Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w23 February pp. 2-7
  • Dahme Paipel Padahkihong Kitail Duwen Ih me Ketin Kaweid Ntingdahn Paipel

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Dahme Paipel Padahkihong Kitail Duwen Ih me Ketin Kaweid Ntingdahn Paipel
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2023
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • PAIPEL KIN KASALEHDA DUWEN SAPWELLIMEN KOHT ERPIT
  • PAIPEL KIN KASALEHDA SAPWELLIMEN KOHT PWUNG PAHREK
  • PAIPEL KIN KASALEHDA SAPWELLIMEN KOHT LIMPOAK
  • KESEMPWALKI “KISAKIS MWAHU” EN MAHSEN EN KOHT
  • Paipel Iei Sapwellimen Koht Mahsen ong Kitail
    Pereperenki Mour Kohkohlahte!​—Koasoiapene Duwen Paipel
  • Rohng Mwahu Uhdahn Kohsang Rehn Koht?
    Rohng Mwahu Sang Rehn Koht!
  • Paipel—Pwuhk Ehu Sang Rehn Koht
    Dahme Paipel Kak Padahkihong Kitail?
  • “Kilang! Iei Ih Me Atail Koht”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2003
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2023
w23 February pp. 2-7

IREN ONOP 6

Dahme Paipel Padahkihong Kitail Duwen Ih me Ketin Kaweid Ntingdahn Paipel

“Ntingihedi nan ehu pwuhk soahng koaros me I mahsanihong uhk.”—SER. 30:2.

KOUL 96 Sapwellimen Koht Pwuhk—Mehkot Kesempwal Ehu

AUDEPEN ONOPa

1. Dahme kahrehda ke kin uhdahn kalahnganki Paipel?

KITAIL kin uhdahn kalahngankihong Siohwa Koht pwehki Paipel! Nan Paipel, e ketikihong kitail kaweid erpit kan me kak sewese kitail en dadaur pahn atail kahpwal kan rahnwet oh pweida. E pil ketikihong kitail koapworopwor kaselel ehu ong ahnsou kohkohdo. Kesempwal sang met, Siohwa ketin doadoahngki Paipel pwehn kasalehda soahng tohto duwen sapwellime irair kaselel. Ni atail kin medewe duwen sapwellime irair kaselel kan, e kin uhdahn sair atail mohngiong oh kitail men wiahla kompoakepah keren.—Mel. 25:14.

2. Ni ahl dah kan me Siohwa ketin kasalehiong aramas akan duwen pein ih?

2 Siohwa ketin kupwurki aramas akan en esehla ih. Mahso, e kin ketin kasalehda duwen ih sang ni eh ketin doadoahngki ouraman kan, kaudiahl kan, oh tohnleng kan. (Nemp. 12:6; Wiewia 10:3, 4) Kitail sohte kak onopki duwen ouraman oh kaudiahl pwukat, de dahme tohnleng kan koasoia ma soahng pwukat sohte ntingdi. Ihme kahrehda Siohwa ketin doadoahngki ohl kei pwehn “ntingihedi nan ehu pwuhk” dahme e ketin kupwurki kitail en ese. (Ser. 30:2) Pwehki “elen Koht mehlel me unsek,” kitail kak uhdahn kamehlele me ahl wet me Siohwa kin ketin mahseniong kitail me uhdahn mwahu oh pahn sewese kitail.—Mel. 18:30, NW.

3. Ia duwen Siohwa eh ketin tehk mwahu pwe Paipel en kak mihmi leledo atail ahnsou? (Aiseia 40:8)

3 Wadek Aiseia 40:8. Mahsen en Koht kin kihda kaweid erpit kan ong ohl oh lih lelepek kan erein sounpar kid kid kei. Ia duwen met eh kak wiawi? Met wia peidek mwahu pwehki Paipel tepin ntingdi mahs mahsie nan doaropwehn mahs kan me kohkohlao ohla. Eri doaropwehn mahs ko sohte mi rehtail rahnwet. Ahpw Siohwa ketin tehk mwahu me aramas akan en wiahda copy kan en nting sarawi pwukat. Mendahki soun copy ko sohte unsek, irail kin uhdahn kanahieng arail doadoahk. Emen ohl saman ntingihedi duwen Palien Paipel ni Lokaiahn Ipru: “Kitail kak kamehlele me sohte pwuhken mahs ehu me aramas wiahda copy me uhdahn pwung duwehte Paipel.” Eri mendahki Paipel ntingdi mahsie nan doaropwe kan me kohkohlao ohla, oh soun copy kan sohte unsek, kitail kak kamehlele me mahsen kan me kitail wadek nan neitail Paipel rahnwet kin kasalehda madamadau en Siohwa, me ketin kaweid ntingdahn pwuhk wet.

4. Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

4 Siohwa iei Utupen “kisakis mwahu oh unsek koaros.” (Seims 1:17) Paipel iei ehu kisakis me keieu mwahu me Siohwa ketikihong kitail. Kisakis ehu kin kasalehda duwen soun kisakiso, ia uwen eh ese duwen kitail oh atail anahn kan. Met pil duwehte Ih me ketikihong kitail Paipel. Ni atail kin tehk kisakis wet, kitail kin sukuhlki laud duwen Siohwa. Kitail kin esehda uwen laud en eh ketin mwahngih duwen kitail oh atail anahn kan. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ia duwen Paipel eh kasalehda sapwellimen Siohwa irair kaselel siluh: erpit, pwung pahrek, oh limpoak. Keieu, kitail pahn tehkpene ia duwen Paipel eh kasalehda sapwellimen Koht erpit.

PAIPEL KIN KASALEHDA DUWEN SAPWELLIMEN KOHT ERPIT

5. Ia ehu ahl me Paipel kin kasalehda sapwellimen Koht erpit?

5 Siohwa ketin mwahngih me kitail anahne sapwellime kaweid erpit. Oh sapwellime kisakiso, Paipel, kin audaudki sapwellime erpit. Kaweid en Paipel kin wia kamwahu ong aramas. Paipel kin wekidala mouren aramas. Ni Moses eh ntingihedi tepin pwuhk kan en Paipel, e padahkihong mehn Israel kan: “Kaidehk padahk me sohte audepe kei met. Ih amwail mour unsek met.” (Deud. 32:47) Irail kan me kin peikiong Paipel kak ahneki mour peren oh nsenamwahu. (Mel. 1:2, 3) Mendahki Mahsen Koht ntingdi mahsie, e ahnekihte manaman en kamwahwihala mouren aramas. Karasepe, nan jw.org, pahn oaralap “Paipel Kin Wekidala Mouren Aramas,” kitail kak diarada karasaras daulih 50 en aramas akan me kak wiahda wekidekla laud kan oh kamwahwihala arail mour rahnwet pwehki irail tepida peikiong kaweid en Paipel.—1 Des. 2:13.

6. Dahme kahrehda kitail kak nda me sohte pwuhk ehu me duwehte Paipel?

6 Sohte pwuhk ehu me duwehte Mahsen en Koht. Dahme kahrehda? Pwehki Ih me ketin kaweid ntingdahn pwuhk wet, Siohwa Koht, iei me keieu manaman, poatopoat, oh sapwellimanki erpit me siksang koaros. Aramas kin pousehlahte wadek pwuhk tohto teikan pil mwurin sounntingihada pwuhk ko mehla. Ahpw kaweid kan nan pwuhk ko kin kalapw sohla mie katepe mwuhr. Ahpw kaweid erpit kan me mi nan Paipel kin ahnsou koaros kadoadoahk, oh e sewesehier aramas akan sangete mahs leledo met. Ni atail kin wadek pwuhk sarawi wet oh doudouloale dahme kitail sukuhlki, Ih me ketin kaweid ntingdahn pwuhk wet kin ketin doadoahngki sapwellime manaman me uhdahn kehlail pwehn sewese kitail en kilang ia duwen atail kak doadoahngki kaweid en Paipel nan atail mour. (Mel. 119:27; Mal. 3:16; Ipru 4:12) Ei, Ih me ketin kaweid ntingdahn Paipel ketin ieias oh ketin kupwurki seweseiuk. Met pahn uhdahn kamwakid kitail en men kaukaule wadek Paipel!

Kilel kan: 1. Paipel wiawihda ni pwuhk tikitik oh pwuhk laud kan, doaropwe limilim, oh ni mwohmw me kak download ong nan computer de tablet ape. 2. Aramas sang soangsoangen wasa kan, de keinek de irair kan kin wadek Paipel ni soangsoangen mwohmw oh pil ni soangsoangen wasa kan me duwehte, ni imwarail kan, wasahn doadoahk oh pil pohn mehn peidaid kan.

