Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
SEPTEMBA 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 1-2
“UJesu Wenza Isimangaliso Sokuthoma”
(Jwanisi 2:1-3) Ngelanga lesithathu kwaba nomtjhado eKana yeGalile, unina kaJesu bekalapho. 2 UJesu nabafundi bakhe bebamenyiwe emtjhadweni loyo. 3 Kuthe nakutlhayela iwayini, unina kaJesu wathi kuye: “Baphelelwe liwayini.”
UKrestu Umamandla KaZimu
3 UJesu wenza isimangaliso sokuthoma asemtjhadweni edorobheni leKana. Asazi bona bekwenzekeni nakuzakutlhayela iwayini okufuze liselwe babantu abeze emtjhadweni. Cabanga ukuthi kuhlazisa kangangani ngabatjhadikazi bona bameme abantu ungekho umehliso. Phakathi kweemenywa ezize emtjhadweni lo kunonina lakaJesu uMariya. Kghani bekakholelwa na ukuthi uJesu unamandla nakazambawa isizo nje? Kungenzeka uMariya bekahlala acabangisisa ngeemphorofido zoke ezikhuluma ngendodanakhe le, azi nokuthi uzokubizwa ngokobana “yiNdodana kaZimu ongoPhezulu.” (Lukasi 1:30-32; 2:52) Okusepepeneni kukuthi uJesu noMariya bebafuna ukusiza abatjhadikazaba. Yeke, uJesu watjhugulula amalitha ayi-380 wamanzi wakomanzi, aba ‘yiwayini elimnandi.’ (Funda uJwanisi 2:3, 6-11.) Kghani bekakatelelekile na bona enze isimangaliswesi? Awa. Wakwenziswa kuthanda abantu nokulingisa uYise ophanako.
(Jwanisi 2:4-11) UJesu wathi kuye: “Mina nawe kusitshwenyelani lokho? Isikhathi sami asikafiki.” 5 Unina wathi kilabo abasebenzako: “Yenzani koke anitjela khona.” 6 Bekunemijeka yamanzi esithandathu eyenziwe ngelitje ebekwe lapho njengombana bekuyifuneko yemithetho yamaJuda yokuhlambulula, umjeka ngamunye bewungamumatha iinlinganiso ezimbili namkha ezintathu zeketjezi. 7 UJesu wathi kibo: “Zalisani imijeka ngamanzi.” Bayizalisa swi. 8 Ngemva kwalokho wathi kibo: “Nje-ke ningakhelela amanye wawo niwanikele umnqophisi womnyanya.” Bawakhelela. 9 Umnqophisi womnyanya wawezwa amanzi ebesekaphenduke iwayini, angazi ukuthi libuya kuphi (ngitjho nanyana iinsebenzi ezikhelele amanzi bezazi), umnqophisi womnyanya wabiza umkhwenyana 10 wathi kuye: “Woke umuntu ukhupha iwayini elimnandi qangi, kuthi abantu nasele badakiwe, akhuphe elimbi. Kodwana wena ukhuphe iwayini elimnandi bekube nje.” 11 UJesu wenza lokhu eKana yeGalile njengokuthoma kweemangaliso zakhe, wenza nephazimulwakhe yabonakala, nabafundi bakhe bakholelwa kuye.
jy 41 ¶6
UJesu Wenza Isimangaliso Sakhe Sokuthoma
Lesi simangaliso sokuthoma uJesu asenzako. Isimangaliswesi siqinisa ukukholwa kwabafundi bakaJesu abatjha. Ngemva kwalokho, uJesu, unina, nabafowabo ngakunina bathatha ikhambo eliya edorobheni leKapernawumi eliseligwini elingetlhagwini-tjhingalanga yeLwandle leGalile.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Jwanisi 1:1) Ekuthomeni uLizwi bekakhona, uLizwi bekanoZimu, begodu uLizwi bekanguzimu.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 1:1
uLizwi: NgesiGirigi lithi ho loʹgos namkha “Logos.” Lisetjenziswe laba sisiqu emtlolweni lo, godu liyafumaneka nakuJwanisi 1:14 nakusAmbulo 19:13. UJwanisi waveza ukuthi isiqwesi sitjho uJesu. Isiqwesi besiqalisele kuJesu ngesikhathi asidalwa sommoya ezulwini, nalokha atjhumayela ephasini amumuntu onganasono, nangemva kobana abuyele ezulwini. UJesu bekamkhulumeli kaZimu, adlulisa imininingwana neenqophiso zakaMdali ebantwini nakezinye iindalwa zommoya ezimadodana kaZimu. Yeke kunengqondo ukukholelwa ukuthi ngaphambi kobana uJesu eze ephasini, uJehova bekakhuluma nabantu ngoLizwi, nangeengilozi zakhe.—Gen 16:7-11; 22:11; 31:11; Eks 3:2-5; Kho 2:1-4; 6:11, 12; 13:3.
bekanoZimu: Endabeni le, ibizo lesiGirigi elithi pros, litjho ukuba nobuhlobo obuseduze nobungani. Kilokhu libuye godu litjho abantu ababili, uLizwi noZimu weqiniso kwaphela.
