Ke Pahn Kolokolete Omw Lelepek?
“I pahn tengedi kolokol ei lelepek lao lel rahn en ei mehla.”—SOHP 27:5, NW.
1, 2. Duwehte kauwada ihmw, dahme kitail anahne kakairada? Soangen peidek dahkei kitail pahn tehkpene?
MEDEWEHLA me ke kilikilang pilahn en kauwada ihmw ehu. Ke perenki uwen mwahu en pilahno oh kamwahupe kan ong kowe oh omw peneinei. Ke sou pahn pwungki me pilahn oh kamwahu kan en ihmwo pahn sohte katepe, ma ihmwo sohte kokouda oh ke sohte kousoan loale oh apwahpwalih?
2 Pil duwehte met, lelepek kin wia irair kesempwal ehu me pahn wahdo kamwahu ong kitail oh irail kan me kitail poakohng. E sohte pahn wia kamwahu ehu ma kitail pahn ihte pwungki irair wet, ahpw kitail anahne kakairada oh kolokol atail lelepek nin duwen Kristian. Rahnpwukat, e inenen pweilaud en kauwada ihmw. (Luk 14:28, 29) Duwehte kakairada lelepek, e anahne ahnsou oh doadoahk laud, pwe e pahn katapan oh imwihla mwahu. Kitail pahn tehkpene peidek siluh: Ia duwen kitail kak wia aramas lelepek kei? Ia duwen kitail kak kolokol atail lelepek nin duwen Kristian emen? Dahme kak wiawi ma emen sohla kolokol eh lelepek erein ahnsou kis?
Ia duwen Kitail kak Wia Aramas Lelepek Kei?
3, 4. (a) Soangen ahl dah kan me Siohwa kin ketin sewese kitail en kakairada lelepek? (b) Ia duwen kitail kak kakairada lelepek duwehte Sises?
3 Kitail sukuhlikier mwowe me Siohwa kin ketin mweidohng kitail en pein pilada ma kitail pahn wia aramas lelepek kei de soh. E mwahu en ese me Koht sohte kin ketin mweidohng kitail en kelehpwikihla soahng koaros. E ketin padahkihong kitail ia duwen kitail kak kakairada irair kesempwal wet. Ni sapan e ketikihong kitail sapwellime manaman pwehn sewese kitail kapwaiada sapwellime kaweid kan. (Luk 11:13) Ong irail akan me koasoanehdier en weweid ni lelepek, Koht kin ketin pere arail nanpwung mwahu reh—Lep. Pad. 2:7.
4 Ia duwen Siohwa ketin padahkihong kitail en wia aramas lelepek kei? Keieu sang ni e poaronehdo sapwellime Ohl Sises pohn sampah. Sises ketin kasalehda elen peik ni unsek. E ketin “weid nan elen peik lao lel mehla.” (Pil. 2:8) Ni soahng koaros me e ketin wia, Sises ketin peikiong Semeo nanleng mendahki e lelohng kahpwal me keieu laud. E patohwan ong Siohwa, “kaidehkin nsenei, pwe kupwuromwihte en pweida.” (Luk 22:42) E pahn mwahu ma emenemen kitail pein idek rehtail, ‘I kin ahneki soangen madamadau wet?’ Ma kitail kin kapwaiada elen peik ki kahrepe pwung kan, kitail pahn wiahla aramas lelepek kei. Tehk ekei irair kan nan mour me elen peik kin keieu anahn.
5, 6. (a) Ia duwen Depit kin kasalehda kesempwalpen kolokol lelepek mehnda ma aramas sohte kilang kitail? (b) Nan rahnpwukat, soangen kasongosong dah kin lelohng lelepek en Kristian akan?
