IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr25 Septemba kk. 1-13
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2025
  • Iinhlokwana
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 29
  • Balekela Iinkolelo Namasiko Angafunwa LiBhayibheli
  • wp16.06 6, ibhoksi
  • Imibono Yokwenzeka Emsithelweni, Ezulwini
  • w19.04 17 ¶13
  • Sekela Iqiniso Elimalungana Nokufa
  • w18.11 11 ¶12
  • Ngizokukhamba “Eqinisweni Lakho”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • it “Ukutshima” ¶1
  • Ukutshima
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 30
  • “Ngibawa Ungangenzi Ngitlhage Namkha Nginjinge”
  • w18.01 24-25 ¶10-12
  • Yini Okufuze Uyithande Nawuzakuthaba?
  • w87-ZU 5/15 30 ¶8
  • Yesaba UJehova Uyojabula
  • w11-ZU 6/1 10 ¶4
  • Indlela Yokuphila Ngokwamandla Akho
  • w24.06 13 ¶18
  • Hlala Usivakatjhi SakaJehova!
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • w09-ZU 4/15 17 ¶11-13
  • Ukuhlakanipha KukaJehova Kubonakala Endalweni
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 31
  • Lokho Esikufundako Endleleni Umma Ayala Ngayo Indodanakhe
  • w11-ZU 2/1 19 ¶7-8
  • Fundisa Izingane Zakho Ukuziphatha
  • ijwhf isihloko 4 ¶11-13
  • Ukukhuluma Nezingane Ngotshwala
  • g17-ZU.6 9 ¶5
  • Ukufundisa Izingane Ukuthobeka
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • w92-ZU 11/1 11 ¶7-8
  • Imfundo Ngezikhathi ZeBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 1-2
  • Ragela Phambili Ngokubandula Isizukulwana Esilandelako
  • w17.01 27-28 ¶3-4
  • “Lokho Owangizwa Ngikufundisa  . . . Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • it “UMtjhumayeli” ¶1
  • UMtjhumayeli
  • SEPTEMBA 29–OKTOBA 5
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 3-4
  • Qinisa Intambo Emimicu Emithathu
  • ijwhf-ZU isihloko 10 ¶2-8
  • Indlela Yokugcina Ezobuchwepheshe Zisendaweni Yazo
  • w23.05 23-24 ¶12-14
  • Ragela Phambili Wenza “Ilangabi LakaJah” Livutha
  • w23.05 21 ¶3
  • Ragela Phambili Wenza “Ilangabi LakaJah” Livutha
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • it “Ithando” ¶39
  • Ithando
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 5-6
  • Singatjengisa Njani Ukuthi Sinehlonipho Edephileko NgoZimethu?
  • w08-ZU 8/15 15-16 ¶17-18
  • Dumisa UJehova Ngokuziphatha Ngendlela Enesithunzi
  • w09-ZU 11/15 11 ¶21
  • Thuthukisa Imithandazo Yakho Ngokutadisha IBhayibheli
  • w17.04 6 ¶12
  • Yenza Ngokweemfungo Zakho
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • w20.09 31 ¶3-5
  • Imibuzo Evela Ebafundini
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 7-8
  • ‘Iya Endlini Yesililo’
  • it “Ukulila” ¶9
  • Ukulila
  • w19.06 23 ¶15
  • Siza Abanye Bakghone Ukuqalana Nokugandeleleka
  • w17.07 16 ¶16
  • ‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’
  • w17.07 16 ¶17-19
  • ‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • w23.03 31 ¶18
  • “Boke Bazokwazi Ngalokhu Ukuthi Nibafundi Bami”
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 9-10
  • Yiba Nombono Ofaneleko Ngeentjhijilo
  • w13 8/15 14 ¶20-21
  • ‘Ungalwisani NoJehova’
  • w19.09 5 ¶10
  • UJehova Uyazithanda Iinceku Zakhe Ezithobekileko
  • w11 10/15 8 ¶1-2
  • Ukuzithabisa Kwakho Kuyazuzisa?
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • it “Ihlebo, Ukurhwayela” ¶4, 8
  • Ihlebo, Ukurhwayela
  • OKTOBA 27–NOVEMBA 2
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 11-12
  • Hlala Unepilo Ehle, Uthabele Ukuphila
  • g-ZU 3/15 13 ¶6-7
  • Umoya Ohlanzekile Nokukhanya Kwelanga—Ingabe ‘Amakhambi Emvelo Okulwa Namagciwane’?
  • w23.02 21 ¶6-7
  • Thokoza Ngesipho SakaZimu Sokuphila
  • w24.09 2 ¶2-3
  • “Yibani Babenzi Belizwi”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • it “Ukuphefumulelwa” ¶10
  • Ukuphefumulelwa
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2025
mwbr25 Septemba kk. 1-13

Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

SEPTEMBA 1-7, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 29

Balekela Iinkolelo Namasiko Angafunwa LiBhayibheli

wp16.06 6, ibhoksi

Imibono Yokwenzeka Emsithelweni, Ezulwini

Abantu abanengi namhlanjesi baphila njengeembotjhwa ngokulawulwa mimoya emimbi nobudimoni. Abanye babantwabo bathembe imilingo namasilamusi, abanye bazivikela ngokubopha enyangeni. Akutlhogeki bona wenze njalo, ngombana iBhayibheli linanasi isiqinisekiso: “Amehlo [“kaJehova,” NW] athalaza ephasini loke ukuqinisa labo abanhliziyo zabo zinamathele kuye.” (2 IinKronike 16:9) UZimu weqiniso uJehova, unamandla ukumdlula kude uSathana begodu uzokuvikela nawuthembele kuye.

Nawuzakuthola isivikelo esivela kuJehova, kufuze ukwazi okumthabisako bese uyakwenza. Ngokwesibonelo, emihleni yabapostoli, amaKrestu wedorobheni le-Efesu abutha zoke iincwadi zawo zobudimoni, azitjhisa. (IzEnzo 19:19, 20) Kunjalo-ke nangathi, uZimu nakazasivikela kufuze silahle yoke imilingo, amasilamusi, ukuphengula, iincwadi zobudimoni, ukuqinisa nokubopha enyangeni, nananyana ngikuphi okunye okuhlobene nobudimoni.

w19.04 17 ¶13

Sekela Iqiniso Elimalungana Nokufa

Nawungaqinisekiko ngekolelo namkha isiko elithileko thandaza kuJehova ubawe ukuhlakanipha. (Funda uJakopo 1:5.) Ngemva kwalokho wenze irhubhululo ngendaba leyo eencwadini zethu. Nakutlhogekako buza abadala ebandleni okilo. Angeze bakutjela bona wenzeni, kunalokho bazokusiza bona ufumane iinkambisolawulo zeBhayibheli ezikhuluma ngendaba le. Nawenza zoke izintwezi uzabe ubandula ‘amandlakho wokuzwisisa’ begodu amandla la azokusiza bona ukghone “ukuhlukanisa kokubili okuhle nokumbi.”—Heb. 5:14.

w18.11 11 ¶12

Ngizokukhamba “Eqinisweni Lakho”