uLizwi bekanguzimu: Namkha [“bekanjengozimu”]. Amezwi atjhiwo nguJwanisi la ahlathulula ubuntu ‘bakaLizwi,’ okunguJesu Krestu. Isikhundla sakaLizwi siphakeme, ngombana ulizibulo leNdodana kaZimu okwadalwa ngaye zoke izinto, kungebangelo abizwa ngokuthi “unguzimu; onjengozimu; uzimu.” Abatjhugululi abanengi bayavumelana bona “uLizwi bekanguZimu,” ngalokho bamlinganisa noZimu uMninimandlawoke. Nanyana kunjalo, kunamabanga azwakalako wokuthi uJwanisi akhenge atjho bona “uLizwi” bekanguZimu uMninimandla woke. Engcenyeni edlulileko nelandelako zombili zikubeka ebaleni ukuthi “uLizwi bekanoZimu.” Godu ibizo lesiGirigi elithi, the·osʹ livela iinkhathi ezintathu evesini 1 no-2. Endabeni yokuthoma neyesithathu kuvela ibizo elithi, the·osʹ esiGirigini, bese esihlokweni sesibili aliveli ibizweli. Izazi ezinengi zithi ukungabikho kwebizo elithi, the·os’ kwesibili kwenza umehluko obonakalako. Endabeni le ukusetjenziswa kwebizo elithi, the·os’ kuqaliselwe kuZimu uMninimandlawoke. Ngakelinye ihlangothi, ukungabikho kwebizweli endabeni le kwenza ukwakheka kwebizo elithi the·os’ kube ngiyo kwaphela indlela yokuhlathulula ubuntu “bakaLizwi.” Yeke, amatjhugululo wamaBhayibheli amanengi wesiNgisi, wesi-French, newesiJarimani atlole ngendlela efanako neye-New World Translation, aveza umqondo ofanako malungana nokuthi “uLizwi bekanguzimu; uzimu; onjengozimu.” Ukusekela umbono lo, imitlolo yekadeni eyatjhugululela iVangeli lakaJwanisi elimini lesi-Sahidic nesi-Bohairic isebenzise indlela yokukhuluma yesi-Coptic, okungenzeka yakhutjhwa ekhulwini lesithathu nelesine, ekuthomeni ibizo elithi, the·os’ kuJwanisi 1:1 lisetjenziswe ngendlela ehlukileko lapha livela khona kwesibili. Amatjhugululo weBhayibheli aveza indima ‘kaLizwi,’ imvelaphi yakhe ukuthi bekafana noZimu, kodwana akhenge atjho bona ulingana noYise, uZimu umninimandlawoke. Ngokuvumelana neveseli, yebeKolose 2:9 ihlathulula uKrestu ngokuthi ‘boke ubuntu bakaZimu buphelele.’ Ngokweyesi-2 Pitrosi 1:4, ngitjho neendlalifa ezizokuba noKrestu nazo ‘zizokuhlanganyela ephazimulweni kaZimu.’ Ngaphezu kwalokho, etjhugululweni ye-Septuagint, ibizo lesiGirigi elithi, the·os’ ngokuvamileko likhambisana nebizo lesiHebheru elithi, ʼel nelithi ʼelo·him’, ukuqalisela “kuZimu,” amabizo la adlulisela ihlathululo ethi, “Onamandla.” Amagama wesiHebheru la asetjenziswe nakuqaliselwa kuZimu umninimandlawoke, kwabanye abozimu, nabantu. (Jwa 10:34) Ukubiza uLizwi ngokuthi “nguzimu,” namkha “onamandla,” kuvumelana kuhle no-Isaya 9:6, obikezela ukuthi uMesiya uzokubizwa ngokuthi “uZimumandla” (ingasi “uZimu uMninimandlawoke”) begodu uzokuba ‘nguBabasiphelani’ kibo boke abazokufumana ilungelo lokuba zizakhamuzi embuswenakhe. Itjisakalo kaYise, “uSomnini uMninimandlawoke,’ izakuphelelisa koke lokhu.—Isa 9:7.
(Jwanisi 1:29) Ngakusasa kwakhona wabona uJesu eza kuye, wathi: “Qalani, iMvana kaZimu esusa isono sephasi!
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 1:29
iMvana kaZimu: Ngemva kobana uJesu abhajadisiwe begodu abuye ukuyokulingwa nguDeveli, uJwanisi uMbhabhadisi wathi uJesu ‘yiMvana kaZimu.’ Amezwi la avela kwaphela kuJwanisi 1:36. Ukufanisa uJesu neMvana kuyafaneleka. EBhayibhelini, imvu bekunikelwa ngayo umuntu nakenze isono bese wamukeleka kuZimu godu. Lokhu bekufanekisela ebekuzokwenziwa nguJesu nakazokunikela ngokuphila kwakhe okupheleleko ngebanga lethu. Amezwi athi, “iMvana kaZimu” avela iinkhathi ezinengi emiTlolweni ephefumulelweko. Njengombana uJwanisi uMbhabhadisi bekayazi kuhle imiTlolo yesiHebheru, amezwakhe kungenzeka avele nemitlolweni elandelako: Ukunikela kwaka-Abrahama ngemvu eduna esikhundleni sokunikela ngendodanakhe (Gen 22:13), ukubulawa kwemvana yePhasika eGibhide bona kutjhatjhululwe ama-Israyeli ebugqilini (Eks 12:1-13), namkha ukunikelwa kwemvana eldareni lakaZimu eJerusalema ekuseni, bese kuthi enye kunikelwa ngayo ngamarhwaqela (Eks 29:38-42). Kungenzeka uJwanisi wakhumbula nesiphorofido saka-Isaya, lapho uJehova abiza khona “incekwami” wathi, “esiwa ekuhlatjweni nanjengemvukazi.” (Isa 52:13; 53:5, 7, 11) Umpostoli uPowula nakatlolela abantu beKorinte incwadakhe yokuthoma, waqalisela kuJesu ‘njengemvana yePhasika lethu.’ (1Ko 5:7) Umpostoli uPitrosi wakhuluma ngoKrestu bona ‘uziingazi eziligugu, njengezemvana enganabala nemsulwa.’ (1Pt 1:19) Encwadini ye-sAmbulo uJesu uvela iinkhathi ezi-25, adunyiswa ngokomfanekiso ‘njengeMvana.’—Nanzi ezinye iimbonelo zalokho: sAm 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9; 22:1.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Jwanisi 1:1-18) Ekuthomeni uLizwi bekakhona, uLizwi bekanoZimu, begodu uLizwi bekanguzimu. 2 BekanoZimu kusukela ekuthomeni. 3 Zoke izinto zibe khona ngaye, akukho nakunye okwaba khona ngaphandle kwakhe. Okube khona 4 ngaye kuphila, ukuphilokho kube kukhanya kwabantu. 5 Ukukhanya kukhanya ebumnyameni, kodwana ubumnyama akhenge bukuhlule. 6 Kwavela umuntu obekathunywe njengomjameli kaZimu; ibizo lakhe bekunguJwanisi. 7 Umuntu lo weza njengofakazi, ukuthi azokufakazela ukukhanya, ukwenzela bona yoke imihlobo yabantu ikholwe ngaye. 8 Bekangasikukhanyokho, kodwana wathunyelwa ukufakaza ngokukhanyokho. 9 Ukukhanya kwamambala okukhanyisela yoke imihlobo yabantu besele kuzokuza ephasini. 10 Bekasephasini, begodu iphasi libe khona ngaye, kodwana iphasi akhenge limazi. 11 Weza ekhabo, kodwana abantu bekhabo akhenge bamamukele. 12 Nanyana kunjalo, boke abamamukelako wabanikela ilungelo lokuba bantwana bakaZimu, ngombana bakholwa ebizweni lakhe. 13 Akhenge babelethwe ngeengazi namkha ngentando yenyama namkha ngentando yendoda, kodwana ngokuvela kuZimu. 14 Nje-ke uLizwi waba yinyama wahlala hlangana nathi, sabona iphazimulwakhe, iphazimulo ekungeyendodana ebelethwe yodwa kuyise; bekagcwele umusa kaZimu neqiniso. 15 (UJwanisi wafakaza ngaye, kwamambala, warhuwelela wathi: “Lo nguye engithe ngaye, ‘Loyo oza emva kwami sekamkhulu kunami, ngombana bekakhona mina ngingakabi khona.’”) 16 Soke sifumene inala yomusa omkhulu kuye, ngombana uzele umusa omkhulu. 17 Ngombana umThetho wanikelwa ngoMosi, kodwana ngoJesu Krestu wasinikela umusa omkhulu neqiniso. 18 Akunamuntu okhewabona uZimu nakanye; uzimu okukuphela kwakhe osehlangothini lakaYise nguye omhlathululileko.
