En Koahiekla nin Duwen Kristian—“Rahn Lapalap en Kaun-o Kerendohr”
“Kitail doulahng mahs ni mehkan me unsek duwen Krais.”—IPRU 6:1.
1, 2. Ahnsou mwahu dahieu kohwong Kristian kan nan Serusalem oh Sudia nan mwehin wahnpoaron ko pwe ren “tangalahng pohn nahna kan”?
NI AHNSOU me Sises ketiket sampah, sapwellime tohnpadahk kan idek reh: “Ia kilelepen omwi pahn ketier oh kaimwiseklahn koasoandi en mehkan?” Tepin pweidahn kokohp me Sises ketin sapengki irail wiawi ni mwehin wahnpoaron ko. Sises mahsanih duwen wiewia kapwuriamwei kan me pahn kasalehda me imwio inenen kerendohr. Ni arail pahn kilang wiewia pwukat, “irail kan me kin mihmi Sudia, re en tangalahng pohn nahna kan.” (Mad. 24:1-3, NW, 15-22) Ia duwe, sapwellimen Sises tohnpadahk kan pahn pohnese kilelo oh mwekidki sapwellime kaweid kan?
2 Kereniong sounpar 30 mwuri, nan pahr 61, wahnpoaron Pohl ntingihdi kaweid kehlail ehu ong Kristian en mehn Suhs kan me mihmi nan Serusalem oh kahnimw kan me karanih. Pohl oh ienge ko sohte wehwehki me tepidahn kilel me pahn kasalehda “apwal en ni ahnsowo,” pahn wiawi sounpar limau mwurin eh ntingihdi kaweido. (Mad. 24:21) Nan pahr 66, Cestius Gallus kahre karis en sounpei en Rom oh kereniong kalowehdi Serusalem. Ahpw re mwadangete pwurala, met kihong ahnsou mwahu ong irail kan me mihla nan keper en tangasang wasao pwehn pitla.
3. Kaweid dah me Pohl kihong Kristian en mehn Suhs kan? Dahme kahrehda?
3 Kristian ako anahne dehdehki me dahme wiawi iei kasalepen pweidahn mahsen kan en Sises, oh irail anahne tang. Ahpw ekei irail kin ‘nan kapehd kekeluwak en dehdehkihla soahng kan.’ Irail duwehte seri pwelel me anahne te “pilendihdi.” (Wadek Ipru 5:11-13.) Mendahki ekei irail mi nan padahk mehlel sounpar tohto, irail tepidahr “sohpeisang Koht ieias.” (Ipru 3:12) Mendahki “Rahnen Kaun-o kerendohr,” ahnsou ehu me pahn inenen apwal, ekei kin “epwehnki” sohte towehda mihting en Kristian kan. (Ipru 10:24, 25) Pohl kihong irail kaweid me anahn ni eh koasoia: “Eri, kitail doulahng mahs ni mehkan me unsek duwen Krais oh pwilikihdi tepin padahk kan duwen rongamwahwo.”—Ipru 6:1.
4. Dahme kahrehda e kesempwal en mwasamwasahn pweidahn kokohp kan en Paipel? Dahme pahn sewese kitail en wia met?
4 Kitail momour ni kaimwiseklahn pweidahn kokohp en Sises. “Rahn lapalap en KAUN-O” iei rahn me pahn kasohrala koasoandi en Sehdan pwon oh e “kerendohr.” (Sep. 1:14) Kitail anahne en mwasamwasahn pweidahn kokohp kan en Paipel oh kakairada nanpwungmwahu rehn Siohwa laud sang mahs. (1 Pit. 5:8) Kitail kin uhdahn wia met? Koahiekla nin duwen Kristian men pahn sewese kitail en wehwehki ia wasa kitail mihmi ie nan ahnsou wet.
Ia Wehwehn Koahiekla Nin Duwen Kristian Men
5, 6. (a) Ia wehwehn koahiekla nin duwen Kristian men? (b) Pwehn koahiekla nin duwen Kristian men, soahng riau dah me kitail anahne nantihong wia?
5 Pohl sohte kangoangete irail Kristian en mehn Suhs akan nan mwehin wahnpoaron ko, ahpw e pil padahkihong irail dahme anahn pwehn koahiekla nin duwen Kristian men. (Wadek Ipru 5:14.) “Aramas koahieklahr” men sohte kin itarkihte “pilendihdi.” Irail kin ale “kisin tungoal kekeluwak.” Eri, irail kin esehla “keieun padahk kan” oh “wasa rir kan” en padahk mehlel. (1 Kor. 2:10) Patehng met, irail kin kaiahnehda arail kehl en dehdehki sang ni arail kin doadoahngki dahme irail ese oh met kin sewese irail en esehla wekpeseng en me pwung oh me sapwung. Ni ahnsou me irail kin anahne wiahda pilipil ehu, kaiahn wet kin sewese irail en dehdehki mehnia kaweid en Paipel me pidada pilipilo oh ia duwen irail kak doadoahngki.
