Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w09 8/1 pp. 18-21
  • Omuenyo Wahapu Pano Pohi​—Ekevelelo Liaholololwa Vali

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omuenyo Wahapu Pano Pohi​—Ekevelelo Liaholololwa Vali
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Ekevelelo Ankho Liaholekwa
  • Otyili Tyiliaima Menthiki
  • “Enoñgonoko Liotyotyili Malikala Enyingi”
  • “Eyovo Enene” Likahi Komutwe!
  • Omuenyo Wahapu Pano Pohi​—Ekevelelo Lio Vakristau?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Ouhamba wa Huku Watyitua Keulu
    Ouhamba wa Huku Ukahi Nokutumina!
  • Omuenyo Wahapu Pano Pohi​—Ekevelelo Huku Aava
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
w09 8/1 pp. 18-21

Omuenyo Wahapu Pano Pohi​—Ekevelelo Liaholololwa Vali

“Ove Daniele, holeka nawa onondaka ombu . . . alo komuvo wonthyulilo. Ovanyingi mavakahataikila oku noko, iya enoñgonoko liotyotyili malikakala enyingi.”—DANIEL 12:4.

1, 2. Omapulo patyi matulilongesa monthele ino?

OVANTHU ovanyingi-nyingi hono vanoñgonoka nawa ekevelelo liokukala apeho nomuenyo momphangu yombembwa pano pohi, liapopiwa Movihonekwa. (Revelação 7:9, 17) Konthyimbi yovanthu, Huku walekesa okuti omunthu katungilwe opo akale omanima ehehi iya ankhi, mahi opala akale nomuenyo apeho.—Gênesis 1:26-28.

2 Ova Isilayeli ankho vena ekevelelo liokuti ovanthu mavakondolwa komuenyo uhena nkhali Andau avombesa. Ovihonekwa vio Vakristau mo Gregu, vilekesa oñgeni Huku makaavela ovanthu omuenyo wahapu Momphangu Yombembwa pano pohi. Iya omokonda yatyi ekevelelo liovanthu liesukisa okuholololwa vali? Oñgeni liaholololwa nokupopiwa kovanthu ovanyingi?

Ekevelelo Ankho Liaholekwa

3. Okunthikovelesa ekevelo liovanthu liomuenyo wahapu pano pohi, katyihuvisa mokonda yati?

3 Jesus wapopile okuti ovauli vomatutu, mavakasilisa omalongeso ae iya, ovanthu ovanyingi mavakayapulwa. (Mateus 24:11) Apostolu Petulu walondolele Ovakristau okuti: “Pokati kenyi mapakakala ovalongesi vomatutu.” (2 Pedro 2:1) Apostolu Paulu wapopia konthele “yomuvo umwe puetyi ovanthu kamaveketavela elongeso liotyotyili. Anthi, kehando liavo muene, mavekelikongololela ovalongesi opo vevenyalale momakutwi. Iya avakayekapo okutehelela otyili, avayapukila komahipululo omatutu.” (2 Timóteo 4:3, 4) Satanasi ukahi nokuyapula ovanthu. Iya ukahi nokuundapesa onongeleya mba vana veliti Ovakristau, opo anthikovelese otyili konthele yetyi Huku ahanda pala ovanthu noohi.—Tanga 2 Coríntios 4:3, 4.

4. Ekevelelo patyi liovanthu ononkhalamutwe mbo nongeleya vayapuka motyili, vaanya?

4 Ovihonekwa vilekesa okuti Ouhamba wa Huku, outumini wo keulu maukanyimako omautumini aeho ovanthu. (Daniel 2:44) Mokueenda kuoutumini wa Kristu womanima ovityita ekwi, Satanasi makapakwa mokaleya. Vokuankhia mavakatutiliswa, iya ovanthu mavakakondolwa komuenyo uhena onkhali pano pohi. (Revelação 20:1-3, 6, 12; 21:1-4) Anthi, ononkhalamutwe mbo nongeleya mbo Vakristau vokuayapuka motyili, vahinda omalongeso omakuavo. Kononthiki mbo Vakristau votete, Orígenes Opatele Yokapela wo ko Alexandria, ketavelele vana valongesa okuti Outumini womanima ovityita ekwi, maukaeta ouwa pano pohi. Omukanda umue wo Katolikaa wati, Augustine Hippo wo Katolika komanima (354-430 P.K.), “ankho waamena vana vasoka okuti kamakukeya outumini womanima ovityita ekwi.”

5, 6. Oityi Origene na Augustine ankho veyelele elongeso lioutumini womanima ovityita ekwi?

5 Omokonda yatyi Origene na Augustine ankho veyele elongeso lioutumini womanima ovityita ekwi? Origene ankho omulongwa wa Clemente ko Alexandria, ankho utavela oviso vio ko Gresia viokuti ohande kainkhi. Omulume utiwa Werner Jaeger wati, mokonda ankho wetavela unene omalusoke a Platão konthele yohande, Origene ‘wanyingiya momalongeso Ovakristau vouye elongeso liokuti ohande kainkhi.’ Moluotyo, Origene walongesa okuti Outumini oo, maukaeta ouwa keulu, ha kombanda yoohi.

6 Puetyi nkhele ehenenyingile “Mongeleya” etyi ankho ena omanima 33, Augustine ankho waamena elongeso lia Platão liahindununwa na Plotino mokueenda kuomanima kohale. Etyi Augustine elipaka mongeleya, omalusoke ae atualako okuyembela kelongeso lia Platão. Omukanda The New Encyclopædia Britannica wati, ‘Augustine walinga ononkhono mbokunkhinga oviso via Platão vielongeso lio va Gresia, melongeso aliho lio Novo Testamento.’ Omukanda The Catholic Encyclopedia (Enciclopédia Católica) wati, Augustine wahangununa Outumini Womanima Ovityita Ekwi wapopiua mokapitulu 20 ka Revelação, okuti ‘hehipululoko liotyotyili.’ Ayawisako okuti: ‘Ehangununo olio . . . liahindwa novanongo vamue vo koutakelo, iya nawike vali ankho waamena elongeso lioutumini womanima ovityita ekwi.’

7. Elongeso patyi liomatutu lianthikovelasa ekevelelo liovanthu liomuenyo wahapu pano pohi? Lianthikoveleswa ñgeni?

7 Ekevelelo liovanthu liomuenyo wahapu kombanda yoohi, lianthikoveleswa nolusoke ankho lukahi mo Mbambilonia kohale, luayandyana ouye auho. Olusoke luokuti omunthu una ohande ihankhi, ikala molutu luae. Etyi Ovakristau mouye vetavela olusoke olo, vahimbika okuundapesa omapita Ovihonekwa, okuvihangununa monkhalelo ilekesa okuti ovanthu aveho onondalawa mavaende keulu. Olusoke olo, lulekesa okuti omuenyo womunthu kombanda yoohi ulamba vala. Ukahi vala nokulolwa opo atalwe inkha watokala omuenyo wo keulu. Tupu, otyo tyapita nekevelelo lio va Judeu liomuenyo wahapu kombanda yoohi. Etyi ova Judeu katutu-katutu vetavela olusoke luo va Gresia luohande ihankhi, ekevelelo liavo ankho vena tete, liomuenyo wahapu pano pohi, velikumana nekevelo lihayandyulukile liokuenda keulu. Otyo, tyelikalela netyi Ombimbiliya ipopia konthele yovanthu! Omunthu watungua nolutu luopahitu, ha luopamphepo. Jeova wapopilile omulume wotete okuti: “Ove uheke.” (Gênesis 3:19) Eumbo liaapeho liovanthu o kombanda yoohi, ha keulu.—Tanga Salmo 104:5; 115:16.

Otyili Tyiliaima Menthiki

8. Oityi ovanongo vamue vapopia momanima 1.600, konthele yekevelelo liovanthu?

8 Onongeleya mba vana veliti Ovakristau, mbuanya ekevelelo liomuenyo wahapu kombanda yoohi. Mahi, no ngotyo Satanasi ketyivili apeho okunthikovelesa otyili. Mokueenda kuomanima, ovanthu vehehi vatanga nawa Ombimbiliya, vamona otyili tyiliaima etyi vahimbika okunoñgonoka oñgeni Huku makakondola ovanthu komuenyo uhena onkhali. (Salmo 97:11; Mateus 7:13, 14; 13:37-39) Momanima 1.600, kualingwa Onombimbiliya ononyingi, moluotyo Ovihonekwa Vikola viayandyana ouye auho. Menima 1651, omunongo umue wahoneka okuti, mokonda ya Andau ovanthu ‘vapumbwa Omphangu Yombembwa, Nomuenyo Wahapu Kombanda Yoohi. Mahi, mokonda ya Kristu, ‘ovanthu aveho vapondola okukala kombanda Yoohi. Okueleka ngotyo tupu katyaviukile.’ (Tanga 1 Coríntios 15:21, 22.) John Milton omulume umue wankhimana mouye wo velaka lio Ingelesi, momanima (1608-​1674) wahoneka omukanda Paraíso Perdido no mukuavo wati Paraíso Recuperado. Momikanda ovio Milton wapopia ondyambi ovanthu vekolelo mavapewa momphangu yombembwa pano pohi. Milton welilongesa Ombimbiliya omuenyo wae auho. Anthi, waimbuka okuti ovanthu kamavanoñgonoka nawa otyili tyo Vihonekwa alo mokuya kua Kristu.

9, 10. (a) Oityi Isaac Newton ahoneka konthele yekevelelo liovanthu? (b) Omokonda yatyi ankho Newton asokela okuti okuya kua Kristu kukahi kokule unene?

9 Isaac Newton omulume omukuavo wankhimana, momanima (1642-1727) Tupu nae wali nesuko enene no Mbimbiliya. Oe wanoñgonoka okuti onosandu mavakatutiliswa nomuenyo wo keulu, avakatumina na Kristu keulu. (Revelação 5:9, 10) Iya ahoneka konthele ya vana mavakatuminwa Nouhamba oo, okuti: “Kombanda yoohi makukala apeho ovanthu vankhia konyima yonthiki yekoyeso. Kamavakakalako vala omanima 1000, mahi apeho.”

10 Newton ankho usoka okuti Kristu mekeya vala konyima yovityita novityita viomanima. Omunongo umue utiwa Stephen Snobelen, wati Newton ankho usoka okuti Ouhamba wa Huku ukahi kokule unene, mokonda welipakele unene melongeso Lioutatu ukola ankho liayandyana pokati kavo. Onondaka onongwa ankho nkhele mbafikwa. Iya Newton wamona okuti vokuliti Ovakristau kavekahi nokumbuivisa. Ahoneka okuti: “Omaulo a Daniele na João [omukanda uvasiwa mu Revelação], kamaanoñgonokwa alo komuvo wonthyulilo.” Newton wahangununa okuti: “Daniele wati, ‘ovanyingi mavakahataikila oku noko, iya enoñgonoko malikeliyawisa.’ Okulekesa okuti o Evandyeliu ina okuiviswa momalongo aeho, tyina nkhele ononkhumbi ononene, nonthyulilo youye viheneye. Otyinyingi tyovanthu, vahupa kononkhumbi ononene, vatunda momalongo aeho, vahavalulwa, kamaveya inkha o Evandyeliu kaiiviswa tyina nkhele mbuheneye.”—Daniel 12:4; Mateus 24:14; Revelação 7:9, 10.

11. Oñgeni ekevelelo liovanthu liatualako tyafikwa novanthu ovanyingi kononthiki mbo Milton na Newton?

11 Kononthiki mba Milton na Newton, okupopia etyi tyelikalela nelongeso liongeleya yetavelwa na kaputu, upondola okuipawa. Moluotyo, omikanda ominyingi vahoneka konthele yo Mbimbiliya, kaviayandyanekelwe alo etyi vankhia. Konyima yomanima, mokonda kavetyivilile okupolako elongeso liomatutu liohande ihankhi, onongeleya ononene mbo Protestande, mbatualako okulongesa olusoke lua Augustine, luokuti Outumini womanima Ovityita Ekwi kaukahi komutwe walambale. Okuti enoñgonoko likahi nokuliyawisa komuvo wonthyulilo?

“Enoñgonoko Liotyotyili Malikala Enyingi”

12. Onalupi enoñgonoko liotyotyili malikala enyingi?

12 Daniele wapopia ovipuka oviwa unene mavikamoneka “komuvo wonthyulilo.” (Tanga Daniel 12:3, 4, 9, 10.) Jesus wati: “Kononthiki ombo, ovaviuki mavakaliaima unene ngekumbi.” (Mateus 13:43) Oñgeni enoñgonoko liotyotyili lieliyawisa momuvo wonthyulilo? Tala ovipuka vimue viaendako etyi enima 1914 lihenehikepo, enima liahimbika omuvo wonthyulilo.

13. Oityi Charles Taze Russell ahoneka etyi elilongesa nawa konthele yepiluluko liovipuka aviho?

13 Konyima yenima 1800, ovanthu ovakuatyili ankho vekahi nokuovola okunoñgonoka “onondaka ombu mbotyotyili.” (2 Timóteo 1:13) Umue povanthu ovo, ankho Charles Taze Russell. Menima 1870, oe na vakuavo ankho vehehi vaovola otyili, velionganeka opo velilongese Ombimbiliya. menima 1872, velilongesa nawa konthele yoñgeni ovanthu mavakondolwa komuenyo uhena onkhali. Konyima Russell ahoneka okuti: “Alo pomuvo opo ankho katuetyivilile okutala okuti ondyambi yongeleya tukahi nokunoñgonoka pahe, yelikalela unene nondyambi yaaveho vekolelo mouye.” Ondyambi yavo “okukondolwa komuenyo uhena onkhali, una ankho Andau vali nao mo Endene.” Russell ankho utyii okuti wavatelua na vakuavo melilongeso liae lio Mbimbiliya. Ovalie vemuvatela?

14. (a) Oñgeni Henry Dunn anoñgonoka Atos 3:21? (b) Dunn wati ovalie mavakakala apeho kombanda yoohi?

14 Umue puvana vemuvatela o Henry Dunn. Oe wahoneka konthele “yomivo viepiluluko liovipuka aviho, vina Huku apopia menyina liomilungu vio nosandu ovauli vae vo kohale.” (Atos 3:21) Dunn ankho utyii okuti mepiluluko olio, muakutikinya okukondola ovanthu komuenyo uhena onkhali pano pohi, mokueenda Kuoutumini Womanima Ovityita Ekwi wa Kristu. Tupu, Dunn ankho waovola okunoñgonoka epulo ovanyingi valinga, liokuti, Olie makakala apeho kombanda yoohi? Oe wahangununa okuti ovanthu ovanyingi-nyingi mavakatutiliswa, avalongeswa otyili, opo vakale nekolelo mu Kristu.

15. Oityi George Storrs anoñgonoka konthele yetutilo?

15 Menima 1870, George Storrs, tupu wanoñgonoka okuti ovaviuki mavakatutiliswa opo vakale nomphito yokukamona omuenyo wahapu. Tupu, wanoñgonoka Movihonekwa okuti una watutilisua wehetavela omphitilo apewa, “makahulila mononkhia, namphila ondingavivi ina ovityita viomanima.’” (Isaías 65:20) Storrs ankho ukala mo Brooklyn, New York, iya wahoneka omukanda utiwa Bible Examiner.

16. Omokonda yatyi Ovalilongesi Vombimbiliya velikalela no Vakristau vouye?

16 Russell wanoñgonoka mo Mbimbiliya okuti omuvo wehikapo wokuivisa onondaka onongwa ouye auho. Menima 1879, wahimbika okulinga omukanda A Torre de Vigia de Sião e Arauto da Presença de Cristo, hono utiwa Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba wa Jeova. Potete ankho kavehi vanoñgonoka ekevelelo liovanthu. Anthi, Ovalilongesi ovanyingi Vombimbiliya, movilongo ovinyingi, pahe ankho vekahi nokutambula Omutala Womulavi nokulilongesa. Mokonda Ovalilongesi Vombimbiliya vetavela okuti kavehi mavai keulu, otyinyingi mavakapewa omuenyo uhena nkhali kombanda yoohi, velikalela no Vakristau vomouye.

17. Oñgeni enoñgonoko liotyotyili lialinga enyingi?

17 “Omuvo wonthyulilo” waulua, wahimbika menima 1914. Okuti enoñgonoko liotyotyili konthele yekevelelo liovanthu, lialinga enyingi? (Daniel 12:4) Menima 1913, omalongomona a Russell alingilwe ono jornale 2.000, aehiki kovanthu 15.000.000 vembutanga. Konthyulilo yenima 1914, ovanthu valamba po 9.000.000 vatala “Fotodrama da Criação”. Ondalama yalekesa omalutalatu, nokuhangununa Outumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi. Tunde mo 1918 alo 1925, ovaumbili va Jeova valinga elongomona liati “Otyinyingi Vokuna Omuenyo Kamavakankhia Vali,” lihangununa ekevelelo liomuenyo wahapu pano pohi, momalaka ena 30 ouye auho. Menima 1934, Onombangi mba Jeova, vanoñgonoka okuti vana vakevelela omuenyo wahapu pano pohi, vesukisa okumbatisalwa. Enoñgonoko olio lievepa ombili onene yokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. Hono, ovanthu ovanyingi vapandula unene Jeova mokonda yekevelelo liomuenyo wahapu pano pohi.

“Eyovo Enene” Likahi Komutwe!

18, 19. Onkhalelo patyi yomuenyo yapopiwa mu Isaías 65:21-25?

18 Omuuli Isaia watumua okuhoneka konthele yomuenyo ovanthu va Huku mavakakala nao pano pohi. (Tanga Isaías 65:21-25.) Omiti vimue ankho vinale omanima 2.700 etyi Isaia ahoneka onondaka ombo, mahi no hono nkhele oko vikahi. Soka okukala nomanima ngoo, nokuna ononkhono nekongoko?

19 Ovanthu kamavakakala vala omanima ehehi okutunda pokutyitwa alo pononkhia. Anthi, mavakakala nomuvo wahapu wokutunga, nokutuika, nokulilongesa. Nkhele soka komapanga upondola okukakala nao. Oupanga oo omuwa maukatualako okuliyawisa apeho. Kombanda yoohi makukakala “eyovo enene” “liovana va Huku”!—Romanos 8:21.

[Onondaka Poutoi]

a Augustine wati Outumini Wouhamba wa Huku Womanima Ovityita Ekwi, kaukahi komutwe, mahi wahimbikale etyi ongeleya yaukwa.

Okuti Ove Upondola Okuhangununa?

• Oñgeni ekevelelo liovanthu liomuenyo wahapu pano pohi lianthikoveleswa?

• Oityi ovatangi vamue Vombimbiliya vanoñgonoka menima 1600?

• Oñgeni ekevelelo liotyotyili liovanthu, liahimbika okuyandyuluka nawa okuya no kenima lio 1914?

• Oñgeni enoñgonoko konthele yekevelelo lia pano pohi liayandyana unene?

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma