Kuatesako Vana Vatunda Motyunda Tya Huku
“Hambukwei na ame mokonda ongi yange yavombele neivasa.”—LUCAS 15:6.
1. Oñgeni Jesus alekesile okuti omunthita wokuna oluembia?
JESUS KRISTU, Omona wongunga wa Jeova, wihanua okuti “omunthita omunene wonongi.” (Hebreus 13:20) Ovihonekwa viapopia konthele yokuya kua Jesus. Vialekesa okuti oe vala Omunthita ankho uhanda okuovola “onongi mbavomba” mbo Isilayeli. (Mateus 2:1-6; 15:24) Ngetyi omunthita apondola okuava omuenyo wae pala okuamena onongi mbae, Jesus wankhia ngotyilikutila tyeyovo pala ovanthu vana vekahi ngo nongi, vetavela otyilikutila tyae.—João 10:11, 15; 1 João 2:1, 2.
2. Oityi tyipondola okulingisa Ovakristau vamue okuyekapo ovilinga?
2 Vamue ankho vapanda otyilikutila tya Jesus, no kuelipakulile ku Huku, hono kaveliongiya vali newaneno lio Vakristau. Ovitateka konthele yekongoko, nokusoya, ine ovipuka ovikuavo, tyafuile viatepulula ombili yavo iya avayekepo okuivisa. Mahi, ehambu netuliyo David apopia mu Salmu 23, vapondola vala okulivasa motyunda tya Huku. Oe waimba okuti: “Jeova omunthita wange. Natyike matyinkhambela.” (Salmo 23:1) Vana vekahi motyunda tya Huku, vena atyiho vesukisa pala okupameka oupanga wavo na Huku. Mahi, vana vatunda mohambo vetupu ehambu olio. Olie upondola okuvekuatesako? Oñgeni vapondola okupewa ombatelo? Oityi tyipondola okulingwa pala okuvekuatesako okukondoka motyunda?
Olie Upondola Okuava Ombatelo?
3. Oñgeni Jesus alekesa okuti tyesukisa okukondola motyunda tya Huku onongi mbavomba?
3 Tyesukisa okulinga ononkhono ononene pala okukondola motyunda tya Huku onongi mbavomba. (Salmo 100:3) Jesus waava ongeleka konthele oyo etyi ati: “Inkha omulume umue una onongi 100, iya imue aivombo, kamasipo onongi 99 konomphunda akaovola ina yavomba? Iya inkha eivasa, tyotyili ndyimutolela okuti, oe mahambukwa vali no ongi oyo, tyipona ononkhuavo mbasalelepo. Tupu, hatyiwako pala Tate yange keulu, pavombe umue ponongi mbae.” (Mateus 18:12-14) Olie upondola okuvatela ovanthu vana velifwa nonongi vatunda motyunda tya Huku?
4, 5. Oñgeni ovakulu vewaneno vena okutala otyunda tya Huku?
4 Inkha ovakulu vewaneno vahanda okukuatesako ongi yavomba, ovo vena okuhinangela okuti otyunda tya Huku, ewaneno liovanthu velipakula ku Jeova, ‘otyunda tya Huku,’ tyakolela. (Salmo 79:13) Onongi ombo ononthyolwa mbesukisa okutekulua nawa, otyo tyilekesa okuti ovanthita vokuna ohole vena okusuka navo. Tyina ovakulu vewaneno vakatalelapo noluembia onongi, tyivekuatesako unene. Epameko ovanthita ovo veveavela noluembia, livekuatesako okupameka ekolelo liavo, nokuyawisa ehando liavo liokukondoka motyunda.—1 Coríntios 8:1.
5 Ovanthita votyunda tya Huku, vena otyilinga tyokuovola onongi mbavomba, nokuvekuatesako. Apostolu Paulu ankho wahinangelesa ovakulu Ovakristau vewaneno voko Efesu okuti ankho vena otyilinga tyokulisa onongi. Oe wati: “Litalei nawa onue muene notyunda atyiho, otyo ospilitu sandu yemuholovonena opo mukale ovanthita vewaneno lia Huku, oe alanda nohonde Yomona wae muene.” (Atos 20:28) Tupu, Apostolu Petulu waavelele elondolo eli kovakulu ovanakwa: “Lisei otyunda tya Huku muatumwa okuyunga, nehando liokulinga otyilinga otyo tyahakuluminyua, tupu hamokonda yokuhanda okufuninamo, mahi onomutima wombili, amuhalingi ngatyina mutumina epingo notyunda tya Huku, anthi kalei ongeleka yavo.”—1 Pedro 5:1-3.