6 Pohl ntingihdi: “E konehng mehlel kitail en ngoangki kapwaiada mwahu padahk kan me kitail rongehr, pwe kitail dehr katihasang mour soutuk.” (Ipru 2:1) Kitail kak ekis ekis katihasang atail pwoson oh sohte kehn me met wiawi. Kitail kak liksang met ni atail kin “ngoangki kapwaiada mwahu padahk kan me kitail rongehr” ni ahnsou me kitail kin onopki Paipel nan imwatail de nan mihting en Kristian akan. Eri, emenemen kitail anahne idek rehtail: ‘I kin esehte padahk mengei kan en Paipel? Ia duwe, I kin pwakpwakihte ei koasoandi en onop Paipel oh mihting kan ahpw sohte mwekidki dahme I rong de sukuhlki? Ia duwen ei kak uhdahn kekeirda nan padahk mehlel?’ Pwehn koahiekla nin duwen Kristian men, kitail anahne nantihong nan wasa riau. Kitail anahne esehla mwahu mahsen en Koht oh esehla peikiong ih.
Esehla Mwahu Mahsen en Koht
7. Ia duwen kitail kak paiekihda sang atail en esehla mwahu Mahsen en Koht?
7 Pohl ntingihdi: “Mehmen me kin tungutungoalehte pilendihdi, sohte eh koahiek en ese dahme mwahu de suwed, pwehki eh wiewiahte seri pwelel.” (Ipru 5:13) Pwehn koahiekla, kitail anahne en esehla mwahu mahsen en Koht ong kitail. Pwehki mahsen wet mi nan Paipel, eri kitail en wia tohnsukuhl mwahu kan me kin onopki Paipel oh sawaspen Paipel kan me “ladu lelepek oh loalokong” kin kihda. (Luk 12:42-44) Ni atail pahn onop ni ahl wet, e pahn sewese kitail en kaiahne atail kehl en dehdehki. Tehk duwen mehn kahlemeng en emen Kristian me ede Orchid.a E koasoia: “Mehn kataman me keieu sewese ie iei en kaukaule wadek Paipel. I wadekala nei Paipelo pwon mwurin sounpar riau, ahpw I pehm me I ahpwtehn esehla ei Sounkapikada. I sukuhlki duwen sapwellime koasoandi kan, dahme e kupwurki oh sohte kupwurki, oh uwen kehlail en sapwellime manaman, oh uwen loal en sapwellime erpit. Kaukaule wadek nei Paipel kin sewese ie nan ahnsou apwal akan nan ei mour.”
8. Manaman dahieu me Mahsen en Koht kak kamwakid kitail en wia?
8 Kaukaule wadek ekei ire kan nan Mahsen en Koht me “manaman” kin “lellong loalen aramas lel wasa keieu rir.” (Wadek Ipru 4:12.) Soangen wadawad wet kak kamwakid kitail en kamwahwihala loalatail pwehn kaperenda Siohwa. Ia duwe, ke anahne wiahda pein omw koasoandi en wadek Paipel oh doudouloale dahme e mahsanih?
9, 10. Dahme kin pidada atail en esehla mwahu Mahsen en Koht? Ke kak menlau kihda karasepe?
9 En esehla mwahu Paipel kin pidada laud sang esehte dahme e mahsanih. Irail kan me saikinte koahiekla nin duwen Kristian nan mwehin Pohl ele ese mahsen en Koht nan Paipel. Ahpw, irail sohte kin doadoahngki dahme irail ese pwe irail en kilang kamwahupe kan. Irail sohte esehla mwahu mahsen kan pwehn mweidohng en kahluwa irail en wiahda pilipil mwahu oh pwung nan arail mour.
10 En esehla mwahu Mahsen en Koht kin wehwehki en ese dahme e mahsanih oh doadoahngki nan atail mour. Dahme wiawiong emen Kristian me ede Kyle kin kasalehda me met kak wiawi. Kyle oh ienge tohndoadoahko akamaida. Ia duwen e kamwahwihala met? E koasoia: “Iren Paipel me I tepin tamanda iei Rom 12:18, me mahsanih: ‘Kumwail wia uwen amwail kak pwe kumwail en ahneki popohl rehn aramas koaros.’ Eri I peki rehn iengeio sen tuhpene mwurin doadoahk.” Ara koasoipene pweida, oh ienge tohndoadoahko uhdahn pwuriamweikihla mwomwen en Kyle apwalihala kahpwalo. Kyle eri nda: “I sukuhlki me kitail sohte kak sapwungala ma kitail doadoahngki kaweid kan en Paipel.”
Esehla Peik
11. Dahme kin kasalehda me e apwal en peik ni ahnsou me mie apwal?
11 En doadoahngki dahme kitail sukuhlki sang Paipel sohte mengei, keieu ma kitail mi nan irair apwal kan. Karasepe, mwurinte Siohwa ketin kapitala mehn Israel kan sang Isip, irail “pelianda Moses” oh kin pwurepwurehng ‘men song KAUN-O.’ Dahme kahrehda? Pwehki sohte itar nimarail pihl. (Eks. 17:1-4) Saikinte lel sounpwong riau mwurin arail wiahda inou ong Koht oh pwungki en kapwaiada “mehkoaros me KAUN-O ketin mahsanih,” irail uhd sapeikiong sapwellime kosonned me pid kaudok ong dikedik en eni. (Eks. 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Mehn Israel ko masepwehkada pwehki Moses wereila sohte mi rehrail ni eh ale padahk ni Nahna Orep? Ia duwe, irail medemedewe me mehn Amalek kan pahn pwurehng mahweniong irail, oh reh sohte pahn kana pwehki Moses sohte mi rehrail pwehn kapahda peh ko duwehte dahme e wia mahs? (Eks. 17:8-16) Met kak wiawi, ahpw sohte lipilipil kahrepe dah me reh ahneki, mehn Israel kan ‘sohte men peik.’ (Wiewia 7:39-41) Pohl kangoange Kristian kan en ‘nantihong uwen arail kak’ pwehn ‘dehr alasang sapeik’ me mehn Israel kan kasalehda ni ar masak pidelong nan Sapwen Inowo.—Ipru 4:3, 11.
12. Ia duwen Sises mwahngihala peik? Ia kamwahupen met?
12 Pwehn kekeirda nin duwen Kristian men, kitail anahne en wia uwen atail kak koaros pwehn peikiong Siohwa. Nin duwen me Sises ketin kasalehda, kitail kin sukuhlki peik sang soahng me kitail lokolongki. (Wadek Ipru 5:8, 9.) Mwohn e ketido sampah, Sises kin ketin peikiong Seme. Ahpw, en kapwaiada kupwuren Seme nin sampah kin pidada lokolok ni paliwar oh madamadau. E mwahngihala peik sang ni mehkan me e ketin lokolongki, Sises “ketin unseklahr” ong pwukoa en wiahla Nanmwarki oh Samworo Lapalap me Koht ketin koasoanehdi ong ih.
13. Dahme kin kasalehda ma kitail esehla peik?
13 Ia duwen emenemen kitail? Kitail kin koasoanehdi teng en peikiong Siohwa mendahki kitail lelohng kahpwal kan? (Wadek 1 Piter 1:6, 7.) Sapwellimen Koht kaweid duwen tiahk, mehlel, lokaia konehng, wadek oh onop iren Paipel kan, towehda mihting kan, oh iang kalohk kin sansal mwahu. (Sos. 1:8; Mad. 28:19, 20; Ep. 4:25, 28, 29; 5:3-5, Ipru 10:24, 25) Ia duwe, kitail kin peikiong Siohwa nan ire pwukat mendahki kahpwal kan? Atail peik iei kasalepen atail kekeirda nin duwen Kristian men.
Dahme Kahrehda E Kesempwal en Kekeirda nin Duwen Kristian
14. Menlau karasahda ia duwen koahiekla nin duwen Kristian men kin wia perepe mwahu ehu?
14 Uhdahn perepe mwahu ehu ong Kristian men en ahneki kehl en dehdehki me kin kaiahnda mwahu pwehn esehla wekpeseng en dahme pwung oh sapwung nan sampah ehu me “solahr arail namenek.” (Ep. 4:19) Karasepe, emen brother me ede James, me kin kaukaule wadek oh kesempwalki sawaspen Paipel kan, alehdi doadoahk ehu wasa me lih tohr kin iang ih doadoahk. James nda: “Pali laud en irail sohte ahneki tiahk mwahu ahpw emen rehrail mwomwen mwahu oh kin kasalehda me e perenki padahk mehlel en Paipel. Ahpw ni ahnsou me se kelehpwla nan pere ehu, e tepida kasalehda me e men wia nsenen pwopwoud. I lemeleme me e kamwan ahpw I apwalki en kauhdi ih. Ni ahnsowohte I tamanda dahme wiawiong brother men me lelohng soangen kasongosongohte nan eh wasahn doadoahk, me kileldi nan ehu Kahn Iroir. Iren onopo doadoahngki mehn kahlemeng en Sosep oh en Podipar eh pwoud. I mwadangete sikenla serepeino, ih eri tangasang wasao.” (Sen. 39:7-12) James uhdahn kalahnganki me sohte mehkot laud wiawi oh e kolokolte eh nsenmwakelekel.
15. Ia duwen atail koahiekla nin duwen Kristian men kin kakehlaka loalatail?
15 Koahiekla nin duwen Kristian men kin kesempwal pwehn kakehlaka loalatail oh pere kitail sang “padahk likamw tohrohr akan.” (Wadek Ipru 13:9.) Ni atail kin nantihong kakairada atail nanpwungmwahu rehn Koht, atail lamalam kin medemedewehte “dahme keieu kesempwal.” (Pil. 1:9, 10, NW) Met kin kalaudehla atail kalahngan ong Koht oh soahng koaros me e ketikihda ong kamwahupatail. (Rom 3:24) Kristian men me eh ‘lamalam kin duwehte ohl mehlel koahiek men’ kin kakairada soangen kalahngan wet oh ahneki nanpwungmwahu rehn Siohwa.—1 Kor. 14:20.
16. Dahme sewese emen sister en ‘kakehlaka loale’?
16 Sister men me ede Louise wehkada me mwurin eh papidais, kahrepen eh pousehlahte nan doadoahk en Kristian iei pwehn kaperenda meteikan. E koasoia: “I sohte kin wia mehkot sapwung, ahpw I sohte kin pahpa Siohwa ni mohngiong unsek. I ese me I anahne wia wekidekla kan ma I men kihong uwen me I kak ong Siohwa. Wekidekla me keieu laud iei en kaudokiong Siohwa ki mohngiong unsek.” Ni en Louise nannanti wia met, e ‘kakehlaka loale,’ oh met sewese ih laud ni ahnsou me eh soumwahuda. (Seims 5:8) Louise nda, “I anahne nannanti laud, ahpw mendahki met I uhdahn karanihala Siohwa.”
‘Kumwail Peik Mehlel Sang Mohngiong’
17. Dahme kahrehda peik inenen kesempwal nan mwehin wahnpoaron ko?
17 En Pohl kaweid me pid en koahiekla nin duwen Kristian wia mehn komour ong irail Kristian en Serusalem oh Sudia me momour ni mwehin wahnpoaron ko. Irail kan me kapwaiada kaweid wet kasalehda me irail ahneki kehl en dehdehki pwehn pohnese kilel me Sises ketikihong irail en “tangalahng pohn nahna kan.” Ni arail kilang me “Sansal Kansensuwed Likemisiko, . . . pahn uhda nan wasa sarawio,” me iei karis en sounpei en Rom me kapilpene oh tepida kauwehla Serusalem, irail ese me iet ahnsou en tang. (Mad. 24:15, 16) Kristian kan kapwaiada sapwellimen Sises kokohpo oh tangasang kahnimw en Serusalem mwohn eh ohla oh, nin duwen Eusebuis me wia soupoad emen en pelien lamalam koasoia, re kousoanla nan kahnimw en Pella nan nahna kan en Kilead. Irail eri pitsang kahpwal ehu me keieu suwed nan poadopoad en Serusalem.
18, 19. (a) Dahme kahrehda peik inenen kesempwal nan atail ahnsou? (b) Dahme kitail pahn sukuhlki nan iren onop en mwuhr?
18 Peik kohsang atail kekeirda nin duwen Kristian men. E pahn pil komourala kitail ni atail pahn lel pweidahn kokohp en Sises me pid “kahn kamakam kowahlap” me pahn laudsang apwal me kin wiawi sang mahs kohdo lel met. (Mad. 24:21, NW) Ia duwe, kitail pahn peikiong soahng koaros me pahn kohsang “ladu lelepek oh loalokong”? (Luk 12:42) Ia uwen kesempwal kitail en esehla ‘peik mehlel sang mohngiongitail kan.’—Rom 6:17.
19 Kitail anahne en kaiahne atail kehl en dehdehki pwehn koahiekla nin duwen Kristian kan. Kitail en wia met sang ni atail nantihong esehla mwahu Mahsen en Koht oh esehla peik. Kahpwal tohrohr kin lelohng me pwulopwul kan ni arail kin nantihong en kekeirda nin duwen Kristian kan. Iren onop en mwuhr pahn kasalehda ia duwen irail kak powehdi soangen kahpwal pwukat.
[Nting tikitik me mi pah]
a Ekei eden aramas akan nan iren onop wet weksang uhdahn ederail.
Dahme Ke Sukuhlki?
• Ia wehwehn koahiekla nin duwen Kristian men? Ia duwen kitail kak wia met?
• Ia duwen en esehla Mahsen en Koht pahn sewese atail koahiekla nin duwen Kristian men?
• Ia duwen atail kin esehla peik?
• Ia kamwahupen koahiekla nin duwen Kristian men?
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 10]
Doadoahngki kaweid en Paipel kin sewese kitail en pweida ni atail powehdi kahpwal kan
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 12]
Kapwaiada kaweid en Sises komourala Kristian kan en mahs