ISIHLOKO SAMA- 24
INGOMA 98 ImiTlolo Iphefumulelwe NguZimu
Iimfundo Esingazifunda Emezwini Wamaswaphela KaJakopo—Ingcenye 1
“Tjhidelani kimi madodanami, nginitjele bona kuzokwenzekani kini emihleni yokuphela ezako.”—GEN. 49:1.
OKUSESIHLOKWENESI
Iimfundo esingazifunda emezwini wamaswaphela kaJakopo awatjela uRubeni, uSimiyoni, uLevi noJuda.
1-2. Khuyini uJakopo ayenza ngaphambi kobana ahlongakale begodu kubayini? (Qala nesithombe esingaphandle.)
UJAKOPO nasele aluphele wafuduka nomndenakhe basuka eKanana batjhinga eGibhide, nakalapho waragela phambili alotjha uJehova ngokuthembeka iminyaka eli-17. (Gen. 47:28) Kwamthabisa khulu uJakopo ukubona indodanakhe uJosefa godu njengombana bekacabanga bona ihlongakele. UJakopo namadodanakhe besele baboke godu. UJakopo bekazi bona uzokuhlongakala ingasi kade. Yeke, wabiza amadodanakhe bona azowatjela izinto eziqakathekileko.—Gen. 49:28.
2 Emihleni leyo bekujayelekile bona ihloko yomndeni ngaphambi kobana ihlongakale ibize amalunga womndenayo bona iwanqophise. (Isa. 38:1) Ngemva komhlangano loyo kungenzeka itjho bona ngubani ozokuba yihloko yomndeni ngemva kokuhlongakala kwayo.
Ngaphambi kobana ahlongakale, uJakopo usembhedeni utjela amadodanakhe ali-12 isiphorofido (Funda iingaba 1-2)
3. Sifundani kuGenesisi 49:1, 2?
3 Funda uGenesisi 49:1, 2. Umhlangano lo bewuhlukile kuneminye. UJakopo bekamphorofidi. Kiwo umhlangano loyo uJehova wasiza incekwakhe bona ikhulume ngezinto eziqakathekileko ezisazokwenzeka ngesizukulwana sakhe. Kungebangelo amezwi kaJakopo wamaswaphela atjhinga emadodanenakhe bekasiphorofido.
4. Khuyini ekufuze sihlale siyikhumbula njengombana sihlolisisa isiphorofido sakaJakopo? (Qala nebhoksi elithi, “Umndeni KaJakopo.”)
4 Esihlokwenesi sizokucoca ngalokho uJakopo akutjho emadodanenakhe amane uRubeni, uSimiyoni, uLevi noJuda. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngamezwi kaJakopo awatjho kwamanye amadodanakhe abunane. Sizokubona nokuthi uJakopo akhenge akhulume ngamadodanakhe kwaphela kodwana wakhuluma nangeenzukulwana zawo, ngokukhamba kwesikhathi ebezizokuba sitjhaba sakwa-Israyeli. Ukuhlolisisa umlando kuzokukhanyisa ukuthi isiphorofido sakaJakopo sazaliseka. Ngokuqalisisa amezwakhe, sizokufumana iimfundo eziqakathekileko ezizosisiza sithabise uBabethu wezulwini uJehova.
URUBENI
5. Kungenzeka ngiliphi ilungelo uRubeni ebekalindele ukulifumana kuyise?
5 UJakopo nakakhuluma noRubeni wathi: “Rubeni, ulizibulo lami.” (Gen. 49:3) Njengombana bekalizibulo, uRubeni kungenzeka bekalindele ukufumana izinto ezinengi ukudlula abafowabo. Godu kungenzeka bekalindele bona abe yihloko yomndeni ngemva kokuhlongakala kwakayise begodu ilungelwelo lidluliselwe neenzukulwaneni zakhe.