Imikghwa namasiko angakhambisani neBhayibheli. Amalunga womndeni, abantu esisebenza nabo nesifunda nabo bangafuna sizokuba nabo emnyanyenabo. Bangasigandelela ukuthi sigidinge nabo iminyanya namkha amaholideyi angakhambisani nentando kaJehova. Alo yini engasisiza sihlule ukugandelelwa okunjalo? Kukhumbula indlela uJehova aziqala ngayo izintwezo. Mhlamunye ungabuyekeza neencwadi zehlangano eziveza umsuka wamaholideyi lawo. Nasihlala sizikhumbuza ukuthi kubayini kungakafuzi sizibandakanye emaholideyini anjalo sizokukhamba ngendlela ‘eyamukelekako eKosini.’ (Efe. 5:10) Ukuthemba uJehova neliZwi lakhe kuzosisiza bona ‘singasabi’ abantu.—IzA. 29:25.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it “Ukutshima” ¶1

Ukutshima

Ukutshima sisenzo sokuthabisa umuntu ngokumbuka, ukumdumisa ngalokho okungasiliqiniso namkha ngokweqileko. Ngokujayelekileko ukutshima umuntu kanengi kumenza aneliseke, azithande namkha azikhakhazise begodu lokho kungamlimaza. Umnqopho wokutshima kufumana umusa namkha ukuzuza okuthileko okuphathekako, ukuzibophela emuntwini loyo begodu umdumise. Kanengi ukutshima kusithiyo. (IzA 29:5) Ukutshima umuntu akusikuhlakanipha kwaphezulu kodwana kuhlakanipha kwephaseli, okubangelwa kukuba marhamaru, ukukhethulula nokuzenzisa. (Jak 3:17) Ukungathembeki, ukukhuluma amala, ukudumisa abantu, nokudlala ngabantu abanganalitho, koke lokhu akumthabisi uZimu.—2Ko 1:12; Gal 1:10; Efe 4:25; Kol 3:9; sAm 21:8.

SEPTEMBA 8-14, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 30

“Ngibawa Ungangenzi Ngitlhage Namkha Nginjinge”

w18.01 24-25 ¶10-12

Yini Okufuze Uyithande Nawuzakuthaba?

Iye khona siyayitlhoga imali. Begodu ngezinga elithileko iyasivikela. (UMtj. 7:12) Umbuzo kukuthi umuntu angathaba na nakanalokho akutlhogako bona aphile? Iye! (Funda uMtjhumayeli 5:12.) U-Aguri, umsa kaJakhe wathi: “Ungangiphi ubuchaka namkha ubunjinga, kodwana ngipha kwaphela okwaneleko.” Kuyazwisiseka ukuthi kubayini iKosi yathi ayifuni ukutlhaga khulu. Kazi ukutlhaga khulu bekungayilinga bona yebe, lokho bekuzakuhlazisa uZimu. Alo, ukunjinga khona yakwalelani? Yathi: ‘Nangingasutha khulu ngizakukhohlwa ngithi: “Konje phana ngubani uSomnini loyo?”’ (IzA. 30:8, 9) Kungenzeka nawe kunabantu obakhumbulako abathemba imalabo khulu kunokuthemba uZimu.

Abantu abathanda imali angeze bavuka bamthabisile uZimu. Kungebangelo uJesu athi: “Akakho ongaba sigqila samakhosi amabili; ngombana uzokuzonda enye athande enye, namkha uzokunamathela kwenye adelele enye. Angekhe naba ziingqila zakaZimu nezobuGwili.” Wabuye wathi: “Ningazibekeli umnotho ephasini lapho ungadliwa ziingogwana nokukghora, nalapho amasela angena khona ebe. Kunalokho, zibekeleni umnotho ezulwini lapho iingogwana nokukghora kungadli khona, nalapho amasela angangeni khona ebe.”—Mat. 6:19, 20, 24.

Inengi lilemukile bona ukuphila ipilo enganandleko ezinengi akhenge kubenze bathabe nje kwaphela, kodwana kubaphe nesikhathi esinengi sokusebenzela uJehova. UJack ohlala e-United States usibonelo salokho, wathengisa indlwakhe ekulu nebhizinisakhe, lokho kwenza bona aphayone nomkakhe. Uyasihlathululela, uthi: “Iye khona akhenge kube lula ukudela indlwethu ehle ebeyisemaplasini. Kodwana yoke iminyaka le qobe nangibuya emsebenzini, bengibuya ngidiniwe begodu ngigandelelekile ngebanga lemiraro eyenzeke emsebenzini. Ngesikhatheso umkami yena bekaphayona, bekahlala athabile. Bekahlala athi: ‘Mina nginomqatjhi ongithanda tle!’ Nje-ke nami sengiyaphayona, sobabili nomkami sisebenzela uJehova.”

w87-ZU 5/15 30 ¶8

Yesaba UJehova Uyojabula

◆ 30:15, 16—Liyini iphuzu lalezizibonelo?

Zibonisa ukunganelisi kokuhaha. Iminyundu izitika ngegazi njengoba abantu abahahayo befuna njalo imali eyengeziwe namandla. Ngokufanayo, iSheol alaneliswa, kunalokho lihlala livulekele ukwamukela izisulu zokufa ezengeziwe. Isizalo esiyinyumba ‘sikhalela’ abantwana. (Genesise 30:1) Umhlabathi owomile uphuza amanzi emvula ubuye futhi masinyane ubonakale womile, futhi umlilo oshisa konke oku phonswa kuwo uthumela amalangabi ahangule nezinye izinto eziseduze. Kunjalo ngabantu abahahayo. Kodwa labo abaqondiswa ukuhlakanipha kokwesaba uNkulunkulu abaqhutshwa njalo ubugovu obunjalo.

w11-ZU 6/1 10 ¶4

Indlela Yokuphila Ngokwamandla Akho

Yonga imali ngaphambi kokuthenga. Nakuba kungase kubonakale kuyisidala, empeleni ukonga imali ngaphambi kokuthenga kuyindlela ehlakaniphe kakhulu yokuzigcina ukude nezinkinga zemali. Ukwenza kanjalo kuphephisa abaningi ezikweletini nasezinsizini ezihambisana nazo, ezinjengokukhokha izintela eziphakeme, nazo ezenezeleka kuzo zonke izinto umuntu azithengayo. IBhayibheli lichaza intuthwane ‘njengehlakaniphile’ ngoba “ibutha ukudla kwayo ngesikhathi sokuvuna” ukuze ibekelele ikusasa.—IzAga 6:6-8; 30:24, 25.

w24.06 13 ¶18

Hlala Usivakatjhi SakaJehova!

