Waswe, Josephus Nao Hem Raetem?
Flavius Josephus wea laef long first century C.E., hem man for raet abaotem history. Long buk bilong hem Jewish Antiquities, Buk XX, hem story abaotem dae bilong “James, wea hem brata bilong Jesus, wea olketa kolem hem datfala Christ.” Staka savveman bilivim Josephus nao raetem diswan. Bat samfala sei Josephus no raetem narafala toktok abaotem Jesus wea stap insaed long datfala sem buk. Disfala toktok wea olketa kolem Testimonium Flavianum, hem sei:
“Long datfala taem, wanfala wise man hem stap, wea nem bilong hem Jesus. Maet hem no stret for sei hem wanfala man nomoa bikos hem duim olketa nambawan samting, and staka pipol laekem tumas for herem hem taem hem teach. Hem mekem staka Jew, and olketa wea no Jew tu for biliv long hem. Hem nao [datfala] Christ, and taem Pilate judgem hem for dae long cross bikos hem nao wanem olketa bigman laekem, olketa wea lovem hem no lusim hem and olketa lukim hem laef bak long mek-thri day. Olketa profet bilong God storyim diswan and talem staka nara nambawan samting abaotem hem tu. And olketa Christian, wea kasem datfala nem bikos olketa followim teaching bilong hem, stap kam kasem distaem.”—Josephus—The Complete Works, wea William Whiston hem transleitim.
Start long end bilong mek-16 century, samfala wea bilivim Josephus raetem diswan and olketa narawan wea no bilivim datwan, olketa raoa. Serge Bardet, wanfala man bilong France wea raet abaotem history and savve tumas abaotem literature, hem duim research long diswan. Hem storyim research bilong hem long buk Le Testimonium Flavianum—Examen historique considérations historiographiques (The Testimonium Flavianum—A Historical Study With Historical Considerations).
Josephus hem no wanfala Christian. Hem followim teaching bilong olketa Jew and hem raet abaotem history bilong olketa Jew, dastawe samfala savveman raoa and sei hard for man olsem sei Jesus hem “datfala Christ.” Taem Bardet studyim diswan, hem sei hem fitim for Josephus iusim disfala title “datfala Christ” bikos hem raet long Greek languis and hem followim rul bilong Greek languis wea sei taem man raetem nem bilong eniwan hem mas iusim word “datfala.” Hem sei tu wei wea Josephus kolem Jesus “datfala Christ” showimaot Jesus hem wanfala man wea really stap bifor. And hem sei olketa savveman shud luksavve long diswan.
Waswe, maet difren man nao addim datfala toktok long raeting bilong Josephus? Bardet hem studyim history and hem lukluk long datfala raeting bilong Josephus and hem sei hem hard tumas for eniwan copyim wei bilong Josephus for raet bikos hao Josephus hem raet hem barava spesol.
So why nao pipol raoa abaotem diswan? Bardet sei samting wea mekem raoa kamap abaotem datfala Testimonium hem bikos samfala kwestinim datwan, bat staka long olketa nara raeting bilong bifor, olketa nating kwestinim nomoa. Hem sei samfala savveman kwestinim disfala raeting bikos olketa no laek for bilivim Jesus hem datfala Christ.
Iumi no savve sapos research bilong Bardet bae changem tingting bilong olketa savveman abaotem datfala Testimonium Flavianum, or nomoa. Wanfala savveman, Pierre Geoltrain, changem tingting bilong hem. Long firstaem, hem bilivim samwan addim datfala toktok and hem mekfani long olketa wea bilivim Josephus nao raetem datwan. Bat hem changem tingting bilong hem bikos long research bilong Bardet. Distaem Geoltrain hem sei hem no fitim for pipol sei Josephus no raetem datwan.
Olketa Jehovah’s Witness garem strongfala pruv wea mekem olketa bilivim Jesus hem datfala Christ. Pruv hia hem stap insaed long Bible.—2 Tim. 3:16.