Eipraam—Ohl Pwoson Men
Eipraam kesikesihnen likin imweo ehu ni soutik. Ni eh kilengdahla pahnlahng me diren usu, e medewehla sapwellimen Koht inou me kadaudoke kan pahn tohtohla duwehte usu kan. (Senesis 15:5) Ong Eipraam, usu kan kin wia mehn kataman sansal ehu oh pil mehn kamehlelpen sapwellimen Siohwa inou. Pwe ma Siohwa sapwellimanki manaman en kapikada pahnlahng oh audepe kan koaros, e sou kak kahrehiong Eipraam oh Sara en nainekihda seri men? Ih duwen Eipraam eh pwoson.
DAHKOT PWOSON? Nin duwen eh kadoadoahk nan Paipel, “pwoson” kin pid en uhdahn kamehlele mehkot me sohte sansal. Met poahsoankihda mehn kadehde kehlail. Emen me kin pwoson Koht kin medemedewe pweidahn sapwellimen Siohwa inou kan, oh kamehlele me inou pwukat mwomwen pweidahr.
IA DUWEN EIPRAAM EH KASALEHDA PWOSON? Eipraam kasalehda me e kamehlele sapwellimen Koht inou kan. Pwehki eh pwoson, Eipraam mweselsang uhdahn sapweo. E kamehlele me Siohwa pahn ketin kolokol sapwellime inowo en kasalehiong ehu sahpw tohrohr. Pwehki eh pwoson, Eipraam kohkohseli nan sapwen Kenan oh e kamehlele me kadaudoke kan pahn sapwenikihla sahpwo. Oh pwehki eh pwoson, Eipraam ni peik song en meirongkihla Aisek pwe e kamehlele ma e anahn, Siohwa pahn ketin kaiasada Aisek.—Ipru 11:8, 9, 17-19.
Eipraam kin medemedewehte dahme pahn wiawi ahnsou kohkohdo a kaidehn dahme wiawiher. Mendahki Eipraam oh Sara ele kak nsenamwahu nan Ur laudsang ara mi nan Kenan, ira “sohte kin tamataman sahpw me re mweselsang ie.” (Ipru 11:15) Ahpw ira kin medemedewehte ia duwen Koht eh pahn ketin kapaiirahda oh kadaudokara kan ni ahnsou kohkohdo.—Ipru 11:16.
Ia duwe, ahn Eipraam pwoson poahsoankihda mehn kadehde mwahu? Ei. Siohwa kin ketin kapwaiada sapwellime inou kan koaros. Kadaudoken Eipraam kan eri tohtohla wiahla wehi laud ehu me iei Israel. Kedekedeo mehn Israel kan kohla kousoanla Kenan, sahpwo me Siohwa ketin inoukihong Eipraam.—Sosua 11:23.
IA MEHN KASUKUHL KAN ONG KITAIL? Kitail kak kamehlele me Siohwa pahn ketin kapwaiada sapwellime inou kan. Mehnda ma ekei kin mwomwen sohte kak wiawi rehn aramas, ahpw kitail kin likih me “rehn Koht mehkoaros kak pweida.”—Madiu 19:26.
Ahn Eipraam mehn kahlemeng padahkihong kitail en medemedewehte dahme kitail pahn paiekihda ahnsou kohkohdo a kaidehn soahng kan me wiawiher mahs. Ih met me ohl men me adaneki Jason sukuhlki. Jason ahneki soumwahu ehu me kahrehiong eh mwoatorala. E nda: “Ni lokaia mehlel, mie pak me I kin medemedewe duwen ei mour mahs.” E doula nda: “Soahng kan me mwomwen mehkot tikitik me I uhdahn weireisang me duwehte ei kin pwoalehdi ei pwoud Amanda.”
Ahpw, Jason uhdahn pwoson me Siohwa pahn ketin kapwaiada sapwellime inou kan, iangahki inou me sampah pahn wiahla paradais ehu oh aramas lelepek kan pahn ahneki mour unsek oh ahneki roson mwahu kohkohlahte.a (Melkahka 37:10, 11, 29; Aiseia 35:5, 6; Kaudiahl 21:3, 4) Jason pil doula kawehwehda: “I kin katamankihong ie me ahnsou keieu mwahu kan saikinte leledo. Kereniong soahng pwukat koaros me duwehte pwunod, nsensuwed, pepehm en me I wiahda mehkot suwed pahn sohrala douluhl.” Ia uwen mehn kahlemeng wet eh inenen mwahu duwehte ahn Eipraam!
[Nting tikitik me mi pah]
a Pwehn kalaudehla omw wehwehki duwen koapworopwor en paradais nin sampah, menlau kilang irelaud 3, 7, oh 8 nan pwuhken Dahme Paipel Uhdahn Padahngki? me Sounkadehdehn Siohwa kan wiahda.