Kuhle ukuqala indlela esizizwa ngayo ngemali. Zibuze: ‘Kghani ngihlala ngizifumana ngicabanga ngemali nezinto engingazithenga ngayo? Nangiboleke imali, kghani ngithatha isikhathi ukuyibhadela, ngiphethe ngokuthi umuntu ongiboleke yona akayitlhogi? Kghani ukuba nemali kungenza ngizizwe ngiqakathekile kodwana kube budisi ukuphana? Kghani ngithi abafowethu nabodadwethu bathanda izinto eziphathekako ngebanga lokuthi banemali? Kghani ngifuna ukuba nabangani abanemali, ngingabathandisisi kuhle abantu abatlhagako?’ Sifumene isimemo esihle khulu sokuba ziimvakatjhi zakaJehova. Singasamukela isimemeso ngokuthi sikhambele kude nokuthanda imali. Nasenza njalo, uJehova uzokuhlala asithanda.—Funda amaHebheru 13:5.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w09-ZU 4/15 17 ¶11-13

Ukuhlakanipha KukaJehova Kubonakala Endalweni

Imbila ingesinye isidalwa esincane uma iqhathaniswa nezinye esingafunda kuso izifundo ezibalulekile. (Funda izAga 30:26.) Icishe ifane nonogwaja omkhulu kodwa inamadlebe amancane ayizindilingana nezigqamfana zemilenze. Lesi silwanyana sihlala ematsheni. Amehlo embila abukhali awusizo kakhulu kuyo, futhi imigodi nemifantu esemadwaleni ehlala kuyo iyindawo ephephile ebalekela kuyo uma ibona izilwane eziyingozi. Izimbila ziklanyelwe ukuba ziphile ndawonye, futhi lokho kuba yisivikelo, kuzisize nokuba zifudumale ebusika.

Yini esingayifunda embileni? Okokuqala, phawula ukuthi lesi silwanyana asizichayi engozini. Kunalokho, sisebenzisa amehlo aso abukhali ukuze sizibone zisekude izilwane eziyingozi, futhi sihlala siseduze kwemigodi nemifantu esingabalekela kuyo. Nathi kudingeka sibe namehlo abukhali ngokomoya ukuze sikwazi ukubona izingozi ezikuleli zwe likaSathane. Umphostoli uPetru weluleka amaKristu: “Hlalani nisangulukile, qaphani. Isitha senu, uDeveli, sihambahamba njengengonyama ebhongayo, efuna engamshwabadela.” (1 Pet. 5:8) Lapho esemhlabeni, uJesu wahlala esangulukile, eqaphe yonke imizamo kaSathane yokwephula ubuqotho bakhe. (Math. 4:1-11) Wabekela abalandeli bakhe isibonelo esihle!

Enye indlela esingaqapha ngayo iwukusebenzisa isivikelo esingokomoya esisilungiselelwa uJehova. Akufanele sikudebeselele ukutadisha iZwi likaNkulunkulu nokuya emihlanganweni yobuKristu. (Luka 4:4; Heb. 10:24, 25) Ngaphezu kwalokho, njengoba nje imbila iphila kahle uma ihlala nezinye, nathi kudingeka sisondelane namanye amaKristu ukuze sikwazi “ukukhuthazana.” (Roma 1:12) Ngokusebenzisa lesi sivikelo esivela kuJehova, sibonisa ukuthi siyavumelana nomhubi uDavide, owabhala: “UJehova uyidwala lami nesiphephelo sami noMenzi wendlela yami yokuphunyuka. UNkulunkulu wami uyidwala lami. Ngizophephela kuye.”—IHu. 18:2.

SEPTEMBA 15-21, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 31

Lokho Esikufundako Endleleni Umma Ayala Ngayo Indodanakhe

w11-ZU 2/1 19 ¶7-8

Fundisa Izingane Zakho Ukuziphatha

Khuluma iqiniso lonke ngocansi. Izixwayiso ziyadingeka. (1 Korinte 6:18; Jakobe 1:14, 15) Kodwa iBhayibheli liqokomisa ukuthi ucansi luyisipho esivela kuNkulunkulu, alulona isicupho sikaSathane. (IzAga 5:18, 19; IsiHlabelelo SeziHlabelelo 1:2) Ukutshela izingane zakho ngezingozi zocansi kuphela kungase kuzishiye zinombono osontekile nongasekelwe emiBhalweni. UCorrina, intokazi yaseFrance, uthi: “Abazali bami babegxila kakhulu ekuziphatheni okubi, futhi lokho kwangenza ngaba nombono ongaqondile ngocansi.”

Qiniseka ukuthi izingane zakho zithola lonke iqiniso ngocansi. UNadia, umama waseMexico, uthi: “Ngiye ngazama ukufundisa izingane zami ezeve eminyakeni eyishumi nambili ukuthi ucansi luhle futhi lwadalwa nokuthi uJehova uNkulunkulu wenza ukuba abantu balujabulele. Kodwa lugcinelwe kuphela abantu abashadile. Lungasilethela injabulo noma usizi, kuye ngokuthi silusebenzisa kanjani.”

ijwhf isihloko 4 ¶11-13

Ukukhuluma Nezingane Ngotshwala

Ungalindi kuze kube yingane yakho ekubuzayo. UMark ohlala eBrithani, uthi: “Izingane zingase zingazi ukuthi utshwala kufanele busetshenziswe kanjani. Ngabuza indodana yami eneminyaka engu-8 ukuthi kubi yini ukuphuza utshwala. Ngenza isimo saba esikhululekile, okwenza kwaba lula ngayo ukuba iveze lokho ekucabangayo.”

Uma ukhuluma ngotshwala izikhathi eziningana nezingane zakho, uyozisiza zibe nombono ofanele ngabo. Lapho ukhuluma nengane yakho ngotshwala, khuluma nangezinye izinto ezibalulekile njengocansi nokuphepha emgwaqweni, kuye ngokuthi ikhule kangakanani.

Yiba yisibonelo. Izingane zifana neziponji, zimunca lokho okuzizungezile futhi ucwaningo lubonisa ukuthi abazali bazithonya kakhulu izingane zabo. Lokhu kusho ukuthi uma uphuza utshwala njalo lapho ukhathazekile, izingane zakho zizofunda ukuthi into engazisiza lapho zicindezelekile, ukuphuza utshwala. Ngakho yiba isibonelo esihle. Qiniseka ukuthi wena ubusebenzisa ngendlela efanele utshwala.

g17-ZU.6 9 ¶5

Ukufundisa Izingane Ukuthobeka

Yifundise ukupha. Bonisa ingane yakho ukuthi “kukhona injabulo eyengeziwe ekupheni kunasekwamukeleni.” (IzEnzo 20:35) Kanjani? Yenza nayo uhlu lwabantu eningabasiza ngokubayela ezitolo, ukubahambisa ngemoto noma ukubalungisela okuthile. Yibe usuhamba nayo lapho nenza ezinye zalezi zinto. Mayibone ukuthi kukujabulisa kangakanani ukwenzela abanye izinto. Indlela ezedlula zonke yokufundisa ingane yakho ukuthobeka, ukuba wena ube isibonelo.—Okushiwo iBhayibheli: Luka 6:38.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w92-ZU 11/1 11 ¶7-8

Imfundo Ngezikhathi ZeBhayibheli

KwaIsrayeli, abantwana babefundiswa besebancane kakhulu yibo bobabili ubaba nomama. (Duteronomi 11:18, 19; IzAga 1:8; 31:26) KuyiDictionnaire de la Bible yesiFulentshi, isazi seBhayibheli uE. Mangenot wabhala: “Ngokushesha nje lapho esekwazi ukukhuluma, umntwana wayefunda izindinyana ezimbalwa eMthethweni. Unina wayephindaphinda ivesi elithile; uma eselazi, wayemnika elinye. Kamuva, abantwana babenikwa ezandleni lowombhalo olotshiwe wamavesi abase bekwazi kakade ukuwasho ngekhanda. Ngaleyondlela, babengeniswa ekufundeni, futhi lapho sebebadadlana, babengaqhubeka nemfundo yabo yezenkolo ngokufunda nangokuzindla ngomthetho weNkosi.””

