Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • bhs irelaud 19 pp. 225-236
  • Mihmihte Karanih Siohwa

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Mihmihte Karanih Siohwa
  • Dahme Paipel Kak Padahkihong Kitail?
  • Wadek nan Paipel Padahngki
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • MWEKIDKI SAPWELLIMEN KOHT LIMPOAK
  • POUSEHLAHTE KARANIHALA SIOHWA
  • KOASOIAIONG METEIKAN DUWEN SIOHWA
  • MOUR MEHLELO
  • Ke Pahn Poakohng Siohwa Omw Koht
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2014
  • En Kehlailkihda Limpoak
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2001
  • Limpoakohng Koht Me Kin Limpoakohng Uhk
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2007
  • Kitail Uhdahn Poakohng Samatailo, Siohwa
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2020
Kilang Pil Ekei
Dahme Paipel Kak Padahkihong Kitail?
bhs irelaud 19 pp. 225-236

IRELAUD EISEK DUWAU

Mihmihte Karanih Siohwa

1, 2. Ia wasa kitail kak diarada ie perepatail rahnwet?

MEDEWEHLA me ke alialu kohwei nanialo ni rahn ehu me kisinieng laud. Mesenleng pa rotedi, lioal tepida piripir, oh nansapwe tepida posopos. Sohte pwand keteu tepida mwer. Kowe eri rapahki wasahn rukula. Ia uwen kansenamwahu ni omw diarada wasa ehu me sohte keper oh madekeng!

2 Kitail pil kin koukousoan nan soangen irairo rahnwet. Irair en sampah wet inenen susuwedla. Ele ke pahn medewe, ‘Ia wasa I kak diarada perepei?’ Sounmelkahka men nan Paipel ntingihedi: “Ih me silepei oh soundoarepei, ei wasahn ruk oh sounkomourpei, me I kin koapworopworki mehlel.” (Melkahka 144:2) Ei, Siohwa kak ketikihong kitail perepatail nan sampah wet me direkihla kahpwal kan, oh e ketikihong kitail koapworopwor kaselel ehu ong ahnsou kohkohdo.

3. Ia duwen atail kak wiahki Siohwa atail wasahn ruk?

3 Ia duwen Siohwa eh kak ketin pere kitail? E kak ketin sewese kitail en powehdi kahpwal sohte lipilipil me kitail ahneki, oh e uhdahn ketin manaman sang koaros me pahn song en kamedekeikitail. Pil ma soahng suwed ehu wiawihong kitail ahnsouwet, kitail kak kamehlele me Siohwa pahn ketin kamwahwihala ni ahnsou kohkohdo. Paipel kangoangehkin kitail: “Dadaurete ni limpoak en Koht.” (Sud 21) Kitail anahne mihmihte karanih Siohwa pwehn alehdi sapwellime sawas erein ahnsou apwal akan. Ahpw ia duwen atail kak wia met?

MWEKIDKI SAPWELLIMEN KOHT LIMPOAK

4, 5. Ia duwen Siohwa eh ketin kasalehdahr sapwellime limpoak ong kitail?

4 Pwe kitail en mihmihte karanih Siohwa, kitail anahne pohnese uwen laud en eh ketin poakohng kitail. Medewehla soahng koaros me Siohwa ketin wiahdahr ong kitail. E ketikihong kitail sampah kaselel ehu oh ketin audehkihda soangen tuhke oh mahn kaselel kan. E pil ketikihong kitail mwenge iou pwehn kang oh pihl mwakelekel pwehn nim. Sang nan Paipel, Siohwa ketin padahkihong kitail mware oh sapwellime irair kaselel kan. Laudsang koaros, e ketin kasalehda sapwellime limpoak ong kitail ni eh ketin poaronehdo sapwellime Ohl Sises me e kin ketin loalloale, nin sampah pwehn ketikihda sapwellime mour ong kitail. (Sohn 3:16) Oh pwehki meirong wet, kitail ahneki koapworopwor kaselel ehu ong ahnsou kohkohdo.

