Omokonda Yatyi Tuesukisila Okukala Ovasukuki
“Muna okukala ovasukuki.”—LEVÍTICO 11:45.
1. Oñgeni omukanda wa Levítico upondola okutukuatesako?
JEOVA uhanda ovaumbili vae aveho vakale ovasukuki. Namphila ousukuki wapopiua Mombimbiliya aiho, mahi wapopiua vali unene momukanda wa Levítico. Okunoñgonoka, nokupanda omukanda oo, matyitukuatesako okunoñgonoka oñgeni tupondola okukala ovasukuki.
2. Oityi tuvasa momukanda wa Levítico?
2 Omukanda wa Levítico wahonekwa na Moisesi, iya oumwe “Povihonekwa aviho . . . vina esilivilo pala okulongesa.” (2 Timóteo 3:16) Kese okapitulu komukanda oo, kapopia enyina lia Jeova ovikando vihungi pekwi. Okunoñgonoka omukanda wa Levítico, matyitukuatesako okulityilika okulinga ovipuka vipondola okupenyesa enyina lia Huku. (Levítico 22:32) Onondaka, “ame Jeova,” mbapitaululwa ovikando ovinyingi momukanda oo, iya mbutuhinangelesa okuti tuesukisa okutavela ku Huku. Monthele ei, nei ilandulako, matulilongesa ovipuka ovinyingi viakolela vivasiwa mu Levítico mavitukuatesako okukala ovasukuki tyina tufenda Huku.
TYIHANDA OKUKALA OVASUKUKI
3, 4. Arau, novana vae ankho vena okulikoha, otyo tyilekesa tyi? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)
3 Tanga Levítico 8:5, 6. Jeova waholovonene Arau opo akale omunene-nakwa wova Isilayeli, iya ovana vae vakale ovanakwa pala elongo. Arau ankho otyilekeso tya Jesus, iya ovana va Arau ankho otyilekeso Tyovakristau ovalembulwa. Arau ankho una okulikoha, otyo tyilekesa tyi? Okuti tyilekesa okuti Jesus ankho wesukisa okulikoha? Au. Jesus ankho utupu onkhali, “nesilo.” (Hebreus 7:26; 9:14) Mahi, tyina Arau ankho elikoha, ankho ulekesa Jesus wasukuka iya omuviuki. Iya, okulikoha kuovana va Arau ankho kulekesa tyi?
4 Okulikoha kuovana va Arau ankho kulekesa ousukuki wavana vaholovonwa opo vakale ovanakwa keulu. Okuti vakala ovasukuki pomuvo vambatisalwa? Au, mokonda ombatisimu kaikoho ononkhali, mahi otyilekeso tyokuti omunthu welipakula ku Huku. Ovalembulwa vakohwa “nondaka,” ngotyo, vena okueendela mondongeso aiho ya Kristu. (Efésios 5:25-27) Ongotyo vala vakala ovasukuki. Iya “onongi ononkhuavo”?—João 10:16.
Jeova uhambukwa tyina amona okuti ovanthu vae aveho vasukuka, iya veliwaneka kumwe
5. Omokonda yatyi tupopila okuti onongi ononkhuavo mbusukukiswa Nondaka ya Huku?
5 Ovana va Arau ankho kavalekesa “otyinyingi tyovanthu,” onongi ononkhuavo mba Jesus. (Revelação 7:9) Mahi, onongi ononkhuavo tupu vakala ovasukuki pokati Kondaka ya Huku. Tyina vana vena ekevelelo liokukakala pano pohi vakala nekolelo muetyi Ombimbiliya ipopia konthele yotyilikutila tya Jesus, vakala nondundo yokufenda Jeova “otyitenya notyinthiki.” (Revelação 7:13-15) Ovalembulwa, nonongi ononkhuavo, vatualako okusukukiswa. Mokonda yotyo, vatualako okukala novituwa viasukuka omuvo auho. (1 Pedro 2:12) Jeova uhambukwa tyina amona okuti ovanthu vae aveho vasukuka, iya veliwaneka kumwe mokumutavela, nokulandula noukuatyili Omunthita wavo, Jesus!
