MWBR20 03 Referanse jia Mukanda wa Gukalegela mu Gudibungisa gua Lujingu nu Mudimo wa Uklisto
MARS 2-8
UMONYI UDI MU MBIMBI YA NZAMBI | GISENDESELO 22-23
“Nzambi Walolele Abalahama”
(Gisendeselo 22:1, 2, NWT) Gungima, Nzambi wa giamatshidia walolele Abalahama. Wamutamegele egi: “Abalahama!” Muene watayele egi: “Ami’owu!” 2 Nzambi wazuelele egi: “Ngabuba, zangula mun’aye, Isaka mungoshi’a mungoshi wana guzumba mangololo, uye nenji mu mavu a Moliya. Nguhane nenji gifua mulambu wa guwotshia holu dia mulundu mbangugudijiga.”
w12-F 1/1 diyiji 23 par. 4-6
Mukunda Natshi Nzambi Gatogele Abalahama ha Guhana Mun’enji Gifua Mulambu?
Tutadilenu mbimbi eji Yehowa wawambelele Abalahama egi: “Ngabuba, zangula mun’aye, Isaka mungoshi’a mungoshi wana guzumba mangololo, . . . nguhane nenji gifua mulambu.” (Gisendeselo 22:2, NWT) Jiya egi Yehowa watamegele Isaka egi mona “wana guzumba mangololo.” Yehowa wajiyile egi Isaka wakhalele nu ndando yavula gu meso a Abalahama. Nzambi wakhalele nji mujiya luholo luadivile muene mukunda nu Mun’enji Yesu. Yehowa wakhalele muzumba Yesu muavula. Hene wazuelele mbala jiyadi sendese mu dilu, nu watamegele Yesu egi, ‘Mun’ami ngana guzumba.’—Mako 1:11; 9:7.
Jiya luko egi, tangua Yehowa gatogele Abalahama, wamulezele egi “ngabuba.” Muenya ndunge mumoshi wazuelele egi, luholo Nzambi gakalegele mbimbi “ngabuba,” idi mumonesa egi “FUMU wakhalele mujiya egi ndaga gatogele Abalahama yakhalele mulonga wakola sha.” Idi mumonega egi ndaga Yehowa gatogele Abalahama yamuhanele gikenene giavula sha. Luholo lumoshi nji, tuajiya gutangiza lamba diakola diavile Yehowa mu mutshima tangua gamonele luholo mun’enji ana zumba amonesewe lamba nu ashiyiwe. Idi yadiago egi, lamba diakola diavile Yehowa lusugu luene, khenji adivile galego nu mbagadivigo luko nga hazonda.
Ndaga yatogele Yehowa Abalahama ha gutshita yajiya gutuhana gikenene. Uvi tudi naye gujiya egi Yehowa gamubembelego egi ahane mun’enji Isaka gifua mulambu. Wakuatesele Abalahama hagula gavuigo lamba diakola diana guvua mvuaji gula wafuisa mona. Hene, wahuluishile Isaka gu gufua. Uvi, Yehowa gatunyishilego egi ‘Mun’enji amone lamba, wamuhanele mukunda nu mukut’etu agasue.’ (Lomo 8:32) Mukunda natshi Yehowa atshiginyile lamba diakola dia luholo elu? Watshitshile ngenyi hagula ‘tuajiya guheta monyo.’ (1 Yone 4:9) Nzambi watumonesele diago guzumba guakola! Ndaga eyi idi gututuma nji ha gumuzumba muavula, ishigo ngenyi ba?
(Gisendeselo 22:9-12, NWT) Gu gisugishilo, ahetele ha fundo diamulezele Nzambi wa giamatshidia. Abalahama watungile giwotshielo hene, wahagele jikhunyi holu. Wajitshigile mun’enji Isaka mago nu malu, wamuhagele ha giwotshielo holu dia khunyi. 10 Hangima, Abalahama wazanguile phogo ha gushiya mun’enji. 11 Uvi muanjelo wa Yehowa wamutamegele sendese mu dilu egi: “Abalahama, Abalahama!” Muene watayele egi: “Ami’owu!” 12 Muanjelo wazuelele egi: “Ukalagalago mun’aye gubola, umutshitshilago gima, handaga henyaha ngajiya giwa egi wana guvuila Nzambi woma, handaga watunyilego gunguhua mun’aye mumoshi’a mumoshi.”
(Gisendeselo 22:15-18, NWT) Muanjelo wa Yehowa watamegele Abalahama hugo dia mbadi sendese mu dilu, 16 wamulezele egi: “‘Yehowa udi muzuela gamba, ngudi mudiloga mu jina diami egi, mbangugushimbiga mangololo handaga aye watshita ndaga eyi, wanguminyinego mun’aye mungoshi’a mungoshi. 17 Mbangugushimbiga muavula sha, mbanguguhua ajigulu avula gifua jithemua gosa, nu gifua gishegele gu khulo ya meya akoma. Ajigulu’aye mbaahinyina membo a mbalagaji jiawo. 18 Ifutshi yagasue ya ha mavu mbayidihetela ishimbigo handaga watumagele mbimbi yami.’”
w12-F 15/10 diyiji 23 par. 6
Tumagela Nzambi Hagula Uhete Gubonga gua Ndaga Galayile
6 Ha gukuatesa enya gubola, Yehowa Nzambi wadilogele nu mbimbi eji egi: “‘Giamatshidia luholo ngudi nu monyo,’ ame Yehowa Fumu Wabalega Gukoma udi muzuela.” (Ezek. 17:16, NWT) Biblia idi mumonesa mahugo gubalega 40 agudisha tangua Yehowa Nzambi wadilogele. Yajiya gukhala egi, gudiloga guadilogele Yehowa nu Abalahama, guene guajiyiwa muavula. Mu sungi ya ivo yavula, Yehowa wakotele gikotelo nu Abalahama, nu wamuhanele malaji avula adi gudivua nu gikotelo giene egi, vungu dienji mbadizoga mu njila ya mun’enji Isaka. (Gis. 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) Yehowa walolele Abalahama, wamutogele ha gumuhana mun’enji gana guzumba muavula. Abalahama gashiphilego ha gutumaga. Hakhalele muene mutshigina gushiya Isaka, muanjelo wa Nzambi wamutunyishile. Hangima, Nzambi wamuwambelele egi: “Ngudi mudiloga mu jina diami egi, mbangugushimbiga mangololo handaga aye watshita ndaga eyi, wanguminyinego mun’aye mungoshi’a mungoshi. Mbangugushimbiga muavula sha, mbanguguhua ajigulu avula gifua jithemua gosa, nu gifua gishegele gu khulo ya meya akoma. Ajigulu’aye mbaahinyina membo a mbalagaji jiawo. Ifutshi yagasue ya ha mavu mbayidihetela ishimbigo handaga watumagele mbimbi yami.”—Gis. 22:1-3, 9-12, 15-18, NWT.