5 Siohwa ketikihda Wehin Mesaiao, koperment en nanleng ehu me pahn kihsang lokolok koaros ni ahnsou keren. Wehio pahn kaparadaisihala sampah, wasa me koaros pahn kousoan ni popohl oh peren kohkohlahte. (Melkahka 37:29) Pil ehu ahl me Siohwa ketin kasalehiong kitail sapwellime limpoak iei sang ni eh kin ketin padahkihong kitail ia duwen atail pahn mourki mour me keieu mwahu ni ahnsou wet. E pil kin ketin luke kitail en kapakapohng, oh ahnsou koaros e kin ketin onopada pwehn karonge atail kapakap akan. Siohwa ketin kasalehdahr ni sansal sapwellime limpoak ong emenemen kitail.

6. Ia duwen omw pahn mwekidki sapwellimen Siohwa limpoak?

6 Ia duwen omw pahn mwekidki sapwellimen Siohwa limpoak? Kasalehiong me ke uhdahn kalahnganki soahng koaros me e ketin wiahdahr ong uhk. E kansensuwed pwe me tohto rahnpwukat sohte kin kasalehda kalahngan. Met pil duwehte ni ahnsou me Sises ketiket nin sampah. Ehu ahnsowo, Sises ketin kamwahwihala ohl tokutok ehk, ahpw emente me kasalehda eh kalahngan. (Luk 17:12-17) Kitail pahn men duwehte ohlo me kasalehda eh kalahngan ong Sises. Kitail pahn men ahnsou koaros kasalehda kalahngan ong Siohwa.

7. Ia uwen laud kitail en poakohng Siohwa?

7 Kitail pil anahne kasalehda atail limpoak ong Siohwa. Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk ko me re anahne poakohng Siohwa sang nan mohngiongirail unsek, mour unsek, oh arail lamalam koaros unsek. (Wadek Madiu 22:37.) Ia wehwehn met?

8, 9. Ia duwen atail kak kasalehiong Siohwa me kitail poakohng ih?

8 Ia duwe, e itar kitail en ndahte me kitail poakohng Siohwa? Soh. Ma kitail poakohng Siohwa sang nan mohngiongitail unsek, mour unsek, oh lamalam unsek, kitail pahn kasalehda atail poakohng ih sang atail wiewia kan. (Madiu 7:16-20) Paipel padahngki ni sansal me, ma kitail poakohng Koht, kitail pahn peikiong sapwellime kosonned akan. Ia duwe, met apwal? Soh, pwehki sapwellimen Siohwa “kosonned akan me sohte apwal.”​—Wadek 1 Sohn 5:3.

9 Ni ahnsou me kitail kin peikiong Siohwa, kitail kin ahneki mour nsenamwahu. (Aiseia 48:17, 18) Ahpw dahme pahn sewese kitail en mihmihte karanih Siohwa? Kitail pahn kilang.

POUSEHLAHTE KARANIHALA SIOHWA

10. Dahme kahrehda ken pousehlahte sukusukuhlki duwen Siohwa?

10 Ia duwen omw wiahla kompoakepahn Siohwa? Sang ni omw onopki Paipel, omw esehla duwen Siohwa laudla oh ke kakairada omw nanpwungmwahu reh. Nanpwungmwahu wet duwehte kisiniei ehu me ke men en wie lullul. Duwehte kisiniei ehu me kin anahne tuwi pwehn lul, ke anahne pousehlahte sukusukuhlki duwen Siohwa pwehn kolokolte omw nanpwungmwahu kehlail reh.​—Lepin Padahk 2:1-5.

Ohl men wie rengireng limwahn kisiniei ehu

Duwehte kisiniei ehu, omw limpoak ong Siohwa anahne tuwi pwehn wie lullul

11. Ia duwen padahk en Paipel kan ar pahn kamwakid uhk?

11 Ni omw pousehlahte onopki Paipel, ke pahn sukuhlki soahng kan me uhdahn pahn sair omw mohngiong. Tehk ia pepehm en sapwellimen Sises tohnpadahk riemen ni ahnsou me Sises ketin kawehwehiong ira kokohp en Paipel kan. Ira koasoia: “Nan kapehdita kat soh kin mwekimwekidki peren, rasehng kisiniei, ni eh kin mahmahsen oh kawehwehiong kita Pwuhk Sarawi, kohdo nanialo?”​—Luk 24:32.