Lokhu kusikisela ukuthi indlela eyisisekelo yokufundisa eyayisetshenziswa yayiwukubamba izinto ngekhanda. Izinto ezazifundwa ezaziphathelene nemithetho kaJehova nokusebenzelana kwakhe nabantu bakhe kwakumelwe zingene enhliziyweni. (Duteronomi 6:6, 7) Kwakumelwe kuzindlwe ngazo. (IHubo 77:11, 12) Ukuze kusizwe abancane nabadala ukuba babambe ngekhanda, kwakusetshenziswa izinsiza-nkumbulo eziningana. Lezinsiza-nkumbulo zazihlanganisa amagama afundeka ndlela zonke, amavesi alandelanayo ehutsheni aqala ngohlamvu oluhlukile, ngokulandelana kwama-alfabhethi (njengakuzAga 31:10-31, NW); ifanamsindo (amagama aqala ngohlamvu olufanayo noma umsindo ofanayo); nokusetshenziswa kwezinombolo, njengalezo ezisetshenziswe engxenyeni yokugcina yezAga isahluko 30. Ngokuthakazelisayo, iKhalenda LaseGezeri, elingesinye sezibonelo ezindala kakhulu zemibhalo yesiHeberu yasendulo, ezinye izazi zicabanga ukuthi laliyisivivinyo somfana wesikole sokuhlola inkumbulo.

SEPTEMBA 22-28, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 1-2

Ragela Phambili Ngokubandula Isizukulwana Esilandelako

w17.01 27-28 ¶3-4

“Lokho Owangizwa Ngikufundisa  . . . Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”

Iqiniso kukuthi inengi lethu siyayithanda imisebenzethu begodu abe asifisi nokuhlukana nayo. Into eqeda amandla khulu kukuthi kusukela ngeekhathi zaka-Adamu iinzukulwana zifika zidlule. (UMtj. 1:4) Yeke koke lokho kuvele kwaletha imiraro kasodiye emaKrestwini wamambala. Umsebenzi wabantu bakaJehova uthuthuka ngeendlela ezihlukahlukeneko. Yeke nemisebenzi nayo ayikazibeki phasi, sifumana imisebenzi emitjha. Lokho kwenza ukuthi kube neendlela ezitjha zokwenza izinto, khulukhulu naziza endabeni yetheknoloji. Yeke abogogo nabobamkhulu bona-ke, kungaba budisi khulu ukukhambisana namatjhuguluko la. (Luk. 5:39) Ngitjho nanyana kungaba njalo, lelo akusilo ibanga elenza abantu abadala batjhiyele abantu abatjha iintambo. Kodwana kungebanga lokuthi abantu abatjha basese namandla nokho. (IzA. 20:29) Nange abantu abakhulu bangalungiselela abantu abatjha ukuthi bathathe eminye imisebenzi, lokho kuzabe kutjho ukuthi banethando.—Funda IRhubo 71:18.

Kungaba budisi khulu ngentanga edala ephathiswe imisebenzi ukuthi itjhiyele intanga etja. Abanye baba nevalo lokuthi bazakulahlekelwa misebenzi ebebayithanda. Abanye bavele bobone ngasuthi abantu abatjha angeze bayenze ngendlela bona ebebayenza ngayo. Kube khona nabathi nakusikhathi sona abanaso. Into ekufuze yenziwe yintanga etja kubekezela, akukafuzi iphele ihliziyo nayingakaphathiswa imisebenzi eminengi.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it “UMtjhumayeli” ¶1

UMtjhumayeli

Ibizo lesiHebheru elithi-Qo·heʹleth (elitjho “Umhlanganisi, Umthintanisi”) lihlathulula kuhle indima ebeyidlalwa yikosi ebeyibusa isitjhaba sakwa-Israyeli. (Mtj 1:1, 12) Bekumthwalo wekosi ukuthi abantu bahlangane ndawonye balotjhe uZimu weqiniso ngokuzimisela nangokuthembeka. (1Kh 8:1-5, 41-43, 66) Yeke ngebangelo, ikosi nakuzakuthiwa ilungile namkha ikhohlakele bekuya ngokuthi iyasinqophisa na isitjhaba ekulotjheni uJehova namkha awa. (2Kh 16:1-4; 18:1-6) Umhlanganisi, obekanguSolomoni, besele enze okunengi khulu ukuhlanganisa abantu ajayelene nabo, ababahlali besikhatjhana, ethempelini. Encwadini le, bekasiza abantu bakaZimu bona bangagijimisi imisebenzi enganazo iinthelo ezihle okuzizinto zephaseli, abakhuthaza bona badzimelele emisebenzini kaZimu ebebazinikele kuye njengesitjhaba. Ibizo elisetjenziswe emaBhayibhelinethu wesiNgisi lithathwe etjhugululweni yesi-Qo·heʹleth ku-Septuagint yesiGirigi, ebizwa ngokuthi, Ek·kle·si·a·stesʹ (UMtjhumayeli), okutjho ukuthi “ilunga lebandla. (ibandla; ukuhlangana).”

SEPTEMBA 29–OKTOBA 5

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 3-4

Qinisa Intambo Emimicu Emithathu

ijwhf-ZU isihloko 10 ¶2-8

Indlela Yokugcina Ezobuchwepheshe Zisendaweni Yazo

● Ukuzisebenzisa ngokuhlakanipha ezobuchwepheshe kungawuzuzisa umshado wakho. Ngokwesibonelo, abanye abayeni namakhosikazi bazisebenzisela ukuxhumana phakathi nosuku.

“Umyalezo nje olula othi ‘Ngiyakuthanda’ noma ‘Ngikukhumbule’ ungasho lukhulu.”—UJonathan.

● Ukuzisebenzisa ngokungahlakaniphi ezobuchwepheshe kungawulimaza umshado. Ngokwesibonelo, abanye abantu balibala imishini yabo yezobuchwepheshe, okunciphisa isikhathi abangasichitha nomuntu abashade naye.

“Ngiyaqiniseka ukuthi ngezinye izikhathi umyeni wami ubengathanda ukukhuluma nami ukube bengingasebenzisi ifoni yami.”—UJulissa.

● Abanye abantu bathi bayakwazi ukuba nengxoxo enengqondo nabashade nabo kuyilapho besebenzisa ifoni yabo ngesikhathi esifanayo. Ngokusho kwesazi sezokuhlalisana kwabantu uSherry Turkle “awukwazi ukwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa.” Ngokucacile, lokho okuthiwa ikhono lokwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa akukuhle. Uthi empeleni, “izinga lethu lokwenza umsebenzi liyehla lapho siwenza kanyekanye nomunye umsebenzi.”

“Ukuba nengxoxo nomyeni wami kuyazuzisa, kodwa hhayi lapho enza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa. Ukwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa kubonisa ukuthi ubezojabula ukuba uqhubeke nefoni yakhe kuphela.”—USarah.

Iphuzu elibalulekile: Indlela osebenzisa ngayo ezobuchwepheshe ingawusiza noma iwulimaze umshado wakho.

w23.05 23-24 ¶12-14

Ragela Phambili Wenza “Ilangabi LakaJah” Livutha

Abatjhadikazi bangabalingisa njani u-Akhwila noPeresila? Cabanga ngezinto ezinengi ekufuze wena nomuntu otjhade naye nizenze. Ningakghona na ukwenza imisebenzi le njengabatjhadikazi kunokobana niyenze ngamunye ngamunye? Ngokwesibonelo u-Akhwila noPeresila bebatjhumayela ndawonye. Inga-kghani niyahlela qobe ukwenza okufanako? U-Akhwila noPeresila bebasebenza ndawonye. Kungenzeka wena notjhade naye anenzi umsebenzi ofanako kodwana ningakghona na ukwenza umsebenzi wekhaya ndawonye? (UMtj. 4:9) Nanisizanako niba njengesiqhema begodu niba namathuba amanengi wokukhuluma. U-Robert no-Linda sele batjhade iminyaka engaphezu kwama-50. Uthi: “Ukukhuluma iqiniso, asinaso isikhathi sokuzithabisa ndawonye. Kodwana nangihlanza izitja bese umkami azisule namkha nangisebenza ngaphandle emasimini yena eze azokusebenza eduze nami kuyangithabisa. Ukwenza izinto ndawonye kusenza sitjhidelane. Ithando lethu liragela phambili likhula.”

Khumbula ukuthi ukuba ndawonye, akutjho ukuthi ngaso soke isikhathi indoda nomfazi bazokutjhidelana. Omunye umfazi we-Brazil uthi: “Namhlanjesi ukuphila kwethu kumajadu khulu, kulula ukucabanga ukuthi siba nesikhathi ndawonye ngombana sihlala ngendlini yinye. Ngifunde ukuthi ukuba ndawonye akukaneli. Ngitlhoga nokumnaka.” Tjheja indlela u-Bruno nomkakhe u-Tays ebebaqinisekisa ngayo ukuthi bayanakana. Uthi: “Nasindawonye siziphumulele, sibekela amafowuni wethu eqadi sithabele ukuba ndawonye.”

Kuthiwani-ke nangabe wena nomlinganakho anikuthabeli ukuba ndawonye? Kungenzeka nithanda izinto ezingafaniko namkha niyasilingana. Khuyini eningayenza? Cabanga ngomlilo ekukhulunywe ngawo ekuthomeni. Umlilo awubi mkhulu nawuthomako. Kufuze unande ufaka iinkuni ezikulu kancanikancani. Ngendlela efanako, kubayini ningathomi ngokuba nesikhathi ndawonye kancanikancani qobe langa? Qinisekani ukuthi nenza into eniyithabelako nobabili ingasi into ezokubanga ukulwa. (Jak. 3:18) Ngokuthoma kancanikancani nizokuthoma ukubona ithando lenu likhula godu.

w23.05 21 ¶3

Ragela Phambili Wenza “Ilangabi LakaJah” Livutha

Bona benze ‘ilangabi lakaJah’ liragele phambili livutha, bobabili indoda nomkayo kufuze basebenzele ukuba nobuhlobo obuqinileko noJehova. Ubuhlobo obuqinileko noJehova buwusiza njani umtjhadwabo? Abatjhadikazi nababuqala njengobuligugu ubuhlobo babo noBababo wezulwini, bahlala bakulungele ukusebenzisa iseluleko sakhe esizobasiza babalekele namkha bahlule imiraro engabangela ithando labo liphole. (Funda uMtjhumayeli 4:12.) Abantu abanobuhlobo obuqinileko noJehova benza koke okusemandlenabo ukulingisa ubuntu bakhe obunjengomusa, ukubekezela, nokulibalela. (Efe. 4:32–5:1) Abatjhadikazi nabatjengisa ubuntobu kuzokuba bulula ukuthi ithando labo likhule. Udade u-Lena, osele atjhade iminyaka engaphezu kwema-25 uthi, “Kulula ukuthanda nokuhlonipha umuntu onobuhlobo obuqinileko noJehova.”

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it “Ithando” ¶39

Ithando

“Kunesikhathi sokuthanda.” UJehova akabathandi labo abangakafanelwa lithando lakhe, okungilabo abakhohlakeleko nabenza izinto ezimbi. UJehova uthanda boke abantu, ngaphandle kobana batjengise ukuthi abamthandi. Kubasikhathi lapho ithando lakaZimu ngabo liphela khona. UJehova uZimu noJesu Krestu bathanda ukulunga begodu bahloya ukungabi namthetho. (IR 45:7; Heb 1:9) Labo abahloya uZimu akusibabantu abafanelwe lithando. Angekhe kwaba nobuhle nange abantu abanjalo basolo bathandwa, labo abangathandi uZimu angeze balamukele ithando lakhe. (IR 139:21, 22; Isa 26:10) Yeke uZimu ubahloya kufanele abantwabo begodu uzobathathela amagadango afaneleko ngesikhathi esifaneleko.—IR 21:8, 9; Mtj 3:1, 8

OKTOBA 6-12, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 5-6

Singatjengisa Njani Ukuthi Sinehlonipho Edephileko NgoZimethu?

w08-ZU 8/15 15-16 ¶17-18

Dumisa UJehova Ngokuziphatha Ngendlela Enesithunzi

Kufanele siqikelele ngokukhethekile ukuthi siziphatha ngendlela enesithunzi lapho sikhulekela uJehova. UmShumayeli 5:1 uthi: “Qapha izinyawo zakho noma nini lapho uya endlini kaNkulunkulu weqiniso.” UMose noJoshuwa bayalwa ukuba bakhumule izimbadada zabo lapho besendaweni engcwele. (Eks. 3:5; Josh. 5:15) Lokhu kwakumelwe bakwenze njengophawu lwenhlonipho ejulile. Abapristi abangama-Israyeli babebophekile ukuba bagqoke izikhindi zangaphansi zelineni “ukuze bamboze ubunqunu babo.” (Eks. 28:42, 43) Lokhu kwakuvimbela ukuba kungenzeki kwembuleke ubunqunu babo lapho bekhonza e-altare. Wonke amalungu omkhaya wompristi kwakufanele anamathele endinganisweni kaNkulunkulu yokuhlonipheka.

Isithunzi ekukhulekeleni kwethu sihilela ukubonisana udumo nenhlonipho. Ukuze sifanelekele udumo nokuhlonishwa, kumelwe siziphathe ngendlela ehloniphekile. Inhlonipho esiyibonisayo kumelwe ingabi ukuzenzisa noma ukubonakala nje kwangaphandle. Kufanele isuke ngaphakathi lapho kungaboni muntu khona kodwa lapho kubona khona uNkulunkulu—enhliziyweni yethu. (1 Sam. 16:7; IzAga 21:2) Inhlonipho kufanele ibe ingxenye yokuphila kwethu futhi ithinte ukuziphatha kwethu, isimo sengqondo nobuhlobo bethu nabanye, ithinte ngisho nendlela thina esizibheka futhi sizizwe ngayo. Ngempela, kufanele sibonise inhlonipho ngazo zonke izikhathi nakuzo zonke izinto esizishoyo nesizenzayo. Endabeni yokuziphatha, yokugqoka nokuzilungisa, silalela amazwi omphostoli uPawulu: “Asinikezi sizathu sokukhubeka nangayiphi indlela, ukuze inkonzo yethu ingatholakali inephutha; kodwa ngazo zonke izindlela sizitusa njengezikhonzi zikaNkulunkulu.” (2 Kor. 6:3, 4) ‘Sihlobisa imfundiso yoMsindisi wethu, uNkulunkulu, ezintweni zonke.’—Thithu 2:10.

w09-ZU 11/15 11 ¶21

Thuthukisa Imithandazo Yakho Ngokutadisha IBhayibheli

UJesu wathandaza ngenhlonipho, enokholo olugcwele. Ngokwesibonelo, ngaphambi kokuba avuse uLazaru, “uJesu waphakamisela amehlo akhe ezulwini wathi: ‘Baba, ngiyakubonga ngoba ungizwile. Yiqiniso, bengazi ukuthi uyangizwa ngaso sonke isikhathi.’” (Joh. 11:41, 42) Ingabe imithandazo yakho ibonisa inhlonipho nokholo olunjalo? Funda ngokucophelela umthandazo kaJesu oyisibonelo obonisa inhlonipho, futhi uyobona ukuthi izici eziphawuleka ngokukhethekile kuwo ziwukungcweliswa kwegama likaJehova, ukuza koMbuso wakhe nokwenziwa kwentando yakhe. (Math. 6:9, 10) Cabanga ngemithandazo yakho. Ingabe ibonisa ukuthi unesithakazelo esijulile eMbusweni kaJehova, ekwenzeni intando yakhe nasekungcwelisweni kwegama lakhe elingcwele? Kufanele ibe njalo.

w17.04 6 ¶12

Yenza Ngokweemfungo Zakho

Nokho, ukubhajadiswa kuligadango lokuthoma. Sisafuna ukuraga nokuphila ngendlela esafunga ngayo, sihlale sithembekile kuZimu. Kungenzeka sizibuze: ‘Itjhebiswano lami noZimu lijame njani solo ngabhajadiswako? Ngisamlotjha ngehliziywami yoke na uJehova? (Kol. 3:23) Ngisathandaza, ngifunde iliZwi lakaZimu, ngiye nesifundweni bengiye nesimini ngendlela engingakghona ngayo na? Kghani senginande nginyefisa emsebenzini kaZimu?’ Umpostoli uPitrosi wakhe wathi nasifuna ukubalekela indaba yokunyefisa le, kufuze singezelele ilwazi ngokukholwa kwethu, sikghodlhelele besithembeke.—Funda 2 Pitrosi 1:5-8.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w20.09 31 ¶3-5

Imibuzo Evela Ebafundini

Umtlolo kaMtjhumayeli 5:8 ukhuluma ngombusi ogandelela abantu abatlhagako begodu ongabanikeli ubulungiswa. Kodwana umbusi lo ekufuze akukhumbule kukuthi kungenzeka kunomunye umuntu osesikhundleni esingaphezu kwesakhe omqalileko. Iqiniso kukuthi vele bakhona abanye abantu abaneenkhundla eziphakemeko kezabanye. Okudanisako kukuthi, boke aborhulumende babantu banokukhohlakala begodu abantu abatlhagako kufuze baphathwe ngokunganabulungiswa bebakubekezelele lokho.

Ngitjho nanyana izinto zingabonakala zizimbi kangangani, kufuze kusiduduze ukwazi ukuthi uJehova ‘uqale ngitjho neenkhulu eziphezulu’ eziborhulumende babantu. Kufuze sithandaze kuZimu begodu siphose imithwalwethu phezu kwakhe. (Rhu. 55:22; Flp. 4:6, 7) Siyazi ukuthi, “Amehlo kaSomnini athalaza ephasini loke ukuqinisa labo abanhliziyo zabo zinamathele kuye.”—2 Kron. 16:9.

Yeke umtlolo kaMtjhumayeli 5:8 usenza sizwisise ukuthi nasikhuluma ngaborhulumende; uzokuhlala akhona onamandla ukudlula omunye urhulumende. Kodwana okuqakatheke khulu ekufuze sihlale sikukhumbula kukuthi, uJehova unamandla amakhulu khulu ukudlula nanyana ngubani begodu unguMbusi oPhakemeko. Sikhuluma nje ubusa neNdodanakhe uJesu Krestu oyiKosi yomBuswakhe. UMninimandla woke uqalile, ubona koke okwenzekako begodu ubusa ngobulungiswa neNdodanakhe nayo ifana naye.

OKTOBA 13-19, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 7-8

‘Iya Endlini Yesililo’

it “Ukulila” ¶9

Ukulila

“Kunesikhathi Sokulila.” UMtjhumayeli 3:1, 4 uthi “kunesikhathi sokulila nesikhathi sokuhleka kunesikhathi sokurhahlawula nesikhathi sokugida.” Lokha nakuhlongakele othileko, ihliziyo yomuntu ohlakaniphileko iya “endlini yesililo” kunokuya lapha kunomnyanya khona. (Mtj 7:2, 4; madanisa nezA 14:13.) Yeke umuntu ohlakaniphileko usebenzisa ithuba alifumanako bona aduduze bekatjengise izwela kunokobana afune ukuyozithabisa. Lokho kumsiza ahlale akhumbula ukuthi naye ngelinye ilanga angahlongakala begodu adzimelelise ihliziywakhe eMbumbinakhe.

w19.06 23 ¶15

Siza Abanye Bakghone Ukuqalana Nokugandeleleka

UWilliam owahlongakalelwa ngumamakwakhe eminyakeni eyadlulako uthi: “Kuyangithabisa ukuzwa abantu bakhuluma ngezinto ezihle abazikhumbulako ngomkami; kuyangiqinisekisa ukuthi bekathandwa begodu ahlonitjhwa. Lokhu kungiduduza khulu bekuyanganelisa ngombana umkami bekaligugu kimi.” UBianca omhlolokazi uthi: “Kuyangiduduza lokha abanye nabathandaza nami bebangifundele umtlolo. Kuyangisiza nabakhuluma ngobabakwami nalokha nabangilalelako nangikhuluma ngaye.”

w17.07 16 ¶16

‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’

Ungawanyazi amandla womthandazo owenza nawunalabo abasesizini namkha lokha nawubathandazela uwedwa. Nanyana kungaba budisi ukutjho koke ofuna ukukutjho nawuthandaza ngebanga lokuzwa ubuhlungu, kodwana kufuze wazi ukuthi nawubathandazela ngokusuka ehliziyweni, abasesizini, ngitjho nanyana ungaphuma iinyembezi, ubibitheke, koke lokho kungaba namandla tle! UDalene uyakhumbula, uthi: “Ngababawa ukuthi bangithandazele. Bathoma bangithandazela, nanyana ekuthomeni bekubudisi ukukhuluma, kodwana ngokukhamba kwesikhathi amaphimbwabo aqina batjho umthandazo othinta ihliziyo. Ukukholwa kwabo okuqinileko, ithando labo, nokukhathazeka kwabo ngami kwangiqinisa.”

w17.07 16 ¶17-19

‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’

Ubude besikhathi sesizi abufani, kuya nangomuntu. Yeke, hlala ubasekela abantwabo ingasi emalangeni ambalwa lokha kusesenabangani neenhlobo kwaphela, kodwana hlala nabo neenyangeni ezizokulandela bekube kulapho izinto zibuyela esigeni. “Umngani uhlala athembekile, iye, ungumfo obelethelwe iinkhathi ezibudisi.” (IzA. 17:17) AmaKrestu kufuze abe mthombo wamambala wenduduzo ebantwini abasesizini, nanyana abantu labo kungabathatha isikhathi eside bona baphole.—Funda 1 Thesalonika 3:7.

Khumbula bona abahlongakalelweko bangaqalana nesizi khulukhulu nababona izinto, bezwa umbhino, babone iinthombe, barhogele umnuko othileko, bezwe itjhada namkha isikhathi esithileko somnyaka sibakhumbuze abathandekako babo. Kanti nezinye izinto ohlongakalelweko nakazenza ayedwa kokuthoma, njengokuya emhlanganweni wesigodi namkha esikhumbuzweni kungaba budisi khulu. Omunye umnakwethu uthi: “Bengilindele ukuthi umnyaka wami wokuthoma ngitjhadile uzokuba budisi khulu, begodu vele waba njalo. Kodwana abanakwethu bahlela bona kuhlanganwe nabafowethu nabodadwethu abambalwa engitjhidelene nabo ukwenzela bona ngingabi ngedwa ngelanga ebengihlanganisa ngalo umnyaka ngitjhadile.”

Kufuze sikhumbule godu ukuthi nanyana abasesizini basitlhoga isikhuthazo, abasitlhogi ngeenkhathi ezikhethekileko kwaphela. UJunia uthi: “Ngokuvamileko kuyasiza abantu baba nawe nangezinye iinkhathi, ingasi ngeenkhathi ezikhethekileko kwaphela.” Uraga uthi: “Ukwenza lokho kuqakatheke khulu begodu ngikho okuletha induduzo.” Iye, khona kuliqiniso ukuthi angeze sabuqeda boke ubuhlungu ngokupheleleko, sisuse umonakalo olethwa kuhlongakala komuntu othandekako, kodwana singabaduduza ngokuthatha amagadango wokubasiza. (1 Jwa. 3:18) UGaby uthi: “Ngiyamthokoza uJehova ngokusebenzisa abadala bebandla abangitlhogomela esikhathini esibudisi ebengiqalene naso. Bangenza ngalizwa ithando lakaJehova.”

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w23.03 31 ¶18

“Boke Bazokwazi Ngalokhu Ukuthi Nibafundi Bami”

Ngezinye iinkhathi singakubona kutlhogeka bona sikhulume nomKrestu osikhubileko. Kokuthoma, sizabe senza kuhle nasizibuza ukuthi, ‘Inga-kghani nginawo woke amaqiniso?’ (IzA. 18:13) ‘Kghani kungenzeka ukuthi ongikhubileko bekangakahlosi?’ (UMtj. 7:20) ‘Inga-kghani khengenza umtjhapho ofanako?’ (UMtj. 7:21, 22) ‘Ngokuya emntwini lo inga-kghani ngizoyenza ibe yimbi khulu indaba kunokobana ngiyilungise?’ (Funda izAga 26:20.) Nasizipha isikhathi sokucabanga ngemibuzo le singaphetha ngokuthi ithando lethu ngabafowethu nangabodadwethu lingasenza singadzimeleli emitjhaphwenabo.

OKTOBA 20-26, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 9-10

Yiba Nombono Ofaneleko Ngeentjhijilo

w13 8/15 14 ¶20-21

‘Ungalwisani NoJehova’

Sola umuntu ofaneleko. Kubayini kufuze senze njalo? Singaba bonobangela beminye yemirarwethu. Nekunjalo, kutlhogeka silivume iqiniswelo. (Gal. 6:7) Ungalingi ukusola uJehova ngemiraro leyo. Kubayini ukwenza njalo kungaba kungacabangeli? Cabangela isibonelwesi: Ikoloyi ingakghona ukukhamba ngebelo elikhulu. Cabanga umtjhayeli asidlula kude khulu isilinganiso esibekwe bona kukhanjwe ngaso nakakhamba endleleni ebhodako, bese uyatjhayisa. Inga-kghani kufuze kusolwe abenzi bekoloyi ngengozi le? Awa! Ngokufanako, uJehova wasibumba sinokuzikhethela. Kodwana wasinikela izeluleko zokobana singazenza njani iinqunto ezihle. Ngalokho kubayini singasola umBumbethu ngemitjhaphwethu?

Kwamambala, akusiyo yoke imiraro emiphumela yeemphoso zethu zomuntu mathupha nezenzo zethu ezingakalungi. Ezinye izenzakalo zenzeka ngombana ziimpumela wokobana “isikhathi nethuba kubehlela boke.” (UmTj. 9:11) Emaswapheleni, singalahlekelwa liqiniso lokobana uSathana uDeveli ngokuyihloko nguye unobangela wobumbi. (1 Jwa. 5:19; IsAm. 12:9) Nguye inaba—ingasi uJehova!—1 Pit. 5:8.

w19.09 5 ¶10

UJehova Uyazithanda Iinceku Zakhe Ezithobekileko

Ukuthobeka kwenza ukuphila kwethu kube lula. Ngezinye iinkhathi, singaqalana nezinto esicabanga ukuthi azinabulungiswa. IKosi uSolomoni yathi: “Ngibone amakhoboka akhwele iinjomani, khibe amakhosana ayabhadula inga makhoboka.” (UMtj. 10:7) Ngezinye iinkhathi labo abanamakghono ababukwa. Kuthi labo abanganawo babukwe khulu. Ngitjho noSolomoni wakulemuka lokho ukuthi kufuze samukele ipilo ngendlela engayo begodu singaphatheki kumbi ngendlela izinto ezenzeka ngayo ekuphileni. (UMtj. 6:9) Nasithobekileko, kuzokuba lula ukwamukela ipilo njengombana injalo, ingasi ngendlela esifuna bona ibe ngayo.

w11 10/15 8 ¶1-2

Ukuzithabisa Kwakho Kuyazuzisa?

KILO loke iBhayibhili, sifumana amezwi atjengisa bona uJehova akafuni siphile kwaphela kodwana ufuna sithabele ukuphila. Ngokwesibonelo, iRhalani 104:14, 15 lithi uJehova wenza ‘ukudla kuvele ehlabathini, newayini elenza iinhliziyo zithabe, namafutha wokuzela athokozisako, nomgadango ozobapha amandla.’ Kwamambala, uJehova ukhulisa iintjalo bona ziveze iinthoro, amafutha, newayini bona kusondle. Kodwana iwayini ‘lenza nehliziyo ithabe.’ Lenza okungaphezu kwalokho okutlhogekako bona siphile, lingezelela ethabweni lethu. (Mtj. 9:7; 10:19) Kwamambala, uJehova ufuna sithabe, iinhliziyo zethu zizale ‘ithabo.’—IZe. 14:16, 17.