SEPTEMBA 10-16
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 3-4
“UJesu Utjhumayeza Umfazi OmSamariya”
(Jwanisi 4:6, 7) Ekhabolakhona, ipetsi kaJakopo beyilapho. UJesu bekadiniwe ngebanga lekhambo, nje-ke wahlala epetsini leyo. Bekungaba yisimbi ye-12 ngamadina. 7 Kweza umfazi womSamariya azokukha amanzi. UJesu wathi kuye: “Akhungiseze.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 4:6
bekadiniwe: EBhayibhelini indaba ‘yokudinwa’ kwakaJesu ivela emtlolweni kaJwanisi kwaphela. Bekungaba yisimbi ye-12 ngamadina, ekuseni ngelangelo kungenzeka uJesu begade asekhambweni elisuka eMrhobeni weJordani eseJudiya ukuya eSikhari yeSamariya ebekuyindlela ekhuphukela ngamamitha ama-900 namkha ngaphezulu.—Jwa 4:3-5.
(Jwanisi 4:21-24) UJesu wathi kuye: “Ngikholwa mfazi, isikhathi siyeza lapho ningekhe nilotjhe uBaba entabeni le namkha eJerusalema. 22 Nina nilotjha eningakwaziko; thina silotjha esikwaziko, ngombana isindiso ithoma ngamaJuda. 23 Yeke, isikhathi siyeza begodu ngiso lesi, lapho abalotjha ngeqiniso bazokulotjha uBaba ngommoya nangeqiniso, ngombana kwamambala, uBaba ufuna ukulotjhwa babantu abanjalo. 24 UZimu Mmoya, begodu labo abamlotjhako kufuze bamlotjhe ngommoya nangeqiniso.”
(Jwanisi 4:39-41) AmaSamariya amanengi wedorobhenelo akholelwa kuye ngebanga lobufakazi obanikelwa mfazi loya, nakathi: “Ungitjele koke engikwenzileko.” 40 Nje-ke amaSamariya nakafika kuye, ambawa bona ahlale nawo, ngalokho wahlala lapho amalanga amabili. 41 Yeke nabanye abanengi bakholwa ngebanga lalokho akutjhoko,
cf-ZU 77 ¶3
3 Uqala ngomfanekiso awusekela ekuphileni kwansuku zonke kwalona wesifazane—ngempela usekelwe kuyo le nto ayenza manje. Ukha amanzi; uJesu ukhuluma ngamanzi anikeza ukuphila azocima ukoma kwakhe okungokomoya. Lona wesifazane udamane eveza amaphuzu angase asuse impikiswano. Ngokuhlakanipha uJesu uyawaziba lawo maphuzu aqhubeke nengxoxo. Ugxila ezintweni ezingokomoya—ukukhulekela okumsulwa noJehova uNkulunkulu. Amazwi akhe anemiphumela efinyelela kude ngoba lo mame uwadlulisela emadodeni omuzi, nawo abe esefuna ukulalela uJesu.—Johane 4:3-42.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Jwanisi 3:29) Loyo onomakoti mkhwenyana. Kodwana umngani womkhwenyana, nakajama eduze kwakhe amuzwe, uthaba khulu ngokuzwa iphimbo lakhe. Nje-ke ithabo lami liphelelisiwe.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 3:29
umngani womkhwenyana: Eenkhathini zeBhayibheli, umuntu obekatjhidelene khulu nomkhwenyana bekamjamela eendabeni zomthetho begodu bekadlala indima eqakathekileko ekulungiseleleni umtjhado. Bekaqalwa njengomuntu owahlanganisa umakoti nomkhwenyana. Ngelanga lomtjhado abantu abakhambisana nomakoti bebazokufikela ngendlini kamkhwenyana namkha ngendlini kayise lomkhwenyana lapho bekuzokuba khona nomnyanya womtjhado. Umngani kamkhwenyana bekazokuthaba phakathi nomnyanya nakezwa ilizwi lakamkhwenyana likhuluma nomakoti, ngombana lokho bekuzokutjengisa ukuthi uphumelele ekwenzeni umsebenzakhe. UJwanisi uMbhabhadisi uzifanisa ‘nomngani womkhwenyana.’ Endabeni le, uJesu bekamkhwenyana bese ukuthi abafundi bakhe bafanekisela umakoti. UJwanisi uMbhabhadisi nakalungiselela uMesiya indlela, wethula amalunga wokuthoma ‘kamakoti’ kuJesu Krestu. (Jwa 1:29, 35; 2Ko 11:2; Efe 5:22-27; sAm 21:2, 9) ‘Umngani kamkhwenyana’ wafeza umsebenzakhe ngokwenza isethulo esiphumeleleko; ngemva kwalokho indimakhe akhenge isaba ngeveleleko. Ngokufanako uJwanisi wathi ngaye malungana noJesu: “Yena kufuze akhule, kodwana mina nginciphe.”—Jwa 3:30.