6. Omokonda yatyi onongi mba Huku hono mbesukisila vali unene okunthitwa nawa?
6 Ovanthita Ovakristau vesukisa okuhetekela ongeleka “yomunthita omuwa,” Jesus. (João 10:11) Jesus ankho una esuko enene nonongi mba Huku, iya walekesa esuko olio etyi atolela Simau Petulu opo “alise onondyona Mbae.” (Tanga João 21:15-17.) Haunene hono onongi ombo mbesukisa okunthitwa nawa, mokonda Eliapu likahi nokuyawisa ononkhono mbalio pala okuyapula vana velipakula ku Huku. Satanasi uundapesa oukuankhali wetu, novitalukiso viouye opo ahindile onongi mba Jeova okulinga ovivi. (1 João 2:15-17; 5:19) Iya vana vokuayekapo okuivisa, kavemupuiya vali okuvehongiliya. Moluotyo, vesukisa ombatelo opo vetyivile okutavela elondolo ‘liokuendela mospilitu.’ (Gálatas 5:16-21, 25) Opo vetyivile okukuatesako onongi ombo, vesukisa okuita ehongolelo ku Huku, nospilitu sandu yae, opo vaundapese Ondaka yae nounongo.—Provérbios 3:5, 6; Lucas 11:13; Hebreus 4:12.
7. Tyakolela unene ovakulu vewaneno valise nawa onongi vatumwa okuyunga mokonda yatyi?
7 Omunthita kononthiki mbo Isilayeli ankho uundapesa omphangoti pala okuhongolela ovipako viae. Tyina onongi ankho mbunyingila ine mbulupuka mohambo, ankho mbukuata mombuelo yomphangoti yomunthita, ngotyo ankho utyivila okumbuvalula. (Levítico 27:32; Miquéias 2:12; 7:14) Omunthita Omukristau tupu wesukisa okukoneka nawa otyunda tya Huku, nokunoñgonoka oñgeni kese ongi ikahi. (Eleka na Provérbios 27:23) Ngotyo, okutalelapo ovakuatate, otyipuka tyimue tyakolela tyina okutalwa nawa novakulu aveho vewaneno. Otyo tyakutikinya okulipongiya nawa pala okukuatesako onongi mbavomba. Jeova wapopile okuti oe muene makaovola onongi mbae nokumbuyunga nawa. (Ezequiel 34:11) Moluotyo, Huku uhambukwa unene tyina ovakulu vewaneno valinga ononkhono pala okukuatesako onongi mbavomba opo mbukondoke motyunda tyae.
8. Omononkhalelo patyi ovakulu vewaneno vapondola okukuatesako onongi?
8 Tyina omunthita wohambo ya Huku atalelapo omukuatate umue uvela, tyimuetela ehambu nokumupameka. Tupu, na tyina ovakulu vewaneno vakatalelapo ongi imue yavela mopamphepo, tyipondola okumupameka unene. Ovakulu vewaneno vapondola okutanga onotestu, nokupitulula nae onthele imue yelilongeswa, ine ononthele mbavilapo mbapopiwa meliongiyo, nokulikuambela kumue nae, novipuka ovikuavo vali. Ovo vapondola okumupopila okuti ovakuatate mavahambukwa inkha oe akondoka okuenda komaliongiyo ewaneno. (2 Coríntios 1:3-7; Tiago 5:13-15) Okumutalelapo, nokupopia nae kotelefone, ine okumuhonekela okamukanda, tyipondola okumuvatela unene! Okukuatesako una watunda mohambo, tupu tyiyawisa ehambu liomunthita Omukristau wokuna okankhenda.
Atuho Tupondola Okulinga Ononkhono Pala Okuava Ombatelo
9, 10. Oityi ove upopila okuti okuvatela onongi mbatunda mewaneno hatyilinga ko vala tyovakulu vewaneno?
9 Mokonda tukahi mononthiki mbokuepuiya, iya ovanthu vaundapa unene, pamue katutyimono okuti omukuatate umue ukahi nokuyekapo okuya mewaneno. (Hebreus 2:1) Mahi, ku Jeova onongi mbae mbakolela unene. Kese imue ina esilivilo, ngetyi kese nthele yolutu luomunthu ina esilivilo. Moluotyo, atuho tuesukisa okukala nesuko novakuatate vetu, nokulitekula nawa pokati. (1 Coríntios 12:25) Okuti ove una otyituwa otyo?
