ISIHLOKO SAMA- 39
INGOMA 54 “Nasi Indlela”
“Abazimisele” Ukufunda NgoZimu Bazokusabela
“Boke abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko baba makholwa.”—IZE. 13:48.
OKUSESIHLOKWENESI
Singazibawa nini iimfundo zeBhayibheli besimemele abantu emihlanganwenethu.
1. Abantu bahluka njani endleleni abasabela ngayo eendabeni ezimnandi? (IzEnzo 13:47, 48; 16:14, 15)
ABANTU abanengi ngekhulu lokuthoma bathaba nabezwa iqiniso begodu bafuna ukuba maKrestu khonokho. (Funda izEnzo 13:47, 48; 16:14, 15.) Kusesenjalo nanamhlanjesi, abanye bayathaba nabezwa kokuthoma iindaba ezimnandi. Ngitjho nalabo ebebanganakareko eendabeni ezimnandi, ngokukhamba kwesikhathi bayafuna ukufunda ngazo begodu balotjhe uZimu. Khuyini ekufuze siyenze nasifumana abantu “abazimisele” ukwazi iqiniso esimini?
2. Umsebenzethu wokwenza abafundi ufana njani newomlimi?
2 Cabanga nganakhu. Umsebenzethu wokwenza abafundi ungafaniswa nowenziwa mlimi. Ezinye iinthelo ziyavuthwa zilungele ukuvunwa ngaphambi kwezinye, umlimi kufuze avune iinthelwezo khonokho kodwana kuzokutlhogeka aragele phambili athelelela bekatlhogomele ezinye ezingakakulungeli ukuvunwa. Ngendlela efanako, nasifumana umuntu okulungele ukwamukela umlayezwethu sifuna ukumsiza abe mfundi kaKrestu msinyana. Ngesikhathi esifanako, siragela phambili silinga ukusiza abanye ekungenzeka batlhoga isikhathi esingeziweko ukubona ukuqakatheka kokufunda ngoZimu neBhayibheli. (Jwa. 4:35, 36) Ilemuko lizosisiza sikhethe indlela ephuma phambili yokufundisa abasilaleleko. Esihlokwenesi sizokukhuluma ngokuthi khuyini esingayenza nasitjhumayeza umuntu kokuthoma ukusiza labo abalungele ukufumana iqiniso. Sizokukhuluma nangokuthi singabasiza njani labo esibatjhumayezako bona baragele phambili bathuthuka.
ABANTU NABAKULUNGELE UKWAMUKELA IINDABA EZIMNANDI
3. Khuyini ekufuze siyenze nasifumana umuntu onekareko esimini? (1 Korinte 9:26)
3 Nasifumana abantu abanekareko esimini sifuna ukubasiza bathomise khonokho ukukhamba endleleni etjhinga ekuphileni okungapheliko. Ebujameni obunjalo, akukafuzi siriyade ukuthomisa iimfundo zeBhayibheli nokubamemela emihlanganwenethu ngitjho nanyana kukokuthoma sikhuluma nabo.—Funda yoku-1 kwebeKorinte 9:26.
4. Sitjela ngesibonelo somunuye obekakulungele ukufundelwa iBhayibheli khonokho.
4 Ukubawa isifundo seBhayibheli. Abantu abanye esicoca nabo bakulungela khonokho ukuragelwa isifundo seBhayibheli. Ngokwesibonelo, ngelinye ilanga ngeLesine umma osesemutjha ohlala e-Canada watjhidela ekaraneni yeencwadi wathatha incwajana ethi Thabela Ukuphila Ngokungapheliko! Udadwethu otjhumuyela ngekarana wahlathulula ukuthi incwajana le ikhambisana nesifundo seBhayibheli sasimahla. Umma osese mutjha lo bekanekareko begodu wamupha iinomboro zakhe zomtato. Ntambama ngelangelo, umma osese mutjha lo watlolela udadwethu umlayezo ambuza ukuthi bazokufunda nini. Udadwethu nakamtjela ukuthi uzokuza ngepeleveke, umma osese mutjha wambuza wathi: “Kungaba njani uze ksasa? Ngizobe ngikhona.” NgeLesihlanu loyo bathoma ukufunda. Umma osese mutjha lo wathoma ukuya esifundweni ngepelaveke leyo begodu kusukela mhlokho uthuthuka kuhle.