5 Kitail anahne en peikihong Siohwa mehnda ma kitail kin kelekelehpw. Sounmelkahka Depit ese uwen kesempwal en lelepek ni ahnsou kan me e kin kelekelehpw. (Wadek Melkahka 101:2.) Nin duwen nanmwarki men, Depit kin kalapw mi mwohn pokon en aramas. Uhdahn kin mie ahnsou kan me e anahne mi mwohn pokon en aramas epwiki kei de pil kid kei. (Pil kilang Melkahka 26:12.) En kolokol lelepek nan soangen ahnsowo kin kesempwal pwe nanmwarki men anahne en kasalehda mehn kahlemeng mwahu ong nah aramas akan. (Deud. 17:18, 19) Depit pil ese me ahnsou me e kin kelekelehpw ‘nan imwe,’ e pil anahne en lelepek. Ahpw ia duwen kitail?
6 Nan Melkahka 101:3, Depit koasoia me e: “Sohte mweidohng me suwed en kin wiawi.” Nan rahnpwukat pak tohto mesetail kan kak kilangada soahng suwed kan, ahpw mehlel ma kitail kin kelekelehpw. Doadoahngki Internet kin kak kamengeila emen en lelohng nan soangen irair wet. E mengei en kilang soahng suwed kan me patehng kasdo oh kilel suwed. Ma kitail kin wia met, e kasalehda me kitail kin peikiong Koht me kamwakid Depit en ntingihdi mahsen kan nan Melkahkao? Kilang kilel de kasdo suwed kin keper pwe e kin kahrehda ineng suwed, kauwehla atail nsenmwakelekel, nanpwungen pwopwoud oh koaros me iang pidada.—Lep. Pad. 4:23; 2 Kor. 7:1; 1 Des. 4:3-5.
7. Mehnia mouren kaweid nan Paipel me kak sewese kitail en kolokol lelepek ni ahnsou kitail kelekelehpw?
7 Ni mehlel, sohte sapwellimen Siohwa ladu men kin uhdahn kelehpwla. Samatail nanleng kin mahmahsanih kitail ni limpoak. (Wadek Melkahka 11:4.) Ia uwen Siohwa kin ketin perenkihda ni e kilang omw nantihong en powehdi kasongosong kan! Ni omw pahn wia met ke kin kasalehda me ke kapwaiada sapwellimen Sises kaweid me e mahsanih nan Madiu 5:28. Eri, ni uwen omw kak, koasoanehdi teng ken dehr kilang kilel kan me pahn kasonge iuk en wiahda me suwed. Dehr kesehla omw lelepek ong wiewia kanamenek en kilang de wadek kilel oh pwuhk suwed!
8, 9. (a) Soangen kahpwal dah me kasonge ahn Daniel oh ienge ko arail lelepek? (b) Ia duwen Kristian pwulopwul kan kin kaperenda Siohwa oh iengerail Kristian kan?
8 Kitail pil kak kolokol atail lelepek ni ahnsou me kitail mi nanpwungen irail kan me kaidehn kisehn atail pwoson. Medewe duwen Daniel oh kompoakepah silimeno. Ni ahnsou me re pwulopwul, irail sellahng Papilon. Aramas me mi wasao, ekei irail ese ekis duwen Siohwa ah ekei sohte douluhl ese ih. Kahrehda irail lelohng kasongosong en kang mwenge kan me kauwehla kosonned en Koht. Mwahnakapw ko kakete medewehda soangen kahrepe kan me kak kahrehiong irail en sohte anahne kapwaiada sapwellimen Koht kosonned. Patehng met, arail pahpa oh nohno, me mah kan oh samworo kan sohte pahn kak kilang dahme re wiewia. Ahpw ihs me pahn kak ese? Iei Siohwa. Kahrehda irail peik mendahki kasongosong oh keper me re mi loale.—Dan. 1:3-9.
9 Nan sampah pwon, Sounkadehde pwulopwul kan kin pil wia soahngohte. Irail kin kolokol sapwellimen Koht koasoandi kan ong Kristian kan oh song en dehr lohdi pahn kasongosong en iengerail kan. Ni ahnsou me kumwail me pwulopwul kan kin soikala doadoahngki wini en kasahliel kan, tiahk lemei, peined, tiahk en nenek oh soahng suwed teikan, kumwail kin peikiong Siohwa. Ni amwail wia met kumwail kin kasalehda amwail lelepek. E wia kamwahu ong emenemen kumwail, oh kumwail kin kaperenda Siohwa oh iengomwail Kristian akan!—Mel. 110:3.