10 Ovakulu vewaneno lio Vakristau, ovo vekahi komutue movilinga viokuovola nokuvatela onongi mbatunda mewaneno. Mahi, otyilinga otyo ha tyovakulu ovo vala. Ovakuavo navo vapondola okuundapa kumue novakulu ovo. Tupondola okupameka, nokukuatesako ovakuatate vetu, no nomphange vesukisa okuvatelwa opo vakondoke motyunda. Oñgeni matuave ombatelo oyo?
11, 12. Otyilinga patyi upondola okupewa?
11 Pamue, ovakulu vewaneno vatuma ovaivisi Vouhamba vafuapo, opo valilongese Ombimbiliya na vana ankho vayekapo okuivisa, mahi pahe vahanda okukondoka. Ononkhono ombo, mbulingwa pala okuvekuatesako okukala vali “nohole ina ankho vena ponthyimbi.” (Revelação 2:1, 4) Ovakuatate ovo, vapondola okupameka ekolelo liavo, mokupitulula navo ovipuka vielilongeswa mewaneno puetyi ankho vayapukamo.
12 Inkha ovakulu vewaneno vekutuma okulilongesa Ombimbiliya nomukuatate umue wayekapo okuivisa, likuambela ku Jeova ekuavele ehongolelo, nombatelo. “Ovilinga viove viavela ku Jeova, opo afuisepo etyi waonganeka okulinga.” (Provérbios 16:3) Soka nawa onotestu mbo Mbimbiliya, no kononthele mbupondola okupameka ekolelo, moundapesa tyina ulilongesa na vana vesukisa okuvatelwa mopamphepo. Soka nawa kongeleka ongwa yo apostolu Paulu. (Tanga Romanos 1:11, 12.) Paulu ankho uhanda okutala Ovakristau ko Roma opo evepameke mopaspilitu. Tupu, Paulu ankho ukahi nokusoka konthele yokulipameka pokati. Okuti nonthue tusoka nga Paulu tyina tuovola okukuatesako onongi mbatunda motyunda tya Huku?
13. Oityi ove upondola okupopia nomunthu wokuayekapo ovilinga?
13 Mokueenda kuelilongeso, ove upondola okupula okuti: “Oñgeni ove welilongesa otyili?” Vekuatesako okuhinangela ehambu ankho vena puetyi vaumbila Jeova. Veavela ondundo opo vapopie onongeleka onongwa ankho vakala nambo momaliongiyo, movilinga viokuivisa, no movionge viononthiki ononthatu. Popia konthele yehambu hamue muakala nalio kumue movilinga via Jeova. Popia konthele yehambu liove liokulinga oupanga na Jeova. (Tiago 4:8) Lekesa okuti upandula onkhalelo Huku ekahi nokututekula onthue vanthu vae. Haunene tyina etuavela epameko, nekevelelo tyina tumona ononkhumbi.—Romanos 15:4; 2 Coríntios 1:3, 4.
14, 15. Ononkhano patyi onongwa vokuayekapo okuivisa ankho vena, vesukisa okuvehinangelesa?
14 Otyiwa okukuatesako omunthu wayekapo ovilinga opo ahinangele ononkhano mbumue onongwa ankho ena etyi ankho aundapa kumue newaneno. Mongeleka, ankho una ononkhano onongwa mbokuyawisa enoñgonoko konthele Yondaka ya Huku, nehando liae. (Provérbios 4:18) Etyi ankho aenda mospilitu, tyotyili ankho katyimupuiya okuanya omahongaiyo okulinga onkhali. (Gálatas 5:22-26) Iya okukala nomutima wasukuka, ankho tyemuvatela okulihikiya ku Jeova melikuambelo, nokukala ‘nombembwa ya Huku, ipona onondunge nomalusoke aeho, ipamesa omitima vietu no malusoke etu.’ (Filipenses 4:6, 7) Tualako okukala no nondonga ombo momutima, lekesa esuko liotyotyili. Mononkhalelo ambuho, pameka noluembia omukuatate ine omphange opo akondoke motyunda.—Tanga Filipenses 2:4.