5. Singatjengisa njani ukuthi sinelemuko nasithomisa iimfundo zeBhayibheli? (Qala neenthombe.)
5 Kuliqiniso, asikalindeli ukuthi boke abantu bazokuba nekareko emlayezwenethu njengombana kwenza umma osese mutjha lo. Abanye batlhoga isikhathi esingeziweko ngaphambi kokuthi babe nekareko. Kungatlhogeka sithome ngokukhuluma ngezinto ezikara umuntu loyo. Nanyana kunjalo, nange siba nombono ofaneleko begodu siragele phambili sitjengise ukuthi sinendaba nomuntu ngamunye singakghona ukuthomisa isifundo seBhayibheli. Khuyini esingayitjho nasibawa isifundo seBhayibheli? Umbuzo lo wabuzwa abafowethu nabodadwethu abahlukahlukeneko abathomisa iimfundo zeBhayibheli ngendlela ephumelelako.
Ucabanga ukuthi ungabatjelani abantu abaseenthombenezi ukubasiza bathomise ukufunda iBhayibheli? (Funda isigaba 5)a
6. Singambawa njani umuntu onekareko ukuraga sikhuluma naye?
6 Abamemezeli namaphayona abuzwako ngokuthoma iimfundo zeBhayibheli, ahluthulula ukuthi kwezinye iindawo akusikuhle ukusebenzisa amagama anjengokuthi “isifundo,” “isifundo seBhayibheli,” namkha “ukukufundisa” nababawa ukufundela umuntu. Kunalokho, batjheja ukuthi kuba ngcono khulu nabasebenzisa amagama anjengokuthi “ikulumiswano” namkha “ukwazi okungeziweko ngeBhayibheli.” Ukusiza umuntu bona akhulume nawe godu esikhathini esizako ungatjho amagama afana nala, “Iyakarisa indlela iBhayibheli ephendula ngayo imibuzo eqakathekileko malungana nokuphila,” namkha “IBhayibheli akusiyincwadi yekolo kwaphela kunalokho isisiza ngezinto esiqalana nazo.” Ungangezelela uthi: “Akuthathi isikhathi eside, imizuzu eli-10 ukuya kweli-15 kwaphela yanele bona ufunde okuthileko okuqakathekileko. Akutlhogeki bona usebenzise amagama anjengokuthi “asibeke ilanga elithileko” namkha “qobe veke” angenza umuntu azizwe abophekile ukuragela phambili ahlangana nawe.
7. Abanye balifumana nini iqiniso leBhayibheli? (1 Korinte 14:23-25)
7 Bamemele emihlanganwenethu. Kubonakala ngasuthi ngesikhathi sakampostoli uPowula, abanye bathoma ukufumana iqiniso leBhayibheli ngesikhathi baya emhlanganweni yobuKrestu kokuthoma. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 14:23-25.) Kusenzeka into efanako nanamhlanjesi. Inengi liba netjhebiswano eliqinileko noJehova msinyana ngemva kokuza emhlanganwenethu. Kufuze ubameme nini? Incwadi ethi Thabela Ukuphila Ngokungapheliko! inesimemo esifundweni 10 kodwana akutlhogeki bona ulinde benifike esifundweneso. Ungamemela umuntu okhuluma naye kokuthoma emhlanganweni wangepelaveke mhlamunye ungamtjela isihloko sekulumo yeBhayibheli namkha iphuzu okuzokukhulunywa ngalo esiThaleni esiFundwa eBandleni iveke leyo.