6. Kubayini uRubeni angakhenge afumane ilifa elifunyanwa lizibulo? (Genesisi 49:3, 4)
6 URubeni akhenge afumane ilifa elifunyanwa lizibulo. (1 Kron. 5:1) Kubayini? Emnyakeni eyadlulako waziphatha kumbi ngokwamabhayi nekhohlo lakaJakopo uBhilirha. Bekasigqila sakaRarheli umkaJakopo owahlongakalako. (Gen. 35:19, 22) URubeni bekayindodana yomunye umfazi kaJakopo, uLeya. Kungenzeka yikanuko eyenza uRubeni wagcina sele aziphethe njalo. Kungenzeka walala noBhilirha ngebanga lokuthi afuna uJakopo anyenye uBhilirha, angathathi ithando ebekanalo ngonina. Kunganandaba bona khuyini eyamenza wagcina sele enze njalo akwenzako bekunyenyisa khulu kuJehova nakuyise.—Funda uGenesisi 49:3, 4.
7. Kwenzekani kuRubeni nesizukulwaneni sakhe? (Funda ibhoksi elithi, “Amezwi KaJakopo Wamaswaphela.”)
7 UJakopo watjela uRubeni wathi: “Angekhe ube mkhulu.” Amezwi lawo azaliseka. Abukho ubufakazi obutjengisa ukuthi isizukulwana sakaRubeni saba makhosi, abaphristi namkha abaphorofidi. Kodwana kwaba nelifa uJakopo alinikela uRubeni begodu umndenakhe bewusabizwa ngegama lakhe. (Jotj. 12:6) URubeni watjengisa ubuntu obuhle ngezinye iinkhathi begodu abukho ubufakazi obutjengisa ukuthi wabuye waziphatha kumbi ngokwamabhayi.—Gen. 37:20-22; 42:37.
8. Singafundani esibonelweni sakaRubeni?
8 Sifundani? Kufuze silwe neemfiso ezimbi esinazo begodu sizimisele ukungaziphathi kumbi ngokwamabhayi. Nange silingeka bona senze isono, kufuze sijame sicabange ukuthi izenzo zethu zizomphatha njani uJehova, imindenethu nabanye. Kufuze sikhumbule bona “lokho umuntu akutjalako, uzokuvuna khona.” (Gal. 6:7) Ngakwelinye ihlangothi, okwenzeka kuRubeni kusikhumbuza isirhawu sakaJehova. Kungenzeka siqalane nemiphumela ebuhlungu ngebanga lemitjhapho esiyenzileko kodwana nasiphendukako begodu senza imizamo uJehova uzosilibalela bekasibusise.
USIMIYONI NOLEVI
9. Kubayini kungakhenge kumthabise uJakopo okwenziwa nguSimiyoni noLevi? (Genesisi 49:5-7)
9 Funda uGenesisi 49:5-7. Ngokulandelako uJakopo wakhalima uSimiyoni noLevi ukutjengisa bona akakathabi ngabakwenzileko. Emnyakeni embalwa edlulileko, indodakazi kaJakopo uDina yakatwa nguTjhekemu indoda emKanana. Amadodana kaJakopo akwata khulu ngokwenzekileko begodu bekuzwisiseka lokho kodwana uSimiyoni noLevi baba nenturhu. Baleya amala ebantwini beTjhekemu bathi kibo nange amadoda wakhona angasokwa kuzokuba nokuthula hlangana nabo nomndeni kaJakopo. Abantu beTjhekemu bavuma. Amadoda la nakasezwa ubuhlungu ngombana bakaqeda ukusokwa, uSimiyoni noLevi ‘bathatha iinsabula bangena ngedorobheni ngokungakalindeleki babulala boke abaduna.’—Gen. 34:25-29.
10. Amezwi kaJakopo amalungana noSimiyoni noLevi azaliseka njani? (Funda nebhoksi elithi, “Amezwi KaJakopo Wamaswaphela.”)
10 Kwamkwatisa khulu uJakopo ukuthi amadodanakhe abulele abantu abanengi kangaka. Wathi ilifa lawo lizokurhatjhwa eendaweni ezihlukahlukeneko zenarha. Amezwi wesiphorofido lawo azaliseka ngemva kweminyaka ema-200 ngesikhathi isitjhaba sakwa-Israyeli singena eNarheni yesiThembiso. Ikoro kaSimiyoni yafumana amadorobho wakwaJuda njengelifa. (Jotj. 19:1) Kwathi ikoro kaLevi, yafumana amadorobho ama-48 njengelifa.—Jotj. 21:41.
