Eshuura y’Ikumi na Mukaaga
“Mukundane Munonga”
1. N’enki ekirikukira kutangaaza abantu ku barikwija omu nteerane z’Abajurizi ba Yehova omurundi gw’okubanza?
EMIRUNDI mingi, abantu ku barikwija omu nteerane z’Abajurizi ba Yehova omurundi gw’okubanza, nibatangaazibwa rukundo ei Abajurizi ba Yehova baine. Nibagireeba omu muringo ogu barikwakiirwamu n’oku Abajurizi bo barikugyorekana. N’abagyenyi abarikwija omu nteerane zaitu empango nibareeba rukundo egi. Omushaki w’amakuru omwe akahandiika aha ruteerane rwaitu rumwe oruhango ati: ‘Torikushangayo osinzire, oruyombo nari abarikusindikana. Torikushangayo orikurahira, orikukyeena nari orikukoresa ebigambo bibi. Tihariyo barikureesa, abashuma, nari abarikunaganaga ebisingo. Buzima eki kikaba kitari kya butoosha.’ Ebi byona nibyoreka rukundo, rukundo ‘etarikukora birikwitsa nshoni kandi etarikwesherurira byayo.’—1 Abakorinso 13:4-8.
2. (a) N’enki ekishemereire kuguma nikyeyongyera kureebeka omu muringo gu turikworekamu rukundo? (b) Omu kutooreza Kristo, ni rukundo ya muringo ki ei tushemereire kuteeraho kugira?
2 Rukundo eri omu b’eishe-emwe niyo kamanyiso k’Abakristaayo abahikire. (Yohaana 13:35) Ku turikweyongyera kuhama omu by’omwoyo, nitwega kworeka rukundo omu bwijwire. Entumwa Paulo akashaba ngu rukundo y’Abakristaayo bataahi be ‘egume neeyeyongyera kukanya.’ (Abafilipi 1:9) Entumwa Yohaana akooreka ngu tushemereire kugira rukundo erimu okwefeereza. Akahandiika ati: “Aha niho tumanyira rukundo, ahakuba Yesu akahayo amagara ge ahabwaitu; naitwe tushemereire kuhayo amagara gaitu ahabwa beene waitu [ab’eishe-emwe].” (1 Yohaana 3:16; Yohaana 15:12, 13) Buzima, tukaahayo amagara gaitu ahabw’ab’eishe-emwe? Ekyo n’obu kiraabe kitarikwetengyesa obwire obwingi, kwonka shi omu bunaku obu nitufayo ekirikwingana ki okubahwera n’obu kyakuba kitatworobeire?
3. (a) Ni muringo ki ogu twakubaasa kworekamu rukundo omu bwijwire? (b) Omu bunaku obu ahabw’enki nikikuru okukundana munonga?
3 Oyihireho ebikorwa byaitu ebirikworeka omutima gw’okwefeereza, nitwetenga kugirira ab’eishe-emwe rukundo eya buzima. Ekigambo kya Ruhanga nikitwehanangiriza kiti: “Omu kukunda ab’eishe-emwe, mukundane buzima.” (Abarooma 12:10) Twena twine abantu abu turikukunda omu muringo ogwo. Kwonka shi, nitubaasa kuteeraho kukunda n’abandi omu muringo ogwo? Ahabw’okugira ngu emperu y’obusingye obu obubi eriyo neeyirira haihi, nikikuru kukunda munonga Ab’eishe-emwe. Baibuli neegira eti: “Emperu ya byona eri haihi. . . . Okukira byona, mukundane munonga; ahabw’okuba okukunda kushweka ebibi bingi.”—1 Petero 4:7, 8.
Ku Harikubaho Okushaagizana
4. (a) Ahabw’enki okushaagizana kurikubaasa kubaho omu kibiina? (b) N’obu obumwe, turaabe tutarikukunda okugyendera aha buhabuzi bwa Baibuli, ni birungi ki ebirikuruga omu kubugyenderaho?
4 Buzima, ahabw’okugira ngu tukiri abasiisi, obumwe na bumwe nitukora ebintu ebirikugwisa kubi bataahi baitu. Ab’eishe-emwe nabo nibabaasa kutushaagiza omu miringo etari emwe n’emwe. (1 Yohaana 1:8) Oshemereire kukora ki waayeshanga omu mbeera nk’egyo? Ebyahandiikirwe nibiha obuhabuzi oburikwetengwa. Kwonka ebi birikutuhabura nibibaasa kutaana n’ebi itwe abantu abaine ekibi turikuba nitwenda kukora. (Abarooma 7:21-23) Kwonka nabwe, ku turikuteeraho kugyendera aha buhabuzi bwa Baibuli, nitworeka ngu buzima nitwenda kushemeza Yehova. Okubugyendaraho nikiija kutuhwera kwongyera kukunda abandi.