15 Soka ñgeno umukulu weuaneno ukatalelapo onongi pomaumbo ambo. Upondola okuavela ondundo ovalinepi vayekapo okuivisa, okusoka komuvo wotete velilongesa otyili konthele Yondaka ya Huku. Otyili, ankho otyipuka tyimue otyiwa, tyakolela, tyihambukiswa, nokuyovola! (João 8:32) Tyotyili, vapandula unene tyina ankho velilongesa konthele ya Jeova, nohole yae, nehando liae ewa! (Tyieleka na Lucas 24:32.) Vehinangelesa okuti Ovakristau vokuelipakula, vena oupanga omuwa na Jeova, nelao liokulikuambela kwe. Nomutima auho avela ondundo vana vayekapo okuivisa, opo vetavela vali “onondaka onongwa mba Huku wehambu,” Jeova.—1 Timóteo 1:11.
Tualako Okukala Nohole Navo
16. Popia ongeleka ilekesa okuti okulinga ononkhono mbokuvatela vana vayekapo okuivisa, tyava ovinyango oviwa.
16 Okuti onondonga ombo mbukuatesako umue? Yoo. Tala omukuendye umue wahimbika okuivisa Ouhamba etyi ankho ena omanima 12. Etyi atuukisa omanima 15, ayekepo okuivisa. Konyima akondoka, aundapa movilinga viomuwo auho omanima alamba po 30. Oe wakondoka mewaneno, mokonda yombatelo apewa novakulu vewaneno lio Vakristau. Omukuendye oo apandula unene ombatelo oyo apelue!
17, 18. Ovituwa patyi mavikuvatela okukuatesako omunthu watunda motyunda tya Huku?
17 Ohole, ilunda Ovakristau okukuatesako vana vayekapo okuivisa, okukondoka mewaneno. Jesus wapopila ovalanduli vae okuti: “Ame ndyimupa otyitumino otyipe, tyokuti kalei nohole pokati kenyi, ngetyi ame ndyimuhole, nonwe kalei nohole kese umue namukuavo. Ovanthu aveho mavaimbuka okuti muvalongwa vange inkha mukala nohole pokati kenyi.” (João 13:34, 35) Tyotyili, ohole enyingilikilo lio Vakristau votyotyili. Okuti katupondola okukala nohole ngoyo no Vakristau vambatisalwa, avayekepo okuivisa? Tyotyili, tupondola! Mahi, okukuatesako vana vayekapo okuivisa, tyesukisa okukala novituwa oviwa vio Vakristau.
18 Inkha uhanda okukuatesako omunthu watunda motyunda tya Huku, ovituwa patyi wesukisa okulekesa? Kohole yove una, wesukisa okuyawisako okankhenda, nepoleyo, nouwa-tima, noumphua-lundo. Tupu, wesukisa okukala omueveli. Paulu wahoneka okuti: “Livalekei okankhenda, ouwa-tima, nehiliyo, nomutima weliola, noumphua-lundo. Tualeiko okulikolesa pokati na vakuenyi, nokulievela pokati, inkha umue ena ehunga liokunumana na mukuavo. Ngetyi Jeova emuevela, nonue evelei vakuenyi. Haunene, livalekei vali ohole, mokonda oyo omuoyo weuaneko.”—Colossenses 3:12-14.
19. Ononkhono tulinga okuvatela onongi okukondoka mohambo yo Vakristau, mbakolela mokonda yatyi?
19 Onthele mailandulako, maipopi omokonda yatyi vamue vatundila motyunda tya Huku. Tupu, mailekesa oñgeni vana vakondoka, vakevelela okuyakulwa. Tyina ulilongesa onthele oyo, soka nawa konondonga ombo, nokukala nonthumbi yokuti ononkhono ulinga pala okukuatesako vokukahi ngo nongi okukondoka mohambo yo Vakristau, mbakolela unene. Mouye uno, ovanthu ovanyingi vaundapa omuenyo auho pala okukala nomalumono, mahi, pena vala omuenyo wike wakolela vali tyipona onombongo ambuho mbo mouye. Jesus wetyilekesile nawa mongeleka yae yongi yavomba. (Mateus 18:12-14) Hinangela apeho onthele oyo, tyina ulinga ononkhono pala okuvatela ovanthu va Jeova velifwa nonongi okukondoka motyunda tya Huku.
[Oñgeni Ove Mokumbulula? 18]
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Otyilinga patyi ovanthita Ovakristau vena konthele yo nongi mbatunda motyunda?
• Oñgeni upondola okukuatesako vana vayekapo okuivisa?
• Ovituwa patyi mavikuvatela okukuateseko vokuatunda mohambo?
[Olutalatu pefo 17]
Ovanthita Ovakristau valinga ononkhono noluembia opo vavatele vana vatunda motyunda tya Huku