Kamba Ndaga Jiko jia Ndando jia mu Nyuma
(Gisendeselo 22:5) Abalahama wawambelele enya mudimo wenji egi: “Sadienu haha nu phunda. Ame nu mona tudi muya gu mulundu owu ha gukombelela Nzambi. Gungima tudi muza muvutuga gudi enue.”
w16.02-F diyiji 11 par. 13
Yehowa Wamutamegele egi “Futa Diami”
13 Gutuama egi adikhaphe nu enya mudimo anyi ayile gumutuala, Abalahama wazuelele egi: “Sadienu haha nu phunda. Ame nu mona tudi muya gu mulundu owu ha gukombelela Nzambi. Gungima tudi muza muvutuga gudi enue.” (Gis. 22:5) Mbimbi eji jia Abalahama jiakhalele mukotelesa itshi? Abalahama walezele enya mudimo enji egi Isaka uza muvutuga, uvi wakhalele mujiya egi mbawumuhana gudi Yehowa gifua mulambu. Yakotelesa egi Abalahama wambile mambo ba? Ndo. Biblia idi gutukuatesa ha gujiya ndaga jiakhalele mutangiza Abalahama. (Tanga Hebelu 11:19.) Abalahama ‘wajiyile egi Nzambi udi nu ngolo jia guzugisa Isaka gu gufua.’ Yadiago, Abalahama wakhalele nu gutshigina mu felela dia gufuzumuga. Wajiyile egi muene nu Sara akhalele athu a gukola, uvi Yehowa waahanele luendu lua guvuala mona. (Heb. 11:11, 12, 18) Abalahama wakotelesele egi, gushigo nga gima gimoshi giajiya gukhala giakola gu meso a Yehowa. Hene, wakhalele nu gutshigina egi nga mun’enji wafua, mbawufuzumuga hagula mafelela agasue a Yehowa ataganesewe. Gishina giene Biblia yana tamega Abalahama egi, ‘tata wa athu agasue adi nu gutshigina’!
(Gisendeselo 22:12, NWT) Muanjelo wazuelele egi: “Ukalagalago mun’aye gubola, umutshitshilago gima, handaga henyaha ngajiya giwa egi wana guvuila Nzambi woma, handaga watunyilego gunguhua mun’aye mumoshi’a mumoshi.”
it-2-F diyiji 642 par. 2-3
Ndunge jia Nzambi jia Gujiya Ndaga Gutuama
Yehowa wana kalegela muabonga ndunge jienji jia gujiya ndaga gutuama. Desizio dia Nzambi dia gutomba ndaga jiajiya gukalegela muene ndunge jienji jia gujiya ndaga gutuama didi naye gudivua nu mikhuala yenji yatagana nu ndaga jidi muzuela Biblia. Athu avula ana guzuela egi ndaga jiagasue jiana gubua, jiadiangele gulondewa gudi Nzambi. Uvi ishigo ngenyi ndo. Biblia idi mumonesa egi gutuama egi Nzambi atshite ndaga, wana tadila thomo ndaga jiene, gungima azudi giwa desizio.
Mukanda wa Gisendeselo 11:5-8 udi mumonesa egi, Nzambi watalele ndaga jiakhalele mubalega ha mavu, wamonele ndaga yakhalele mukalegewa mu dimbo dia Babele. Gungima, wazudile desizio dia gusugisa mudimo wabola wa gutunga inzo yaleha ya Babele. Tangua gubola guavudile mu dimbo dia Sodoma nu dia Gomola, Yehowa walezele Abalahama desizio dienji dia guya mutala membo ene (mu njila ya anjelo enji). Wamuwambelele egi, ‘ngaya ngumone gula adi mutshita ndaga gifua luholo ngavui. Gula ishigo ngenyi, mbangujiya nji.’ (Gis 18:20-22; 19:1) Nzambi wazuelele egi ‘adijiyile nu Abalahama.’ Gishina giene, tangua Abalahama gatshiginyile gushiya Isaka gifua mulambu, Yehowa wazuelele egi, “henyaha ngajiya giwa egi wana guvuila Nzambi woma, handaga watunyilego gunguhua mun’aye mumoshi’a mumoshi.”—Gis 18:19; 22:11, 12, NWT; fuanesa nji nu Neh 9:7, 8; Gal 4:9.
MARS 9-15
UMONYI UDI MU MBIMBI YA NZAMBI | GISENDESELO 24
“Guzudila Isaka Mukhetu”
(Gisendeselo 24:2-4, NWT) Abalahama wawambelele muenya mudimo wenji yago wakhalele shina dia muthu mukatshi dia enya mudimo enji agasue, nu wakhalele mutala ima yenji yagasue. Wamulezele egi: “Ngabuba, haga koko diaye goshi’a shina dia kulu diami. 3 Nu ngudi gugutoga ha gudiloga gudi ame mu jina dia Yehowa, Nzambi wa mu dilu nu wa ha mavu egi, aye mbawutombelago mun’ami Isaka mukhetu mukatshi dia ana akhetu a mu mavu a Kanana, a ngudi mukhala ame. 4 Udi naye guya mu mavu ami ha guzudila mun’ami Isaka mukhetu wa mukatshi dia giphuta giami.”
wp16.3-F diyiji 14 par. 3
“Ayi, Ngatshigina”
Abalahama wawambelele Eliezere ha gudiloga egi, gashigo naye guzudila Isaka mukhetu mukatshi dia ana akhetu a enya Kanana. Mukunda natshi? Handaga enya Kanana akhalelego munemesa Yehowa Nzambi nga gumukombelela. Abalahama wajiyile egi Yehowa mbawuhana enya Kanana ndola mukunda nu ndaga jiawo jiabola. Hene, gatshiginyilego egi mun’enji Isaka akhalele muzumba muavula, adizule mu ulo nu athu awa akhalele nu makalegelo abola. Luko, Abalahama wakhalele mujiya egi mun’enji Isaka wakhalele nu mudimo wakoma wa gukalagala hagula mafelela a Nzambi atagane.—Gisendeselo 15:16; 17:19; 24:2-4.