Ia duwen Paipel eh kaminiminpene sapwellimen Siohwa aramas akan mahso oh pil ni atail ahnsou? (Menlau kilang parakrap 7-8)

7. Ia duwen Paipel eh kin kaminiminpene sapwellimen Koht aramas akan mahso?

7 Pil mie mehkot ehu me kasalehda me Paipel kin audaudki sapwellimen Koht erpit. Paipel kin sewese sapwellimen Koht aramas akan en miniminpene. Ni mehn Israel ko ar pedolong nan Sapwen Inowo, irail kousoanla wasa kan nan sahpwo. Ekei irail wiahla sounlaid kei, soumwet kei, oh sounapwalih pelin mahn kan. Mehn Israel kan me kousoanpene wasa kis kakete uhdihsang arail medewe iengarail mehn Israel teikan me kin kousoan wasa teikan nan sahpwo. Ahpw mie soangen ahnsou kan me Siohwa ketin koasoanehdi me mehn Israel kan en pokonpene oh karonge wadawad oh kawehwehpen sapwellime Mahsen me ntingdi. (Deud. 31:10-13; Neh. 8:2, 8, 18) Medewehla pepehm en mehn Israel lelepek men me leledo Serusalem oh kilang ienge tohnkaudok rar rar kei sang wasa koaros nan sahpwo! Ni ahl wet, Siohwa ketin sewese sapwellime aramas akan en miniminpenehte. Mwuhr, mie ohl oh lih Kristian kan me kin lokaiahki soangsoangen lokaia. Ekei irail wia aramas lapalap kei oh ekei soh. Ekei irail kepwehpwe oh ekei semwehmwe. Ahpw pwehki irail poakohng Nting Sarawi kan, re kin miniminpene nan arail kaudokiong Koht mehlelo. Irail kan me wiahla Kristian kak wehwehki Mahsen en Koht ihte pwehki sawas sang iengarail tohnkaudok kan oh sang ni arail kin tuhpene.—Wiewia 2:42; 8:30, 31.

8. Ia duwen Paipel eh kin kaminiminpene sapwellimen Siohwa aramas akan rahnwet?

8 Atail Koht erpito kin pousehlahte padahki oh kaminiminpene sapwellime aramas akan sang ni eh ketin doadoahngki Paipel. Paipel kin audaudki padahk mehlel koaros duwen Siohwa me kitail anahne ese. Kitail kin kaukaule pokonpene ni atail mihting en mwomwohdiso kan oh mihting tohrohr kan pwehn karonge wadawad oh kawehwehpen Paipel, oh pil koasoiapene. Eri Paipel wia mehkot uhdahn kesempwal me Siohwa kin ketin doadoahngki pwehn sewese sapwellime aramas akan en “miniminpene papah ih.”—Sep. 3:9, NW.

9. Soangen irair dah me kitail anahne pwehn wehwehki Paipel? (Luk 10:21)

9 Medewehla pil ehu mehn kadehde duwen sapwellimen Siohwa erpit. E ketin kaweid wasa tohto nan Paipel en ntingdi ni ahl ehu me sounwadawad aktikitik kante pahn wehwehki. (Wadek Luk 10:21.) Aramas wasa koaros kin wadek Paipel. Emen ohl saman koasoia me aramas tohto kin wadek Paipel laudsang pwuhk teikan, oh irail kin wadek ni keneinei sang arail wadek pwuhk teikan. Ahpw me aktikitik kante me kin uhdahn wehwehki oh doadoahngki dahme Paipel mahsanih.—2 Kor. 3:15, 16.

10. Ia pil ehu ahl me Paipel kin kasalehda sapwellimen Siohwa erpit?

10 Kitail pil kin sukuhlki duwen sapwellimen Siohwa erpit ni ehu ahl tohrohr. Siohwa kin ketin doadoahngki Paipel kaidehn pwehn padahkihte kitail nin duwen pwihn ehu ahpw en pil kaweid oh kansenamwahwih emenemen kitail. Ni atail kin wadek sapwellime Mahsen, kitail kak kilang me e kin ketin nsenohki emenemen kitail. (Ais. 30:21) Ni omw kin lelohng kahpwal ehu, ke seu kin kalapw wadek Paipel oh diar iretikitik ehu me mwomwen ntingdi ongete kowe? Ahpw aramas rar rar kei kak ale sawas sang Paipel. Ia duwen eh kak audaudki ire kan me kadoadoahk ong uhk oh me ke uhdahn anahne? Met kak wiawi pwehki Ih me ketin kaweid ntingdahn Paipel iei me keieu erpit nanleng oh nin sampah.—2 Tim. 3:16, 17.

PAIPEL KIN KASALEHDA SAPWELLIMEN KOHT PWUNG PAHREK

11. Ia duwen Koht eh ketin kasalehda me e sohte ketin lipilipilki aramas ni ahnsou me Paipel ntingdi?

11 Pwung pahrek iei pil ehu irair me Siohwa ketin sapwellimanki. (Deud. 32:4) Emen me ahneki irair wet sohte kin lipilipilki aramas, oh Siohwa sohte kin ketin lipilipilki aramas. (Wiewia 10:34, 35; Rom 2:11) Kitail kak kilang me e sohte kin ketin lipilipilki aramas sang ni Paipel eh ntingdi ni lokaia me aramas tohto kin lokaiahki ahnsowo. Pali laud en tepin pwuhken Paipel 39 ko ntingdi ni lokaiahn Ipru, lokaia me sapwellimen Koht aramas akan ahnsowo kak wehwehki. Ahpw ni mwehin tepin Kristian ko, aramas tohto kin lokaiahki lokaiahn Krihs, eri pali laud en pwuhk 27 ko me kaimwisekala Paipel kin ntingdi ni lokaia wet. Siohwa sohte ketin koasoanehdi me sapwellime Mahsen en ntingdi ni lokaia ehute. Rahnwet kereniong aramas lik pak 8 kin lokaiahki soangsoangen lokaia. Ia duwen aramas tohtohie ar kak sukuhlki duwen Siohwa?

12. Ia ehu ahl me Daniel 12:4 pweidahr ni imwin rahn pwukat?

12 Sang ni eh ketin doadoahngki soukohp Daniel, Siohwa ketin inoukihda me ni imwilahn ahnsou, “loalokong mehlel” me mi nan Paipel pahn “tohtohla.” Aramas tohto pahn wehwehki. (Wadek Daniel 12:4, NW.)b Ehu me sewese me tohto en wehwehki Paipel iei me Paipel oh sawasepen Paipel kan kin kawehwehdi, wiawihda, oh kohpeseng ong aramas tohto. Paipel iei pwuhk me keieu kawehwehdi oh kohpeseng laud nan sampah. Kawehwehn Paipel me pesines de kompani kan wiahda kin ekei pak uhdahn pweilaud. Sapwellimen Siohwa aramas akan kawehwehdier Paipel pwon, de ekei pwuhk kan en Paipel, ni lokaia daulih 240, oh koaros kak ale neirail ni soh isepe. Pwehki met, aramas akan sang wehi koaros kin sukusukuhlki “rongamwahu en Wehio” mwohn imwio eh leledo. (Mad. 24:14) Atail Kohto me sapwellimanki pwung pahrek ketin kupwurki aramas tohto ni uwen me kak en esehla ih sang ni arail wadek sapwellime Mahsen. Met pwehki e uhdahn ketin poakohng kitail koaros.

PAIPEL KIN KASALEHDA SAPWELLIMEN KOHT LIMPOAK

13. Dahme kahrehda kitail kak nda me Paipel kin kasalehda sapwellimen Siohwa limpoak? (Sohn 21:25)

13 Paipel kin sewese kitail en wehwehki me sapwellimen Siohwa irair me keieu laud iei limpoak. (1 Sohn 4:8) Medewehla dahme Siohwa ketin kupwurki oh sohte kupwurki en ntingdi nan Paipel. E ketikihdahte dahme kitail anahne pwehn ahneki nanpwungmwahu reh, ahneki mour nsenamwahu ahnsou wet, oh ale mour soutuk. Ahpw pwehki e ketin poakohng kitail, e sohte ketikihong kitail ire tohtohie me kitail sohte anahne pwehn papah ih.—Wadek Sohn 21:25.

14. Ia pil ehu ahl me Paipel kin kasalehda sapwellimen Koht limpoak?

14 Siohwa pil ketin kasalehda limpoak sang ni eh kin ketin mahseniong kitail ni ahl ehu me kin kawauwihkitailla. Nan Paipel, e sohte ketikihda kosonned tohtohie, oh mahsanihong kitail ni oaritik koaros dahme kitail en wia de sohte wia. Ahpw e ketin doadoahngki koasoipen aramas akan, kokohp kapwuriamwei kan, oh kaweid mwahu kan pwehn sewese kitail en wiahda pilipil mwahu. Ni ahl pwukat, Mahsen en Koht kin kamwakid kitail en poakohng oh peikiong ih sang nan mohngiongitail.

Kilel kan: 1. Serepein pwulopwul men wadewadek pwuhko “Mehn kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel” oh medemedewe duwen koasoiepen kisin serepein en Israelo eh koasoakoasoiong eh soumaso. 2. Brother pwulopwulo wadewadek Paipel oh medemedewe duwen koasoiepen Sosep eh tangasang en Podipar pwoudo. 3. Sister mah men wadewadek Paipel oh medemedewe duwen koasoiepen soukohp Ana eh kilangada seri pwelelo Sises.

