IMIBUZO YABANTU ABATJHA
Khuyini Ekufuze Ngiyazi Ngokubhema Nokubhema Igwayi Le-Elekthroniki?
“Lapho engihlala khona, akukajayeleki ukuhlangana nomuntu ongaphasi kweminyaka ema-25 ongakhenge khekabheme namkha abheme igwayi le-elekthroniki.”—U-Julia.
Esihlokwenesi
Okufuze ukwazi
Igwayi liyabulala. INikhothini, sidakamizwa esifumaneka egwayini begodu siyingozi ngombana sijayela umzimba begodu umuntu nakajayela ukubhema igwayi, kuba budisi ukuphila ngaphandle kwalo. Ngokwe-U.S. Centers for Disease Control and Prevention, “ukubhema igwayi yinto ekhamba phambili ebangela ukufa kwabantu abatjha namagulo ephasini loke.”
“Umsebenzami kukwenza amaskeni we-ultrasound begodu ngibone umphumela oba khona ebantwini ababhemako. Kuyathusa ukubona isila epakeleneko emithanjeni yomuntu obekabhema eyenza kube budisi ukuthi iingazi zikhambe. Ngiwuhlonipha khulu umzimbami kangangobana angekhe ngalinga ukubhema.”—U-Theresa.
Kghani bewazi? Igwayi linamakhemikhali azii-7 000 ayingozi. Qobe mnyaka, iingidi zabantu ziyahlongakala ngebanga lamagulo abangelwa ligwayi.
Abantu ababhema igwayi le-elekthroniki bafaka amakhemikhali ayingozi emizimbenabo. Ukubhema igwayi le-elekthroniki kuhlotjaniswa nokulimala kwamaphaphu nokufa. Njengegwayi, kanengi iinsetjenziswezi ze-elekthroniki zinenikhothini. Elinye irhubhululo elenziweko ngegwayi le-elekthoniki lithi, “ngebanga lokuthi inikhothini sidakamizwa esijayela umzimba ingabangela “abantu abatjha bazinikele kwezinye iindakamizwa.”
“Igwayi le-elekthroniki elinamagama athi cotton candy namkha cherry bomb, lisudu lokho kuyabadosa abantu abatjha nabantwana. Yeke ubumnandi balo benza babutjhalazelele ubungozi balo.”—U-Miranda.
Kghani bewazi? Intuthu yegwayi le-elekthroniki ayisimamanzi kwaphela. Inezinto eziyingozi khulu ezihlanganisa amakhemikhali alimazako, adlulela emaphatjhini.
Ubungozi bokubhema igwayi nokubhema igwayi le-elekthroniki
(1) Ingqondo ibabuthaka, ukuhlangahlangana kobujamo bamazizo kuhlanganise indlela ubuqopho obukhula ngayo
(2) Ukuvuvuka kweensini nemigodi emazinyweni
(3) Ukuvuvuka kwamaphaphu nokugula kwehliziyo
Ukugandelelwa sifuba
Ukugijinyiswa yindeni khulu nokuzizwa ngasuthi ufuna ukuhlanza
Ongakwenza
Fumana ilwazi. Ungavumi koke okuzwako. Ngokwesibonelo, ukuthi ukubhema igwayi le-elekthroniki akusiyingozi namkha yindlela ehle yokukhupha ukugandeleleka. Zenzele irhubhululo begodu uthathe isiqunto unelwazi elaneleko.
Ikambisolawulo yeBhayibheli: “Umuntu onganalemuko ukholwa woke amezwi, kodwana ohlakaniphileko ucabangisisa ngalokho azokwenza.”—IzAga 14:15.
“Nawucabanga ngemiphumela emimbi yokubhema, uyabona ukuthi zinengi khulu izinto ezibandakanyekileko nawubhemako ukudlula ‘ubumnandi’ abangani nabosaziwako abathi bukhona nawubhemako.”—U-Evan.
Ongacabanga ngakho: Kghani abantu abatjha ababhemako bathabile kwamambala? Kghani basebujamweni obuhle bokuqalana namatshwenyeko wokuphila nje nesikhathini esizako? Namkha bazibangela imiraro engeziweko?
Fumana iindlela ezihle zokuqalana nokugandeleleka. Iindlela ezihle zokwehlisa ukugandeleleka zihlanganisa ukuzibandula, ukufunda namkha ukuba nesikhathi esimnandi nabangani abangakukhuthaza ngezinto ezihle. Nawunezinto ezihle ezinengi odzimelele kizo, angekhe wazizwa ufuna ukubhema.
