Jeova Uhongolela Ovanthu Vae
“Jeova apeho mekuhongolela.”—ISAÍAS 58:11.
1, 2. (a) Omokonda yatyi Onombangi mba Jeova ovanthu velikalela ko nongeleya ononkhuavo? (b) Oityi matulilongesa monthele ei nonkhuavo mailandulako?
OVIKANDO ovinyingi ovanthu vapula ko Nombangi mba Jeova okuti: “Olie onkhalamutwe yenyi?” Ovanthu valinga omapulo oo, mokonda onongeleya ononyingi muna ononkhalamutwe ovakai no valume. Moluotyo, onthue tuti Onkhalamutwe yetu ha munthu-ko omukuankhali. Onkhalamutwe yetu o Jesus Kristu! Tupu Jesus utavela ku Tate yae Onkhalamutwe, Jeova.—Mateus 23:10.
2 Tupu kuna otyikundyi tyo valume vaihanwa okuti “omupika wekolelo nokualunguka,” vahongolela hono ovanthu va Huku pano pohi. (Mateus 24:45) Mahi oñgeni tutyii okuti tyili-tyili Jeova ukahi nokuundapesa Omona wae opo etuhongolele? Matutale ovipuka vitatu vilekesa omokonda yatyi tuna onthumbi oyo. Iya namphila Jeova aundapesa ovanthu opo vahongolele ovanthu vae, mahi tyayandyuluka nawa okuti Jeova oe ukahi Nokuhongolela ovanthu vae.—Isaías 58:11.
VAHONGOLELWA NO OSPILITU SANDU
3. Oityi tyakuatesileko Moisesi okuhongolela ova Isilayeli?
3 Ospilitu sandu ihongolela ononkhalamutwe Huku aholovona. Huku waholovona Moisesi ahongolela ova Isilayeli. Oityi tyemukuatesako okufuisapo otyilinga otyo tyakolela? Jeova waavela Moisesi “ospilitu sandu.” (Tanga Isaías 63:11-14.) Tupu no hono Jeova uhongolela ovanthu vae no ospilitu yakuatesileko Moisesi.
4. Oityi tyilekesa okuti Moisesi ankho wakoyua na Huku? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
4 Okuti ovanthu ankho vaimbuka okuti Moisesi una ospilitu ya Huku? Eenga! Ospilitu ya Jeova yakuatesako Moisesi okulinga omahuviso nokunoñgonokesa enyina lia Huku ku Farao, omutumini wavilapo wo mo Egitu. (Êxodo 7:1-3) Ospilitu sandu yakuatesako Moisesi okukala onkhalamutwe yapwa-elundo no kuna ohole. Ankho welikalela ko nonkhalamutwe mbo vilongo ovikuavo! (Êxodo 5:2, 6-9) Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova wakoya Moisesi akale onkhalamutwe yovanthu Vae.
5. Ovalie Jeova aavelele ospilitu Sandu opo vahongolele ovanthu vae?
5 Olie vali Jeova aavelele ospilitu sandu opo ahongolele ovanthu vae? Ombimbiliya yati: “Josue omona wa Num weyula ospilitu younongo.” (Deuteronômio 34:9) “Ospilitu ya Jeova ikahi na Gideau.” (Juízes 6:34) “Ospilitu ya Jeova ikahi na David.” (1 Samuel 16:13) Ovalume ovo aveho vakuatesilueko nospilitu ya Huku avalingi ovipuka vehevili okulinga kononkhono mbavo muene. (Josué 11:16, 17; Juízes 7:7, 22; 1 Samuel 17:37, 50) Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova oe weveavelele ononkhono opo valinge ovipuka ovinene, iya oe vala una okunkhimanekwa.
Tyina ovanthu va Huku vetavela Moisesi, na Josue, na Gideau, na David vekahi nokulandula ehongolelo lia Jeova
6. Omokonda yatyi Huku ahandela ovanthu vae vakale nonthilo no nonkhalamutwe mbo Isilayeli?
6 Oityi ova Isilayeli valingile etyi vaimbuka okuti Moisesi, na Josue, na Gideau, na David ankho vekahi nokukuatesuako nospilitu ya Huku? Ankho vakala navo nonthilo. Etyi ovanthu veliyava konthele ya Moisesi, Jeova etyimono apopi okuti: “Alo nalupi ovanthu ava mavakala tyihena onthilo na ame?” (Números 14:2, 11) Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova waholovona omulume oo opo ahongolele ovanthu vae. Tyina ovanthu ankho vetavela ko Nonkhalamutwe, ankho vekahi nokulandula ehongolelo Lionkhalamutwe yavo, Jeova.
VAKUATESUAKO NO NOANDYU
7. Oñgeni onoandyu mbakuatesileko Moisesi?
7 Onoandyu mbukuatesako ononkhalamutwe mbovanthu va Huku. (Tanga Hebreus 1:7, 14.) Huku waundapesa onoandyu pala okuhongolela Moisesi. Tete, oandyu “yemumonekela motyinkhondo” aimuavela otyilinga tyokukayovola ova Isilayeli nokukala onkhalamutwe yavo. (Atos 7:35) Vali, Huku waundapesa onoandyu opo mbuavele Moisesi Ovitumino vio kuhongolela ova Isilayeli. (Gálatas 3:19) Tatu, Jeova emupopila okuti: “Hongolela ovanthu oku nekutolela. Tala! Oandyu yange maipiti komutwe.” (Êxodo 32:34) Ombimbiliya kaipopi okuti ova Isilayeli vamuene oandyu oyo tyina ivehongolela. Moluotyo, onkhalelo Moisesi ahongolela ovanthu va Huku, tyalekesa nawa okuti ankho ukuateswako no noandyu.
8. Oñgeni onoandyu mbakuatesileko Josue na Ezekia?
8 Olie vali wakuatesilueko no noandyu? Ombimbiliya ipopia okuti oandyu imwe “onkhalamutwe yembamba lionoandyu mba Jeova,” yakuatesileko Josue okuluisa ova Kanaa. (Josué 5:13-15; 6:2, 21) Konyima, etyi Ohamba Ezekia akala onkhalamutwe yovanthu va Huku, omafualali o Asiria ahande okuhanya-po o Jelusalei. Motyinthiki tyike vala, “oandyu ya Jeova aiipaa ovanthu vena 185.000.”—2 Reis 19:35.
9. Namphila ovanthu vahongolela ovanthu va Huku ovakuankhali, oityi ova Isilayeli ankho vena okulinga?
9 Onoandyu havanthu ovakuankhali. Mahi, ovanthu mbakuatesileko ankho ovakuankhali. Mongeleka, Moisesi otyikando tyimwe kahilivikile Jeova. (Números 20:12) Josue kaitile ku Huku ekuateso etyi ova Gibionita vahandele okulinga ombembwa nae. (Josué 9:14, 15) Tupu, otyikando tyimwe Ezekia wakalele nelungavi. (2 Crônicas 32:25, 26) Namphila ovanthu ovo ankho ovakuankhali, ova Isilayeli valandulile ehongolelo liavo. Ova Isilayeli ankho vapondola okuimbuka okuti Jeova ukahi nokuundapesa oandyu opo akuateseko ovalume ovo. Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova ankho ukahi nokuhongolela ovanthu vae.
VAHONGOLELWA NONDAKA YA HUKU
10. Oñgeni Moisesi ankho ahongolelwa Novitumino via Huku?
10 Ondaka ya Huku ikuatesako ononkhalamutwe mbovanthu va Huku. Ombimbiliya iihana ovitumino viapelwe ova Isilayeli okuti “Ovitumino via Moisesi.” (1 Reis 2:3) Mahi Ombimbiliya yayandyulula nawa okuti Jeova oe weveavela Ovitumino ovio. Moisesi nae ankho una okuvilandula. (2 Crônicas 34:14) Mongeleka, etyi Jeova apopila Moisesi oñgeni ena okutunga ekaka liefendelo, “Moisesi alingi atyiho Jeova emutuma. Wetyilinga umwe nawa-nawa.”—Êxodo 40:1-16.
11, 12. (a) Oityi Josue no nohamba onokhuavo ankho vena okulinga? (b) Oñgeni Ondaka ya Huku yakuatesileko ononkhalamutwe mbovanthu va Huku?
11 Etyi Josue akala onkhalamutwe yova Isilayeli, ankho una Ondaka ya Huku iya Jeova emupopila okuti: “Una okuitangela pombuelo otyitenya notyinthiki, opo utyivile okulinga ovipuka aviho via honekua-mo.” (Josué 1:8) Onohamba mbatumina konyima yae ovanthu va Huku, tupu ankho mbuna okutanga Ovitumino ononthiki ambuho, nokutavela “onondaka ambuho mbo Vitumino ovio nokuendelamo apeho.”—Tanga Deuteronômio 17:18-20.
12 Oñgeni Ondaka ya Huku yakuatesileko ovalume vahongolela ovanthu va Huku? Soka kongeleka Yohamba Josia. Etyi omuhoneki wa Josia avasa Ovitumino via Moisesi, ahimbika okuvitangela Josia.a (Tala onondaka pokatoi.) “Etyi Ohamba yeiva onondaka mbomukanda Wovitumino aitandula ovikutu viayo.” Ondaka ya Huku ailundu Josia okuhanyauna ovikahuku aviho vio motyilongo nokulinga atyiho opo valinge otyipito tyo Pasikwa. (2 Reis 22:11; 23:1-23) Mokonda Josia nononkhalamutwe ovakuavo valandulile Ondaka ya Huku, ankho vetavela okupilulula onkhalelo vatumina ovanthu va Huku. Omapiluluko oo valinga, akuatesako ovanthu okutavela ku Huku.
13. Oñgeni ononkhalamutwe mbovanthu va Huku mbelikalela no nonkhalamutwe mbomalongo omakuavo?
13 Ononkhalamutwe mbomalongo omakuavo ankho mbutupu ounongo wokuhongolela ovanthu. Mongeleka, ononkhalamutwe mbo ko Kanaa novanthu vavo valingile ovipuka ovivi, okulinepa pombunga, ovalume okulala poyavo, okulala novinyama, nokulinga ovilikutila viovana, nokufenda ovilolo. (Levítico 18:6, 21-25) Tupu, ononkhalamutwe mbo Vambambilonia no mbo va Egitu ankho kavatumu ovanthu vakale ononthate ngo vanthu va Huku. (Números 19:13) Moluotyo, ovanthu va Huku ankho vapondola okuimbuka oñgeni ononkhalamutwe mbavo mbuveavela ondundo yokutualako nefendelo liasukuka, nokusukuka molutu, nokulityilika oundalelapo. Tyayandyuluka nawa okuti, o Jeova ankho uvehongolela.
14. Omokonda yatyi Jeova avinyulile ononkhalamutwe mbumwe mbovanthu vae?
14 Onohamba ambuho mbatuminine ovanthu va Huku mbumwe kambalandulile ehongolelo lia Huku. Onohamba ombo mbehena ekolelo, tupu mbaanyene ehongolelo lio ospilitu sandu ya Huku, no lio noandyu mbae, nolio Ndaka yae. Movikando vimwe, Jeova weveviyulile ine wapingiyilepo ovakuavo. (1 Samuel 13:13, 14) Alo omuvo wehikapo Jeova aholovona onkhalamutwe yehemukuankhali.
JEOVA WAKOYA ONKHALAMUTWE YEHEMUKUANKHALI
15. (a) Oñgeni ovauli valekesa okuti makuya onkhalamutwe yehemukuankhali? (b) Olie onkhalamutwe uhemukuankhali?
15 Omanima omanyingi okualamba Jeova waulile okuti mapakeko onkhalamutwe yehemukuankhali pala ovanthu vae. Mongeleka, Moisesi wapopilile ova Isilayeli okuti: “Jeova Huku yove, makatula omuuli umwe pokati kenyi, povakuatate venyi, ukahi ngaame, iya oe muna okutehelela.” (Deuteronômio 18:15) Isaia wati Omunthu oo, makala “omutumini nonkhalamutwe.” (Isaías 55:4) Tupu, Daniele wahoneka konthele ya Mesiya, okuti makala “Onkhalamutwe.” (Daniel 9:25) Konyima, Jesus Kristu elipopi okuti “Onkhalamutwe” yo vanthu va Huku. (Tanga Mateus 23:10.) Ovalongwa va Jesus ankho vafuapo pala okumulandula nokutavela ondaka ya Jeova. (João 6:68, 69) Oityi tyevelunda opo vaimbuke okuti Jeova ukahi nokuundapesa Jesus opo ahongolele ovanthu vae?
eova waholovona Jesus onkhalamutwe yehemukuankhali
16. Oityi tyilekesa okuti Jesus ankho uhongolelwa no ospilitu sandu?
16 Jesus ankho ukuatesuako no ospilitu sandu. Etyi Jesus ambatisalwa, João amono “eulu liaikuka, ospilitu aimulaukila ngo pomba.” Etyi pakala vala katutu “ospilitu aimutuala moluhandya.” (Marcos 1:10-12) Mokueenda kovilinga via Jesus viokuivisa pano pohi, ospilitu sandu ya Huku aikuatesako Jesus okulongesa nokulinga omahuviso. (Atos 10:38) Tupu, ospilitu sandu aimukuatesako okukala noluembia nehambu nekolelo liapama. (João 15:9; Hebreus 12:2) Petupu onkhalamutwe onkhuavo ankho ina ospilitu sandu ya Huku nga Jesus. Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova waholovona Jesus opo akale onkhalamutwe.
Oñgeni onoandyu mbakuatesako Jesus konyima yombatisimu yae? (Tala popalagrafu 17)
17. Oityi onoandyu mbalinga opo mbukuateseko Jesus?
17 Jesus ankho ukuateswako no Noandyu. Etyi Jesus ambatisalwa, “onoandyu ambuya ambuhimbika okumuvatela.” (Mateus 4:11) Etyi kuakamba katutu opo aipawe “oandyu aiya aimupameka.” (Lucas 22:43) Jesus ankho utyii okuti Jeova matumu onoandyu mbumukuateseko muatyiho esukisa.—Mateus 26:53.
18, 19. Oñgeni Ondaka ya Huku yahongolela omuenyo wa Jesus nondongeso yae?
18 Ondaka yahongolela Jesus. Okuhimbikila kovilinga viae viokuivisa alo ko nonkhia mbae momuti wemone, Jesus walandulile ehongolelo lio Vihonekwa. Alo umwe etyi ankho ekahi nokunkhia, apopi eulo limwe konthele ya Mesiya. (Mateus 4:4; 27:46; Lucas 23:46) Ononkhalamutwe mbonongeleya pomuvo opo ankho mbelikalela unene na Jesus. Ankho kavetavela Ondaka ya Huku netyi ankho Jesus alongesa. Jesus wapopia Ovihonekwa etyi ati: “Ovanthu ava vena onthilo na ame momilungu viavo, mahi omutima wavo ukahi kokule na ame. Vatualako nokundingila efendelo liahasilivila, mokonda valongesa omalongeso ovanthu.” (Mateus 15:7-9) Jeova nalumwe aholovonene omunthu wahalandula Ondaka yae opo ahongolele ovanthu vae.
19 Jesus tupu ankho undapesa Ondaka ya Huku tyina alongesa vakuavo. Tyina ankho ononkhalamutwe mbonongeleya vemulinga omapulo, kakumbulula okuundapesa ounongo wae. Mahi, ankho utumbula Ovihonekwa tyina alongesa ovanthu. (Mateus 22:33-40) Tupu, Jesus ankho upondola okuhuvisa ovanthu nomahipululo omanyingi konthele yomuenyo wae keulu ine ovipuka viatungwa vikahi pano pohi. Mahi, mokonda Jesus ankho uhole Ondaka ya Huku, iya ankho uhanda ovanthu vanoñgonoke ovihonekwa, “aikula nawa omitima viavo opo vanoñgonoke ehangununo lio Vihonekwa.”—Lucas 24:32, 45.
20. (a) Oñgeni Jesus ankhimaneka Jeova? (b) Oñgeni ovituwa via Jesus no via Herode Agripa I ankho velikalela?
20 Namphila ovanthu ankho vahuva nonkhalelo yae yokulongesa, mahi Jesus apeho ankho unkhimaneka Jeova, Omulongesi wae. (Lucas 4:22) Etyi omunthu umwe omuhona emunkhimaneka puetyi emupopia okuti “Mulongesi Omuwa,” Jesus nokueliola omutima apopi okuti: “Omokonda yatyi undyihanena okuti omulongesi omuwa? Petupu nawike omuwa, Huku oe vala omuwa.” (Marcos 10:17, 18) Mahi, Herode Agripa I akala onkhalamutwe yova Judeu etyi palamba omanima etyinana, ankho una ovituwa vielikalela unene novia Jesus. Monthiki imwe, meliongiyo limwe liakolela, Herode avale ovikutu vimwe vilanda onombongo ononyingi. Etyi ovanthu vemumona tupu aveivi ondaka yae, avapopi peulu okuti: “Ondaka oya huku, handakako yomulume!” Herode ankho utyihole tyo kunkhimanekwa. Mahi oityi tyamonekapo? “Liwa-liwa oandyu ya Jeova aimuipaa, mokonda kaavelele omunkhima Huku, aliwa nomativa ankhi.” (Atos 12:21-23) Tyayandyuluka nawa okuti, Jeova haeko waholovona Herode akala onkhalamutwe. Mahi, Jesus walekesa okuti Huku oe wemuholovona, iya apeho ankho unkhimaneka Jeova, Onkhalamutwe Yavilapo yovanthu Vae.
21. Oityi matulilongesa monthele mailandulako?
21 Jeova uhanda Jesus akale Onkhalamutwe momanima omanyingi. Etyi atutiliswa, Jesus apopila ovalongwa vae okuti: “Outumini auho keulu no pohi neupewa.” Ayawisako okuti: “Ame ndyikahi nonwe ononthiki mbatyo ambuho, alo konthyulilo youye uno.” (Mateus 28:18-20) Mahi oñgeni Jesus ahongolela ovanthu va Huku vekahi pano pohi, tyina Jesus pahe omunthu uhamonwa ukala keulu? Ovalie Jeova maundapesa opo vakuateseko Jesus kotyilinga tyokuhongolela pano pohi? Iya oñgeni Ovakristau vapondola okuimbuka ovanthu Huku ekahi nokuundapesa opo vahongolele ovanthu Vae? Onthele mailandulako maikumbulula omapulo oo
a Omukanda oo, tyafuile oyou wahonekwa muene na Moisesi.