(Jwanisi 4:10) UJesu wathi kuye: “Ngathana bewazi ngesipho sesihle sakaZimu nokuthi ngubani lo othi kuwe, ‘Akhungiseze,’ bewuzambawa, yena bekazokunikela amanzi aphilako.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 4:10
amanzi aphilako: Ihlathululo yesiGirigi le isetjenziswe ngomqondo oqalisele emanzini agelezako wamambala, namkha amanzi aphuma emthonjeni. Lokhu akuvumelani nomqondo wamanzi ajamileko angepetsini. KuLevitikusi 14:5, ihlathululo yesiHebheru ‘ngamanzi agelezako’ kuthiwa ‘mamanzi aphilako.’ KuJoromiya 2:13; no-17:13, uJehova uvezwa ‘amthombo wokuphila,’ okufanekisela amanzi wokuphila. Nakakhuluma nomfazi omSamariya, uJesu wasebenzisa ibizo elithi, “amanzi aphilako” ngomqondo ongokomfanekiso, kodwana kubonakala ngasuthi umfazi omSamariya akhenge amzwisise uJesu.—Jwa 4:11, 14.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Jwanisi 4:1-15) IKosi nayilemuka bona abaFarisi bazwile ukuthi uJesu wenza begodu ubhabhadisa abafundi abanengi kunoJwanisi— 2 ngitjho nanyana uJesu ngokwakhe bekangabhabhadisi kodwana bekubhabhadisa abafundi bakhe— 3 yasuka eJudiya yabuyela eGalile. 4 Kodwana bekutlhogeka bona adlule eSamariya. 5 Wafika edorobheni leSamariya ekuthiwa yiSikhari, hlanu kwesimu uJakopo ayinikela indodanakhe uJosefa. 6 Ekhabolakhona, ipetsi kaJakopo beyilapho. UJesu bekadiniwe ngebanga lekhambo, nje-ke wahlala epetsini leyo. Bekungaba yisimbi ye-12 ngamadina. 7 Kweza umfazi womSamariya azokukha amanzi. UJesu wathi kuye: “Akhungiseze.” 8 (Abafundi bakhe bebasaye ngedorobheni bayokuthenga ukudla.) 9 Yeke umfazi womSamariya wathi kuye: “Kuza njani bona wena, nanyana umJuda, ungibawe bona ngikuseze ngitjho nanyana ngimfazi womSamariya?” (Ngombana amaJuda awatjhebisani namaSamariya.) 10 UJesu wathi kuye: “Ngathana bewazi ngesipho sesihle sakaZimu nokuthi ngubani lo othi kuwe, ‘Akhungiseze,’ bewuzambawa, yena bekazokunikela amanzi aphilako.” 11 Wathi kuye: “Mnumzana, awunalo ngitjho nethunga lokukha amanzi, nepetsi le iyatjhinga. Alo-ke, amanzi aphilako lawo avela kimuphi umthombo? 12 Kghani wena umkhulu kunokhokho wethu uJakopo, owasipha ipetsi le bewasela kiyo yena, namadodanakhe, neenkomo zakhe na?” 13 UJesu wamphendula wathi: “Woke umuntu osela emanzini la uzokoma godu. 14 Nanyana ngubani osela amanzi engizomupha wona angekhe asoma nakanye, kodwana amanzi engizomupha wona azokuba mthombo wamanzi aphuphumako kuye bona amnikele ukuphila okungapheliko.” 15 Umfazi lo wathi kuye: “Mnumzana, ngipha amanzi lawo, ukwenzela bona ngingasoma namkha ngisolo ngiza lapha ngizokukha amanzi.”
SEPTEMBA 17-23
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 5-6
“Landela UJesu Ngeenzathu Ezihle”
(Jwanisi 6:9-11) “Nang’ umsanyana onezikwa zebhali ezihlanu neenhlambi ezimbili. Kodwana ziyini bona zingasuthisa abantu abanengi kangaka?” 10 UJesu wathi: “Hlalisani abantu phasi.” Njengombana bekunotjani obunengi endaweni leyo, abantu bahlala phasi, bekunamadoda angaba zi-5 000. 11 UJesu wathatha isikwa, wathokoza uZimu, ngemva kwalokho wasabela labo ebebahlezi phasi; wenza okufanako nangeenhlambi ezincani, badla basutha.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 6:10
abantu bahlala phasi, bekunamadoda angaba zi-5 000: Mtlolo kaMatewu kwaphela ongezelela ngomutjho othi, “ngaphandle kwabafazi nabantwana” nawukhuluma ngesimangaliswesi. (Mat 14:21) Kungenzeka bona isibalo sabantu abondliwe nguJesu ngokusimangaliso besingaphezu kwee-15 000.
(Jwanisi 6:14) Abantu nababona isibonakaliso asenzilekwesi, bathoma ukuthi: “Kwamambala lo Mphorofidi ebekazokuza ephasini.”
(Jwanisi 6:24) Nje-ke isiqubuthu nasibona ukuthi uJesu nabafundi bakhe abekho lapho, sakhwela eenkepeni zaso saya eKapernawumi siyokufuna uJesu.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 6:14
Mphorofidi: Emihleni kaJesu, inengi lamaJuda belilindele bona umphorofidi ofana noMosi, okukhulunywe ngaye kuDuteronomi 18:15, 18, uzokuba nguMesiya. Endabeni le, amezwi athi, eze ephasinapha kubonakala aqalisele kuMesiya. NguJwanisi kwaphela okhuluma ngezenzakalwezi evesineli.