12, 13. (a) Dahme kakete wiawihong atail limpoak ong Koht? (b) Ia duwen atail kak kolokolete atail limpoak ong Siohwa en kekehlail?

12 Duwehte ahn tohnpadahk ko mwekidkihda ar wehwehkihda Paipel, ele ke pil ahneki soangen ngoangohte ni ahnsou me ke tepida wehwehki Paipel. Met seweseiuk en esehla Siohwa oh poakohng ih. Ke sohte men limpoak wet en tikitikla.​—Madiu 24:12.

13 Ni omw wiahlahr kompoakepahn Koht, ke anahne doadoahk laud pwehn kolokolete omw nanpwungmwahu reh en kehlail. Ke anahne pousehlahte sukuhlki duwen ih oh Sises oh doudouloale dahme ke sukusukuhlki oh ia duwen omw kak doadoahngki nan omw mour. (Sohn 17:3) Ni omw wadek de onopki Paipel, pein idek rehmw: ‘Dahme ire wet padahkihong ie duwen Siohwa Koht? Dahme kahrehda I en poakohng ih sang nan ei mohngiong oh mour unsek?’​—1 Timoty 4:15.

14. Ia duwen kapakap eh kin sewese kolokolete atail limpoak ong Siohwa en kehlail?

14 Omw kin kalapw koasoakoasoiong kompoakepahmw mwahu men kin kahrehda amwa nanpwungmwahu en kehlail. Pil duwehte met, ni atail kin kaukaule patohong Siohwa ni kapakap, met pahn kolokolete atail limpoak ong ih en kehlail. (Wadek 1 Deselonika 5:17.) Kapakap wia kisakis kaselel ehu sang rehn Samatail nanleng. Ahnsou koaros kitail anahne patohong ih sang nan atail mohngiong. (Melkahka 62:8) Kitail sohte pahn kapwukapwurehiong atail kapakap kan me kitail wadlikihala, ahpw kitail anahne mehlelki dahme kitail kin patohwanohng Siohwa. Ei, ma kitail pousehlahte onopki Paipel oh kapakap sang mohngiongitail, kitail pahn kolokolete atail limpoak ong Siohwa en kehlail.

KOASOIAIONG METEIKAN DUWEN SIOHWA

15, 16. Ia duwen omw kin kilangwohng doadoahk en kalohk?

15 Ma kitail men mihmihte karanih Siohwa, kitail pil anahne koasoiaiong meteikan duwen atail pwoson. Koasoiaiong meteikan duwen Siohwa uhdahn wia pwais kaselel ehu. (Luk 1:74) Oh e wia pwukoa ehu me Sises ketikihong Kristian mehlel koaros. Emenemen kitail anahne kalohki rongamwahu en Wehin Koht. Ke songehr wia met?—Madiu 24:14; 28:19, 20.

16 Wahnpoaron Pohl pehm me doadoahk en kalohk uhdahn kesempwal; e kin kahdaneki “pai kesempwal” ehu. (2 Korint 4:7) Padahkihong meteikan duwen Siohwa oh kupwure wia doadoahk me keieu kesempwal me ke kak wia. E wia ahl ehu ong uhk en papah Siohwa, oh e kin ketin kesempwalki dahme ke kin wia ong ih. (Ipru 6:10) Kalohk pil kak wia kamwahu ong kowe oh irail kan me kin rong uhk pwehki ke kin sewese meteikan oh pein kowe en karanihala Siohwa oh alehdi mour soutuk. (Wadek 1 Korint 15:58.) Ia duwe, mie ehu soangen doadoahk me kak kihong uhk nsenamwahu me laudsang met?

17. Dahme kahrehda doadoahk en kalohk karuwaru?

17 Doadoahk en kalohk uhdahn karuwaru. Paipel mahsanih: “Ke en kalohkiseli mahseno, ke en nantihong koasoakoasoia duwe, mehnda ma ahnsou mengei de apwal.” (2 Timoty 4:2) Aramas akan anahne rong duwen Wehin Koht. Paipel mahsanih: “Rahn lapalap en KAUN-O kerendohr—kerendohr mehlel oh pahn mwadang leledo!” Imwin koasoandi suwed wet “sohte pahn pwand.” (Sepanaia 1:14; Apakuk 2:3) Ei, ni ahnsou keren, Siohwa pahn ketin kasohrehla ahn Sehdan sampah suwed wet. Mwohn met eh pahn wiawi, aramas akan anahne rong pwe ren kak pilada en papah Siohwa.

18. Dahme kahrehda kitail en iang Kristian mehlel teikan kaudokiong Siohwa?

18 Siohwa kupwurki kitail en iang Kristian mehlel teikan kaudokiong ih. Paipel mahsanih: “Kitail nsenoh sawaspene ni kasalepen atail limpoak oh atail wiewia mwahu kan. Kitail dehr tokedihsang atail tiahk en pokonpene, duwen ekei ar kin epwehnki wia. A kitail nantihong kakehlaka nan kapehd en emenemen, pwe duwen amwail ese Rahnen Kaun-o kerendohr.” (Ipru 10:24, 25) Kitail anahne wia uwen atail kak en kin iang towehda mihting koaros. Mihting kan kin kihong kitail ahnsou mwahu en kangoange oh kakehlailih emenemen.

19. Dahme kak sewese kitail en poakohng riatail Kristian kan?

19 Ni omw kin iang towehda mihting kan, ke pahn diarada kompoakepahmw mwahu kan me pahn seweseiuk en kaudokiong Siohwa. Ke pahn tuhwong soangsoangen brother oh sister kan, me duweiuk, me kin wia uwen arail kak en kaudokiong ih. Oh duwehte kowe, irail pil sohte unsek oh kin wiahda sapwung kan. Ni ahnsou me irail wiahda sapwung, onopada pwehn mahkohng irail. (Wadek Kolose 3:13.) Ahnsou koaros kilangwohngete irair mwahu kan en riomw Kristian kan, pwe omw kin wia met pahn seweseiuk en poakohng irail oh uhdahn karanihala Siohwa.

MOUR MEHLELO

20, 21. Dahkot “mouro me uhdahn mour mehlel”?

20 Siohwa kupwurki kompoakepah koaros en ahneki mour me keieu mwahu. Paipel padahkihong kitail me atail mour ni ahnsou kohkohdo pahn uhdahn weksang atail mour en rahnpwukat.

Peneinei ehu perenki arail mour nan paradais

Siohwa kupwurki ken ahneki ‘mour mehlelo.’ Ke pahn iang alehdi?

21 Ni ahnsou kohkohdo, kitail pahn mour kohkohlahte, kaidehn sounparte 70 de 80. Kitail pahn perenki “mour soutuk” ni roson mwahu, popohl, oh nsenamwahu nan paradais wasa kaselel ehu. Ih met me Paipel kin kahdaneki “mouro me uhdahn mour mehlel.” Siohwa ketin inoukihda en ketikihong kitail mour mehlel wet, ahpw kitail anahne wia uwen atail kak koaros ahnsou wet pwe kitail en “lelohng ni mouro me uhdahn mour mehlel.”​—1 Timoty 6:12, 19.

22. (a) Ia duwen atail kak “lelohng ni mouro me uhdahn mour mehlel”? (b) Dahme kahrehda kitail sohte kak koadoahkihada mour soutuk?

22 Ia duwen atail pahn kak “lelohng ni mouro me uhdahn mour mehlel”? Kitail anahne “kin wia me mwahu” oh “kepwehpwehki doadoahk mwahu.” (1 Timoty 6:18) Met wehwehki me kitail anahne doadoahngki dahme kitail sukuhlkihsang nan Paipel. Ahpw, mour mehlelo sohte kin poahsoankihda pein atail nannanti. Kitail sohte kak koadoahkihada mour soutuk. Met wia kisakis ehu me sohte isepe sang Siohwa ong sapwellime ladu lelepek kan, e wia karasepen sapwellime kadek “kalahngan.” (Rom 5:15) Samatail nanleng uhdahn kupwurki ketikihong sapwellime ladu lelepek kan kisakis wet.

23. Dahme kahrehda ke anahne wiahda pilipil pwung kan ni ahnsou wet?

23 Pein idek rehmw, ‘I kin kaudokiong Koht ni ahl me e ketin kupwurki?’ Ma ke diarada me ke anahne wiahda ekei wekidekla kan, ke anahne wia ni ahnsou mwadang. Ni atail kin likih Siohwa oh wia soahng koaros me kitail kak pwehn peikiong ih, Siohwa pahn ketin wia atail wasahn ruk. E pahn ketin nekinekid sapwellime aramas lelepek kan erein imwin rahn akan nan ahn Sehdan sampah suwed wet. Eri Siohwa pahn ketin tehk kanahieng pwe kitail en mour nan Paradais kohkohlahte, duwehte me e ketin inoukidahr. Ei, ke kak ahneki mour mehlelo ma ke wiahda pilipil pwung kan ni ahnsou wet!

KOUSAPAHL

IRE MEHLEL 1: SIOHWA KETIN POAKOHNG UHK

“Pwe iei uwen Koht eh ketin loalloale sampah, me e ketikihdohki Sapwellime Iehros, pwe mehmen me kin pwosonla ih en dehr salongala, a en ahneki mour soutuk.”​—Sohn 3:16.

Ia duwen Koht eh kin ketin kasalehiong uhk limpoak?

  • Melkahka 144:2

    Siohwa iei atail wasahn ruk. E kak ketikihong kitail perepatail nan sampah wet me direkihla kahpwal kan.

  • Melkahka 37:29

    E ketikihongkitailehr koapworopwor kaselel ong ahnsou kohkohdo.

  • 1 Timoty 6:12, 19

    Koht pahn ketikihong kitail mour soutuk ni irair me unsek. Kitail pahn perenki popohl, nsenamwahu, oh roson mwahu nan paradais wasa kaselel ehu.

IRE MEHLEL 2: SIOHWA KUPWURKI KEN POAKOHNG IH

“Ke pahn poakohng Kaun-o omw Koht sang nan kapehdomw unsek, sang ni [“omw mour unsek,” NW], sang ni omw lamalam koaros unsek.”​—Madiu 22:37

Dahme limpoak en Koht kin kamwakid uhk en wia?

  • Luk 17:12-17

    Kalahnganki soahng koaros me Koht ketin wiahdahr ong uhk.

  • Madiu 7:16-20

    Kasalehda omw poakohng Koht sang ni omw pahn wia kupwure ehuehu rahn.

  • 1 Sohn 5:3

    Peikiong sapwellimen Koht kehkehlik kan.

  • 1 Timoty 6:18

    Doadoahk laud pwehn wia mwahu ong meteikan.

IRE MEHLEL 3: KOLOKOL OMW LIMPOAK ONG SIOHWA EN KEHLAIL

“Dadaurete ni limpoak en Koht.”​—Sud 21

Dahme pahn seweseiuk en mihmihte karanih Siohwa?

  • 1 Deselonika 5:17

    Kalapw kapakap.

  • Madiu 28:19, 20; 2 Timoty 4:2

    Wia uwen omw kak koaros pwehn koasoiaiong meteikan duwen Wehin Koht.

  • Lepin Padahk 2:1-5

    Pousehla sukusukuhlki duwen Siohwa.

  • Ipru 10:24, 25

    Kaukaule iang towehda mihting kan. Riomw Kristian kan pahn seweseiuk en uhdahn karanihala Siohwa.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share