11. Ngiziphi izinto ezihle ezenziwa yikoro kaSimiyoni nekaLevi?
11 Isizukulwana sakaSimiyoni nesakaLevi akhenge sibuyelele imitjhapho eyenziwa bokhokho baso. AmaLevi amanengi alotjha uJehova ngokuthembeka. Ngesikhathi uMosi atjhinge eNtabeni yeSinayi bona ayokufumana umthetho kaJehova, ama-Israyeli amanengi alotjha ikonyana kodwana amaLevi akhenge avume ukulotjha uzimu wamala begodu ngokukhamba kwesikhathi asiza uMosi ukutjhabalalisa ikonyanelo. (Eks. 32:26-29) UJehova wakhetha amadoda ekorweni yamaLevi bona abe baphristi bakwa-Israyeli. (Eks. 40:12-15; Num. 3:11, 12) Ngokukhamba kwesikhathi, ikoro yakwaSimiyoni yasiza ikoro yakwaJuda ukulwa namaKanana bona bafumane iNarha yesiThembiso.—Hlul. 1:3, 17.
12. Ngiziphi iimfundo esingazifunda esibonelweni sakaSimiyoni nesakaLevi?
12 Sifundani? Akukafuzi sivumele ilaka lilawule iinqunto esizithathako nezenzo zethu. Nange wena namkha umuntu omthandako angakaphathwa kuhle kungokwemvelo ukuzwa ubuhlungu. (Rhu. 4:4) Nanyana kunjalo, kufuze sikhumbule bona angeze kwamthabisa uJehova ukusibona senza namkha sitjho into ezokuzwisa umuntu osiphethe kumbi ubuhlungu. (Jak. 1:20) Nange umuntu asizwisa ubuhlungu kunganandaba bona mumuntu esilotjha naye uJehova namkha esingalotjhi naye, siziphatha ngendlela ethabisa uJehova. Lokho kuzosisiza sibalekele ukutjho namkha ukwenza into ezokuzwisa abanye ubuhlungu. (Rom. 12:17, 19; 1 Pit. 3:9) Ngitjho nanyana ababelethi bakho benza izinto ezingathabisi uJehova khumbula ukuthi ungakhetha ukwenza izinto athi zilungile. Ungacabangi bona angeze wakghona ukumthabisa. UJehova uzokusiza wenze okulungileko begodu uzokubusisa ngokwenza njalo.
UJUDA
13. Kubayini kungenzeka uJuda watshwenyeka nasele kusikhathi sakhe sokulalela amezwi kayise?
13 Ngokulandelako uJakopo wakhuluma nendodanakhe uJuda. Kungenzeka uJuda watshwenyeka ngemva kokuzwa amezwi uyise awatjela abafowabo. Ngaphezu kwakho koke, uJuda naye wenza imitjhapho emikhulu. UJuda waba nesandla nakuthathwa izinto zeTjhekemu. (Gen. 34:27) Wahlanganyela lokha abafowabo nabathengisa uJosefa bona abe sigqila begodu bakhohlisa uyise ngendaba leyo. (Gen. 37:31-33) Ngokukhamba kwesikhathi, waziphatha kumbi ngokwamabhayi nomalukazanakhe uTamari acabanga ukuthi yingwadla.—Gen. 38:15-18.
14. Ngiziphi izinto ezihle ezenziwa nguJuda? (Genesisi 49:8, 9)
14 UJakopo wadumisa uJuda kwaphela begodu wamthembisa ukuthi izinto ezihle zizokwenzeka kuye nemndeninakhe. (Funda uGenesisi 49:8, 9.) UJuda watjengisa ukuthi unendaba khulu noyise ebesele aluphele. Godu watjengisa ukuthi uyamthanda umfowabo omncani uBhenjamini.—Gen. 44:18, 30-34.