(Jwanisi 6:25-27) Sathi nasimfumana ngaphetjheya kwelwandle, sathi kuye: “Rabi, ufike nini lapha?” 26 UJesu wasiphendula wathi: “Ngiqinisile ngithi kini, nifunana nami nje, ingasi ngombana nibone iimbonakaliso, kodwana ngombana nidle izikwa nasutha. 27 Ningasebenzeli ukudla okonakalako, kodwana sebenzelani ukudla okungonakaliko okunikela ukuphila okungapheliko, lokho enizokuphiwa yiNdodana yomuntu; ngombana uBaba, uZimu ngokwakhe, ubeke kiyo itshwayo lokuyamukela.”
(Jwanisi 6:54) Nanyana ngubani odla inyamami asele neengazi zami unokuphila okungapheliko, ngizomvusa ngelanga lamaswaphela;
(Jwanisi 6:60) Inengi labafundi bakhe nalizwa lokho, lathi: “Ikulumo le ihlahlathelisa umzimba; ngubani ongayilalela?”
(Jwanisi 6:66-69) Ngebanga lalokho, inengi labafundi bakhe labuyela ezintweni elizitjhiyileko azange lisakhamba naye. 67 Nje-ke uJesu wathi kwabaliTjhumi namBili: “Kghani nani nifuna ukukhamba na?” 68 USimoni Pitrosi wamphendula wathi: “Kosi, sizokuya kubani? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko. 69 Siyakholwa begodu siyazi ukuthi ungoCwengileko kaZimu.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 6:27, 54
ukudla okonakalako . . . ukudla okungonakaliko okunikela ukuphila okungapheliko: UJesu bekazi ukuthi abanye abantu bazihlanganisa naye nabafundi bakhe ngombana bebazifunela izinto eziphathekako. Njengombana ukudla kusisiza bona sikwazi ukuphila, “ukudla” okuvela eliZwini lakaZimu ngikho okwenza abantu baphile ngokungapheliko. UJesu ukhuthaza isiqubuthu bona sisebenzele “ukudla . . . okunikela ukuphila okungapheliko,” lokho kutjho ukwenza umzamo ongeziweko bona bafunde ngoZimu begodu bakholelwe nezintweni abazifundako.—Mat 4:4; 5:3; Jwa 6:28-39.
odla inyamami asele neengazi zami: Umongo weveseli utjengisa ukuthi labo abadla inyama beba sele, benza lokho ngokomfanekiso ngokuthi bakholelwe kuJesu Krestu. (Jwa 6:35, 40) UJesu watjho amezwi la ngomnyaka ka-32, yeke bekangakhulumi ngesiDlo seKosi saNtambama, ebekazosisungula ngemva komnyaka. Wenza isimemezelwesi ngaphambi ‘kwePhasika, umnyanya wamaJuda’ (Jwa 6:4), yeke kungenzeka bona abantu egade bamlalele bakhumbula umnyanya ebewusazokwenzeka nokuqakatheka kweengazi zemvana ebezizokusindisa ukuphila kwama-Israyeli ngobusuku abatjhiya ngabo iGibhide (Eks 12:24-27). UJesu bekagandelela ukuthi iingazi zakhe bezizokuba nendima eqakathekileko bona kukghoneke ngabafundi bakhe ukufumana ukuphila okungapheliko.
w05 9/1 21 ¶13-14
Sizakukhamba Ngebizo LakaJehova UZimethu
13 Nanyana kunjalo, isiqubuthu sazimisela ukulandela uJesu begodu uJwanisi uthi, samfumana “ngaphetjheya kwelwandle.” Kubayini samlandela ngitjho nangemva kobana ale imizamwabo yokumbeka ikosi? Inengi labo latjengisa bona linombono ongakafaneli, lakhuluma ngokunqophileko ngezinto uJehova azenzako bona atlhogomele abantu bemihleni kaMosi emmangweni. Bebanqophe ukuthi uJesu kufuze aragela phambili abatlhogomela. UJesu, nakabona iinsusa zabo ezimbi, wathoma ukubafundisa iqiniso ngoZimu okwakuzobasiza bona batjhentjhe indlelabo yokucabanga. (Jwa 6:17, 24, 25, 30, 31, 35-40) Nabaphendulako kilokhu, abanye banghonghoyila, khulukhulu nakakhuluma ngomfanekiso naku: “Ngiqinisile ngithi kini, ngaphandle kokuthi nidle inyama yeNdodana yomuntu nisele neengazi zayo, aninakuphila kini. Nanyana ngubani odla inyamami asele neengazi zami unokuphila okungapheliko, ngizomvusa ngelanga lamaswaphela.”—Jwa 6:53, 54.
14 Kanengi imifanekiso kaJesu beyenza abantu batjengise ukuthi bayafuna ukulotjha uZimu namkha awa. Le bekungiyo kwaphela indlela. Lokhu kwabaphatha kumbi khulu. Siyafunda: “Inengi labafundi bakhe nalizwa lokho, lathi: ‘Ikulumo le ihlahlathelisa umzimba; ngubani ongayilalela?’” UJesu waragela phambili abahlathululela ukuthi amezwakhe la atjho ukuthini. Wathi: “Mmoya onikela ukuphila; inyama ayinamsebenzi. Amezwi engiwatjhwe kini ammoya begodu akuphila.” Nanyana kunjalo, inengi azange limlalele, ukulandisa kuthi: “Inengi labafundi bakhe labuyela ezintweni elizitjhiyileko azange lisakhamba naye.”—Jwa 6:60, 63, 66.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Jwanisi 6:44) Akunamuntu ongeza kimi ngaphandle kokuthi uBaba, ongithumileko, amdosa, begodu ngizomvusa ngelanga lamaswaphela.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 6:44
amdosa: Nanyana isenzo sesiGirigi esithi ‘ukudosa’ sisetjenziselwe ukudosa inede yeenhlambi (Jwa 21:6, 11), lokho akutjho bona uZimu ukatelela abantu bona benze akufunako. Isenzwesi singatjho godu ‘ukudoseleka,’ begodu kungenzeka amezwi kaJesu aveza lokho okusemtlolweni kaJoromiya 31:3, lapho khona uJehova athi ebantwini bakhe bekadeni: “Ngikuthande ngethando lanini nanini.” (I-Septuagint isebenzisa isenzo sesiGirigi esifanako evesineli.) UJwanisi 12:32 utjengisa indlela efanako ukuthi uJesu udosela yoke imihlobo yabantu kuye. ImiTlolo iveza ukuthi uJehova unikele abantu ikululeko yokuzikhethela. Woke umuntu unelungelo lokuzikhethela nekuziwa endabeni yokulotjha uJehova. (Dut 30:19, 20) UZimu udosela kuye abantu abazimisele ukwamukela iindaba ezimnandi. (IR 11:5; IzA 21:2; IzE 13:48) Wenza lokho ngokusebenzisa iBhayibheli nommoyakhe ocwengileko. Isiphorofido saka-Isaya 54:13, sidzujulwe kuJwanisi 6:45, sisebenza kilabo abadoswe nguBaba.—Madanisa noJwa 6:65.