(Gisendeselo 24:11-15, NWT) Hahetele muene gu wina wa meya gu khulo ya dimbo, wafugamesele shitu jia shamo mabongo hashi. Yakhalele mu kumbi dia ngueze, tangua diakhalele akhetu a mu dimbo dinyi muza muthaya meya. 12 Gungima wazuelele egi: “Yehowa Nzambi wa fumi’ami Abalahama, ngabuba, nguhue ndaga ngudi gugutoga mangino, nu monesa guzumba guaye gudi fumi’ami Abalahama. 13 Ami’owu gu wina dia meya, enji mavuala a akhetu a mu dimbo adi muza ha guthaya meya. 14 Ngukuatese hagula ndaga jikalegewe luholo elu: Mona mukhetu mbanguwambela egi, ‘Gula watshigina, shigula bungu diaye hagula unguhue meya a gunua,’ enji gula muene wabalumuna egi, ‘nua, nu ngumunuisa nji shamo jiaye,’ mbangujiya egi yadiago muene watombela muenya mudimo waye Isaka. Gula yakalegewa ngenyi, ame mbangujiya egi wamonesela fumi’ami guzumba guaye.” 15 Hakhalele muene khenji gamanesela galego guzuela, Rebeka wajile muheta nu bungu dienji dia guthahela meya ha phanga. Muene wakhalele mun’a Betuele. Betuele wakhalele mun’a Milka mukaji’a Naola, phangi’a Abalahama.
wp16.3-F diyiji 14 par. 4
“Ayi, Ngatshigina”
Gungima Eliezere wawambelele athu amuyambele egi, tangua diahetele muene gu makhulu a dimbo dia Harân, wakombelele Yehowa Nzambi. Wamutogele ha gumukuatesa hagula atombele Isaka mukhetu. Luholo lutshi? Eliezere watogele Nzambi egi mukhetu gatombi muene mukunda nu Isaka, aze gu wina dia meya. Luko gula wamutoga meya a gunua, atshigine nu mutshima umoshi ha gumuhua nawo, nu anuise nji shamo jienji. (Gisendeselo 24:12-14) Mona mukhetu mutshi wakalegele diago ndaga eji jiagasue? Rebeka! Tangiza gale luholo luadivile Rebeka tangua Eliezere akhalele mutela enya fami yenji lumene elu!
(Gisendeselo 24:58, NWT) Atamegele Rebeka, amuhudile egi: “Aye watshigina guya nu yala owu ba?” Muene watayele egi: “Ayi, ngatshigina.”
(Gisendeselo 24:67) Hangima, Isaka wanginyishile Rebeka monzo ya tenta yabembele gin’enji Sara. Rebeka wabuile mukaji’enji. Isaka wazumbile Rebeka, ngenyi gikenene gia gufua gua gin’enji giamuhuile.
wp16.3-F diyiji 14 par. 6-7
“Ayi, Ngatshigina”
Gutuama dia guya, Eliezere wahudile Abalahama egi: ‘Gula mukhetu muene watuna ha guza nu ame?’ Abalahama wamuhanele mvutu egi: “Mbawukhala yagujituluga gu gudiloga guaye.” (Gisendeselo 24:39, 41) Gumbo dia Betuele nji matangi a mun’awo Rebeka akhalele nu ndando yavula. Eliezere wasuangulugile muavula luholo gahetele mukhetu mukunda nu Isaka. Hene, mu lusugu lualanduile, watogele gula wajiya guvutuga nu Rebeka gu Kanana mbala imoshi. Uvi, enya fami ya Rebeka atshiginyile egi akhale gale nenji masugu kumi. Ha gumanesela mulonga wene, azuelele egi: “Tutamege Rebeka tuvue gale matangi enji.”—Gisendeselo 24:57.
Rebeka wakhalele nu desizio diakoma dia guzula. Itshi gakhalele naye guzuela? Wakhalele naye gubemba egi guzumba gua shenji nu phangi’enji gumukange njila ha guya fundo gakhalelego mujiya ba? Wakhalele naye gutadila ndaga yene gifua luendu lua gutagenesa ndaga jiakhalele mutuamezewa gudi Yehowa ba? Mvutu yahanele Rebeka yamonesele luholo gakhalele gudivua mukunda nu ndaga yakalele naye gusombegesa lujingu luenji, nu yakhalele muhana woma. Rebeka wazuelele phamba egi: “Ayi, ngatshigina.”—Gisendeselo 24:58.
Kamba Ndaga Jiko jia Ndando jia mu Nyuma
(Gisendeselo 24:19, 20, NWT) Hamanesele muene gumuhana meya, wazuelele egi: “Ngudi muthayela nji shamo jiaye meya uu nu hakuta jiene.” 20 Hene, Rebeka wambile gatshididi meya agasue a mu bungu dienji mu ginuino gia shitu, wavutugile phushi gu wina ha guthaya meya ako uu nu hanuishile muene shamo jienji jiagasue.
wp16.3-F diyiji 12-13
“Ayi, Ngatshigina”
Lusugu lumoshi mu ngueze, gungima dia guthaha meya mu bungu, yala mumoshi wa gukula wajile mu phushi ha gumutagana. Wamuwambelele egi: ‘Gula watshigina, nguhue ndambo ya meya a mu bungu diaye ngunue.’ Wamutogele nu gudibulumuisa nu ginemua giagasue! Rebeka wamonele diago egi yala muene wakatugile gualeha. Hene, watuludile bungu dienji mu phushi, wamuhuile meya a gunua, enji meya ene akhalele ala tuluu. Rebeka wamonele nji egi yala muene wakhalele nu shamo kumi jiakhalele hashi, nu jiakhalele nu luhungu lua meya. Wamonele luko luholo yala muene wakhalele gumutala nu gisemo giagasue. Watshitshile yagasue ha gumumonesela khadilo dia guhana. Hene, wazuelele egi: “Ngudi muthayela nji shamo jiaye meya uu nu hakuta jiene.”—Gisendeselo 24:17-19.