8. Khuyini esingayitjela umuntu esimumemela emihlanganwenethu? (Isaya 54:13)
8 Nawumemela umuntu emhlanganwenethu hlathulula ukuthi imihlanganwethu ihluke njani kwezinye iinkolo ekungenzeka ujayele ukuya kizo. Ngesikhathi ofundelwa iBhayibheli eze kokuthoma emhlanganweni wesiThala esiFundwa eBandleni wabuza umuntu omfundela iBhayibheli ukuthi, “Inga-kghani oraga isiThala unazi noke ngamagama?” Udadwethu wahlathulula wathi soke silinga ukwazi amagama wabo boke abasebandleni njengombana sazi amagama wamalunga wemindenethu. Ofundwela iBhayibheli wathi esondweni akilo abantu abanengi abazani ngamagama. Godu singahlathululela umuntu enye indlela imihlanganwethu ehluke ngayo. (Funda u-Isaya 54:13.) Siyahlangana ngomnqopho wokuthi silotjhe uJehova, sifunde kuye besikhuthazane. (Heb. 2:12; 10:24, 25) Kungebangelo imihlanganwethu ihlelekile, izuzisa begodu asenzi amasiko wekolo. (1 Kor. 14:40) AmaWolwethu womBuso akhiwe kuhle ukwenzela bona kube lula ukuthi sifunde. Ngebanga lokuthi asithathi ihlangothi, asiqali ilunga elithileko lepolotiki njengelingcono kunelinye godu asiphikisani begodu asihlanganyeli eenkulumiswaneni zepolotiki. Kungaba lisizo ukutjengisa umuntu esifunda naye iBhayibheli ngaphambi kwesikhathi ividiyo ethi Kwenziwani eWolweni lomBuso? Nasenza njalo uzokwazi ukuthi khuyini eyenzekako emihlanganwenethu.
9-10. Nasimemela umuntu emhlanganwenethu, khuyini esingayenza ukumqinisekisa ukuthi angeze simkatelele bona abe ngomunye wethu namkha abe nengcenye? (Qala nesithombe.)
9 Abanye bayazaza ukuza emhlanganwenethu ngombana basaba ukuthi sizobabawa bona babe boFakazi bakaJehova. Mqinisekise ukuthi siyakuthabela ukuba neemvakatjhi begodu asikateleli abantu ukuthi babe boFakazi bakaJehova namkha babe nengcenye emihlanganwenethu. Imindeni yamukelekile kuhlanganise nalabo abanabantwana abancani. Emihlanganwenethu abantwana abaphathwa ngendlela ehlukileko. Kunalokho, ababelethi nabantwana bahlala bebafunde ndawonye. Ngendlela le, ababelethi bakghona ukwazi ukuthi abantwana babo banabobani begodu bafundiswa ini. (Dut. 31:12) Asithathi ikongozelo begodu asikhambisi izinto okunikelelwa kizo. Kunalokho silandela umyalo kaJesu othi: “Nifumene ngesihle, yiphani ngesihle.” (Mat. 10:8) Ungaveza nokuthi akutlhogeki umuntu abe nezembatho ezibizako bona eze emihlanganwenethu. UZimu uqala okusehliziyweni ingasi indlela umuntu aqaleka ngayo ngaphandle.—1 Sam. 16:7.
10 Umuntu nakeza emhlanganwenethu, yenza okusemandlenakho ukumenza azizwe amukelekile. Methule kubadala nakubafowethu nabodadwethu. Nange azizwa asekhaya kunamathuba amanengi wokuthi afune ukubuya godu. Phakathi nomhlangano nange anganalo iBhayibheli, funda naye eBhayibhelini lakho begodu umsize akhambisane nesikhulumi nakufundwa amavesi.
