kuhlanganise nabantu emiphakathini, kufuze bacabange ngemitlolo esiyifakako nasijamela umlandwethu ekhotho nalokha nasidemba indabethu. Abantu abathobekileko bafunda ngaboFakazi bakaJehova nokuthi abakukholwako kusekelwe eBhayibhelini. Abanye babantwaba sikhuluma nje silotjha nabo uJehova.

NGIYATHOKOZA JEHOVA!

Sekuphele iminyaka ema-40, ngisebenza ngeendaba zezomthetho namagatja ephasini loke begodu ngiye emakhotho aphakemeko ahlukahlukeneko ngahlangana neemphathimandla ezihlonitjhwa khulu. Ngibathanda bengibahlonipha khulu abafowethu nabodadwethu engisebenza nabo eMnyangweni wezoMthetho emzimkhulu kuhlanganise neminyango yezemithetho ephasini loke. Ngibusisekile epilweni begodu nganelisekile.

U-Philip no-Elizabeth Brumley.

Kuphele iminyaka ema-45 u-Elizabeth angithanda begodu angisekela ngokuthembeka, ngeenkhathi ezimnandi nezibuhlungu. Ngiyamhlonipha ngalokho ngombana wenza lokho ngitjho nanyana aphethwe bulwele obumenza aphelelwe mamandla.

Sizibonele ngewethu bona asithumbi ngamandlethu. Njengombana uDavida atjho, “UJehova umamandla wabantu bakhe.” (Rhu. 28:8) Kwamambala, “ipi ngeyakaJehova.”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana