Umbila Jeova Nomutima Auho
“Mona wange, noñgonoka Huku ya tate yove no kumuumbila nomutima auho.”—1 CRÔNICAS 28:9.
OVOLA OMAKUMBULULO OMAPULO AA:
․․․․․
Omutima wotyilekeso oityi?
․․․․․
Oityi tupondola okulinga opo tutale etyi tyikahi momutima wetu?
․․․․․
Oñgeni matuumbila Jeova nomutima auho?
1, 2. (a) Onthele patyi molutu luetu ipopiwa vali unene Mondaka ya Huku ngotyilekeso? (b) Omokonda yatyi tyakolela tunoñgonoke etyi tyihangununa omutima?
ONDAKA YA HUKU apeho ipopia ononthele mbolutu ngotyilekeso. Job, ohongoi yombunga wapopile okuti: “Pomaoko ange petupu natyike tyoungangala.” Ohamba Salomau wapopile okuti: “Ondaka ongwa ininisa omankhipa.” Jeova wapamekele Ezekiele okuti: “Ombamba yove neitenesa vali tyipona emanya.” Iya vamwe vapopilile apostolu Paulu okuti: “Ukahi nokutuetela ovipuka vimwe viheiwe nomakutwi etu.”—Jó 16:17; Provérbios 15:30; Ezequiel 3:9; Atos 17:20.
2 Mahi, kuna onthele imwe yolutu luetu ipopiwa vali unene Mombimbiliya ngotyilekeso. Yapopiwa melikuambelo liomukuatyili Ana, wati: “Omutima wange uhambukilwa Jeova.” (1 Samuel 2:1) Tyotyili, ovahoneki Vombimbiliya vapopia omutima ovikando ovinyingi, hanunene ngotyilekeso. Tyakolela unene tunoñgonoke oityi omutima mokonda Ombimbiliya ipopia okuti tuesukisa okuuyunga nawa.—Tanga Provérbios 4:23.
OMUTIMA WOTYILEKESO OITYI?
3. Oñgeni matutyivili okunoñgonoka oityi “omutima” uhangununa Mombimbiliya? Popia ongeleka.
3 Namphila Ondaka ya Huku kaipopi etyi tyihangununa “omutima,” itukuatesako okunoñgonoka oityi ondaka oyo ihangununa. Ñgeni? Nkhele soka kemanya limwe liaunda nawa lialingwa noumanya oututu wapakua kumwe. Opo tutyimone okuti emanya olio lialiangwa noukuavo oututu, tuesukisa okufuena popepi, atulitale nawa. Tupu, tuesukisa okutala nawa onomphangu ononyingi omu Ombimbiliya ipopia ondaka “omutima” opo tutyivile okunoñgonoka oityi ihangununa. Moluotyo, omutima oityi?
4. (a) Mombimbiliya “omutima” ulekesa tyi? (b) Onondaka mba Jesus mu Mateus 22:37 mbuhangununa tyi?
4 Ovahoneki Vombimbiliya vapopia ondaka “omutima” pala okulekesa etyi omunthu atuwa. Yakutikinya, omahando etu, nomalusoke, novituwa, nounongo. (Tanga Deuteronômio 15:7; Provérbios 16:9; Atos 2:26.) Ngetyi tyipopia omukanda umwe, ondaka oyo ilekesa “etyi omunthu ekahi mokati.” Mahi, ovikando vimwe “omutima” kaulekesa ovipuka ovio aviho. Jesus wati: “Una okukala nohole na Jeova Huku yove nomutima wove auho, nomuenyo wove auho no nondunge mbove ambuho.” (Mateus 22:37) Mo testu ei, “omutima” ulekesa omahando omunthu, nomalusoke. Jesus wapopia okuayapula omutima, nomuenyo, no nondunge, mokonda ankho uhanda okulekesa okuti tuesukisa okulekesa ohole yetu ku Huku netyi tuna momutima, nomonkhalelo tutyinda omuenyo wetu, netyi tusoka. (João 17:3; Efésios 6:6) Mahi tyina “omutima” upopiwa vala awike, ulekesa etyi omunthu atuwa.
OITYI TUESUKISILA OKUYUNGA NAWA OMUTIMA WETU
5. Oityi tuhandela okulinga ononkhono mbokuumbila Jeova nomutima auho?
5 Konthele yomutima, Ohamba David wahinangelesa Salomau okuti: “Mona wange, noñgonoka Huku ya tate yove no kumuumbila nomutima auho nomuenyo omuwa. Mokonda Jeova utala momitima aviho nokunoñgonoka kese eyembelo liomalusoke.” (1 Crônicas 28:9) Jeova utala omitima aviho, okukutikinyamo vietu. (Provérbios 17:3; 21:2) Oupanga wetu nae, netyi matyikapita nonthue komutwe, tyitei kuetyi avasa momitima vietu. Ngotyo, tuhanda okulandula elondolo lia David mokulinga ononkhono mbokuumbila Jeova “nomutima auho.”
6. Oityi tuesukisa okuimbuka konthele yetokolo lietu liokuumbila Jeova?
6 Ovilinga onthue vanthu va Jeova tulinga nombili, vilekesa ehando enene tuna liokuumbila Huku nomutima auho. Tupu tuimbuka okuti omahongaiyo ouye wovivi wa Satanasi, nolutu luetu luayemba konkhali, vipondola okusoyesa etokolo lietu liokuumbila Huku nomutima auho. (Jeremias 17:9; Efésios 2:2) Ngotyo opo tuhasoye, tuesukisa okutala nawa apeho omutima wetu. Oñgeni matutyilingi?
7. Oityi matyilekesa oñgeni omutima wetu ukahi?
7 Kutupu omunthu upondola okutala oñgeni tukahi mokati, ngetyi tuhapondola okutala mokati komuti. Mahi, ngetyi Jesus apopia Melongomona lio Komphunda, ovinyango vilekesa etyi omuti ukahi, tupu ovipuka tulinga vilekesa oñgeni omutima wetu ukahi. (Mateus 7:17-20) Tutalei tyike povipuka ovio.
ONKHALELO IMWE YOKUTALA NAWA OMUTIMA WETU
8. Ngetyi Jesus apopia mu Mateus 6:33, oñgeni tulekesa etyi tyikahi momutima wetu?
8 Melongomona lio Komphunda, Jesus tupu wapopila ovateheleli vae oityi vesukisa okulinga opo valekese okuti vahanda okuumbila Jeova nomutima auho. Wati: “Tualeiko okuovola tete ouhamba wa Huku nouviuki Wae, iya ovipuka ovikuavo aviho mamuviyawiswa.” (Mateus 6:33) Ngotyo, etyi tupaka tete momuenyo wetu, otyo matyilekesa omahando etu, nomalusoke, netyi tukahi nokupanga momutima wetu. Okutala nawa etyi tupaka tete momuenyo wetu, onkhalelo imwe yokutala inkha tukahi nokuumbila Huku nomutima auho.
9. Jesus wakongele ovalume vamwe opo valinge tyi, mahi etyi vapopia tyalekesa tyi?
9 Konyima yetyi Jesus alondola ovalanduli vae okuti “tualeiko okuovola tete ouhamba,” paendele otyipuka tyimwe tyalekesa oñgeni evi omunthu apaka tete momuenyo, vilekesa etyi tyikahi omutima wae. Luka utupopila okuti Jesus ankho watokola okuenda ko Jelusalei namphila etyii okuti makamoneswa ononkhumbi. Etyi oe nono apostolu mbae ankho vekahi mondyila, Jesus wavasa ovalume vamwe evekongo opo vakale ovalanduli vae. Ovalume ovo ankho vahanda okutavela, mahi tete ankho vahanda ovipuka ovikuavo. Umwe wati: “Yeka tete ndyikaihile tate.” Omukuavo ati: “Mandyikulandula, Tatekulu, mahi, tete ndyeke ndyikalekele ombunga yange.” (Lucas 9:51, 57-61) Tyotyili, etokolo lia Jesus liokulinga ehando lia Huku, ankho lielikalela unene no liovalume ovo vahapamene mopamphepo! Mokonda vapaka komutwe omahando avo, tyalekesa okuti ankho kavahande okuumbila Huku nomutima auho.
10. (a) Oityi tualinga etyi Jesus etukonga opo tukale ovalanduli vae? (b) Ongeleka patyi Jesus aava?
10 Tyelikalela novalume ovo, onthue tuetavela okukongwa na Jesus opo tukale ovalanduli vae, iya pahe tuumbila Jeova kese nthiki. Ngotyo, tulekesa oñgeni tulitehelela momutima konthele ya Jeova. Mahi, namphila tuundapa nombili mewaneno, tuesukisa okutala nawa otyipuka tyimwe tyipondola okunyona omutima wetu. Otyipuka patyi? Tulilongesa ekumbululo kuetyi Jesus apopila ovalume ovo akonga. Wati: “Nawike upaka omaoko ae kosaluwa iya atale konyima wafuapo nawa pala ouhamba wa Huku.” (Lucas 9:62) Ongeleka oyo itulongesa tyi?
OKUTI ‘TUKAKATELA MOTYIWA’?
11. Mongeleka ya Jesus, oityi tyaenda nomuundapi, iya omokonda yatyi?
11 Opo tunoñgonoke etyi Jesus apopia mongeleka oyo, tutyihangununei vali nawa. Soka ñgeno omunthu ukahi nokulimisa. Mahi, tyina alimisa, utualako okusoka keumbo kuna ombunga yae, nomapanga, nokulia, noviimbo, nehambu, nokahi. Uhanda unene ovipuka ovio. Etyi alimapo katutu, ehando liae novipuka ovio liliyawisa vali unene, atale “kovipuka viesala konyima.” Namphila nkhele ena yokulima epia aliho, watalukua, iya ovilinga viae kamaviende nawa. Moluotyo, omuhona wae unumana mokonda omuundapi wae ketyivilile okukoleleya.
12. Oñgeni etyi tyalinga ovaundapi mongeleya ya Jesus tyelifwa netyi tyilinga Ovakristau vamwe hono?
12 Pahe tutalei etyi tyelifwa notyo hono. Omuundapi ulekesa kese Omukristau umoneka ngoti ukahi nawa, mahi oupanga wae na Jeova ukahi motyiponga. Tusokei ñgeno omukuatate uundapa nombili movilinga viokuivisa. Mahi, namphila aya komaliongiyo nokuundapa movilinga viokuivisa, oe utualako okusoka kovipuka vimwe viomouye ehole. Momutima wae uvihanda unene. Konyima yokuumbila Huku omanima omanyingi, ehando liae novipuka viouye liliyawisa unene iya akondoka “kovipuka viesala konyima.” Namphila ovilinga viokuivisa nkhele ovinyingi, oe watalukua ahatualako okuumbila Jeova ngetyi ankho alinga kohale. (Filipenses 2:16) Jeova, “Muene wovilinga,” unumana na kese umwe povaundapi vae uyekapo okukoleleya.—Lucas 10:2.
13. Okuumbila Jeova nomutima auho tyakutikinya tyi?
13 Etyi tulilongesilako tyayandyuluka nawa. Okuumbila Jeova nomutima auho tyihanda vali tyipona okuenda vala apeho komaliongiyo no movilinga viokuivisa. (2 Crônicas 25:1, 2, 27) Inkha Omukristau momutima utualako okuhanda “ovipuka viesala konyima”—ovipuka vimwe viouye—upondola okunyona oupanga wae na Huku. (Lucas 17:32) Matukala vala “tyafuapo nawa pala ouhamba wa Huku,” inkha ‘tuyala ovipuka ovivi, nokukakatela motyiwa.’ (Romanos 12:9; Lucas 9:62) Namphila ovipuka vimwe mouye wa Satanasi vimoneka ngoti oviwa, tuna okuliyunga opo tuhayeke natyike tyitutyilike okuumbila Huku nomutima auho.—2 Coríntios 11:14; tanga Filipenses 3:13, 14.
KALA TYALUNGUKA!
14, 15. (a) Oñgeni Satanasi aovola okutepulula ombili yetu movilinga via Jeova? (b) Popia ongeleka yoñgeni Satanasi aovola okutuyondya.
14 Ohole tuna na Jeova yetulunda okulipakula kwe. Tunde opo, ovanyingi puonthue mokueenda kuomanima tualekesa okuti tuatokola okutualako okuumbila Jeova nomutima auho. Mahi, Satanasi nkhele wovola okutuhongiliya. Etyi ahanda omutima wetu. (Efésios 6:12) Tyotyili, utyii okuti kamatuyekepo vala liwa-liwa okufenda Jeova. Moluotyo, wovola okutuyondya “novipuka viouye” opo katutu-katutu tutepulule ombili yetu movilinga via Huku. (Tanga Marcos 4:18, 19.) Omokonda yatyi Satanasi etyivilila okuyondya neliva olio?
15 Tala ongeleka itukuatesako okukumbulula epulo olio. Soka ñgeno ukahi nokutangela omukanda kokandiyelo katema nawa, mahi, akahimbika okunyima katutu-katutu. Ove liwa-liwa utyimona mokonda mondyuo muahimbika okunthikovela. Upakamo vali omulela, iya akahimbika okutema vali nawa. Motyinthiki otyikuavo, oya okutangela vali kokandiyelo oko. Mahi, ove kutyii okuti pena umwe wekepolamo, apingiyamo okakuavo kahateme nawa. Upondola okuhetyimono. Mahi, onthiki onkhuavo umwe apakemo okakuavo katema vala katutu, tupu tyafuile kumetyimono. Omokonda yatyi? Omokonda otyimimi tyatepuluka katutu-katutu, otyo wehetyiete. Tyelifwa notyo, ouye wa Satanasi upondola okutepulula katutu-katutu ombili yetu movilinga via Jeova. Inkha Omukristau kalunguka, kametyimono okuti ukahi nokupiluluka, iya Satanasi emuvili.—Mateus 24:42; 1 Pedro 5:8.
TUESUKISA OKULIKUAMBELA
16. Oñgeni matuliamena komaliva a Satanasi?
16 Oñgeni matuliamena komaliva a Satanasi, nokutualako okuumbila Jeova nomutima auho? (2 Coríntios 2:11) Tuesukisa okulikuambela. Paulu waavele ondundo Ovakuatate vae opo “vatualeko tyapama aveliyakulila komaliva Eliapu.” Iya evelondola okuti: “Nonkhalelo aiho yomalikuambelo nokuita unene . . . , likuambelei omuvo auho.” —Efésios 6:11, 18; 1 Pedro 4:7.
17. Oityi tulilongesila komalikuambelo a Jesus?
17 Opo tutualeko nekolelo, tuesukisa okuhetekela Jesus, nehando liae liokuumbila Jeova nomutima auho. Tala etyi Luka ahoneka konthele yonkhalelo Jesus elikuambela motyinthiki tyahulililako tyomuenyo wae, wati: “Nokuaihamenwa unene, atualako okulikuambela vali unene.” (Lucas 22:44) Jesus apeho ankho ulikuambela unene, mahi, monthiki oyo mokonda ankho ukahi motyitateka otyinene, welikuambela “vali unene,” iya elikuambelo liae alikumbululwa. Ongeleka ya Jesus ilekesa okuti omalikuambelo amwe apondola okulingwa vali nononkhono tyipona omakuavo. Moluotyo, tyina tukahi movitateka ovinene ine tuhongiliyua na Satanasi, tuesukisa “okulikuambela vali unene” okuita eameno lia Jeova.
18. (a) Oityi tuesukisa okulipula konthele yomalikuambelo? Omokonda yatyi? (b) Ovipuka patyi vimwe vikalesa nawa omutima wetu, iya omononkhalelo patyi? (Tala okakasa pefo 22.)
18 Oñgeni omalikuambelo oo maetukalesa? Paulu wati: “Muaviho, itei unene ku Huku nomalikuambelo kumwe nolupandu. Iya ombembwa ya Huku, ipona onondunge nomalusoke aeho, maiyungu omitima vienyi.” (Filipenses 4:6, 7) Tyotyili inkha tuhanda okuumbila Jeova nomutima auho, tuna okulikuambela apeho, nombili. (Lucas 6:12) Moluotyo lipula okuti: ‘Oñgeni ndyilinga omalikuambelo ange? Ovikando viñgapi ndyilikuambela? (Mateus 7:7; Romanos 12:12) Omakumbululo ove maalekesa inkha una umwe ehando enene liokuumbila Huku.
19. Oityi molingi opo utualeko okuumbila Jeova nomutima auho?
19 Ngetyi tuelilongesa, ovipuka tupaka tete momuenyo wetu, vilekesa etyi tyikahi omutima wetu. Tuhanda okuliyunga nawa opo ovipuka viesala konyima, nomaliva a Satanasi, vihasoyese etokolo lietu liokuumbila Jeova nomutima auho. (Tanga Lucas 21:19, 34-36.) Nga David, tutualeiko okuita ku Jeova okuti: “Waneka omutima wange.”—Salmo 86:11.
[Okakasa pefo 22]
OVIPUKA VITATU VIKALESA NAWA OMUTIMA WETU
Ngetyi tupondola okulinga ovipuka vimwe opo omutima wetu ukale nawa, tupu tupondola okulinga ovipuka vimwe mavitukuatesako okukongokesa omutima wetu wotyilekeso. Tutalei ovipuka vitatu viakolela:
1 Okulia: Omutima wetu wesukisa okulia kutuuka nokuakongoka nawa. Tupu, tuesukisa okutala nawa opo tulie okulia kuopaspilitu kutuuka nokukahi nawa, mokulinga apeho elilongeso lioulike, nokusokolola kuetyi tuelilongesa, nokuenda komaliongiyo.—Salmo 1:1, 2; Provérbios 15:28; Hebreus 10:24, 25.
2 Okuhateka ine okuenda-enda: Opo omutima wetu ukongoke, wesukisa okuveta unene. Tupu, okuundapa nombili movilinga viokuivisa, pamwe tyesukisa okuyawisa vali kovilinga vietu, opo omutima wetu wotyilekeso ukongoke.—Lucas 13:24; Filipenses 3:12.
3 Apa tukala: Ouye uno uhaumbila Huku omu tuesukisa okukala nokuundapa, upondola okuetela omutima wetu ovitateka ovinyingi. Mahi, tupondola okutepulula ovitateka ovio mokukala apeho novakuatate vetu vena esuko enene nonthue, tupu vaumbila Huku nomutima auho.—Salmo 119:63; Provérbios 13:20.