Ikambisolawulo yeBhayibheli: “Ukutshwenyeka kwenza umuntu agandeleleke, kodwana ilizwi elimnandi liyathabisa.”—IzAga 12:25.
“Abantu bacabanga ukuthi ukubhema kukhupha ukugandeleleka. Kodwana kukhupha ukugandeleleka kwesikhatjhana begodu kuba nemiphumela emimbi umuntu angaqalana nayo ukuphila kwakhe koke. Kuneendlela ezingcono khulu zokuqalana nokugandeleleka.”—U-Angela.
Ongacabanga ngakho: Ngiziphi ezinye iindlela ezingakusiza uqalane nokugandeleleka ngendlela ehle? Nange utlhoga isizo funda incwadi ethi, “Intsha Iyabuza” ngaphasi kwesihloko esithi, “Ngingabhekana Kanjani Nokukhathazeka?”
Ukubalekela ukugandeleleka ngokuthi ubheme iindakamizwa kufana nokuziphosela elwandle uthi ubalekela izulu, kuzokubangela imiraro eminengi ukudlula le onayo!
Zimisele ukujamelana nokugandeleleka. Ukugandeleleka kungavela ebantwini ofunda nabo esikolweni namkha kwezokuzithabisa. Amamuvi, amahlelo we-TV nakwezokuthintana kanengi ukubhema namkha ukubhema igwayi le-elekthroniki kubonakala kuyinto emnandi nethabisako.
Ikambisolawulo yeBhayibheli: ‘Abantu abavuthiweko . . . basebenzisa amandlabo wokuzwisisa bawabandulela ukuhlukanisa kokubili okuhle nokumbi.’—Hebheru 5:14.
“Nangisafunda isikolo, iintanga zami ezinengi bezingihlonipha ngebanga lokuthi angibhemi namkha angibhemi igwayi le-elekthroniki. Ngathi nangizijamelako ngakwenza kwakhanya ukuthi angibhemi, lokho kwenza ukuthi nabanye bangijamele. Nanyana kungekhe kubemnandi ukuzijamela kodwana nawukwenza kukhanye kusese nesikhathi kungakuvikela.”—U-Anna.
Ongacabanga ngakho: Ungakghona njani ukuhlula ukugandelelwa ziintanga zakho? Kghani kunesikhathi lapha owahlula khona ukugandelelwa okunjalo? Nange utlhoga isizo funda ingcenye ethi, “Uhlelo Lokumelana Nokucindezela Kontanga” isahluko 15 Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo, UMqulu 2.
Khetha abangani bakho kuhle. Angekhe ulingeke ukuthi ubheme igwayi namkha ubheme igwayi le elekthroniki nange abangani bakho bangakwenzi lokho.
Ikambisolawulo yeBhayibheli: “Okhamba nabahlakaniphileko uzokuhlakanipha, kodwana osebenzelana neendlhadlha kuzomkhambela kumbi.”—IzAga 13:20.
“Kusiza khulu ukuba nabangani abakghona ukuzibamba nabathembekileko. Nawubona izinto zibakhambela kuhle nawe ufisa ukufana nabo.”—U-Calvin.
Ongacabanga ngakho: Kghani abangani otjhidelene nabo bayakusekela nawukhetha ukungabhemi namkha bakwenza uzizwe ngasuthi kukhona otjhoda ngakho nawungabhemiko?
Kuthiwani ngokubhema isango?
Abantu abanengi bathi isango ayisiyingozi. Mamala lawo!
Abantu abatjha ababhema isango bazibeka emrarweni wokugcina bangasakghoni ukuphila ngaphandle kwayo. Irhubhululo litjengisa ukuthi isango ingonakalisa ubuqopho bakho ukuphila kwakho koke, okungenza indlela yomuntu yokucabanga ibe buthaka.
Ngokuya ngokwe-U.S. Substance Abuse and Mental Health Services Administration, ithi “ngokwerhubhululo abantu ababhema isango babanemiraro eminengi nabantu, kwezefundo, ukungaphumeleli kuhle ebizelweni labo lomsebenzi begodu abaneliseki ekuphileni.”
“Ngalingeka ukuthi ngibheme isango ngebanga lokugandeleleka ebenginakho kodwana nangicabanga ukuthi ukuthoma kwami uyibhema kungaba budisi ukuthi ngilise, nemalikazi ebengizoyisebenzisa ukuyithenga kuhlanganise nemiphumela emimbi ebeyizokuba khona epilwenami, ngalemuka ukuthi ukubhema isango angekhe kwenze ukugandeleleka kwami kube ngcono.”—U-Judah.