(Jwanisi 6:64) Kodwana kukhona abanye benu abangakholwako.” Ngombana uJesu bekabazi kwekuthomeni abangakholwako naloyo ozomthengisa.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 6:64
UJesu bekamazi . . . naloyo ozomthengisa: UJesu bekaqalisela kuJudasi Iskariyodi. UJesu wathandaza ubusuku boke kuYise ngaphambi kobana akhethe abapostoli abali-12. (Luk 6:12-16) Ekuthomeni, uJudasi bekathembekile kuZimu. Nanyana kunjalo, uJesu bekazi bona uzokujikelwa mumuntu amjayele khulu ngokwalokho okwabikezelwa emiTlolweni yesiHebheru. (IR 41:10; 109:8; Jwa 13:18, 19) UJudasi nakathoma imikghwa emimbi, uJesu wakubona lokho ngombana ukwazi ubona iinhliziyo nemicabango. (Mat 9:4) Ngombana uyakghona ukubona izinto ezingakenzeki, uZimu bekazi bona umngani kaJesu amthembileko uzomkhaphela. Ukucabanga bona uJudasi bekahlelelwe kusesengaphambili ukuthi nguye ozokukhaphela uJesu lokho akuvumelani nobuntu bakaZimu nendlela ebekasebenzelana ngayo nabantu esikhathini esidlulileko.
kwekuthomeni: Ibizweli aliqaliseli ekubelethweni kwakaJudasi namkha ekukhethweni kwakhe bona abe mpostoli, lokho kwenzeke ngemva kobana uJesu athandaze ubusuku boke. (Luk 6:12-16) Kunalokho, litjho bona uJudasi wathoma imikghwa emimbi begodu uJesu wakubona msinyana lokho. (Jwa 2:24, 25; sAm 1:1; 2:23; Jwa 6:70; 13:11) Lokhu kuyatjengisa ukuthi uJudasi bekazihlele kuhle izenzo zakhe, bekungasi yinto ayenza angakalindeli. Ibizo elithi “ekuthomeni” (ngesiGirigi lithi, ar·kheʹ) liyahlobana emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi kuye ngomongo wendaba. Ngokwesibonelo, kweyesi-2 Pitrosi 3:4, elithi “ekuthomeni” liqalisela ekuthomeni kwendalo. Kodwana eenkhathini ezinengi, lisetjenziswa nakuqaliselwe entweni ethileko. Ngokwesibonelo, uPitrosi wathi, ummoya ocwengileko wehlela ebantwini abangasimaJuda “njengombana wenza kithi ekuthomeni.” (IzE 11:15) UPitrosi bekangaqaliseli esikhathini sokubelethwa kwakhe namkha ngesikhathi akhethwa bona abe mpostoli. Kunalokho, bekakhuluma ngelanga lePentekoste laka-33, okutjho ‘ukuthoma’ kokuthululwa kommoya ocwengileko ngomnqopho othileko. (IzE 2:1-4) Ezinye iimbonelo malungana nokuthi ibizo elithi “ekuthomeni” liwuthinta njani umongo wendaba, singazifumana ku-Luk 1:2; Jwa 15:27; 1Jw 2:7.
km-ZU 5/09 3 ¶4
4 Uma kuziwa ezincwadini zomuntu siqu, oda lezo ozidingayo kuphela. Bhala igama lakho esikhaleni esisencwadini. Lokho kuyokusiza ukuba ungalahlekelwa ikhophi yakho. Uma usebenzisa i-Watchtower Library ekuyi-CD-ROM futhi uwagcinile amakhophi akho omagazini, kungase kungabi nesidingo soku-oda imiqulu ye-Nqabayokulinda ne-Phaphama!
Ukufundwa KweBhayibheli
(Jwanisi 6:41-59) AmaJuda athoma ukububula ngaye ngombana athe: “Ngisisikwa esivele ezulwini.” 42 Athi: “Kanti umrhali lo akusinguJesu indodana kaJosefa, uyise nonina akusingilabo esibaziko? Alo-ke kubayini sekathi, ‘Ngivela ezulwini’?” 43 UJesu wathi kibo: “Lisani ukububula phakathi kwenu. 44 Akunamuntu ongeza kimi ngaphandle kokuthi uBaba, ongithumileko, amdosa, begodu ngizomvusa ngelanga lamaswaphela. 45 Kutloliwe kubaPhorofidi ukuthi: ‘Boke bazokufundiswa nguJehova.’ Woke umuntu olalele uBaba wafunda uza kimi. 46 Akunamuntu obone uBaba, ngaphandle kwaloyo ovela kuZimu; loyo-ke umbonile uBaba. 47 Ngiqinisile ngithi kini, nanyana ngubani okholwako unokuphila okungapheliko. 48 “Ngisisikwa sokuphila. 49 Abokhokho benu badla imana emmangweni kodwana bahlongakala. 50 Lesi sisikwa esivela ezulwini, ukwenzela bona nanyana ngubani osidlako angafi. 51 Ngisisikwa esiphilako esivele ezulwini. Nange umuntu adla isikwesi uzokuphila ngokungapheliko; kwamambala, isikwa engizokuphisana ngaso siyinyamami bona iphasi lifumane ukuphila.” 52 AmaJuda athoma ukuphikisana wodwa, athi: “Umuntu lo angasinikela njani inyamakhe bona siyidle?” 53 Yeke uJesu wathi kiwo: “Ngiqinisile ngithi kini, ngaphandle kokuthi nidle inyama yeNdodana yomuntu nisele neengazi zayo, aninakuphila kini. 54 Nanyana ngubani odla inyamami asele neengazi zami unokuphila okungapheliko, ngizomvusa ngelanga lamaswaphela; 55 ngombana inyamami ikukudla kwamambala neengazi zami zisiselo samambala. 56 Nanyana ngubani odla inyama yami asele neengazi zami uhlala amunye nami, nami ngimunye naye. 57 Njengombana noBaba ophilako angithumile, nami ngiphila ngebanga lakhe, naloyo ongidlako uzokuphila ngebanga lami. 58 Lesi sisikwa esivela ezulwini. Akusinjengombana abokhokho benu badla kodwana bahlongakala. Nanyana ngubani odla isikwesi uzokuphila ngokungapheliko.” 59 Watjho zoke izintwezi njengombana afundisa esinagogeni eKapernawumi.