5. Ahabw’enki tutashemereire kuhoora enzigu haagira owaatushaagiza?
5 Abantu abamwe ku harikugira owabashaagiza, bateeraho kuhoora enzigu. Kwonka ekyo nikyongyera kugumya enshonga. Okuhoora enzigu nitukurekyera Ruhanga. (Enfumu 24:29; Abarooma 12:17-21) Abandi nibabaasa kwetantara obashaagiize. Kwonka titushemereire kwetantara abaramya bataahi baitu, ahabw’okuba okuramya kwaitu kwaba kuri okw’okwikirizibwa, kimwe aha bi twine kukora n’okukunda ab’eishe-emwe. (1 Yohaana 4:20) N’ahabw’ekyo Paulo akahandiika ati: “[Mugume] nimugumisiririzana; kandi ku haraabe hariho oine eki arikufa na mugyenzi we, musaasirane; nk’oku Mukama [Yehova] yaabasaasiire, mube nikwo mwatwaza.” (Abakolosai 3:13) Noobaasa kukora ekyo?
6. (a) Twine kugarukira hi omu kusaasira ow’eishe-emwe? (b) N’enki eki tushemereire kwetegyereza ekiraatuhwere kumanya eky’okukora haagira owaatushaagiza?
6 Kwonka shi omuntu ku yaakuguma naatushaagiza kwonka bitari ebibi ebirikubaasa kumubingisa omu kibiina? Ebibi nk’ebyo, entumwa Petero akateesa okumusaasira “emirundi mushanju.” Kwonka Yesu we akagira ati: “Tindikukugira nti, ohitsye emirundi mushanju, kureka nti, ohitsye emirundi makumi mushanju na mushanju.” Akooreka ngu nitushaagiza Ruhanga okukira oku omuntu weena arikutushaagiza. (Matayo 18:21-35, NW) Buri izooba nitushaagiza Ruhanga omu miringo mingi—obumwe ahabw’okweyendeza, omu bi turikugamba, omu bi turikuteekateeka nari omu bi turikuremwa kukora—tutarikuteekateeka ngu turiyo nitushiisha. (Abarooma 3:23) Kwonka nabwe, Ruhanga naagumizamu kutubeera omunyambabazi. (Zaaburi 103:10-14; 130:3, 4) Okwo nikwo arikwenda ngu naitwe tutwarizane. (Matayo 6:14, 15; Abaefeso 4:1-3) Twatwaza tutyo, nitworeka rukundo ‘etarikuteekateeka kibi aha muntu.’—1 Abakorinso 13:4, 5; 1 Petero 3:8, 9.
7. Tushemereire kukora ki ow’eishe-emwe yaaba aine eki arikufa naitwe?
7 Obumwe, n’obu twakuba tutaine nshonga n’ow’eishe-emwe, nitubaasa kwetegyereza ngu we atugwereirwe kubi. Ekyo nitubaasa kucwamu ‘kukishweka na rukundo,’ nk’oku 1 Petero 4:8 erikugira. Nainga nitubaasa kugyenda tugambe nawe kugira ngu tugaruzeho obusingye.—Matayo 5:23, 24.
8. Tushemereire kukora ki ow’eishe-emwe yaakora ekintu ekirikutugwisa kubi?
8 Noobaasa kushanga ngu ow’eishe-emwe naakora ebintu ebitarikugwisa kubi iwe wenka kureka ebirikugwisa kubi n’abandi. Tikikaabaire kirungi waagamba nawe? Nikibaasa. Waamushoboorora enshobi ye omu muringo murungi nikibaasa kurugamu birungi. Kwonka oshemereire kubanza waayebuuza: ‘Buzima eki arikukora, tikirikwikirizana n’ebyahandiikirwe? Nari n’ahabw’okugira ngu ahu naakuriire n’oku naayoroirwe nibitaana n’ebye?’ Yegyendesereze otakaataho emitindo eyaawe ahabwawe haza okaba niyo waihiriraho. (Yakobo 4:11, 12) Yehova naayakiira abantu abakuriire omu mbeera zitarikushushana kandi abagumisiririza omu kukura kwabo okw’eby’omwoyo.
9. (a) N’oha orikushoboorora enshonga z’ekibiina ezirikukwata aha bicumuro? (b) Ni ryari obu ou bashaagiize ashemereire kubanza kuteeraho kuhikiirira omushaagiize, kandi ekyo ashemereire kukikora aine kigyendererwa ki?
9 Kandi shi ku hakugira owaacumura omu kibiina, ka tugire ngu yaashambana, enshonga egyo eshemereire kushoboororwa n’obwira. Kushoboororwa oha? Abareeberezi. (Yakobo 5:14, 15) Kwonka haagira owaashaagiza mutaahi we, nk’omu by’obushuubuzi nari omu nkoresa y’orurimi, ou bashaagiize ashemereire kuhikiirira nyakumushaagiza ngu enshonga bagishoboorore bari babiri. (Matayo 18:15) Enshonga yaaba etashoboorokire, nyakushaagizibwa naabaasa kugyongyerayo arikugyendera aha biri omu Matayo 18:16, 17. Rukundo ei twiniire ow’eishe-emwe ogwo hamwe n’ekyetengo ky’okugarukana nawe, nibiija kutuhwera kukikora omu muringo ogurikworeka ngu nitwenda kumuhika aha mutima.—Enfumu 16:23.
10. Ku harikubaho oburemeezi, n’enki ekirikubaasa kutuhwera kubureeba omu muringo oguhikire?
10 Haabaho oburemeezi yaaba bukye nari buhango, nituhwerwa kihango ku turikuteeraho kwetegyereza oku Yehova arikubureeba. Naayangira kimwe ekibi, kandi ku arikuhitsya obunaku, enkozi z’ebibi ezitarikweteisa naaziiha omu kibiina kye. Kwonka, twijukye ngu twena nitushiisha omu miringo etari y’amaani n’ahabw’ekyo nitwetenga embabazi za Yehova n’okugumisiriza kwe. N’ahabw’ekyo, Yehova naatuteeraho eki tushemereire kukuratira haagira owaatushobeza. Ku turikugirira abandi embabazi, nitworeka rukundo ye.—Abaefeso 5:1, 2.
Musherure Emiringo ‘y’Okushashaanukamu omu Kworeka Rukundo’
11. Ahabw’enki Paulo yaayehanangiriize Abakorinso ‘kushashaanuka omu kworeka rukundo’?
11 Paulo akamara ameezi mingi arikwombeka ekibiina kya Korinso omuri Bugriika. Akakora n’amaani kuhwera ab’eishe-emwe b’okwe kandi buzima akaba naabakunda. Kwonka bamwe aharibo bakaba batarikumukunda gye. Bakaba nibamwetomboitera munonga. Akabehanangiriza ‘kushashaanuka omu kworeka rukundo.’ (2 Abakorinso 6:11-13; 12:15) Nikirungi twena kweshwijuma tukareeba oku turikworeka abandi rukundo, kandi tukasherura n’emiringo y’okwongyera kugyorekamu.—1 Yohaana 3:14.
12. Nitubaasa kweyongyera tuta kukunda boona abari omu kibiina?
12 Hariho abari omu kibiina abu turikushanga kigumire kunywana? Twateeraho kutwara entaaniso eziri ahagati yaitu nk’ezitari nkuru—nk’oku naitwe turikwenda ngu batukorere—eki nikibaasa kuturugiramu omukago nabo. Twateeraho kusherura ebirungi ebi barikukora kandi tukaba nibyo twafaho byonka, buzima rukundo ei tubainiire neeyeyongyera.—Luka 6:32, 33, 36.
13. Nitubaasa tuta kwongyera kworeka abari omu kibiina kyaitu rukundo?
13 N’eky’amazima, twine ahu turikugarukira omu bi turikubaasa kukorera abandi. Nitubaasa kutaramutsya buri omwe owaija omu ruteerane. Omu kweta ab’okututaayaayira, nitubaasa kuteeta buri omwe. Tukaayeyongyera kworeka rukundo turikutwara akiire kugira ou twayongyera kumanyana nawe omu kibiina? Nari shi, nitubaasa kweta ow’eishe-emwe ou tutarikumanyana gye kubuurira naitwe?
14. Tukaayoreka tuta rukundo twaba turi n’Abakristaayo abu tutakareebahoga?
14 N’enteerane z’Abakristaayo empango nizituha omugisha gw’okwongyera kworeka rukundo. Abarikuziijamu nibaba bari baingi. Nitubaasa kutabahika boona, kwonka nitubaasa kutwaza omu muringo ogurikworeka ngu nitubafaho. Omu bwire bw’okuhuumuramu, nitubaasa kuteeraho kuhika ah’abaturi haihi. Obunaku buryahika obu boona abariba nibatuura omu nsi bariba bari ab’eishe-emwe, omu bumwe barikuramya Ruhanga ow’amazima kandi Isheboona. Ka nikiija kuba kiri ekintu kirungi okumanyana! Okukundana munonga nikwija kutuma twakora ekyo. Ahabw’enki tutarikutandika hati?
Eby’Okweijutsya
• Ku harikubaho oburemeezi ahagati y’Abakristaayo, bushemereire kushoboororwa buta, kandi n’ahabw’enki?
• Rukundo yaitu eshemereire kweyongyera eta twaguma nitweyongyera kuhama omu by’omwoyo?
• Tukaabaasa kworeka tuta buri omwe rukundo?
[Ekishushani ekiri aha rupapura 148]
Rukundo ey’Abakristaayo nereebekyera omu miringo mingi, nk’omu nteerane