Dahme kahrehda kitail en doudouloale sapwellimen Siohwa wiewia kan ong sapwellime ladu kan mahso? (Menlau kilang parakrap 15)

15. (a) Ia duwen Paipel eh kadehdehda me Siohwa kin ketin nsenohkin kitail? (b) Nan kilelo, ihs irail kan nan Paipel me kisin serepeino, brother pwulopwulo, oh sister maho doudouloale duwen? (Sen. 39:1, 10-12; 2 Nan. 5:1-3; Luk 2:25-38)

15 Paipel kasalehda me Siohwa kin uhdahn ketin nsenohkin kitail. Ia duwen? Nan Paipel, mie koasoipen aramas tohto me kin kasalehda arail pepehm. Kitail kak wehwehki arail pepehm pwehki irail “ahneki pepehm me duwehte kitail.” (Seims 5:17) Kesempwal sang met, ni atail kilang duwen sapwellime wiewia ong aramas akan me duwehte kitail, kitail kak wehwehki mwahu me “Siohwa me diren limpoak oh kadek kalahngan.”—Seims 5:11.

16. Dahme kitail sukuhlki duwen Siohwa ni atail wadek nan Paipel duwen irail kan me wiahda sapwung? (Aiseia 55:7)

16 Paipel pil kasalehda sapwellimen Siohwa limpoak ni ehu ahl tohrohr. E kin kamehlelehiong kitail me atail Kohto sohte pahn ketin likidmelieikitailla ni atail kin wiahda sapwung kan. Mehn Israel ko kin pwurupwurehng dipada mwohn Siohwa, ahpw ni arail kin koluhla mehlel, Koht kin ketin mahkohng. (Wadek Aiseia 55:7.) Tepin Kristian ko pil ese me Koht uhdahn ketin poakohng irail. Pahn sapwellimen Koht kaweid, wahnpoaron Pohl kangoange ienge me pwoson ko en “mahkohng” oh “kansenamwahwihala” ohl emen me pousehla wia dihp laud mahso ahpw kolulahr. (2 Kor. 2:6, 7; 1 Kor. 5:1-5) E uhdahn mwahu me Siohwa sohte kin ketin soikala sapwellime tohnkaudok kan ihte pwehki irail wiahda sapwung! Ahpw ni limpoak, e kin ketin sewese, kapwungala, oh luke irail en pwurehng kompoakepahnkihla ih. E ketin inoukihda en pil wia duwehte ong koaros me wiahda dihp ahpw koluhla rahnwet.—Seims 4:8-10.

KESEMPWALKI “KISAKIS MWAHU” EN MAHSEN EN KOHT

17. Dahme kahrehda Paipel wia kisakis uhdahn mwahu ehu?

17 Siohwa ketikihong kitailehr kisakis kaselel ehu. Dahme kahrehda sapwellime Mahsen uhdahn mwahu? Kitail sukuhlkiher me Paipel kin kasalehda sapwellimen Koht erpit, pwung pahrek, oh limpoak. Pwuhk wet kadehdehda me Siohwa ketin kupwurki kitail en esehla ih. E ketin kupwurki kitail en wiahla kompoakepah.

18. Ia duwen atail kak kasalehda me kitail kin kalahnganki sapwellimen Siohwa “kisakis mwahu” en Paipel?

18 Kitail sohte men manokehla me Mahsen en Koht iei “kisakis mwahu” ehu. (Seims 1:17) Eri kitail en doulahte kasalehda atail kalahnganki. Kitail kak wia met sang ni atail kin wadek oh doudouloale mahsen sarawi kan loale. Ni atail wia met, kitail kak kamehlele me Ih me ketin kaweid ntingdahn pwuhk wet pahn ketin kapaiahda atail nannanti oh me kitail “pahn diar loalokong me pid duwen Koht.”—Lep. Pad. 2:5, NW.

IA DUWEN PAIPEL EH KASALEHDA SAPWELLIMEN SIOHWA . . .

  • erpit?

  • pwung pahrek?

  • limpoak?

KOUL 98 Paipel Pwilisang Rehn Koht

a Paipel kin sewese kitail en karanihala Siohwa. Dahme kitail kak sukuhlkihsang pwuhk sarawi wet duwen sapwellimen Koht erpit, pwung pahrek, oh limpoak? Dahme kitail sukuhlki kak sewese kitail en kalaudehla atail kalahnganki Mahsen en Koht oh kilang me Paipel uhdahn wia kisakis ehu sang rehn Samatailo nanleng.

b Daniel 12:4, NW: “A ong kowe, Daniel, kolokolete mahsen kat ni rir, oh sidampihedi pwuhko lao lel ni imwilahn ahnsou. Me tohto pahn kohkohseli, oh loalokong mehlel pahn tohtohla.”

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share