SEPTEMBA 24-30
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JWANISI 7-8
“UJesu Wadumisa UYise”
(Jwanisi 7:15-18) AmaJuda arareka, athi: “Kuza njani bona indoda le ibe nelwazi elingaka lemiTlolo ingakafundi eenkolweni?” 16 UJesu wabaphendula wathi: “Engikufundisako akusikho kwami, kodwana kungekwaloyo ongithumileko. 17 Nanyana ngubani ofisa ukwenza intando yakhe, uzokwazi ukuthi engikufundisako kuvela kuZimu namkha ngikhuluma okuvela kimi. 18 Nanyana ngubani okhuluma okuvela kuye uzifunela idumo lakhe; kodwana nanyana ngubani ofuna idumo laloyo omthumileko, loyo ungewamambala begodu akukho ukungalungi kuye.
cf 100-101 ¶5-6
“Kutloliwe”
5 UJesu bekafuna abantu bazi ukuthi umlayezwakhe uwufumanaphi. Wathi: “Engikufundisako akusikho kwami, kodwana kungekwaloyo ongithumileko.” (Jwa 7:16) Ngesinye isikhathi, wathi: “Angenzi litho ngokuthanda kwami; kodwana ngikhuluma izintwezi njengombana uBaba angifundisile.” (Jwa 8:28) Waraga, wathi: “Izinto engizitjho kini angizikhulumi ngokwami, kodwana uBaba ohlala amunye nami wenza imisebenzakhe.” (Jwa 14:10) Indlela uJesu atjengisa ngayo bona ayiqiniso kangangani amezwakhe kukuthi qobe nakakhulumako bekadzubhula eliZwini lakaZimu.
6 Amezwi uJesu awadzubhulako aveza ukuthi lokho ebekakhuluma bekakususela ngokunqophileko namkha bekaqalisela emiTlolweni yesiHebheru engaphezu kwesiquntu. Ekuthomeni, lokho kungazwakala kungakari. Mhlamunye uyazibuza, ukuthi eminyakeni emithathu nesiquntu yokufundisa tjhatjhalazi begodu atjhumayela kubayini angakhenge adzubhule kizo zoke iincwadi eziphefumulelweko. Eqinisweni, kungenzeka wadzubhula kizo. Khumbula, ambalwa khulu amezwi nezenzo zakaJesu ezitloliweko. (Jwa 21:25) Ekhabolakhona, amezwi kaJesu atloliweko ungawafunda woke uwaqede ngama-awara ambalwa. Akhucabange nje ukhuluma ngoZimu nomBuswakhe ngama-awara ambalwa usebenzisa iinkhombo ezingaphezu kwesiquntu zemiTlolo yesiHebheru! Ngaphezu kwalokho, kanengi uJesu bekangayiphathi imisongo. Nakakhuluma ngeTjumayelwakhe edumileko yeNtabeni, wadzubhula ngokunqophileko iinkhombo ezinengi zemiTlolo yesiHebheru begodu ezinye bekaqalisela kizo nakakhulumako—zoke bekazitjho ngehloko.
(Jwanisi 7:28, 29) Njengombana asafundisa ethempelini, uJesu wathi ngelizwi elikhulu: “Niyangazi mina, niyazi nalapha ngivela khona. Angikazizeli ngokuthanda kwami, kodwana ongithumileko ungewamambala, begodu animazi. 29 Mina ngiyamazi, ngombana ngimjamelakhe, begodu ungithumile.”
(Jwanisi 8:29) Loyo ongithumileko unami; akhenge angitjhiye ngingedwa, ngombana qobe ngenza izinto ezimthabisako.”
Yamukela Umoya KaZimu Ingasi Wephasi
19 Lalela uJehova ngokupheleleko. Ngaso soke isikhathi uJesu wenza izinto ezithabisa uYise. Okunganani esehlakalweni esisodwa, indlela uJesu ebekangathanda ukuqalana ngayo nobujamo gade ingafani naleyo efunwa nguYise. Kodwana, ngokuqiniseka wathi kuYise: ‘Kungenzeki intando yami, kodwana intando yakho.’ (Luk. 22:42) Zibuze, ‘Ngiyamlalela uZimu ngitjho nanyana ukwenza njalo kungasibulula?’ Ukulalela uZimu yindaba yokufa nokuphila. Kufuze simlalele ngokupheleleko ngombana uMbumbi, Mthombo noMsekeli wokuphila kwethu. (Rhu. 95:6, 7) Ayikho into engathatha isikhundla sokulalela. Ngeze sawufumana umusa kaZimu ngaphandle kokulalela.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Jwanisi 7:8-10) Khuphukani nina niye emnyanyeni; mina angizukukhuphukela nje emnyanyeni lo, ngombana isikhathi sami asikafiki.” 9 Ngemva kokubatjela lokhu, wasala eGalile. 10 Kuthe abafowabo sebakhuphukele emnyanyeni, naye wakhuphukela khona, kodwana akhange aye bamqalile, waya bukhukhutha.
w07 2/1 6 ¶4
Kubayini Kufuze Ukhulume Iqiniso?