Jiya egi Rebeka wahanele shamo jiagasue kumi meya uu nu hakutshile jiene. Gula shamo imoshi idi nu luhungu luakola, yajiya gunua meya balitre gubalega 95! Henyaha gula shamo jinyi jiagasue kumi jiakhalele nu luhungu luakola, idi mumonega egi Rebeka wakalegele mudimo wakola sha matangua avula. Uvi luholo ndaga jiabalegele, idi mumonega gifua shamo jiene jiakhalelego diago nu luhungu luakola. Ikhale ngenyi, Rebeka gajiyilego ndaga yene. Uvi wadihanele nu mutshima umoshi ha gutshita mudimo wakola ha gukuatesa ngenji. Yala muene watshiginyile ukuateshi wa Rebeka. Wahenele tedie nu gumutala luholo gakhalele muya muthaha meya mahugo avula ha gumba mu ginuino gia shitu.—Gisendeselo 24:20, 21.
wp16.3-F diyiji 13, mbimbi goshi a diyiji
“Ayi, Ngatshigina”
Ngueze yakhalele yabui gale. Gushigo nga gima gimoshi gidi mumonesa egi Rebeka watshitshile matangua avula gu wina wene. Gushigo nji gima gidi mumonesa egi enya fami yenji akhalele abandi gale tangua diavutugile muene, nga ndo egi muthu mumoshi wayile gumukamba ha gujiya mukunda natshi gashiphile.
(Gisendeselo 24:65, NWT) Gungima, wahudile muenya mudimo egi: “Yala yonu udi muza mu temu ha gututagana udi nanyi?” Muenya wadimo wamutayele egi: “Muene udi fumu’ami.” Ngenyi Rebeka wazanguile mulele wenji nu waditshuigile.
wp16.3-F diyiji 15 par. 3
“Ayi, Ngatshigina”
Gungima, lusugu lua gudimona Rebeka nu Isaka luataganele. Hakhalele ene mubalega mu temu dia Negebe mu ngueze, Rebeka wamonele yala mumoshi muwenda mu temu. Idi mumonega egi, yala muene wakhalele mutangiza muavula. Biblia idi muzuela egi Rebeka ‘wasambulugile mu phushi ha kunda dia shamo.’ Yajiya gukhala egi muene ganengenego egi shamo ifugule mabongo hashi. Hangima, wahudile muenya mudimo egi: “Yala yonu udi muza mu temu ha gututagana udi nanyi?” Tangua gajiyile egi yala muene udi Isaka, waditshuigile mulele mu muto. (Gisendeselo 24:62-65) Mukunda natshi? Waditshuigile mulele ha gumonesa ginemua gudi mulumi’enji. Mangino athu avula ajiya gumona egi gudibulumuisa gua luholo elu guahuile gale ndando. Uvi mu guzuela guabonga, ikhale mala nga akhetu ajiya guheta gubonga gula alandula khadilo dia Rebeka dia gudibulumuisa. Nanyi mukatshi dietu gakhalago nu funu ya khadilo edi dia gudibulumuisa?
MARS 16-22
UMONYI UDI MU MBIMBI YA NZAMBI | GISENDESELO 25-26
“Esau Wadigile Ukuluthu Wenji”
(Gisendeselo 25:27, 28) Ana anyi ayile nu gukula. Esau wabuile yanga watema, wakhalele munanga mu foto. Uvi Yakobo wakhalele muthu gashigo nu gubola, wakhalele musala hembo moshi’a tenta. 28 Isaka wakhalele muzumba Esau handaga muene wakhalele musuanguluga ha gudia saba jiakhalele mushiya Esau. Uvi, Rebeka wakhalele muzumba Yakobo.
it-1-F diyiji 1224 par. 3
Yakobo
Yakobo wakhalele wagudisha nu Esau. Esau wakhalele yanga diakoma wakhalele munanga mu foto, nu shenji wakhalele gumuzumba muavula. Uvi Yakobo wakhalele muthu “gashigo nu gubola [Heb., tam], nu wakhalele musala hembo moshi’a tenta.” Wakhalele muthu wahuima, nu wakhalele mutshita midimo ya hembo. Ginenji wakhalele gumuzumba muavula. (Gis 25:27, 28) Mu zuelelo dia Hebelu, ana kalegela mbimbi tam ha guzuelela athu anyi atshiginyiwa gudi Nzambi. Ha gufezegesa, Biblia idi muzuela egi, ‘athu azumba gumona mahatshi anago guzumba athu abonga,’ uvi Yehowa udi gutuwambela egi ‘athu [ashigo nu gubola] mbaakhala nu guhuima.’ (Ish 29:10; Ngi 37:37) Yobo wakhalele muthu wa gujinginyina gudi Yehowa, wakhalele muthu “gashigo nu gubola [mu Hebelu, tam] nu wakhalele watagana.”—Yobo 1:1, 8; 2:3, NWT.
(Gisendeselo 25:29, 30, NWT) Lusugu lumoshi, Yakobo wakhalele mutelega suphu yabonga sha. Esau wakhalele muvutuga yaguhuila mu guzomba guayile muene. 30 Wawambelele Yakobo egi: “Nguhue ndambo ya suphu inyi ilababa ngudie handaga ngudi waguhuila!” Hene, amulugile jina egi Edome.
(Gisendeselo 25:31-34) Yakobo wamulezele egi: “Ayi, uvi ungudigile tshimana ukuluthu waye!” 32 Esau wamuvutudile egi: “Gima ndo, ame ngudi mukamba gufua gu nzala! Ukuluthu wami mbawungutshitshila itshi?” 33 Yakobo wabalumuine egi: “Diloge tshima gudi ame egi ngudi guguhua ukuluthu wami!” Esau wadilogele, hene wadigile Yakobo ukuluthu wenji. 34 Hangima Yakobo wamuhuile mapha nu ndambo ya suphu ya makunde. Esau wadile, wazugile, nu wayile genji. Hene, Esau watunyile ukuluthu wenji, wawuseguluile gifua gima gia githuhu.
w19.02-F diyiji 16 par. 11
Mukunda Natshi Tudi Naye Guzula Ima ya mu Nyuma nu Ndando?
11 Ndaga ya gikenene idi egi, Biblia idi nu mene jia athu akhalelego muzula ndaga jia mu nyuma nu ndando. Tutadilenu gifezegeselo gia Esau. Esau wavalewe gudi mvuaji jiakhalele muzumba nu gunemesa Yehowa. Uvi muene gakhalelego muzula ima ya gijila nu ndando. (Tanga Hebelu 12:16.) Luholo lutshi khadilo diene diamuenegele haphelo? Esau wadigile ukuluthu wenji gudi galenge genji Yakobo mukunda nu suphu ya phamba ya makunde. (Gis. 25:30-34) Gungima dienji, Esau wavile gikenene mukunda nu desizio dienji. Uvi luholo gatunyile guzula ima gakhalele nawo nu ndando, gakhalelego naye gudisagesa egi wadifudile ishimbigo yakhalele muhuiwa mona wa somi.
it-2-F 637 par. 3
Mona wa Somi
Mu tangua dikulu, mona wa somi wakhalele nu fundo dia ginemua mu fami. Luko, gula shenji gashigo hene, muene wakhalele mutuameza inzo ya mudidi. Wakhalele muzula mashinda mbadi a umonyi wa shenji. (Mikh 21:17) Lusugu lumoshi, mu tangua dia gudia, Yozefe watogele Ribeni ha gukhala ha fondo diakhalele muhanewa mona wa somi. (Gis 43:33) Uvi tangua diagasue Biblia yanago gunemesa mona wa somi handaga muene wadiangele guvalewa mu vumo diawo. Matangua avula, Biblia yana hana fundo dia thomo gudi mona watema nga ndo udi wagujinginyina uvi gudi mona wa somi ndo.—Gis 6:10; 1Gudi 1:28; fuanesa nu Gis 11:26, 32; 12:4; tala nji DROIT D’AÎNESSE ; HÉRITAGE.