Umuntu nakeza emhlanganweni, msinyana uzokutjhidela kuZimu khudlwana (Funda iingaba 9-10)
NAKUTHONYWA ISIFUNDO SEBHAYIBHELI
11. Ungatjengisa njani ukuthi uyasihlonipha isikhathi nehlelo lomuntu omfundelako?
11 Khuyini ekufuze sihlale siyikhumbula nasifundela umuntu iBhayibheli? Hlonipha isikhathi nehlelo lomninimuzi. Ngokwesibonelo, nange nivumelene ukuhlangana ngesikhathi esithileko, ungaladelwa, kunganandaba ukuthi endaweni leyo kujayelekile ukungabambi isikhathi. Ukungezelela kilokho, kungaba kuhlakanipha ukungathathi isikhathi eside nanithoma ukufunda. Abanye abafowethu nabodadwethu abanelemuko bakubone kungcono ukuqeda isifundo ngaphambi kwesikhathi abazwene ngaso ngitjho nanyana umuntu abamfundelako asafuna ukuzwa okungeziweko. Kuqakathekile ukungakhulumi khulu. Nikela umuntu omfundela iBhayibheli isikhathi esaneleko sokuveza indlela azizwa nacabanga ngayo.—IzA. 10:19.
12. Kufuze ube yini umnqophwethu nasithomisa isifundo seBhayibheli sekhaya?
12 Nawuthoma isifundo seBhayibheli, umnqophwakho kufuze kube kusiza umuntu azi uJehova noJesu bekathome ukubathanda. Lokhu ungakwenza ngokuthi umtjengise qobe lokho iBhayibheli elikutjhoko kunokumtjela lokho okucabangako. (IzE. 10:25, 26) Kanengi umpostoli uPowula nakafundisako bekaqalisela ifundiswakhe kuJesu Krestu loyo uJehova amthuma bona azosisiza simazi begodu simthande. (1 Kor. 2:1, 2) UPowula wakhanyisa ukuqakatheka kokusiza abafundi abatjha bona babe nobuntu obuhle, obungamadaniswa negolide, isiliva namatje aligugu. (1 Kor. 3:11-15) Ubuntobu bufaka hlangana ukukholwa, ukuhlakanipha, ilemuko nokusaba uJehova. (Rhu. 19:9, 10; IzA. 3:13-15; 1 Pit. 1:7) Lingisa indlela kaPowula yokufundisa ngokuthi usize umuntu omfundelako akhe ukukholwa okuqinileko bekabe netjhebiswano noBabakhe onethando wezulwini.—2 Kor. 1:24.
13. Singatjengisa njani ukuthi siyabekezela begodu siyazwisisa nasisiza abanekareko? (2 Korinte 10:4, 5) (Qala neenthombe.)
13 Landela indlela kaJesu yokufundisa ngokuthi ubekezele begodu uzwisise. Balekela ukubuza umuntu imibuzo engamenza azizwe angakatjhaphuluki. Nange kutlhogeka, dlula emaphuzwini ekungenzeka abudisi ukuthi awazwisise begodu ubuyele kiwo ngemva kwesikhathi. Kunokobana umkatelele bona amukele ifundiso ngaphambi kokuthi akulungele, nikela umuntu omfundelako isikhathi esaneleko sokucabangisisa nokwamukela ifundiso etja. (Jwa. 16:12; Kol. 2:6, 7) IBhayibheli ithi ifundiso yamala ifana nezinto “ezidzinyeleliswe ngokuqinileko” ekufuze ‘siziketule.’ (Funda yesi-2 kwebeKorinte 10:4, 5.) Kungenzeka kungabi lula ngomuntu esimfundelako ukulisa ukukholelwa izinto ebesele anesikhathi azikholelwa. Kungebangelo kokuthoma kutlhogeka sisize umuntu esimfundelako athembele kuJehova. Ngemva kwalokho kuzokuba lula kuye ukulisa izinto ebekazikholelwa.—Rhu. 91:9.
Nikela umuntu omfundelako isikhathi esaneleko sokucabangisisa ngakufundako nokwamukela ifundiso etja (Funda isigaba 13)
SINGABASIZA NJANI ABANTU ABATHOMA UKUZA EMIHLANGANWENETHU?