15. UJuda wabusiswa ngaziphi iindlela?
15 UJakopo wabikezela ukuthi uJuda bekazokuba mrholi wabafowabo. Nanyana kunjalo, bekusasele isikhathi eside ngaphambi kobana isiphorofidweso sizaliseke. Ngemva kokuphuma kwama-Israyeli eGibhide akhambe emmangweni atjhinge eNarheni yesiThembiso ikoro yakwaJuda yakhamba qangi ezinye iinkoro zayilandela. (Num. 10:14) Ngemva kweminyaka, uJehova wabela uJuda bona abe ngewokuthoma ukuyokulwa nabantu beKanana begodu bathumbe iNarha yesiThembiso. (Hlul. 1:1, 2) Esinye seenzukulwana zakaJuda uDavida, waba yikosi yokuthoma emakhosini amanengi avela ekorweni yakwaJuda. Kodwana kunezinye iindlela isiphorofido esimalungana noJuda esazaliseka ngazo.
16. Isiphorofido esikuGenesisi 49:10, sazaliseka njani? (Funda ibhoksi elithi, “Amezwi KaJakopo Wamaswaphela.”)
16 UJakopo wathi uMbusi wabo boke abantu uzokuvela ekorweni yomndeni kaJuda begodu uzokubusa ngokungapheliko. (Funda uGenesisi 49:10 nomtlolo waphasi.) UMbusi loyo nguJesu Krestu, uJakopo wambiza ngokuthi nguTjhilo. Ingilozi nayikhuluma ngoJesu yathi: “UJehova uZimu uzomnikela isihlalo sobukhosi sakaDavida uyise.” (Luk. 1:32, 33) UJesu ubizwa nangokuthi ‘liBhubezi lekoro yakwaJuda.’—IsAm. 5:5.
17. Singamlingisa njani uJehova ngendlela esiqala ngayo abanye?
17 Sifundani? UJehova wabusisa uJuda nanyana enza imitjhapho emikhulu. Kodwana kungenzeka abafowabo kaJuda bazibuza ukuthi kazi uJehova ubonani kuye? Nanyana singazi ukuthi khuyini ebebayicabanga siyazi ukuthi uJehova wabona okuhle kuJuda begodu wambusisa ngebanga lalokho. Singasilingisa njani isibonelo sakaJehova? Lokha umKrestu nakafumana ilungelo elikhethekileko, ekuthomeni singalingeka bona sidzimelele emitjhaphweni anayo. Kodwana kufuze sikhumbule bona uJehova ziyamthabisa iimfanelo ezihle zomuntu loyo. UJehova uqala okuhle ebantwini abamlotjhako. Nathi asilweleni ukwenza okufanako.
18. Kubayini kufuze sibekezele?
18 Esinye isifundo esingasifunda kuJuda kubekezela. UJehova uhlala azizalisa iinthembiso zakhe kodwana lokho akakwenzi ngendlela namkha ngesikhathi esilindele ngaso. Iinzukulwana zakaJuda akhenge zirhole abantu bakaZimu khonokho. Kunalokho, ngokuthembeka zasekela abantu uJehova abakhetha bona benze njalo njengoMosi umLevi, uJotjhuwa umEfrayimu namkha ikosi uSawula umBhenjamini. Kwanga nathi namhlanjesi singazimisela ukusekela nanyana ngubani uJehova amkhethako bona asinqophise.—Heb. 6:12.
19. Sifundeni ngoJehova emezwini kaJakopo wamaswaphela?
19 Khuyini esiyifundako emezwini kaJakopo wamaswaphela awatjela amadodanakhe amane? Kuyakhanya ukuthi “indlela umuntu abona ngayo akusingiyo indlela uZimu abona ngayo.” (1 Sam. 16:7) UJehova uyabekezela begodu uyalibalela. Nanyana angakuvumeli ukuziphatha okumbi ngesikhathi esifanako akalindeli bona abantu abamlotjhako bangenzi imitjhapho. Angabusisa abantu abenza imitjhapho emikhulu esikhathini esidlulileko nange baphenduka kwamambala begodu benza okulungileko. Esihlokweni esilandelako sizokufunda ngokuthi uJakopo wathini kamanye amadodanakhe abunane.
INGOMA 124 Hlalani Nithembekile