Ngalokho, akunabanga lokuzizwa simlandu nekwenzeka ngesikhathi esithileko sihlela ukuba nesikhathi ‘sokuqala iinyoni eziphapha phezulu’ ‘namakhwa wommango’ namtjhana ukuthabela ukwenza okhunye okusiqabulako kunothise nokuphila kwethu. (Mat. 6:26, 28; Rha. 8:3, 4) Ukuphila okunepilo nokuthabisako “sisipho esivela kuZimu.” (Mtj. 3:12, 13) Ukuqala isikhathi sokuzigedla njengengcenye yesiphweso kuzositjhukumisela bona sisisebenzise ngendlela ethabisa uMuphi waso.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it “Ihlebo, Ukurhwayela” ¶4, 8

Ihlebo, Ukurhwayela

Ihlebo ingabangela ukurhwayela, okungaba yingozi kumrhwayeli. Ukuhlakanipha okufumaneka emezwini kaMtjhumayeli 10:12-14 kuyakhanya: “Isidlhadlha sitjhatjalaliswa mlomaso. Amezwi wokuthoma aphuma emlonyenaso abudlhadlha namezwi wokugcina abuhlanya obuletha ihlekelele. Kodwana isidlhadlha siragela phambili sikhuluma.”

Nanyana ngezinye iinkhathi ukuhleba kungenzeka kungabangeli umonakalo (kungabangela namkha kugcine sele kwenze umuntu akhulume amala ngothileko), ukurhwayela kuyalimaza begodu kungabangela ukurhitjhana ngamezwi nokulwa. Akunandaba bona kusuke kuyihloso namkha awa, kubangela ihloyo. Nawurhwayela, uzibeka ebujamweni obumbi noZimu, ngebanga ‘lokubangela ukungazwani hlangana nabafowenu’ okungenye yezinto uZimu azihloyako. (IzA 6:16-19) Ibizo lesiGirigi elithi ‘umrhwayeli’ namkha ‘ummangaleli’ litjho ukuthi di·aʹbo·los. Ibizweli godu lisetjenziswa eBhayibhelini njengesiqu sakaSathana “uDeveli” omleyimala omkhulu ngombana uleya amala ngoZimu. (Jwa 8:44; sAm 12:9, 10; Gen 3:2-5) Lokhu kuveza umthombo wamala nokumangalela.

OKTOBA 27–NOVEMBA 2

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU UMTJHUMAYELI 11-12

Hlala Unepilo Ehle, Uthabele Ukuphila

g-ZU 3/15 13 ¶6-7

Umoya Ohlanzekile Nokukhanya Kwelanga—Ingabe ‘Amakhambi Emvelo Okulwa Namagciwane’?

Ukukhanya kwelanga nakho kuyakwazi ukubulala amagciwane. I-Journal of Hospital Infection ithi “iningi lezilwanyana esingakwazi ukuzibona ngamehlo ezibanga izifo ezitholakala emoyeni, azikwazi ukubekezelela ukukhanya kwelanga.”

Ungakusebenzisa kanjani ngokwenzuzo yakho lokhu kwaziswa? Mhlawumbe ungase ufise ukuphumela phandle lapho ungakwazi khona ukuchitha isikhathi esithile elangeni futhi uthole umoya ohlanzekile. Cishe kuyokuzuzisa kakhulu.

w23.02 21 ¶6-7

Thokoza Ngesipho SakaZimu Sokuphila

Ngitjho nanyana iBhayibheli lingasiyincwadi esitjela ukuthi kufuze siyitlhogomele njani ipilwethu namkha sidleni, liveza umbono kaJehova endabeni le. Ngokwesibonelo, usikhuthaza bona ‘sivimbele izinto ezilimazako’ ezingonakalisa imizimbethu. (UMtj. 11:10) IBhayibheli liyakulahla ukudla khulu namkha ukusela khulu utjwala ngombana izintwezi zingalimaza ipilwethu bezisibulale. (IzA. 23:20) UJehova ulindele bona sizibambe lokha nasiqunta bona sizokudla kangangani nokuthi sizokusela kangangani.—1 Kor. 6:12; 9:25.

Singenza iinqunto ezitjengisa bona siyasithokoza isipho sakaZimu sokuphila asinikele sona ngokusebenzisa ikghono lethu lokucabanga. (Rhu. 119:99, 100; funda izAga 2:11.) Ngokwesibonelo, sikukhetha kuhle lokho esikudlako. Nangabe sinokudla esikuthandako kodwana kuyasigulisa, senza isiqinisekiso bona asikuthinti. Sitjengisa nokuhlakanipha lokha nasilala ngokwaneleko, sibandule imizimbethu, sikwenze umukghwa ukuhlala sihlwengekile besihlwengise nemizethu.

w24.09 2 ¶2-3

“Yibani Babenzi Belizwi”

Njengombana silotjha uJehova, sibabantu abathabileko. Kubayini? Sinamabanga amanengi kodwana eliqakatheke khulu kukuthi sifunda iliZwi lakaZimu qobe begodu senza okusemandlenethu ukusebenzisa esikufundako.—Funda uJakopo 1:22-25.

Zinengi iindlela esizuza ngazo ngokuba “babenzi belizwi.” Ngokwesibonelo, nasenza esikufunda eliZwini lakaZimu sithabisa uJehova. Lokho kusenza sithabe. (UMtj. 12:13) Njengombana sisebenzisa esikufunda eliZwini lakaZimu sithuthukisa ukuphila kwemindenethu besibe nobungani obuhle nabantu esilotjha uJehova nabo. Kungenzeka ngilokho okwenzeka ekuphileni kwakho. Ukungezelela kilokho sibalekela imiraro eminengi eyenzeka kilabo abangalaleli imiyalo kaJehova. Njengombana iKosi uDavida yatjho. Engomenayo, ngemva kokukhuluma ngemithetho, imiyalo nezahlulelo zakaJehova, yaphetha ngokuthi: “Kunomvuzo omkhulu ngokuzilalela.”—Rhu. 19:7-11.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it “Ukuphefumulelwa” ¶10

Ukuphefumulelwa

Ubufakazi butjengisa ukuthi amadoda ebekasetjenziswa nguZimu ukutlola lokho okusemiTlolweni bewangasimitjhini evele itlole kwaphela. Malungana nompostoli uJwanisi iBhayibheli lithi ‘uZimu waphefumulela.’ Wafumana isambulo esalethwa kuye ngengilosi yasiveza “ngeembonakaliso,” begodu uJwanisi ‘wanikela ubufakazi elizwini elivela kuZimu nebufakazini obuvela kuJesu Krestu, iye, ezintweni zoke azibonileko.’ (sAm 1:1, 2) “Ngokuphefumulelwa [“ngomoya”]” uJwanisi ‘waba selangeni leKosi,’ watjelwa ukuthi, “Okubonako, kutlole emsongweni.” (sAm 1:10, 11) UZimu ukubone kukuhle ukuthi avumele abatloli beBhayibheli bakghone ukusebenzisa ikghono labo lokucabanga nokukhetha amabizo ngendlela yokuhlathulula lokho ebebakubona embonweni (Rha 2:2) njengombana asebenzisa ilawulo elifaneleko ukubanqophisa bona nasele baqedile bathule umlayezo onembileko nokhambelana nomqopho kaJehova. (IzA 30:5, 6) Lokho abatloli ebebakulinga, kutlolwe kuMtjhumayeli 12:9, 10, ukucabangisisa, ukurhubhulula, ukufunisisa nokuhlela kuhle ukwenzela bona koke kwethuleke kuhle “amezwi athabisako nokuthi atlole amezwi anembileko aliqiniso.”—Madanisa noLuk 1:1-4.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana