Komw Kin Kamehlele Ipwsapahl en Ehu Mour ong nan Ehu Mour Tohrohr?
“KE tamataman mehn mpomw serepeino me ke limpoakohng ahnsou me ke wie kekeirada nan India?” Mukundbhai ntingihong nah pwutako, me wie sukusukuhl nan United States. “Serepeino pahn pwopwoudla mwurin wihk keite. I lemeleme me ke anahne ese duwen met.”
Dahme kahrehda pahpa menet padahkiong nah pwutako rohng wet? Pwe ni mehlelo, Mukundbhai me kauhdi dahme wiawi nanpwungen nah pwutako oh serepeino sounpahr kan samwalahro. Oh pil ehu, pwutako sukusukuhlkiehr sounpahr weneu nan United States. Erein ahnsouwo e sohte kin koasoiong serepeino, oh Mukundbhai ese duwen met.
Eri, dahme kahrehda e pwunodki met? Met pwehki Mukundbhai kin kamehlele ipwsapahl en ehu mour ong ehu mour.a Ma ara limpoakpene ni ahnsou me ira pwulopwul kin kohsang ara kin wia ehu nan ara mour en mahs, eri eh pahn suwed en katohrepeseng ira ahnsou wet ni ara miher ni sounpahr en pwopwoud. Mukundbhai men kehsehki nah pwutako duwen irairo mwohn serepeino pwoudkihla emen ohl tohrohr nan mour en ahnsou wet.
Tehk duwen irair wet. Mie serepein men me mahki sounpahr pahieu me kin mihmi nan imwen wini oh weiweirek nan Mumbai, India. E soumwahuki ehu selen mongiong me ohla. Eh pahpa oh nohno sohte men kilang weirek en neira serio. Ahpw re kin medemedewe: “Nan aht lamalam se mweidalahr dahme wiawihong. Pwehki ele mie mehkot suwed me e wiahda nan eh mour me e anehki mahso me kahrehda met en wiawi.”
Kamehlele padahk en ipwsapahl ong nan ehu mour tohrohr kin wia ire kesempwal ehu nan mour en aramas me iang pelien lamalam en Hinduism, Buddhism, Jainism, Sikhism oh kaudok rar teikan me tepisang nan India. Wiewia kan me kin lelohng aramas nan mour—duwehte kasalehda limpoak ong emen oh pil lellahng weirek laud—iei me dene wiewia pwukat iei imwilahn dahme re wiahda nan arail mour en mahs.
Aramas tohto me kin mih ni palikapi en sampah kin pil kamehlele padahk en ipw sapahl. Lih en Amerika me kin wia kasdo me adaneki Shirley MacLaine kin kose me e kamehlele padahk wet. Emen souninting me adaneki Laurel Phelan en Vancouver, nan British Colombia, Canada, kin kose me dene e anehki mour 50 mahso. Nan 1994, mie ehu roporop me CNN/USA Today wiahda, me kasalehda me pohnangin aramas 270 sang nanpwungen aramas laud 1,016 kin kamehlele ipwsapahl. Pwihn me adaneki New Age kin pil kamehlele padahk en ipwsapahl ong nan ehu mour tohrohr. Ahpw ia mehn kadehde me kin utung padahk wet?
Irail kan me kin kamehlele ipwsapahl ong ehu mour tohrohr kin koasoia: “Mehn kataman kan sang mour en mahs!” Pwehki met, ni ahnsou me Ratana me sounpahr siluh nan Bangkok tepiada “tamanda eh mour en mahs nin duwen lih sarawi men me mehla ni eh mahki sounpahr 60 samwa,” me tohto kamehlele me met uhdahn wiawi ong ih.
Ahpw, me tohto kin peikasalki met. Oh kawehwe teikan duwen mehn kataman kan kin kasalehda me dene anehki mour en mahs kak wiawi.b Nan nah pwuhk Hinduism: Its Meaning for the Liberation of the Spirit, sounpadahk en lamalam en mehn Hindu Nikhilananda koasoia me ‘wiewia kan mwurin mehla sohte kak kawehwehda.’ Ahpw e kasalehda me “padahk en ipwsapahl uhdahn kak wiawi.”
Ahpw, Paipel kin utung padahk wet? Oh ia koapwoaroapwoar en me mehlahr kan me Mahsen en Koht kin kihda?
[Nting tikitik kan me mi pah]
a Lepin lokaiahn wai wet “reincarnation,” me The New Encyclopædia Britannica kin koasoia, kin wehwehki “ipwsapahl en soul (mour) ong nan mour ehu de ireirekdi en soangen mour kan, me kin wia mour en aramas, mahn de, ekei pak, tuhkehn mwenge kan.” Lepin lokaiahn waio “rebirth” (ipw sapahl) kin pil kadoadoahk pwehn kawehwehda irair wet, ahpw lepin lokaiahn waio “reincarnation” me kin kalap kadoadoahk. Dikseneri en lokaiahn India tohto kin doadoahngkihpene lepin lokaia pwukat.
[Kilel kan nan pali 4]
Serepeinet lokolongki dipe kan me e wiahda nan eh mour en mahso?