Kamba Ndaga Jiko jia Ndando jia mu Nyuma
(Gisendeselo 25:31-34) Yakobo wamulezele egi: “Ayi, uvi ungudigile tshimana ukuluthu waye!” 32 Esau wamuvutudile egi: “Gima ndo, ame ngudi mukamba gufua gu nzala! Ukuluthu wami mbawungutshitshila itshi?” 33 Yakobo wabalumuine egi: “Diloge tshima gudi ame egi ngudi guguhua ukuluthu wami!” Esau wadilogele, hene wadigile Yakobo ukuluthu wenji. 34 Hangima Yakobo wamuhuile mapha nu ndambo ya suphu ya makunde. Esau wadile, wazugile, nu wayile genji. Hene, Esau watunyile ukuluthu wenji, wawuseguluile gifua gima gia githuhu.
(Hebelu 12:16, NWT) Temienu hagula mukatshi dienu musangewago nga muthu mumoshi udi muenya uthambi nga ndo udi musegulula ima ya gijila gifua muakhalele Esau, wadigile usomi wenji gu ima ya gudia yadile muene hugo dimoshi.
w17.12-F diyiji 15 par. 5-7
Mihu yana Guhula Athu ana Gutanga Mikanda Yetu
Henyaha, tutalenu luko ndaga jidi muzuela Hebelu 12:16 egi: “Temienu hagula mukatshi dienu musangewago nga muthu mumoshi udi muenya uthambi nga ndo udi musegulula ima ya gijila gifua muakhalele Esau, wadigile usomi wenji gu ima ya gudia yadile muene hugo dimoshi.” Phaula udi mutshigina guzuelela itshi mu verse eyi?
Mupostolo Phaula gakhalelego muzuelela senga ya giphuta gia Masiya. Wakhalele mutoga Aklisto ha ‘guwenda mu njila jialulama hagula ikanzo yawo ikhakhugago.’ Ngenyi ajiyilego ‘gukatuga gu ngasa ya Nzambi.’ Ndaga yene yakhalele naye guaabuila gula adihanele ha gutshita uthambi. (Heb. 12:12-16) Gula nga atshitshile ngenyi, nga abuile gifua Esau. Esau wakhalele “musegulula ima ya gijila,” gakhalelego guyizula nu ndando nga hazonda.
Esau wajingile mu tangua dikulu. Hene, yajiya gukhala egi wahetele luendu lua guhana Nzambi milambu. (Gis. 8:20, 21; 12:7, 8; Yobo 1:4, 5) Uvi luholo ndaga jia muila jiakhalele nu ndando yavula gudi muene, wadigile usomi wenji mukunda nu suphu ya makunde. Yajiya gukhala egi Esau wakhalele mutshigina gulenga malamba adiangele guzuelewa egi mbaabuila vungu dia Abalahama. (Gis. 15:13) Esau wamonesele luko egi wakhalele gudihana gu ndaga jia githuhu nu gakhalelego muzula ndaga jia gijila nu ndando. Luholo lutshi? Wadizudile mu ulo nu akhethu mbadi a aphaganu. Ndaga yene yahanele mvuaji jienji gikenene. (Gis. 26:34, 35) Esau wakhalele wagudisha nu Yakobo, yonu wadizudile mu ulo nu mukhetu wakhalele mukombelela Nzambi wa giamatshidia!—Gis. 28:6, 7; 29:10-12, 18.
(Gisendeselo 26:7, NWT) Tangua enya mu dimbo dinyi akhalele gumuhula mukunda nu mukaji’enji, Isaka wakhalele muzuela egi: “Muene udi phangi’ami wa mukhetu.” Wakhalele muvua woma ha guzuela egi, “Yowu udi mukaji’ami,” handaga wazuelele egi, “Enya mu dimbo edi ajiya ngungushiya mukunda nu Rebeka” handaga muene wakhalele wabonga sha gu meso.
it-2-F diyiji 255 par. 6
Mambo
Biblia yana tuna mambo. Uvi, ishigo mukotelesa egi gula tudi mujiya ndaga imoshi ya giamatshidia tudi naye guyiwambela athu ashigo naye guyijiya. Yesu Klisto wazuelele egi: “Muhuigo jimbua ima ya gijila, gula ndo mbajimibalumugila, mbajimikalula. Mumbigo musanga wenu wa ndando yakola hashi gudi jingulu, gula ndo mbajiwudiata.” (Mat 7:6) Gishina giene, matangua ako Yesu wakhalele mutuna guwambela athu ako ndaga jiagasue nga guhana mvutu gu mihu iko akhalele gumuhula gula wamona egi gutshita ngenyi guajiya guzola matululu. (Mat 15:1-6; 21:23-27; Yone 7:3-10) Abalahama, nu Isaka, nu Rahabe, nu Elisha atshitshile nji ngenyi. Atunyine guzuela giamatshidia gudi athu akhalelego akombeledi a Yehowa.—Gis 12:10-19; 20:1-18; 26:1-10; Yosh 2:1-6; Yak 2:25; 2Maf 6:11-23.