10. (a) Soangen madamadau sapwung dah me ekei me pwulopwul kin wia pwehn kauwehla arail lelepek? (b) Ia duwen lelepek kin sewese kitail ni ahnsou kitail kakete lelohng dipen nenek?
10 Kitail pil anahne en peik ni ahnsou me ohl oh lih kan kin werekpene. Kitail wehwehki mehlel me sapwellimen Koht Mahsen kin kalikihdi kitail sang tiahk en nenek. Ahpw, e mengei en sapeik. Karasepe, ekei me pwulopwul kin wia tiahk en nenek me doadoahngki ewe de wasahn kainen mwenge de mwadongki dipwisoun kaparapar kan oh kin leme me e sohte nohk suwed pwehki soangen tiahk pwukat kaidehn uhdahn “tiahk en nenek.” Me pwulopwul pwukat kin manokehla de pilada en pohnsehsehla kaweid en Paipel me pid nenek me kin iangahki soangen tiahk pwukat koaros me kakete kahrehiong emen en piskenla.a Suwed sang met, irail pohnsehsehla kesempwalpen lelepek. Pwehki kitail kin nantihong en kolokol atail lelepek, kitail sohte men rapahki kahrepe kan en kauwehla atail lelepek. Kitail sohte men song en kereniong wiahda dihp oh sohte ale kaweid. Kitail sohte men kilangwohngete imwilahn kaweid kan me kakete wiawi pwehki sapwungo. Ahpw kitail kin wia dahme pahn kaperenda Siohwa oh soikala soahng kan me pahn kansensuwedihala. Kitail sohte men kereniong wiahda dihp ahpw kitail en ‘kadohwaneweisang kitail tiahk en nenek.’ (1 Kor. 6:18) Ni ahl wet kitail kasalehda me atail lelepek mehlel.
Ia duwen Atail Kak Kolokol Atail Lelepek?
11. Dahme kahrehda ehuehu wiewiahn peik kesempwal? Karasahda.
11 Kitail kin kakairada atail lelepek sang ni atail kin peik. Mwein kisin peik mwomwen sohte katepe. Ahpw ehuehu ahnsou me kitail kin peik e pahn wiahla mehkot katapan. Karasepe: Kauwada block ehute pahn mwomwen soh katepe, ahpw ni ahmw pahn kihpene oh kauwada block tohto e pahn kak wiahda ihmw kaselel ehu. Kahrehda ni atail pahn nantihong kalaudehla atail peik, kitail kin kolokol atail lelepek.—Luk 16:10.
12. Ia duwen Depit kasalehda mehn kahlemeng mwahu en kolokol eh lelepek ni ahnsou me epwel suwed oh kopwung sapwung kohwong ih?
12 Lelepek kin keieu kesempwal ni atail kin dadaur pahn kahpwal kan, epwel suwed oh kopwung sapwung. Tehk mehn kahlemeng en Depit nan Paipel. Ni e pwulopwul, e dadaur pahn kalokolok sang nanmwarki men me wiliepen sapwellimen Siohwa kaunda. Nanmwarki Sohl solahr keniken rehn Siohwa Koht oh e luwak ki Depit me Koht kupwurperenki. Ahpw Sohl kakaun erein ahnsou kis oh doadoahngki sounpei en Israel pwehn pwakih oh koledi Depit. Siohwa mweidohng met en wiawi erein sounpar kei. Ia duwen, Depit nsensuwedkihla met? Iaduwe, e medewehda me solahr katepen eh lelepek? Soh. E kolokol eh wauneki Sohl nin duwen nanmwarki pilipilda men oh sohte uhwongada Sohl mendahki mie eh ahnsou mwahu en wia met.—1 Sam. 24:2-7.
13. Ia duwen kitail kak kolokol atail lelepek ma kitail nsensuwedla rehn emen?
13 Ia uwen laud en Depit mehn kahlemeng kin kamwakid kitail rahnwet! Kitail wia kisehn mwomwohdiso ehu nan sampah pwon me audaudki aramas soh unsek kan. Emen kakete kansensuwedihala kitail de sohla kin lelepek. E wia kapai ehu en mi nan ahnsou ehu me sapwellimen Siohwa aramas kan sohte pahn saminkihla me suwed. (Ais. 54:17) Ahpw dahme kitail pahn wia ma emen kansensuwedihala kitail? Ma kitail pahn kolokol atail nsensuwed rehn riatail men, atail lelepek ong Koht pahn mi nan irair keper. Wiewiahn meteikan en dehr kihong kitail kahrepen atail pahn nsensuwedla rehn Koht de kesehla atail lelepek. (Mel. 119:165) Atail dadaur pahn kahpwal kan pahn sewese kitail en kolokol atail lelepek.
14. Ia duwen irail me lelepek kan kin mwekidki wekideklahn koasoandi kan nan atail pwihn oh padahk kan?
14 Kitail pil kak kolokol atail lelepek ma kitail sohte kin kilikilang suwed en meteikan. Met wehwehki en loalopwoat ong Siohwa. E kin ketin kapaiahda sapwellime aramas akan rahnpwukat laudsang mahs. Kaudok min nan sampah rahnwet pil kekeirda laudsang mahs. (Ais. 2:2-4) Ni ahnsou me mie wekidekla kan nan kawehwehn Paipel kan de koasoandi kan, kitail men utungada. Kitail kin perenkihda atail maramarainkihla loalokong en Koht. (Lep. Pad. 4:18) Ma kitail apwaliki wehwehki ehu wekidekla, kitail kin peki sapwellimen Siohwa sawas pwehn wehwehki ireo. Kitail men kolokol atail peik oh lelepek.
Ia Duwen Ma Emen Sohte Kolokol Eh Lelepek?
15. Ihs kelehpw kak kihsang omw lelepek?
15 Peidek mwahu ehu met, kaidehn? Nin duwen atail sukuhlikier mwowe, lelepek uhdahn kesempwal. Ma sohte lelepek, sohte atail nanpwungmwahu rehn Siohwa oh sohte atail koapworopwor mehlel. Tamataman met: Aramas tehmen kak kihsang omw lelepek. Aramas menet iei kowe. Sohp wehwehki ire mehlel wet. E nda: “I pahn tengedi kolokol ei lelepek lao lel rahn en ei mehla.” (Sohp 27:5, NW) Ma ke ahneki soangen ngoango oh ma ke kin karanih Siohwa, ke sohte pahn salelepekla.—Seims 4:8.
16, 17. (a) Ma aramas men wiahda dihp laud, dahme e sohte pahn wia? (b) Dahme e anahne wia?
16 Mihete ekei me kesehla arail lelepek. Duwehte dahme wiawi nan mwehin wahnpoaron ko, ekei pwupwudi ong dihp laud kan. Ma met wiawihong uhk, solahr omw koapworopwor? Soh. Dahme ke kak wia? Keieu tehk dahme ke sohte pahn wia. Dahme emen kalapw wia iei ekihla dihp sang pahpa oh nohno, Kristian teikan, de elder kan. Ahpw Paipel kin katamankihong kitail: “Omw mour sohte pahn pweida ma ke song en ekihla dipomw kan. Sakarkihda oh wiliakapwala; eri, Koht ahpw pahn ketin mahkikihong uhk.” (Lep. Pad. 28:13) Irail me kin ekihla diparail kan wiahda sapwung laud, pwehki sohte mehkot kak rirla mwohn silangin Koht. (Wadek Ipru 4:13.) Ekei kin mour riau. Re kin mwomwehda papah Siohwa ahpw ni ahnsowohte wiewia dihp laud. Soangen mour wet sohte kasalehda lelepek. Siohwa sohte kupwurperenki wiewiahn kaudok en irail kan me kin ekihla diparail kan. E ketin kalahdeki wiewiahn mwalaun.—Lep. Pad. 21:27; Ais. 1:11-16.
17 Ni ahnsou me Kristian men wiahda dihp laud, e sansal dahme e anahne wia. Iei ahnsou en rapahki sawas sang elder kan. Siohwa ketin koasoanehdi elder kan en sewese soangen aramas me wiahda dihp laud de ni karasaras soumwahu. (Wadek Seims 5:14.) Dehr mweidohng masak en kauhdi omw rapahki sawas. Pwe karasepe, aramas loalokong men pahn mweidohng kamedek en dok de pwal en kauhdi ih sang kamwahwihala eh soumwahu?—Ipru 12:11.
18, 19. (a) Ia duwen mehn kahlemeng en Depit kasalehda me kitail kak pwurehng wiahla aramas lelepek? (b) Dahme ke koasoanehdier me pid omw lelepek?
18 Mie koapworopwor en mwahula douluhl? Ke kak pwurehng wiahla aramas lelepek men? Pil pwurehng tehk kahlemeng en Depit. E wiahda dihp laud. E noaroakehda en emen pwoud, wiahda tiahk en kamwahl, oh koasoanehdi kamakamlahn ohl emen me sohte dipe. E pahn apwal en medewe me Depit wia aramas lelepek men ahnsowo, kaidehn? Ahpw mie eh koapworopwor? Depit anahne peneu kehlail oh eri alehdi. Ahpw, eh koluhla mehlel kahrehda Siohwa ketin mahkohng ih. Depit sukuhlikihsang peneu me kohwong oh pwurehng alehdi eh lelepek ni eh kin peikiong Koht oh dadaurete. Mouren Depit kasalehda dahme kitail wadek nan Lepin Padahk 24:16: “Sohte katepen uwen tohtohn aramas lelepek men eh pahn pwupwudi, ahpw e kin pwurehng pwourda.” Ia imwilahn met? Tehk dahme Siohwa mahsanihong Solomon duwen Depit mwurin e mehla. (Wadek 1 Nanmwarki 9:4.) Koht ketin tamataman Depit nin duwen aramas lelepek men. Siohwa kak kamwakelehsang dipen aramas men mehnda ia uwen laud.—Ais. 1:18.
19 Ei, ke pahn wia aramas lelepek men sang omw kasalehda peikiong Koht pwehki ke poakohng ih. Kolokol omw loalopwoat oh ma ke wiahda dihp laud, koluhla mehlel. Ia uwen kesempwal en lelepek! Emenemen kitail en ahneki soangen madamadau me Depit kolokol: “A duwen ngehi, I kin wia dahme pwung.”—Mel. 26:11.
[Nting tikitik me mi pah]
Ia Duwen Ke Pahn Sapeng?
• Ia duwen ke kak wia aramas lelepek men?
• Ni soangen ahl dah kan ke kak kolokol omw lelepek?
• Ia duwen ke kak pwurehng wiahla aramas lelepek men?
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 20]
‘TIAHK ME KASELEL’
Lih emen me liseianki sounpwong limau nda lokaia pwukat me pid kadek oh lelepek en aramas emen. Lih menet kohla ni ehu restaurant oh mwurin e kohkohsang wasao, e tehkada me e manokehla nah pilihso. Nan pilihso mie tala $2,000 loale. E sohte kin kalapw wa uwen soangen mwohni wet. Mwurin dahme wiawi liho koasoiaiong emen nan wasahn wiahda nuhs: “I uhdahn nsensuwedla douluhl.” Ahpw mie serepein men me diarada pilihso oh mwadangete rapahki aramaso me naineki. Ni eh sohte diar aramaso, e uhd wahla ni police station oh police ko rapahki lao re diarada lih liseiano. Liho me naineki pilihso eri koasoia: “Uhdahn tiahk me kaselel mehlel.” Dahme kahrehda serepeino kak wiahda soangen tiahk mwahu wet pwehn kapwurehla mwohnio? Nuhso koasoia me pwehki serepeino wia Sounkadehdehn Siohwa men, “e nda e kin lelepek pwehki palien lamalam me e tikida loale.”
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 21]
Pwulopwul kan kak kolokol lelepek
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 22]
Depit salelepekla ahpw pwurehng lelepekla