Lityilika Ovipuka Vitalukisa “Monthiki Ino Yonondaka Onongwa”
OVANTHU vekuana vokuna otyilundu, vasokele nawa konthele yetyi ankho valinga. Pombundi yepundaumbo, nawike weveavela natyike. Omatolopa o Silia ankho eliseta nepundaumbo lio Samaria. Nawike ankho upondola okunyingila mepundaumbo. Okulia ankho kulanda onombongo ononyingi unene. Tupu, mueivala okuti ankho ovanthu vekahi nokulia ohitu yovanthu.—2 Reis 6:24-29.
Iya ovanthu vana votyilundu avahimbika okusoka okuti: ‘Oityi tuhaila ponthanda yo va Silia? Natyike matupumbwa.’ Onthiki oyo, etyi kuanthikovela avahimbika okuenda. Etyi vehika ponthanda, vavasa petupu omulavi nawike. Ononkhambe, novimbulu ankho viakutwa, mahi petupu omatolopa. Iya ovanthu ovo vekuana avanyingila mohinge imue. Mohinge omo, na wike ankho ulimo, mahi muna okulia okunyingi novikunwa. Iya avali avanu. Tupu, vamona o olu, no palata, novikutu, novipuka ovikuavo viakolela. Avevityindimo avekeviholeka, iya avakondoka vali monthanda onkhuavo. Monthanda omo nawike ankho ukahimo. Jeova walingile ehuviso ova Silia aveivi omukukumo ukahi ngo womafualali. Avasoko okuti vakatukilwa nomafualali pala okuluiswa, iya avakahateka. Ovipuka aviho viesala, una uhanda upondola okuvityinda!
Ovanthu ovo votyilundu, avatyindi ovipuka viakolela avekeviholeka. Mahi, vahimbika okusoka kovanthu vahitikilwa mo Samaria, atyiveihama komutima. Avahimbika okupopia kese umwe na mukuavo okuti: “Etyi tukahi nokulinga katyaviukile. Onthiki ino, onthiki yonondaka onongwa!” Ovanthu votyilundu liwa-liwa avakondoka ko Samaria, avakapopia onondaka onongwa mbetyi vavasa.—2 Reis 7:1-11.
Nonthue tukahi momuvo upondola okuihanwa okuti “onthiki yonondaka onongwa.” Jesus wapopia konthele yenyingilikilo . . . lionthyulilo youye,” okuti: “Onondaka ombu onongwa mbouhamba mambukaiviswa kombanda yoohi aiho, pala oumbangi wovilongo aviho, iya konyima akuya onthyulilo.” (Mateus 24:3, 14) Otyo, tyitukalesa ñgeni?
Omasukalalo Etu Apondola Okutuetela Omulemo Omunene
Mokonda yehambu enene lietyi vavasile, ovanthu vana votyilundu, o Samaria nkhele veilimbuile. Ankho vatala vala kovipuka vapondola okumona. Okuti nonthue tupondola okukala ngotyo? Pokati kovipuka viakutikinyua menyingilikilo lionthyulilo youye, papopiwa “ondyala.” (Lucas 21:7, 11) Jesus walondola ovalongwa vae okuti: “Liyungei nawa, opo omitima vienyi vihakale nelelele liokulia unene, nokunwa unene, nokusukalala novipuka viomuenyo.” (Lucas 21:34) Onthue Vakristau, tuesukisa okulunguka opo tuhalimbueko okuti tukahi “monthiki yonondaka onongwa,” mokonda yokusukalala novipuka via kese nthiki.
Omukristau utiwa o Blessing, kayekele omasukalalo ae emuetele omulemo omunene. Oe waundapa movilinga vioukokoli-ndyila, etyi amana okutanga mosikola. Konyima anepwa nomukuatate uundapa mo Mbetele, nae etavelwa okukala mombunga Yombetele ko Benin. Oe wati: “Ame ndyiyala omaula nokukomba, nahambukwa notyilinga tyange.” Blessing pahe tyina atala konyima omanima 12 aundapa movilinga viomuvo auho, tyimuhambukiswa unene. Mokonda utualako tyipahi “monthiki yonondaka onongwa” omu tukahi hono.
Tala Nawa Ovipuka Vikutalukisa
Etyi Jesus atuma ovalongwa 70, wati: “Ovilinga viokuteya ovinene, mahi ovaundapi kavehi. Moluotyo, itei ku Muene wovilinga, opo atume ovaundapi kovilinga viae viokuteya.” (Lucas 10:2) Ngetyi okuseta pomuvo wokuteya, ovilia vipondola okupeseka, nokutalukwa ohaende movilinga viokuivisa, matyipesekesa omienyo viovanthu. Moluotyo, Jesus ayawisako okuti: “Muhatolesei nawike mondyila okulikukunya.” (Lucas 10:4) Melaka kuatuka ondaka “okukukunya,” kailekesa vala okupopia okuti “okamene” ine “okunyanga.” Muakutikinya okupopia ehimbwe okulitolesa, tyina mulivasa nepanga. Ngotyo, Jesus walonga ovalongwa vae velityilike okupesela omuvo movipuka viehesukisile, opo vaundapese omuvo wavo muetyi tyakolela. Onondaka ankho vaivisa, ombondyanga.
Nkhele soka omuvo omunyingi ovanthu vapesela movitalukiso. Mokueenda kuomanima, ovanthu ovanyingi vapesela omuwo omunyingi okutala otelevisau. Okuti nono telefone mbopeke nono komputadole, vipesela omuvo? Ko Grã-Bretanha ovakulu 1.000 vapulwa “vomanima apola pokati motyilongo otyo, vapesela ono minutu 88 kese nthiki okupopia ko telefone yomeumbo, nono minutu 62 no telefone yopeke, nono minutu 53 vahoneka omikanda otyo vatumikisa, iya nono minutu 22, velihonekela otyo velikumbulula.” Ovanthu ovo vapesela omuvo ulamba tuvali pomuvo omukokoli-ndyila wapola pokati aundapa kese nthiki movilinga viokuivisa! Ove upesela omuvo ulifuepi okuundapesa ovipuka ngovio?
Ernst na Hildegard Seliger, vasokolola nawa oñgeni vaundapesa omuvo wavo. Pomuvo wavo omanima 40 vakala movikaleya vio Nazista no Komunisimu. Etyi vayovokamo, avaundapa movilinga vioukokoli-ndyila alo vavitula ovilinga viavo pano pohi.
Ovanyingi vahanda okuhetekela Seliger nomukai wae. Ovalinepi ovo ankho vapondola okupesela omuvo wavo okutanga nokuhoneka omikanda. Anthi, ovo vapakele tete ovilinga via Huku momienyo viavo.
Tyotyili, atuho tutyihole okutambula omikanda ine okupopia ko telefone na vana tuhole. Otyo, katyapengele. Okuholovona nawa evi matulingi kese nthiki tyakolela. Mahi, tuvanandunge inkha tutala nawa omuvo tupesela movitalukiso, mokueenda kuonthiki ino yokuivisa onondaka onongwa.
Ivisa Nombili Onondaka Onongwa
Okukalako “monthiki ei yonondaka onongwa,” elao enene. Tuhatalukwei ngetyi tyalingile tete ovanthu vana vekuana votyilundu. Hinangela okuti ovo vaimbuka okuti: “Etyi tukahi nokulinga katyaviukile.” Tupu, katyaviukile tutalukwe nokuovola ovipuka vietu ine okupesela omuvo movitalukiso, iya otyo atyitutyilika okuundapa nawa movilinga viokuivisa.
Tuna ongeleka ongwa unene tuna okulandula konthele oyo. Apostolu Paulu wasokolola nawa ovilinga aundapa omanima 20, ahoneka okuti: “Ame naivisa nombili onondaka onongwa konthele ya Kristu.” (Romanos 15:19) Paulu kayekele otyipuka natyike tyitepulule ombili yae. Tuivisei nombili onene onondaka Mbouhamba wa Huku ‘monthiki ino yonondaka onongwa.’
[Olutalatu pefo 31]
Blessing kayekele omasuka-suka ae emusoyese movilinga viae viomuvo auho
[Olutalatu pefo 32]
Seliger nomukai wae vahinangela oñgeni vaundapesa omuvo wavo