MARS 23-29
UMONYI UDI MU MBIMBI YA NZAMBI | GISENDESELO 27-28
“Yakobo Wahetele Gishimbigo”
(Gisendeselo 27:6-10, NWT) Luko, Rebeka wawambelele mun’enji Yakobo egi: “Ngavua sh’aye wakhala muwambela phangi’aye Esau luenyelu egi, 7 ‘Ngubatele saba, nu ngutelegele yagudia yafula hagula ngudie nu ngugushimbige gu meso a Yehowa ha ngudi khenji ngufua galego.’ 8 Henyaha, aye mun’ami, vua muabonga ndaga ngudi muzuela, nu tshita ndaga ngudi guguwambela. 9 Ngabuba, nda mu temu dia ivuama, unguzanguile ana a khombo muyadi adi nu mila yabonga, hagula ngutelegele shaye yagudia yafula gifua muana tshigina muene. 10 Aye mbawuya nayo gudi shaye hagula ayidie, nu agushimbige hagidi muene khenji gafua galego.”
w04-F 15/4 diyiji 11 par. 4-5
Rebeka Wakhalele Mukhetu Wagujinginyina Gudi Nzambi
Biblia yanago guzuela gula Isaka wakhalele mujiya egi Esau mbawukhala muhiga wa Yakobo. Uvi Rebeka nu Yakobo akhalele mujiya egi muthu mbawuzangula ishimbigo udi Yakobo. Hene, tangua Rebeka gavuile Isaka muwambela Esau egi mbawumushimbiga gula wamubatela mbiji ya gudia, wazudile desizio dia gutshita ndaga imoshi. Ndaga jiakalegele Rebeka jidi mumonesa egi gabembelego khadilo dienji gakhalele nadio sendese ulenge dia gutshita ndaga nu gikhesa. ‘Watumine’ Yakobo ha guya gumukambela ana a khombo muyadi hagula atelegele mulumi’enji yagudia yana tshigina muene. Wamulezele luko egi asudige gifua Esau hagula sh’enji amushimbige. Yakobo watunyile. Wazuelele egi gula sh’enji wajiya ndaga yene, wajiya gumuta mukumbu! Uvi Rebeka wakhalele gumushinjiga. Wamulezele egi, “Gula idi ndaga ya mukumbu, ungukuate ame.” Hene Rebeka watelegele mbiji, washambele Yakobo gifua Esau, hangima wamutumine gudi mulumi’enji.—Gisendeselo 27:1-17.
Tushigo mujiya mukunda natshi Rebeka gatshitshile ngenyi. Mangino athu avula anago gusuanguluga nu ndaga yakalegele Rebeka. Uvi Biblia, ishigo muzuela egi ndaga yakalegele Rebeka yakhalele yabola. Isaka nji gamonelego gubola luholo Yakobo gahetele gishimbigo. Wamuhuile luko gishimbigo giko. (Gisendeselo 27:29; 28:3, 4) Rebeka wakhalele mujiya ndaga jiadiangele guzuela Yehowa mukunda nu an’enji mbadi. Hene, wakalegele ndaga hagula Yakobo ahete gishimbigo akhalele naye guheta. Ndaga yene yakhalele gudivua nu gutshigina gua Yehowa.—Lomo 9:6-13.
(Gisendeselo 27:18, 19, NWT) Hene Yakobo wayile gudi sh’enji, wazuelele egi: “Tata wami!” Isaka watayele egi: “Ami’owu muvua! Aye mun’ami mutshi udi gungutamega?” 19 Yakobo wabalumuine egi: “Ame Esau mun’aye wa somi. Ngatshitshi gifua luholo wanguwambela. Ngabuba, zuga udie ndambo ya mbiji ngagubatela hagula wajiya gungushimbiga.”
w07-F 1/10 diyiji 31 par. 2-3
Mihu yana Guhula Athu ana Gutanga Mikanda Yetu
Biblia ishigo muzuelela ndaga jiagasue jiatumine Rebeka nu Yakobo ha gutshita gifua luholo akalegele. Uvi idi mumonesa egi ndaga yene yabuile mu gisagumuisa. Tudi naye gujiya egi, Mbimbi ya Nzambi ishigo mumonesa egi ndaga yakalegele Rebeka nu Yakobo yakhalele yabola nga yabonga. Ishigo nji mumonesa egi ene ambile mambo. Biblia idi gutumonesa phamba luholo ndaga yene yabalegele.
Thomo, Lumene elu ludi mumonesa egi muthu wakhalele nu funu ya gishimbigo udi Yakobo uvi Esau ndo. Yakobo wasumbile usomi gudi phangi’enji gakhalelego guwuzula nu ndando. Esau wadigile usomi wenji mukunda nu ima ya gudia. Ngenyi, “wawuseguluile gifua gima gia githuhu.” (Gisendeselo 25:29-34) Tangua Yakobo ayile gudi sh’enji, wakhalele mukamba gishimbigo gakhalele naye guheta.
(Gisendeselo 27:27-29, NWT) Hene Yakobo wasuenene hehi nu muene nu wamuyambele, enji Isaka wavile vumba dia milele yenji. Wamushimbigile nu mbimbi eji egi: “Vumba edi diabonga dia mun’ami didi gifua vumba dia dihia didi muvudisa mbuto mu ngolo jia Yehowa. 28 Nzambi wa giamatshidia aguhue mame a mu dilu, avudishile mahia aye mbuto, aguhue mbuto jiavula nu matombe ahe-ahe. 29 Ifutshi ya athu agasue ikhale enya mudimo aye, iphuta ya athu ifugame guphala yaye. Aye ukhale fumu wa phangi’aye, ana a gin’aye afugame guphala yaye. Athu agasue adi guguta mukumbu atewe nji mukumbu, uvi athu adi gugushimbiga ashimbigiwe nji.”
it-1-F diyiji 295 par. 6
Gishimbigo
Mu tangua dikulu, matangua avula atata akhalele mushimbiga an’awo gutuama egi afue. Ndaga yene yakhalele nu ndando yavula sha. Gishina giene Isaka washimbigile Yakobo handaga watangijile gifua muene udi mun’enji wa somi Esau. Isaka wazuelele mbimbi jiabonga ha gushimbiga Yakobo uvi Esau ndo. Idi yadiago egi Isaka watogele Yehowa ha gutagenesa gishimbigo giene handaga muene wakhalele gifofo nu muthu wa gukola. (Gis 27:1-4, 23-29; 28:1, 6; Heb 11:20; 12:16, 17) Gungima, tangua diakotelesele Isaka egi Yakobo wahetele gishimbigo, wamushimbigile luko muavula sha. (Gis 28:1-4) Gutuama egi Yakobo afue, washimbigile thomo ana mbadi a Yozefe, hangima washimbigile an’enji. (Gis 48:9, 20; 49:1-28; Heb 11:21) Luholo lumoshi nji, gutuama egi Moise afue, washimbigile gifutshi gia enya Isalele. (Mikh 33:1) Ndaga jiakalegewe gungima jiamonesele egi mbimbi jiazuelele athu awa gutuama dia gushimbiga athu, jiakhalele mbimbi jia profesi. Matangua ako, muthu wakhalele mushimbiga muthu, wakhalele muhaga koko dienji ha muto wa muthu muene.—Gis 48:13, 14.
Kamba Ndaga Jiko jia Ndando jia mu Nyuma
(Gisendeselo 27:46–28:2) Gungima, Rebeka wakhalele muwambela Isaka egi: “Milonga ya akhetu azudile Esau mu mavu awa idi gungusegela. Gula Yakobo nji wazula mukhetu mukatshi dia enya Hiti awa, na nzala ya monyo mbayinguhua gami.”
28 Hene Isaka watamegele Yakobo, wamushimbigile nu wamuwambelele egi: “Uzudigo mukhetu wa mu mavu awa a Kanana. 2 Dilonde uye mu mavu a Mezopotamiya, gu inzo ya khakh’aye Betuele, uzule mukhetu guene wa mukatshi dia ana a akhetu a lemba diaye Labana.
w06-F 15/4 diyiji 6 par. 3-4
Ndaga Jiajiya Gukuatesa Yala nu Mukhetu ha Guta Maga mu Ulo Wawo
Isaka nu Rebeka akhalele nu khadilo dia guta maga muabonga mu ulo wawo ba? Tangua mun’awo Esau gadizudile mu ulo nu akhetu mbadi a enya Hiti, yaahanele gikenene giavula sha. Rebeka “wakhalele muwambela Isaka” egi: “Milonga ya akhetu azudile Esau mu mavu awa idi gungusegela. Gula Yakobo nji wazula mukhetu mukatshi dia enya Hiti awa, na nzala ya monyo mbayinguhua gami.” (Gisendeselo 26:34; 27:46) Yadiago, Rebeka wakhalele muwambela mulumi’enji ndaga jiakhalele gumusagesa.
Isaka wawambelele Yakobo egi gazudigo mukhetu wa mu mavu a Kanana. (Gisendeselo 28:1, 2) Isaka watshiginyile matangi a Rebeka. Luholo Isaka nu Rebeka amanesele mulonga wakhalele guaasagesa mu ulo wawo, ludi mumonesa egi akhalele muta maga kiawaha lume. Adi gutuhana gifezegeselo giabonga mangino. Uvi itshi yala nu mukhetu ajiya gutshita gula ashigo gudivua gu mulonga umoshi ngenyi?
(Gisendeselo 28:12, 13, NWT) Muene walotele nzoji, wamonele gikalo gia gujiga hashi, songi yagio yagukuata uu nu mu dilu. Anjelo a Nzambi akhalele mukanduga nu mubulumuga hene. 13 Luko, Yehowa wakhalele wagumagana holu dia gikalo giene, wamuwambelele egi: “Ame ngudi Yehowa, Nzambi wa khakh’aye Abalahama nu wa Isaka. Mbanguhua mavu awa udi mubanda gudi aye nu gudi anaye.
w04-F 15/1 diyiji 28 par. 5
Ndaga jia Ndando Jidi mu Mukanda wa Gisendeselo—II
28:12, 13—Nzoji ya Yakobo yakhalele muzuelela “gikalo” idi mukotelesa itshi? Yajiya gukhala egi “gikalo” adi muzuelela mu verse eji giakhalele gia maseso. Giakhalele mumonesa gudivua gudi mukatshi dia mavu nu dilu. Luholo anjelo a Nzambi akhalele mukanduga nu gubulumuga ha gikalo giene, ludi mumonesa mudimo wakola wana kalagala anjelo ha gukuatesa athu ana tumagela Yehowa ha gukhala nu gudivua guabonga nu muene.—Yone 1:51.
MARS 30–AVRIL 5
UMONYI UDI MU MBIMBI YA NZAMBI | GISENDESELO 29-30
“Yakobo Wazula Mukhetu mu Ulo”
(Gisendeselo 29:18-20, NWT) Yakobo wakhalele muzumba Rashele, hene wazuelele egi: “Ngatshigina gugutshitshila mudimo ivo sambadi mukunda nu mun’aye wa mukhetu wa galenge Rashele.” 19 Gungima, Labana wamuwambelele egi: “Idi ndaga yabonga egi ngumuhane gudi aye, uvi gudi yala muko ndo. Sala haha gumbo diami.” 20 Hene, Yakobo wakalegele mudimu ivo sambadi mukunda nu guzula Rashele, uvi ivo inyi yakhalele mubalege gifua tumasugu tuazonda, handaga muene wakhalele muzumba Rashele mangololo.
w03-F 15/10 diyiji 29 par. 6
Yakobo Wakhalele Muzula Ima ya mu Nyuma nu Ndando
Mu tangua dikulu, hagula athu abue ba fiancés, yala wakhalele muya thomo muhana ima gumbo dia mukhetu. Gungima, Mukhuala wa Moise wakhalele muzuela egi, gula muthu wabungisa muila gu ngolo nu mona mukhetu udi khenji gajiyile galego yala, wakhalele naye guhana utadi wa siliva 50. Muenya ndunge mumoshi, mu jina dia Gordon Wenham wazuelele egi, utadi wa siliva 50 wakhalele “ndando ya gisugishilo akhalele muhana.” Uvi matangua avula, akhalele nji muhana ndando “yazonda gubalega eyi.” (Mikhuala 22:28, 29) Yakobo gakhalelego nu utadi wa siliva 50 ha gufuta. Hene, watshiginyile ha gukalegela Labana mudimo ivo sambadi. Gordon Wenham udi muzuela luko egi: “Gu Babilone ikulu, akhalele mufuta muenya mudimo utadi umoshi wa siliva nga gitshinyi mu mbeji (gula idi ngenyi, mu ivo sambadi muthu wakhalele mufutshiwa utadi wa siliva 42 nga 84). Mudimo wakalegele Yakobo ha guzula Rashele wakhalele watagana diago.” Hene, Labana watshiginyile mbala imoshi.—Gisendeselo 29:19.
(Gisendeselo 29:21-26, NWT) Hangima Yakobo wawambelele Labana egi: “Nguhue mukaji’ami handaga masugu ami atagana, hagula ngajiya gubungisa nenji muila.” 22 Ngenyi Labana watamegele athu agasue a gu khanda inyi, wahagele wano mukunda nu ulo. 23 Uvi mu phipha inyi, Labana wazudile mun’enji Leya wamuhanele gudi Yakobo hagula abungise nenji muila. 24 Labana wahuile mun’enji Leya muenya mudimo wa mukhetu, jina dienji Zilepha. 25 Hatshiele gisugu, Yakobo wamonele egi yakhalele Leya! Hene, wahudile Labana egi: “Itshi wangutshitshila ngenyi? Ame ngagukalegele mudimo mukunda nu guzula Rashele. Mukunda natshi wanguhuiga ngenyi?” 26 Labana wamulezele egi: “Esue haha tuakhalago nu khadilo dia guhana mona wa galenge mu ulo gula mukulu wenji khenji gazudiwa galego.
w07-F 1/10 diyiji 8-9
Akhetu Mbadi Akhalele Gudisagesa “Atungile Inzo ya Isalele”
Leya wadivile nu sh’enji ha guhuiga Yakobo ba? Watshitshile ngenyi ha gutumagela sh’enji ba? Mu tangua diene, Rashele wakhalele gui? Wajiyile ndaga jiakhalele mukalegewa ba? Gula idi ngenyi, wadivile gikuatshi? Wakhalele nu luholo lua gutuna matangi a sh’enji ba? Biblia ishigo muhana mvutu gu mihu eyi. Ikhale matangi a Rashele nu Leya akhalele itshi, ndaga yene yahanele Yakobo khabu jiavula. Muene gavidilego Rashele nu Leya khabu, uvi Labana. Wamuwambelele egi: “Ame ngagukalegele mudimo mukunda nu guzula Rashele. Mukunda natshi wanguhuiga ngenyi?” Mvutu itshi Labana amuhanele? Wamuvutudile egi: “Esue . . . tuakhalago nu khadilo dia guhana mona wa galenge mu ulo gula mukulu wenji khenji gazudiwa galego. Nenga uu nu hahua phoso eyi ya wano dia Leya. Mbatuguhua nji Rashele gula wangutshitshila luko mudimo ivo sambadi.” (Gisendeselo 29:25-27) Hene, Yakobo wazudile khongo jiakhalelego muene mutangiza, nu yabatele malungu nu giphi giakola.
it-2-F diyiji 222 par. 5
Ulo
Wano wa ulo. Gu Isalele, gudizula mu ulo guakhalelego diago mutoga ndaga jiavula-vula. Uvi wano wa ulo wakhalele ndaga ya gusuanguluga guavula sha. Mu lusugu lua wano dia ulo, mukhetu wakhalele gudilondega gumbo diawo. Thomo, wakhalele muzua meya nu gudiwasa maji a vumba diawaha. (Fuanesa nu Luta 3:3; Ezek 23:40.) Matangua ako, akhetu ako akhalele gumukuatesa ha gusudiga mukaba mu thulo nu lopho dilaphe diatungiwa nu ima ya ndando, gifua muakhalele guvula gua falanga jiawo. (Yel 2:32; Yat 19:7, 8; Ngi 45:13, 14) Gula luholo ludi guene, mukhetu wakhalele musudiga misanga nu tuzeya gu matshui. (Yesh 49:18; 61:10; Yat 21:2) Luko, akhalele gumutshuiga mulele ulaphe, sendese gu muto uu nu gu malu. (Yesh 3:19, 23) Gishina giene Yakobo gajiyilego tangua Labana gamuhuigile, luholo amuhanele Leya hafundo dia Rashele. (Gis 29:23, 25) Tangua Rebeka adimonele nu Isaka, watshuigile mulele mu muto. (Gis 24:65) Gutshita ngenyi guakhalele mumonesa egi mukhetu udi munemesa ufumu wa yala adi mutshigina gudizula nenji mu ulo.—1Kol 11:5, 10.
(Gisendeselo 29:27, 28) Nenga uu nu hahua phoso eyi ya wano dia Leya. Mbatuguhua nji Rashele gula wangutshitshila luko mudimo ivo sambadi.” 28 Yakobo watshiginyine. Hahuile phoso ya wano dia Leya, Labana wamuhuile Rashele ha gukhala mukaji’enji.
Kamba Ndaga Jiko jia Ndando jia mu Nyuma
(Gisendeselo 30:3, NWT) Rashele wamuwambelele egi: “Tala muenya mudimo wami wa mukhetu Bila mueny’owu. Bungisa nenji muila hagula anguvalele ana. Ngenyi mukunda nu muene ngajiya gubua gin’a ana.”
it-1-F diyiji 49 par. 2
Gusansa Ana a Muthu Muko
Rashele nu Leya akhalele muzula ana avualele Yakobo nu enya midimo awo gifua ana, ‘avualele ene hakhawo.’ (Gis 30:3-8, 12, 13, 24) Ana ene ahetele shinda dia ima luholo lumoshi nu ana avualele Rashele nu Leya. Ana ene akhalele lume mahatshi a Yakobo. Luko, Rashele nu Leya akatugile nu enya midimo awa gumbo diawo. Hene, ana avalele enya midimo ene akhalele diago a Rashele nu a Leya.
(Gisendeselo 30:14, 15, NWT) Mu sungi ya gumuna mbuto jia bule, Lubene wayile nu guwenda mu mahia, wasangele mandalagole. Wayile nawo gudi gin’enji Leya. Hene, Rashele wawambelele Leya egi: “Ngabuba, nguhue ndambo ya mandalagole a mun’aye.” 15 Leya wamulezele gamba: “Aye khenji ukuta gayego? Aye wangutambuile mulumi’ami, na henyaha watshigina nji gungutambula mandalagole a mun’ami ba?” Hene, Rashele wazuelele egi: “Kiawaha. Gula wanguhua mandalagole a mun’aye, mangino wajiya gubanda nu Yakobo mu phipha.”
w04-F 15/1 diyiji 28 par. 6
Ndaga jia Ndando Jidi mu Mukanda wa Gisendeselo—II
30:14, 15—Mukunda natshi Rashele gatshiginyile egi mulumi’enji aye abande nu Leya mukunda nu mandalagole? Mu tangua dikulu, athu akhalele mukalegela mabundu a mitshi ya mandalagole gifua gihemba gia tulo nu gia gumanesela gubala. Akhalele nji muzuela egi mabundu ene ana guhana nzala ya gubungisa muila, ana guhana ngolo jia guvuala, nu ana gukuatesa mukhetu ha gumita. (Lungimbo lua Solomo 7:13) Biblia ishigo mumonesa ndaga yatumine Rashele ha gutshigina egi mulumi’enji aye abande nu Leya. Uvi yajiya gukhala egi Rashele watangijile egi mandalagole ajiya gumukuatesa ha gumita, ngenyi musonyi wenji wa mukhetu wa gikunya mbawuhua. Uvi, ivo yabalegele yavula gutuama egi Yehowa “amubuise mvuaji.”—Gisendeselo 30:22-24.