Ohole ya Kristu Itulunda Okukala Nohole
“Jesus wakalele nohole no vae vekahi mouye, wakalele nohole navo alo konthyulilo.”—JOÃO 13:1.
1, 2. (a) Oñgeni Jesus alekesa unene ohole? (b) Monthele ino matulilongesa okulekesa ohole mononkhalelo patyi?
JESUS waava ongeleka ongwa unene yohole. Ovipuka aviho alingile, nevi apopia novituwa viae, nokulongesa kuae, no nonkhia mbae mbo tyilikutila, vialekesa ohole yae. Konthyulilo yomuenyo wae pano pohi, Jesus wakalele nohole na vana ankho avasa, haunene ovalongwa vae.
2 Ongeleka ononene yohole ya Jesus, ilekesa otyitumino tyavilapo ovalongwa vena okulandula. Tupu, ituavela ondundo yokukala nohole ngoyo, novakuatate vetu no nomphange tufenda navo, novanthu ovakuavo. Monthele ino, matulilongesa oityi ovakulu vewaneno vapondola okulilongesila ku Jesus, konthele yokukala nohole na vana valinga ononkhali, alo umwe ononkhali ononene. Tupu, matulilongesa oñgeni ohole ya Jesus, ilunda Ovakristau okuvatela vakuavo pomivo viondyala, no viovinimawe, no wo mauvela.
3. Namphila Petulu alingile ononkhali ononene, oñgeni Jesus emutalele?
3 Motyinthiki tyahulililako tyononkhia mba Jesus, Petulu o apostolu yae, waanyene ovikando vitatu okuti kei Jesus. (Marcos 14:66-72) Mahi, Petulu welivela ngetyi Jesus apopile, Jesus emuevela. Jesus aavela Petulu ovilinga ovinene. (Lucas 22:32; Atos 2:14; 8:14-17; 10:44, 45) Oityi tulilongesila kohole ya Jesus, konthele ya vana valinga ononkhali ononene?
Lekesa Ohole Ngo ya Kristu Kuvana Valinga Onkhali
4. Otyitateka patyi tyihanda haunene okukala nomutima ngo wa Kristu?
4 Povipuka ovinyingi viepuiya, tuesukisa okukala nohole ngo ya Kristu, tyimwe onkhalelo yokukala na vana valinga onkhali onene, mombunga ine omewaneno. Katyietesa ehambu, tyina ononthiki mbahulilila mbouye wa Satanasi mbuhika konthyulilo yavo, ovituwa viouye vikahi nokueta ononkhumbi ononene. Atuho, ovakuendye ine ovakulu, tupondola okuhongiliyua novituwa ovivi viouye, nokunyona etokolo lietu liokueenda mondyila yahita. Pomuvo wo Vakristau votete, vamwe vesukisile okutundiswa mewaneno lio Vakristau, nokuviyula vakuavo. No hono ongotyo tyilingwa. (1 Coríntios 5:11-13; 1 Timóteo 5:20) Anthi, tyina ovakulu vewaneno vatetulula otyitateka otyo, avalekesa ohole ngo ya Kristu, tyipondola okuvatela unene una walinga onkhali.
5. Oñgeni ovakulu vewaneno mavahetekela ohole ya Kristu konthele ya vana valinga ononkhali?
5 Ngetyi tyalingile Jesus, ovakulu vewaneno vena okulandula apeho ovitumino viaviuka via Jeova. Tyina valinga ngotyo, valekesa epoleyo, nokankhenda, noluembia lua Jeova. Tyina omunthu alekesa okuti tyotyili welivela, “tyemuihama komutima” ‘nokuamona ononkhumbi,’ mokonda yonkhali yae, katyipuiya ovakulu vewaneno “okukondola omunthu oo nomutima wapoleya.” (Salmo 34:18; Gálatas 6:1) Mahi, oñgeni mavakuatesako una wahalekesa okuti welivela?
6. Oityi ovakulu vewaneno vena okulityilika konthele yo vokualinga onkhali? Iya omokonda yatyi?
6 Tyina wokualinga onkhali aanya onondonga mbo Vihonekwa, ine utatehila vakuavo, tyipondola okunumanesa ovakulu vewaneno na vakuavo. Okusoka kovivi viaetwa nonkhali yomunthu oo, tyipondola okuvelingisa otyiponyo tyokukala nonyengo. Anthi, onyengo yeeta ovivi, iya otyo, katyilekesa okuti una “omutima wa Kristu.” (1 Coríntios 2:16; tanga Tiago 1:19, 20.) Jesus walondolele vamwe kononthiki mbae, no nondaka mbayandyuluka nawa. Mahi, kenepopie natyike otyivi ine okuihamesa omunthu komutima. (1 Pedro 2:23) Anthi, onondaka mbae nevi alinga, vialekesile vokualinga ononkhali okuti vapondola okukondoka ku Jeova. Tupu, ehunga limue enene liaetele Jesus pano pohi, ‘okuyovola ovakuankhali.’—1 Timóteo 1:15.
7, 8. Oityi matyivatela ovakulu vewaneno motyilinga tyokukoyesa?
7 Ongeleka ya Jesus itulekesa okuti tuna okukala ñgeni na vana vaviyulwa newaneno? Hinangela okuti etyi Ovihonekwa vipopia konthele yokukoyesa ovanthu ovo, tyiamena ewaneno. Moluotyo, pamue una walinga onkhali uhahande okulivela, utundiswa mewaneno. (2 Coríntios 2:6-8) Katyihambukiswa okutala vamwe vehelivele iya avatundiswa mewaneno. Ngotyo, tyihambukiswa unene tyina ovanyingi konyima vakondoka vali ku Jeova no mewaneno liae. Tyina ovakulu vewaneno valekesa ohole ngo ya Kristu, tyikuatesako vomutima omuwa okupilulula omitima viavo avakondoka mohambo. Vamue tyafuile kamavahinangela vali onondonga mbo Vihonekwa vapelwe novakulu ovo. Mahi, mavahinangela ohole nehumbilo ovakulu vewaneno vevelekesile.
8 Ngotyo, ovakulu vewaneno, vena okukala novituwa ‘viotyinyango tyospilitu,’ haunene ohole ngo ya Kristu, na tyina vokuapengesa vehetavela onondonga mbo Vihonekwa. (Gálatas 5:22, 23) Kavesukisa okukanyauka okutundisa mewaneno una walinga onkhali. Vena okulekesa okuti vahanda vokuapengesa vakondoke ku Jeova. Moluotyo, tyina una walinga onkhali konyima apilulula omutima wae, ngetyi ovanyingi vekahi nokulinga, mapandula unene Jeova, ‘novalume aava,’ vemukuatesako opo akondoke mewaneno.—Efésios 4:8, 11, 12.
Kala Nohole Ngo ya Kristu Momuvo Wonthyulilo
9. Popia ongeleka imwe yoñgeni Jesus alekesa ohole novalongwa vae.
9 Luka wahoneka ongeleka ononene yohole Jesus alekesa. Mokonda Kristu ankho utyii okuti nthiki imwe, omatolopa o Roma maeya aelisete nepundaumbo lio Jelusalei. Jesus nohole alondola ovalongwa vae okuti: “Inkha muamona omafualali eliseta no Jelusalei, noñgonokei okuti ehanyauko liayo likahi popepi.” Oityi ankho vesukisa okulinga? Jesus wevepele elondolo nokuvepopila nawa etyi vena okulinga. Oe wati: “Moluotyo, vana vekahi mo Judeia vahimbike okuenda no konomphunda, iya vana vekahi mokati ko Jelusalei, vatundemo, na vana vekahi komapia vahanyingilemo vali. Mokonda ombo, ononthiki mbokukoyesa nouviuki, pala okufuisapo ovipuka aviho viahonekwa.” (Lucas 21:20-22) Etyi omatolopa o Roma eliseta no Jelusalei menima 66 P.K., vana vokuetavela, avalingi ngetyi vapopililwe.
10, 11. Oñgeni okulilongesa etyi Ovakristau votete valingile pokutunda mo Jelusalei, matyituvatela okulipongiya pala “ononkhumbi onene”?
10 Pokutunda mo Jelusalei, Ovakristau ankho vesukisa okulekesa ohole ngo ya Kristu kese umwe na mukuavo, ngetyi Kristu ankho evehole. Ankho vena okuliavela pokati evi vena kese umwe na mukuavo. Mahi, eulo lia Jesus ankho kalipopi vala okuteyuapo kuepundaumbo olio. Oe wati: “Makukakala ononkhumbi mbumue ononene, mbehenekaleko tunde konthyimbi youye alo pahe. Tupu, kamambukeya otyikando tyavali.” (Mateus 24:17, 18, 21) Mokueenda “kuononkhumbi ononene” mambuya apa katutu, nonthue matukamona ononkhumbi novitateka ovikuavo. Mahi, inkha tukala nomutima ngo wa Kristu, matyituvatela okukoleleya.
11 Pomuvo watyo opo, matusukisa okuhetekela Jesus, okukala nohole yotyotyili. Konthele oyo Paulu, waava onondonga okuti: “Kese umue puonthue ahambukiswe mukuavo ku tyina tyaviuka pala epameko liae. Mokonda alo umwe Kristu kelihambukisilwe oe muene . . . Iya Huku una waava ekoleleyo nepameko, emuvatele opo mukale nomutima ngo wa Kristu Jesus pokati kenyi.”—Romanos 15:2, 3, 5.
12. Ohole patyi tuesukisa okukala nayo pahetyino? Omokonda yatyi?
12 Petulu walekesilue ohole na Jesus, tupu walondola Ovakristau opo vakale “nohole yotyotyili novakuatate,” ‘nokutavela otyili.’ Vena okukala “nohole unene pokati kese umwe na mukuavo itunda komutima.” (1 Pedro 1:22) Hono, onthue tuesukisa vali unene okukala novituwa ngo via Kristu. Emone liovanthu va Huku aveho, likahiale nokuliyawisa. Na umwe upondola okuyumba onthumbi monthele naike youye uno, ngetyi ovitateka vionombongo mouye vikahi nokutyilekesa nawa. (Tanga 1 João 2:15-17.) Anthi, tyina onthyulilo youye uno ihika vali popepi, tuesukisa okupameka vali oupanga wetu na Jeova, no wetu pokati ketu, okukala noupanga wotyotyili newaneno. Paulu walondola okuti: “Nohole youkuatate, kalei noluembia kese umue na mukuavo. Kalei ovatete kokulekesa ehumbilo kese umue na mukuavo.” (Romanos 12:10) Iya Petulu atonekako vali okuti: “Kuaviho ovio, kalei nohole kese umue na mukuavo, mokonda ohole ipata ononkhali ononyingi.”—1 Pedro 4:8.
13-15. Oñgeni ovakuatate vamwe valekesa ohole ngo ya Kristu povitateka viovinimawe?
13 Mouye auho, Onombangi mba Jeova veiwe nawa mokonda vena ohole ngo ya Kristu. Tala Onombangi vetavela okukavatela vakuavo, vatumbukilwa novinimawe ovinene, viahanyauna omapundaumbo ko Estadu Unidu mo 2005. Ongeleka ya Jesus, yalunda ovakuatate valamba po 20,000, okulipakula, otyinyingi vasapo omaumbo avo novilinga viavo, avakavatela ovakuatate vavo vamona ononkhumbi.
14 Konohika mbumwe, otyinimawe atyitahe omeva elunga, aekehika alo koulongo ukala kokule ono kilometu 80, aalambe onometulu 10 okuenda no peulu. Etyi omeva akondoka, onondyuo ononyingi nomatapalo, viahanyauka. Onombangi ovanyingi vatunda kovilongo ovinyingi avelipakula. Vamwe natyike vei okulinga, vatyinda ovipuka ovinyingi viokuundapesa, aveya pohika opo nombili yokuundapa kese tyimwe tyesukisa. Onomphange vevali omukulu nondenge ovahepe, avapake ovipuka viavo metukutuku, avaende ono kilometu 3,000, opo vakavatele. Umwe po nomphange ombo, wesaleleko nkhele nokukuatesako vo komisau yokuvatela yo potyilongo, nokuundapa ngomukokoli-ndyila.
15 Vatunga nokupindulapo onondyuo mbulamba po 5,600, mbo Nombangi no mbovanthu ovakuavo potyilongo. Iya ohole yotyotyili yalekesa ovakuatate ovo, oñgeni yakalesa Onombangi vo potyilongo? Omphange umwe ondyuo yae yateyuapo, wailukila mokatemba ketukutuku atyindi okamakina kokuteleka kateka. Ovakuatate avemutungila ondyuo yae ongwa unene. Etyi omphange oo, eya pondyuo yae omphe, ahimbika okulila, apandula Jeova novakuatate vae. Onombangi ovanyingi vo potyilongo, vakala enima ine valambesa, onondyuo mbavo ankho otyo mbehenepinduluepo. Omokonda yatyi? Ankho vakevelela ovavateli vekahi nokuvetungila onondyuo onomphe. Valekeswa ongeleka ongwa yolusoke luaviuka lua Kristu!
Lekesa Kuvana Vavela Omutima Ngo wa Kristu
16, 17. Oñgeni tupondola okulekesa ohole ngo ya Kristu kuvana vavela?
16 Tyafuile kavehi puonthue vavasiwa novitateka ovio viovinimawe. Mahi, tyotyili kese umwe una ovitateka viokuvela, oe muene ine o vombunga yae. Ohole Jesus ankho ena na vana vavela, ituavela ongeleka ongwa. Ohole yae yemupele ondundo yokukala nokankhenda navo. Etyi ovanyingi vemuetela ovavei vavo, oe “avelula aveho ankho vavela.”—Mateus 8:16; 14:14.
17 Hono, Ovakristau vetupu epondolo liokulinga omahuviso nga Jesus. Mahi, nga Jesus vena okankhenda na vana vavela. Oñgeni vetyilekesa? Onkhalelo imwe, ovakulu vewaneno valekesa okuti vena ohole ngo ya Kristu, mokuonganeka ovilinga viokutalelapo nokuvatela vana vavela mewaneno. Ngotyo, valandula otyitumino tyivasiwa mu Mateus 25:39, 40.a (Tanga.)
18. Oñgeni onomphange vevali valekesa ohole yotyotyili kumukuavo? Otyo, tyaeta ouwa patyi?
18 Tyotyili, katyisukisa okukala omukulu wewaneno opo tulingile vakuetu oviwa. Tala etyi tyapita na Charlene ankho una omanima 44, ankho una ouvela utiwa cancer, apopilwa okuti ankho kuakamba vala ononthiki 10 mankhi. Onomphange vevali Sharon na Nicolette vaimbuka okuti omulume wae ankho umukalela, waihamenua unene wesukisa ombatelo. Moluotyo, avelipakula pala okuvatela omuvo auho omphange uvela, mononthiki mbae mbahulilila. Ononthiki ombo ankho onosimano epandu, onomphange ovo valekesa ohole alo konthyulilo yomuenyo wae. Sharon wati, “Tyina utyii okuti mukuenyi kamaveluka vali, tyipuiya unene. Mahi, Jeova utupameka unene. Ongeleka oyo, yapameka oupanga wetu na Jeova no wetu na vakuetu.” Omulume wa Charlene ati: “Ame mandyihinangela apeho ohole yalekesa onomphange ava vevali ononthyolwa. Oluembia luavo nomutima wavo omuwa, wavatela unene Charlene yange wekolelo. Tupu, tyampha ombatelo onene ankho nesukisa molutu no komutima. Mandyitualako okuvepandula apeho. Esuko liavo na vakuavo, liapameka ekolelo liange mu Jeova, nohole yange novakuatate aveho.”
19, 20. (a) Ovituwa patyi vitano via Kristu tuelilongesa? (b) Oityi ove watokola okulinga?
19 Mononthele ombo ononthatu, tuelilongesa ovituwa vitato, konthele yomutima wa Jesus, noñgeni tupondola okumuhetekela. Tukalei “nomutima wapoleya nokueliola,” ngetyi Jesus ali. (Mateus 11:29) Tupu nonthue tulinga ononkhono mbokukala nohole na vakuetu, na tyina tuluete ononkhali noviponyo viavo. Tutavelei ovitumino via Jeova aviho tyihena owoma, na tyina umona ononkhumbi.
20 Okuhulililako, tukalei nohole ngo ya Kristu novakuatate vetu aveho, ngetyi Kristu akalele nohole “alo konthyulilo.” Ohole oyo, oyo ituimbukisa okuti tuvalanduli votyotyili va Jesus. (João 13:1, 34, 35) Tyotyili, “Ohole yenyi novakuatate itualeko.” (Hebreus 13:1) Muhakondokei konyima! Tokolei okuundapesa omuenyo wenyi pala okunkhimaneka Jeova nokuvatela vakuanyi! Jeova mekemuyamba mokonda yononkhono mbotyotyili mulinga.
[Onondaka Poutoi]
a Tala onthele yati “Faça Mais do Que Dizer: ‘Mantende-vos Aquecidos e Bem Alimentados,’” mo Sentinela ya Outubro 15 yo 1986.
[Olutalatu pefo 19]
Ovakulu vewaneno vahanda vokualinga onkhali vakondoke ku Jeova
[Olutalatu pefo 21]
Oñgeni Ovakristau vatundile mo Jelusalei valekesile ohole ngo ya Kristu?
[Olutalatu pefo 22]
Onombangi mba Jeova veiwe mokonda vena ohole ngo ya Kristu
Okuti Ove Upondola Okuhangununa?
• Oñgeni ovakulu vewaneno mavalekesa omutima ngo wa Kristu kuvana valinga onkhali?
• Omokonda yatyi okuhetekela ohole ya Kristu tyakolela, haunene momuvo uno wonthyulilo?
• Oñgeni matulekesa kuvana vavela ohole ngo ya Kristu?