6. Omokonda yatyi apeho tuesukisila okulitala nawa?
6 Ovanakwa ova Isilayeli ankho vena okukala tyasukuka kolutu. Otyo tyitulongesa tyi hono? Ovanthu ovanyingi tulongesa Ombimbiliya vetyimona okuti onthue tuvala nawa iya tuasukuka, tupu tusukula nawa apa tufendela. Vana vahanda okufenda Jeova, tupu vena okukala “nomutima wasukuka.” (Tanga Salmo 24:3, 4; Isaías 2:2, 3.) Ngotyo, tuna okuumbila Jeova nomutima wasukuka, nolutu luasukuka. Tuesukisa okulitala nawa apeho. Pamwe tupondola okunoñgonoka okuti tuesukisa okulinga omapiluluko omanene opo tukale ovasukuki. (2 Coríntios 13:5) Mongeleka, omunthu wokuambatisalua mahi utala ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola, wesukisa okulipula okuti: ‘Okuti tyina ndyilitala ndyimusukuki?’ Omunthu oo, wesukisa okuovola ombatelo opo ayekepo otyituwa otyo otyivi.—Tiago 5:14.
KALA OMUTAVELI OPO ULEKESE OKUTI UMUSUKUKI
7. Ongeleka patyi Jesus aava yelifwa no yovanakwa vapopiwa mu Levítico 8:22-24?
7 Etyi ovilinga viounakwa viahimbika mo Isilayeli, Omunene-nakwa Arau awavekua ohonde yongi onthwei kokutwi wokokulio, no komutundunu wopeke, no wokomphai. Iya novana vae ngatyo valingwa. (Tanga Levítico 8:22-24.) Etyi tyilingwa ohonde oyo ankho tyilekesa okuti ovanakwa vena okutavela okufuisapo ovilinga viavo. Tupu, Jesus, Omunene-nakwa, waava ongeleka ongwa pala ovalembulwa, nonongi ononkhuavo. Wetavelele ehongolelo lia Huku, walingile ehando lia Jeova, iya wakalele nomuenyo umwe wasukuka.—João 4:31-34.
8. Oityi atuho tuesukisa okulinga?
8 Mokonda atuho tuvafendi va Jeova, tuna okulandula ongeleka ya Jesus, watuaileko noukuatyili mu Huku. Tuna okulinga ononkhono mbokutavela ehongolelo lia Huku livasiwa Mombimbiliya, opo tulityilike “okunumanesa ospilitu sandu ya Huku.” (Efésios 4:30) Tokola ‘okuviukisa onomphai mbove mondyila.’—Hebreus 12:13.
Tuna okulinga ononkhono mbokutavela ehongolelo lia Huku livasiwa Mombimbiliya, opo tulityilike “okunumanesa ospilitu sandu ya Huku”
9. Oityi ovakuatate vetatu vaundapele Nononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova vapopia? Iya oñgeni etyi vapopia tyipondola okukukuatesako okukala tyasukuka?
9 Matutale onondaka mbovakuatate vetatu vaundapele omanima omanyingi Nononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova. Omukuatate wotete, wati: “Tyotyili, ankho elao limwe enene okuundapa navo, iya oupanga nakala navo walekesile okuti namphila ovakuatate ovo valembulwa nospilitu, mahi ovakuankhali. Mahi, etyi natokola okulinga omanima aeho, okutavela kuvana vahongolela ewaneno.” Wavali, wati: “Otestu ya 2 Coríntios 10:5 ipopia konthele ‘yokutavela ku Kristu,’ inkhuatesako okutavela nokuundapela kumwe naava vahongolela ewaneno. Okutavela oko, kutuka komutima.” Watatu, wati: “Okukala nohole netyi Jeova ehole, nokuyala etyi eyele, nokuovola apeho ehongolelo liae, nokulinga etyi tyimuhambukiswa, tyilekesa okutavela eongano liae, navana aholovona opo vahongolele ovilinga viae pano pohi.” Omukuatate oo, uhinangela ongeleka yomukuatate Nathan Knorr. Omukuatate Knorr ankho umwe Pononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova, wetavelele etyi tyapopiwa Momutala Womulavi (mo Ingelesi) wo 1925 monthele yati, “O Nascimento de Uma Nação,” namphila vakuavo vehetyitavelele. Tyotyili, otyo tyahuvisile unene ovakuatate. Okusokolola konondaka mbovakuatate ovo vetatu, tyipondola okukukuatesako okutavela ku Huku, nokutualako tyasukuka.
OKUTAVELA OTYITUMINO TYA HUKU KONTHELE YOHONDE
10. Omokonda yatyi tyesukisila unene okutavela otyitumino tya Huku konthele yohonde?
10 Tanga Levítico 17:10. Jeova wapopilile ova Isilayeli opo vahalie “ohonde.” Tupu Ovakristau vapopilwa opo vahalie ohonde ine okuipakwa momihipa. (Atos 15:28, 29) Katyituhambukiswa okulinga otyipuka tyipondola okunumanesa Huku, nokutupolesa mewaneno liae. Onthue tuhole Jeova, iya tuhanda okumutavela. Alo umwe tyina omuenyo wetu ukahi motyiponga, kamatutavela tyina vana vehei Jeova ine vehesuku nae vetupopila opo tulinge etyi ahahande. Tutyii okuti vamwe mavetukuele mokonda yokuhapakwa ohonde, mahi onthue tuatokola okutavela ku Huku. (Judas 17, 18) Oityi matyitukuatesako okutokola okuhali ohonde ine okuipakwa momihipa?—Deuteronômio 12:23.
Onthue tuhole Jeova, iya tuhanda okumutavela
11. Omokonda yatyi tupopila okuti Onthiki Yokuhita Ononkhali ankho yakolela unene?
11 Etyi omunene-nakwa wova Isilayeli ankho alinga like menima Monthiki Yokuhita Ononkhali, tyitukuatesako okunoñgonoka oñgeni Huku atala ohonde. Ohonde ankho opala vala otyilinga tyimwe tyakolela unene. Ankho opala okuevela ononkhali, opo ova Isilayeli vakale noupanga omuwa na Huku. Ohonde yongombe, no yotyinkhombo, ankho inyanyua kotyipato tyotyikasa tyomphango. (Levítico 16:14, 15, 19) Pokati kohonde oyo, Huku ankho upondola okuevela ononkhali mbova Isilayeli. Tupu, Jeova wapopile okuti inkha omulume umwe wiipaa otyinyama pala okulia, ohonde yatyo una okuinengulila pohi ahihilapo, mokonda “omuenyo ukahi mohonde.” (Levítico 17:11-14) Ovitumino ovio ankho viakolela unene. Kohale, Huku wailikiliale Noe, novana vae opo vahalie ohonde. (Gênesis 9:3-6) Otyo tyilekesa tyi Kovakristau?
12. Oñgeni Paulu alekesa okuti ohonde, nokuevela, vielikuata kumwe?
12 Apostolu Paulu wapopia okuti ohonde ankho ina epondolo liokusukukisa, etyi ahoneka okuti: “Ngetyi tyipopia Ovitumino, ovipuka aviho visukukiswa nohonde, iya inkha kapanengulwa ohonde, petupu eevelo lionkhali.” (Hebreus 9:22) Mahi, ovilikutila viovinyama ankho viakolela vala mokueenda kuomuvo umwe. Paulu wapopia okuti ovilikutila ovio ankho vihinangelesa ova Isilayeli okuti ovakuankhali, iya vesukisa otyilikutila otyinene vali tyivepola ononkhali mbavo apeho. Ovitumino ankho “okahi kovipuka oviwa maviya, mahi havipuka viatyo ko muene.” (Hebreus 10:1-4) Oñgeni ovanthu ankho vapondola okuevelwa ononkhali?
13. Jesus walekesa esilivilo liohonde yae ku Jeova. Otyo tyakolela unene kuove mokonda yatyi?
13 Tanga Efésios 1:7. Jesus waava omuenyo wae ngotyilikutila pala ovanthu aveho, iya otyo tyakolela unene kuvana vehole Jesus na Tate yae. (Gálatas 2:20) Ngetyi ankho tyilingwa Monthiki Yokuhita Ononkhali, Jesus wetuyovola konkhali etyi atutiliswa. Tyina omunene-nakwa ankho amanyingila Mondyuo Ikola Unene, ongatyina ankho aya apa Huku ekahi. Mondyuo omo, ankho omo akapakulila ohonde yovinyama ku Huku. (Levítico 16:11-15) Etyi Jesus atutiliswa, wapita no keulu akapakula esilivilo liohonde yae ku Huku. (Hebreus 9:6, 7, 11-14, 24-28) Tupandula unene mokonda tupondola okuevelwa ononkhali, nokukala nomutima wasukuka mokonda yekolelo mohonde yotyilikutila tya Jesus!
14, 15. Omokonda yatyi tyesukisila unene okunoñgonoka nokutavela otyitumino tya Jeova konthele yohonde?
14 Hamwe pahe tyayandyuluka nawa kuove omokonda yatyi Jeova etupopila opo tuahalie “ohonde.” (Levítico 17:10) Ku Huku ohonde ikola. Okuti wanoñgonoka omokonda yatyi? Omokonda ohonde omuenyo. (Gênesis 9:4) Tyotyili, tuesukisa okutala ohonde ngetyi Huku eitala, nokutavela otyitumino tyae tyokulityilika ohonde. Opo tukale nombembwa na Huku, tuna okukala nekolelo mofeto yotyilikutila tyeyovo tya Jesus, nokunoñgonoka okuti ohonde yakolela unene Komutungi wetu.—Colossenses 1:19, 20.
Okuti watokola okutavela otyitumino tya Jeova konthele yohonde? (Tala pono palagrafu 14, 15)
15 Kese umwe ponthue, inkha uuhulukilwa nouvela ine otyimwe vali, una okutokola inkha metavela ine kametavela okupakwa ohonde, ine okuhakulwa novihemba viatuka kohonde. Moluotyo, tyakolela unene okulikuambela ku Jeova, nokuovolola, nokulinga etokolo tyina nkhele weheneuhulukilwe na tyimwe. Inkha ulinga ngotyo, mokala nonthumbi yokuti molityilika okupakwa ohonde. Onthue katuhande okutavela etyi Jeova eyele, opo tuhemunumanese! Hono, onondotolo ononyingi, novanthu ovakuavo vali, vetulunda opo tuave ohonde yetu na tuhupise ovanthu. Mahi, mokonda tuvanthu vokuasukuka va Huku, tutyii okuti o Jeova vala una okupopia oñgeni ohonde ina okuundapeswa. Ku Jeova “ohonde” ikola. Ngotyo, tuna okutokola okutavela otyitumino tyae konthele yohonde. Novituwa vietu viasukuka, tupondola okulekesa ku Huku okuti ohonde yotyilikutila tya Jesus yakolela unene kuonthue. Mokonda yohonde ya Jesus, tupondola okuevelwa ononkhali, nokukala nomuenyo wahapu.—João 3:16.
Tuna okutokola okutavela otyitumino tya Huku konthele yohonde
OMOKONDA YATYI JEOVA AHANDELA TUKALE OVASUKUKI
16. Omokonda yatyi ovanthu va Jeova vesukisila okukala ovasukuki?
16 Etyi Jeova ayovola ova Isilayeli koupika mo Egitu, wevepopilile okuti: “Ame Jeova, ndyikahi nokumupola mo Egitu opo ndyilekese okuti ame Huku yenyi, iya muna okukala ovasukuki mokonda ame ndyimusukuki.” (Levítico 11:45) Jeova ankho uhanda ova Isilayeli vakale ovasukuki mokonda ngwe omusukuki. Tupu, otyo Jeova ahanda kuonthue hono. Omukanda wa Levítico utyiyandyulula nawa.
17. Pahe oñgeni utala omukanda wa Levítico?
17 Tyotyili, wapola ouwa kovipuka vimwe tuapopia vikahi momukanda wa Levítico. Iya wapanda vali unene omukanda oo Wombimbiliya, nokuanoñgonoka nawa omokonda yatyi tuesukisila okukala ovasukuki. Mahi, oityi vali tupondola okulilongesa momukanda wa Levítico? Oñgeni omukanda oo Wombimbiliya utukuatesako okufenda Huku monkhalelo imwe yasukuka? Matukakumbulula omapulo oo monthele ilandulako.