Kala Nehambu Movilinga Viokulinga Ovalongwa
“Endei, kalongesei ovanthu opo vakale ovalongwa.”—MATEUS 28:19.
1-3. (a) Oñgeni ovanyingi velitehelela konthele yokulongesa ovanthu Ombimbiliya? (b) Omapulo patyi matulilongesa?
O MPHANGE umue ukahi nokuundapa no vakuatate vapopia elaka litiwa Hindi, ko Estadu Unidu wahoneka okuti, “mo nosimano 11 mbokualamba nelilongesa nombunga imue yatunda ko Pakistau.” Ayawisako okuti: “Tuakala omapanga omanene. Ndyikala no nonkhuka momaiho tyina ndyisoka okuti apa katutu ombunga ei maikondoka ko Pakistau. Ndyilila mokonda omapanga ange maaende, nehambu lietyi nevelongesa konthele ya Jeova.”
2 Okuti nove lumue wakalele nehambu ngo liomphange oo, mokonda yokulilongesa nomunthu umue Ombimbiliya? Jesus novalongwa vae votete, vakalele nehambu enene movilinga viokulinga ovalongwa. Etyi ovalongwa 70 Jesus alongesile vakondoka tyahambukwa kovilinga viokuivisa, iya Jesus nae akala “nehambu mospilitu sandu.” (Lucas 10:17-21) Tupu, ovanyingi hono vena ehambu enene movilinga viokulinga ovalongwa. Menima 2007, ovaivisi vombili no kuna ehambu, velilongesa Ombimbiliya novanthu vehika po 6 500 000 kese hanyi!
3 Anthi, ovaivisi vamue kavenekale nehambu liokulongesa omunthu Ombimbiliya. Ovakuavo tyafuile kavenelongese naumue momanima okualamba pahetyino. Ovitateka patyi tupondola okuvasa movilinga vietu viokulongesa ovanthu Ombimbiliya? Oñgeni matufindi ovitateka ovio? Inkha tulinga atyiho tuvila pala okutavela otyitumino tya Jesus tyati: “Endei, kalongesei ovanthu opo vakale ovalongwa,” matupewa ondyambi patyi?—Mateus 28:19.
Ovitateka Vipondola Okutupola Ehambu
4, 5. (a) Kononthele mbumue mbouye oñgeni ovanthu vatehelela ondaka ya Huku? (b) Ovitateka patyi ovaivisi vehole okuvasa kovilongo vimue?
4 Movilongo vimue, ovanthu vetavela omikanda vietu nokulilongesa nonthue Ombimbiliya. Omulume umue nomukai wae vo ko Australia, vaundapa mo Zambia, vahoneka okuti: “Mo Zambia ovanthu ovanyingi vetavela otyili. Okuivisa momatapalo otyiwa unene! Ovanthu veya puonthue, vamue vaita alo umue omikanda vietu. Omahipululo oo otyotyili.” Menima liokualamba ovakuatate no nomphange mo Zambia valongesa Ombimbiliya ovanthu vena 200.000, omulongwa wike pala kese omuivisi.
5 Anthi kovilongo ovikuavo ovaisi tyivepuiya unene okuava omikanda nokulongesa ovanthu Ombimbiliya. Omokonda yatyi? Ovikando ovinyingi omuivisi kavasi ovanthu momaumbo tyina aivisa. Pamue vana vavasiwamo kavasukile nokutehelela. Vamue vekulila mombunga vahasukile nokufenda, ine veyele omatutu veete monongeleya mbomatutu. Ovanthu ovanyingi valingwa ovivi no nonkhalamutue mbonongeleya. (Mateus 9:36) Moluotyo, vamue vapondola okupopia omapita konthele yo Mbimbiliya.
6. Ovitateka patyi ovaivisi vamue vena?
6 Ovaivisi vamue vavasa ovitateka vielikalela vipondola okuvepola ehambu. Namphila ankho kohale vaundapa nombili movilinga viokulinga ovalongwa, hono kavetyivili vali mokanda yokuvela ine okuakulupa. Tala vali ovitateka tupondola okuvasa. Okuti pamue ulitehelela ngoti kutyivili okulongesa omunthu Ombimbiliya? Pamue ulitehelela nga Moisesi tyi atumwa na Jeova opo akapopie na Farao. Moisesi ati: “Ndyevele Jeova, mahi ame hityivili okupopia, ni mongulo ni mongulo lina ni okupolelela puetyi wapopia na ame”. (Êxodo 4:10) Okulitehela ngoti kumetyivili otyipuka tyike nokukala nowoma wokuponya. Pamue tusukalala nomunthu umue okuti kamakala omulongua mokonda katutyivili okulongesa nawa. Moluotyo, atusoko okuti hahe tuhelilongesa nomunthu oo. Oñgeni tupondola okufinda ovitateka ovio tuapopia?
Pongiya Omutima Wove
7. Oityi tyalundile Jesus movilinga viae viokuivisa?
7 Tete tuesukisa okupongiya omutima wetu muene. Jesus wati: “Omulungu upopia etyi tyeyula momutima.” (Lucas 6:45) Jesus wali nondundo movilinga vie viokuivisa mokonda ankho una esuko novanthu. Etyi Jesus amona okuti ova Judeu vahepa mopaspiritu “akala nokankhenda navo.” Atolela ovalongwa wae okuti: “Ovilinga viokuteya ovinene . . . Itei ku Muene wovilinga opo atume ovaundapi kovilinga viae viokuteya.”—Mateus 9:36-38.
8. (a) Okonthele yatyi tuesukisa okusoka nawa? (b) Tyapopia omulongwa umue wo Mbimbiliya tyitulongesa tyi?
8 Tyina tuundapa movilinga viokulinga ovalonga otyiwa tusoke nawa kouwa tuna, mokonda yomuivisi umue wakalele nomuvo wokutulongesa Ombimbiliya. Tupu, soka kovanthu matuvasi tyina tuivisa, nesilivilo mavapolo konondaka tuvepopila. Omukai umue wahonekela kombetele motyilongo akala, okuti: “Ame ndyihanda okumupopila okuti ndyipandula unene Onombangi vandongesila peumbo liange. Ndyityii okuti pamue ndyivepuililsa, mokonda ndyina omapulo omanyingi, iya apeho ndyivemana omuvo omunyingi. Mahi, vapwa elundo liokundongesa etyi velilongesa. Ndyipandula Jeova na Jesus, mokonda yovanthu ava veya momuenyo wange.”
9. Oityi ankho Jesus atala movilinga viae? Iya oñgeni tupondola okumuhetekela?
9 Ovanthu ovanyingi kavetavelele okukala ovalongwa va Jesus. (Mateus 23:37) Vamue vemulandulile momuvo wehehi, mahi avayale etyi alongesa, iya ‘avayekepo okumulandula.’ (João 6:66) Anthi, Jesus kasokele okuti etyi alongesa tyitupu esilivilo, mokonda ya vana vehetavelele. Namphila ovanthu ovanyingi kavetavelele, mahi Jesus ankho utala kouwa wovilinga ankho ekahi nokulinga. Ankho wetyimona okuti omapia ayela pala okuteya, iya akala nehambu enene liokuvatela movilinga ovio viokuteya. (Tanga João 4:35, 36.) Nonthue tuhasokei vala ku vana vehetavela, mahi tutala vali unene ku vana vekahi nokutavela ondaka pofika yetu. Tutalei nawa oñgeni matutyivili okutualako nolusoke luaviuka konthele oyo.
Ivisa Nolusoke luokuhimbika Okulongesa Ombimbiliya
10, 11. Oityi upondola okulinga opo utualeko nehambu mokuivisa?
10 Omulimi ukuna ombuto nekevelelo liokuteya. Tupu, nonthue tuesukisa okuivisa nolusoke luokuhimbika okulongesa ovanthu Ombimbiliya. Tyikukalesa ñgeni tyina umana omuvo movilinga viokuivisa, mahi kuvasi ovanthu momaumbo, ine pamue ulitehelela ngoti kuafuilepo pala okuvetalelapo vali? Otyipondola okukusoyesa. Okuti moyekesapo okuivisa umbo na umbo? Au! No hono ovanthu ovanyingi vekahi nokukuatesuako movilinga evi viokuivisa umbo na umbo viahimbika kohale.
11 Anthi, opo utualeko nehambu liove, okuti upondola okuundapesa ononkhalelo ononkhuavo mbokuivisa, opo uvase ovanthu? Wahetekelale okuavela oumbangi ovanthu mo matapalo na pana vaundapa? Okuti upondola okupopia novanthu kotelefone, ine okuita o numelu yotelefone ya vana wapopiale navo onondaka Mbouhamba wa Huku, opo utualeko okupopia navo? Inkha upwa elundo nokuundapesa ononkhalelo ononyingi movilinga viokuivisa, mokala nehambu liokuvasa vana vetavela onondaka Mbouhamba wa Huku.
Finda Otyitateka tya Vana Vahasukile
12. Oityi upondola okulinga inkha potelitoliu wivisa ovanthu ngoti kavasukile?
12 Iya inkha ovanthu ovanyingi motelitoliu yove kavasukile nondaka ya Huku? Okuti upondola okuhimbika okupopia navo otyipuka tyimue matyivepe esuko liokutehelela? Apostolu Paulu wahonekelele ovakuatate vae mo Korintu okuti: “Ko va Judeu nakala omu Judeu . . . Ku vana vehena ovitumino, nakala ngatyina nehena ovitumino, namphila ame nahakalele tyihena ovitumino via Huku.” Oityi tyaavelele Paulo ondundo? Oe wati, “Ame nakala ovipuka aviho kovanthu aveho, opo mononkhalelo ambuho ndyityivile okuyovola vamue.” (1 Coríntios 9:20-22) Okuti nonthue tupondola okuovola okupopia etyi ovanthu vesuka vali natyo potelitoliu yetu? Pamue ovanyingi vahasukile nokufenda, vahanda omuenyo wombunga yavo ukala nawa. Tupu pamue vekahi nokuovola okunoñgonoka oityi vakalela nomuenyo. Okuti tupondola okupopila ovanthu ovo onondaka Mbouhamba wa Huku monkhelelo ivekoka?
13, 14. Oñgeni tupondola okuyawisa ounongo wetu movilinga viokulinga ovalongwa?
13 Ovaivisi ovanyingi vayawisa ehambu liavo movilinga viokulinga ovalongwa, alo umue ponofika pana ovanthu ovanyingi vamoneka ngoti kavesukile. Oñgeni vetyilinga? Velilongesa elaka ekuavo. Omulume umue nomukai wae vokuna omanima 60, vaimbuka okuti motelitoliu yewaneno liavo muna onombunga ononyingi mbo va China. Omulume oo wati, “Otyo tyetuavela ondundo yokulilongesa elaka lio va China.” Ayawisako okuti, “Namphila ankho kese nthiki tuesukisa okutaindya omuvo wokulilongesa elako olio, tyetukuatesako okulilongesa Ombimbiliya no va China potyilongo tyetu.”
14 Inkha ove kutyivili okulilongesa elaka ekuavo, mahi upondola okuundapesa nawa okamukanda Boas novas para pessoas de todas as nações, tyina uvasa ovanthu vapopia elaka ekuavo. Tupu, upondola okuita omikanda vielaka liovanthu uhole okuvasa. Pala okutomphola novanthu velaka ekuavo, tyesukisa omuvo nokulinga ononkhono. Mahi, hinangela etyi Ondaka ya Huku ipopia okuti: “Una ukuna unene tupu makateya unene.”—2 Coríntios 9:6.
Otyilinga tya Aveho Mewaneno
15, 16. (a) Omokonda yatyi okulinga ovalongwa otyilinga tyewaneno aliho? (b) Ovakulu vena otyilinga patyi?
15 Anthi, okulinga ovalongwa hatyilinga tyomunthu wike vala. Otyilinga tyewaneno aliho. Omokonda yatyi? Jesus wati: “Ovanthu aveho mavaimbuka okuti muvalongwa vange inkha mukala neholelo pokati kenyi.” (João 13:35) Tyina ovalongwa ovape vahimbika okuya komaliongiyo, vahuva unene nehambu noluembia vavasa momaliongiyo etu. Omulongwa umue wo Mbimbilia wahoneka okuti: “Ame ndyihambukwa unene tyina ndyenda komaliongiyo. Ovanthu vandyakula nawa!” Jesus wati vana mavakala ovalongwa vae, mavayalwa no nombunga mbavo. (Tanga Mateus 10:35-37.) Mahi, oe walaele okuti mewaneno mavakavasamo ‘ovakuatate, no nomphange mopaspilitu, novoina, novana.’—Marcos 10:30.
16 Ovakuatate vetu no nomphange vakulupa, vena otyilinga tyakolela, haunene tyokuvatela ovalongwa vo Mbimbiliya okukula. Omonkhalelo patyi? Namphila vamue povakulu ovo hamue kavetyivili vali okulongesa Ombimbiliya, mahi omakumbululo avo momaliongiyo apameka ekolelo lia vana vevetehelela. Ehipululo liavo liomanima vaendela “mondyila youviuki,” liyawisa ouwa wewaneno nokukokela ovanthu vomutima waviuka meongano lia Huku.—Provérbios 16:31.
Tufindei Oviho Vietu
17. Oityi wesukisa okulinga inkha ulitehela okuti utupu ounongo?
17 Molingi ñgeni inkha ulitehelela ngotyi kuafuilepo okulongesa ovanthu? Hinangela okuti Jeova wakuatesileko Moisesi, okumuavela ononkhono mbae nondenge yae Arau opo emuvatele. (Êxodo 4:10-17) Jesus walaa okuti ononkhono mba Huku mambutukuatesako movilinga vietu viokuava oumbangi. (Atos 1:8) Tupu Jesus watumine ovaundapi vevali-vevali okukaivisa. (Lucas 10:1) Mahi, inkha tyikupuiya okulongesa omunthu Ombimbiliya, likuambela opo Huku ekuavele ononkhono mbae mbukuavele ounongo. Tupu, ovola okuundapa novaivisi wayumba onthumbi, vapondola okukuvatela. Tyipameka unene ekolelo, okuhinangela okuti Jeova waholovona okuundapesa ovanthu vahankhimanene—“ovipuka viahasilivila viouye,”—pala okulinga ovilinga evi viakolela.—1 Coríntios 1:26-29.
18. Oñgeni tulityilika owoma wokusoka okuti katuafuilepo okulongesa?
18 Oñgeni matutyivili okukala nonthumbi? Otyiwa tuhinangele okuti okulinga ovalongwa, katyikahi ngokuteleka okulia. Opo okulia kupepe nawa ine kakuapepele, tyitei kounongo womuteleki. Anthi, okulinga ovalongwa, katyitei vala kononkhono mbetu. Haunene tyitei ku Jeova wihanena ovanthu kwe. (João 6:44) Onthue na vakuetu mewaneno tulinga ononkhono mbokuundapesa ounongo wokulongesa, opo tukuateseko omulongwa okukula. (Tanga 2 Timóteo 2:15.) Mahi omulongwa wesukisa okuundapesa etyi ekahi nokulilongesa. (Mateus 7:24-27) Inkha omunthu wayekapo okulilongesa Ombimbiliya, katyituhambukiswa. Onthue tukevelela omulongwa aholovone etyi tyaviuka. Mahi, kese munthu “makapulwa na Huku konthele yae muene.”—Romanos 14:12.
Ondyambi Patyi Tupolako?
19-21. (a) Ouwa patyi tupola kokulongesa vakuetu Ombimbiliya? (b) Oñgeni Jeova atala aveho vaundapa movilinga viokuivisa?
19 Okulongesa ovanthu Ombimbiliya, tyituvatela okupaka tete Ouhamba wa Huku momuenyo wetu. Tupu, tyituvatela okupaka nawa otyili tyo Ndaka ya Huku momutue wetu no momutima. Omokonda yatyi? Omukokoli-ndyila utiwa o Barak wati: “Okulongesa vakuetu Ombimbiliya, tyitulunda okulilongesa nawa onthue muene Ondaka ya Huku. Naimbuka okuti ndyina okupameka tete ekolelo liange, opo ndyikale tyafuapo okulongesa mukuetu.”
20 Inkha kukahi nokulongesa nawike Ombimbiliya, okuti ngotyo ovilinga viove vitupu esilivilo ku Huku? Au, hatyoko! Jeova upanda unene ononkhono tulinga pala okumunkhimaneka. Aveho vekahi movilinga viokuivisa ‘vaundapa kumue na Huku.’ Anthi, okulongesa ovanthu Ombimbiliya, tyiyawisa ehambu lietu tyina tutala etyi Huku ekulisa ombuto tuakuna. (1 Coríntios 3:6, 9) Omukokoli-ndyila utiwa o Amy wati, “tyina utala omulongwa wo Mbimbiliya ukahi nokukula, tyikuavela ehambu liokupandula Jeova wekuundapesa pala okukuatesako omunthu oo, okunoñgonoka Jeova nokukala nekevelelo liokutambula omuenyo uhapu.”
21 Okulinga ononkhono mbokuhimbika nokutualako okulongesa ovalongwa vo Mbimbiliya, matyituvatela okutualako okuumbila Huku pahetyino. Tupu matyipameka ekevelelo lietu liokuhupa nokunyingila mouye omupe. Nombatelo ya Jeova, tupu matyitukuatesako okuyovola vana vetutehelela. (Tanga 1 Timóteo 4:16.) Otyo, tyieta ehambu enene ngatyi!
[Okuti Ove Utyihinangela?]
Okuti Ove Utyihinangela?
• Ovitateka patyi vihole okutyilika vamue okulongesa vakuavo Ombimbiliya?
• Oityi matulingi, inkha ovanyingi kavasukile netyi tuvepopila?
• Ondyambi patyi matumono mokulongesa vakuetu Ombimbiliya?