14. Kufuze sibaphathe njani abathoma ukuza emihlanganwenethu?
14 UJehova ufuna siphathe boke abantu ngendlela enomusa nenethando kunganandaba ukuthi bavela kuphi, amasikwabo anjani namkha banemali engangani. (Jak. 2:1-4, 9) Alo-ke, singabatjengisa njani ithando labo abathoma ukuza emihlanganwenethu?
15-16. Singabasiza njani abathoma ukuza emihlanganwenethu bazizwe bamukelekile?
15 Abanye abantu bangeza emihlanganwenethu ngebanga lokobana bafuna ukubona ukuthi kwenziwani namkha ngebanga lokobana kunothileko obakhuthaze ukuthi beze. Yeke, nawubona abantu abathoma ukuza emihlanganwenethu ungariyadi ukubakhulumisa. Bamukele kodwana ungabenzi bazizwe bangakatjhaphuluki ngebanga lokuthi ubathabele ngokweqileko. Babawe beze bazokuhlala nawe. Funda nabo eBhayibhelini lakho bewabelane nabo incwadakho efundwako namkha banikele iBhayibheli nencwadi efundwako abazoyisebenzisa. Ukungezelela kilokho, ungacabanga ngezinye iindlela ezingabenza bazizwe bamukelekile. Enye indoda eyavakatjha eWolweni lomBuso yatjela umfowethu owayilotjhisako ukuthi beyithukiwe ngebanga lokobana beyimbethe izembatho zekhaya. Yazizwa ingcono khulu umfowethu nakayihlathululela ukuthi nanyana bambethe ngendlela enesithunzi kodwana bababantu abavamileko. Ngemva kwesikhathi, indoda le yabhajadiswa kodwana akhenge iyilibale ipendulo yomfowethu lo. Naku okufuze ukutjheje: Nawukhuluma nabasivakatjheleko ngaphambi namkha ngemva kwemihlangano, tjengisa ukuthi unendaba nomuntu ngamunye, kubalekele ukubuza imibuzo engabahlambalaza namkha emalungana nepilwabo.—1 Pit. 4:15.
16 Singenza abantu abasivakatjheleko bazizwe bamukelekile ngokuthi singakhulumi kumbi ngabantu abangasiboFakazi nasicocako, sinikela ngeempendulo namkha nasenza izabelo. Balekela ukukhuluma izinto ezingabakhuba namkha ezingabenza bangasafuni ukubuya godu. (Tit. 2:8; 3:2) Ngokwesibonelo, angekhe sikhulume ngendlela enganahlonipho ngeenkolelo zabanye. (2 Kor. 6:3) Abafowethu ababeka iinkulumo kufuze batjheje khulu malungana nendaba le. Godu kufuze batjengise ukuthi bayakhumbula bona kunabantu abangasiboFakazi abalaleleko ngokuthi bahlathulule amagama namaphuzu afihlekileko, abamenyiweko abangeze bawazwisise.
17. Uyini umnqophwethu nasifumana “abazimisele” ukufunda ngoZimu esimini?
17 Njengombana amalanga akhamba nokuqakatheka komsebenzethu wokwenza abafundi kurhaba khulu kunanini phambilini begodu sizokuragela phambili sifuna abantu “abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko.” (IzE. 13:48) Nasibafumanako, akukafuzi siriyade ukuthomisa iimfundo zeBhayibheli namkha ukubamemela emihlanganwenethu. Nasenza njalo, sizobasiza bathathe igandango lokuthoma “elitjhinga ekuphileni.”—Mat. 7:14.
INGOMA 64 Siyawuthabela Umsebenzi Wokuvuna
a IHLATHULULO YESITHOMBE: Abafowethu ababili baya endodeni ebeyilisotja ehlezi hlanu komnyango, abodadwethu ababili bacoca kancani ngeBhayibheli nomma omajadu.