UJesu wasibekela siphi isibonelo endabeni le? Ngelinye ilanga, uJesu wakhuluma nabantu abangakholwako ebebathanda ukwazi ngekhambo lakhe. Bathi kuye, “Khamba lapha uye eJudiya.” Waphendula wathini uJesu? “Khuphukani nina niye emnyanyeni [eJerusalema]; mina angizukukhuphukela nje emnyanyeni lo, ngombana isikhathi sami asikafiki.” Msinyana ngemva kwalokho, uJesu wakhuphukela emnyanyeni eJerusalema. Kubayini aphendula ngendlela le? Bekunganatlhogeko yokobana atjele abafowabo yoke imininingwana yezinto azenzako. Akhenge abatjele iqiniso loke ukwenzela bona azivikele yena nabalandeli bakhe. UJesu akhenge akhulume amala. Umpostoli uPitrosi watlola wathi ngoKrestu: “Akhenge enze isono, namkha kufumaneke ukukhohlisa emlonyenakhe.”—Jwa. 7:1-13; 1 Pit. 2:22.
(Jwanisi 8:58) UJesu wathi kiwo: “Ngiqinisile ngithi kini, ngaphambi kokuthi u-Abrahama abekhona, bengisolo ngikhona.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuJwa 8:58
bengisolo ngikhona: Abaphikisi bamaJuda bebafuna ukghadlha uJesu ngamatje ngokutjho kwakhe ukuthi “ubone u-Abrahama,” njengombana bathe uJesu ‘akakabi neminyaka ema-50 ubudala.’ (Jwa 8:57) UJesu waphendula ngokubatjela ukuthi waphila ezulwini asidalwa sommoya esinamandla ngaphambi kobana u-Abrahama abelethwe. Abanye bathi iveseli lihlobanisa uJesu noZimu. Bathi indlela yesiGirigi yokubeka igama elithi, e·goʹ ei·miʹ (litjho ukuthi “Nginguye” kwamanye amaBhayibheli), ithethwe endleleni esetjenziswe yi-Septuagint nayihlathulula u-Eksodusi 3:14 nokuthi wamabili amavesi la kufuze abekwe ngendlela efanako. (Jwa 4:26) Nokho endabeni le, isenzo sesiGirigi esithi, ei·miʹ sathoma “ngaphambi kokuthi u-Abrahama abekhona” begodu bekusisenzo esiragela phambili. Kungalokho sitjhugululwa ngokuthi, “bengisolo ngikhona” kunokuthi sithi “nginguye,” begodu amatjhugululo amanengi wekadeni nawanje asebenzisa amagama afanako nawathi “bengisolo ngikhona.” Ekhabolakhona, kuJwanisi 14:9, kusetjenziswe indlela efanako yesenzo sesiGirigi esithi, ei·miʹ ukuveza amezwi kaJesu athi: “Ngitjho nangemva kobana madoda ngibe nani isikhathi eside kangaka, Flebhe, awukangazi?” Amatjhugululo amanengi asebenzisa indlela efanako yokutlola, kuye ngomongo wendaba, aveza ukuthi ayikho indlela yokubeka isenzo esithi, ei·miʹ ngokuthi “bengisolo ngikhona.” (Ezinye iimbonelo zokubeka isenzo sesiGirigi kusetjenziswa isenzakalo sanje sesenzo zifumaneka kuLuk 2:48; 13:7; 15:29; Jwa 1:9; 5:6; 15:27; IzE 15:21; 2Ko 12:19; 1Jw 3:8.) Ngaphezu kwalokho, amezwi kaJesu akuJwanisi 8:54, 55 aveza ukuthi bekangazivezi ngasuthi unguYise.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Jwanisi 8:31-47) Yeke uJesu waraga wathi emaJudeni ebewakholelwa kuye: “Nanihlala elizwini lami, kwamambala nibafundi bami, 32 nizolazi iqiniso, begodu iqiniso lizonitjhaphulula.” 33 Athi kuye: “Siziinzukulwana zaka-Abrahama, akhenge khesibe ziingqila zamuntu. Kuza njani uthi, ‘Nizokutjhaphuluka’?” 34 UJesu wawaphendula wathi: “Ngiqinisile ngithi kini, woke umuntu owenza isono, usigqila sesono. 35 Ukungezelela kilokho, isigqila asihlali ngendlini isiphelani; indodana yona ihlala ngokungapheliko. 36 Nje-ke nangabe iNdodana iyanitjhaphulula, nizokutjhaphuluka kwamambala. 37 Ngiyazi ukuthi niziinzukulwana zaka-Abrahama. Kodwana nifuna ukungibulala, ngombana anamukeli ifundiswami. 38 Ngikhuluma izinto engizibone nanginoBaba, kodwana nina nenza izinto enizizwe kubabenu.” 39 Athi kuye: “Ubabethu ngu-Abrahama.” UJesu wathi kiwo: “Ngathana benibantwana baka-Abrahama, benizokwenza imisebenzi ka-Abrahama. 40 Kodwana nje nifuna ukungibulala, mina onitjele iqiniso engilizwe kuZimu. U-Abrahama akhenge akwenze lokhu. 41 Nenza imisebenzi kababenu.” Athi kuye: “Asisimavezandlebe; sinoBaba oyedwa, uZimu.” 42 UJesu wathi kiwo: “Ngathana uZimu bekanguBabenu, benizongithanda, ngombana ngibuya kuZimu begodu ngilapha. Angikezi ngokuthanda kwami, kodwana uZimu ungithumile. 43 Kubayini ningakuzwisisi engikutjhoko? Kungombana angekhe nililalele ilizwi lami. 44 Nina nivela kuyihlo uDeveli, nifisa ukwenza iinkanuko zakayihlo. Yena bekambulali kusukela ekuthomeni, begodu akhenge adzimelele eqinisweni, ngombana iqiniso alikho kuye. Nakakhuluma amala, ukhuluma ngokuvumelana nesimilo sakhe, ngombana umleyimala begodu unguyise wamala. 45 Ngombana mina, ngakelinye ihlangothi, nginitjela iqiniso, aningikholwa. 46 Ngubani kini ongafakaza bona nginomlandu wesono na? Nangabe ngikhuluma iqiniso, kuza njani ningangikholwa? 47 Loyo ovela kuZimu ulalela lokho uZimu akutjhoko. Kungebangelo nina ningalaleli, ngombana aniveli kuZimu.”