Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w25 June pp. 2-7
  • Mehn Kasukuhl Sang Ahn Seikop Kokohp ko​—Pali 1

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Mehn Kasukuhl Sang Ahn Seikop Kokohp ko​—Pali 1
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • REUPEN
  • SIMION OH LIPAI
  • SUDA
  • Mehn Kasukuhl Sang Ahn Seikop Kokohp ko​—Pali 2
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Seikop oh Esau Nanpwungmwahula
    Mehn Kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel
  • Seikop Ahniki Ehu Peneinei Laud
    Nai Pwuhk en Poadoapoad Kan en Paipel
  • Pilipil kan me Kin Kasalehda Atail Likih Siohwa
    Atail Mour en Kristian oh Kalohk—Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting—2023
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
w25 June pp. 2-7

IREN ONOP 24

KOUL 98 Paipel Pwilisang Rehn Koht

Mehn Kasukuhl Sang Ahn Seikop Kokohp ko—Pali 1

“Kumwail pokonpene, pwe I pahn ndaiong kumwail dahme pahn wiawihong kumwail ni ahnsou kan me pahn kohdo.”—SEN. 49:1.

DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI

Men kasukuhl mwahu kan sang ahn Seikop kokohp ko me pid Reupen, Simion, Lipai, oh Suda.

1-2. Dahme Seikop wia ni eh kereniong pahn mehla, oh dahme kahrehda? (Pil kilang kilel ni Kahn Iroir wet.)

MPEN sounpar 17 dower powe me sapwellimen Siohwa ladu lelepeko Seikop iang eh peneineio seiloak sang Kenan kohla Isip. (Sen. 47:28) Seikop inenen perenkihda eh pwurehng kilang Sosep pwehki e medewe me Sosep melahr. Ih oh nah ohl ako koaros pwurehng patpene. Ahpw met, Seikop pehm me e pahn kereniong mehla. Eri, e ekerpene eh peneineio pwehn koasoiong.—Sen. 49:28.

2 Ni ahnsou ko, tapwin peneinei kan kin kihpene eh peneineio pwehn kihong irail kaweid mwohn eh mehla. (Ais. 38:1) E pil kakete idihada ihs me pahn wiliandi ih mwurin eh mehla.

Seikop mwohd pohn eh pehto, koasoakoasoiong nah ohl 12 ko (Menlau kilang parakrap 1-2)


3. Nin duwen me Senesis 49:​1, 2 mahsanih, dahme kahrehda ahn Seikop koasoi ko kesempwal?

3 Wadek Senesis 49:​1, 2. Ahpw arail mihtingo weksang mihting teikan. Seikop wia soukohp men. Siohwa ketin doadoahngki Seikop en koasoiahda soahng kesempwal kan me pahn wiawihong irail oh kadaudokarail kan ni ahnsou kohkohdo. Pwehki met, dahme Seikop koasoiaiong irail wia kokohp kei.

4. Dahme Seikop kohpada, oh dahme kitail kak sukuhlkihsang? (Pil kilang kakono “Ahn Seikop Peneinei.”)

4 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene dahme Seikop koasoiaiong nah ohl pahmen ko: Reupen, Simion, Lipai, oh Suda. Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene dahme e koasoiaiong nah ohl welimen teiko. Seikop koasoiaiong irail dahme pahn wiawihong irail oh kadaudokarail kan, me mwuhr wiahla wehin Israel. Petehkpen poadopoad en wehi wet pahn kasalehda ia duwen ahn Seikop kokohp ko pweida. Oh ni atail tehkpene dahme e koasoia, kitail pahn sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal kan me kak sewese kitail en kaperenda kupwuren Samatailo nanleng, Siohwa.

Kilel ehu me kasalehda ahn Seikop peneinei. E pwoudiki lih riemen, Lia oh Resel, oh pekehiki lih riemen, Pila oh Silpa. Nahiong Lia iei Reupen, Simion, Lipai, Suda, Isakar, Sepulon, oh Daina. Nahiong Resel iei Sosep oh Pensamin. Nahiong Pila iei Dan oh Napdali. Nahiong Silpa iei Kad oh Aser.

REUPEN

5. Dahme Reupen ele kasik en alehdi sang eh pahpao?

5 Seikop tepte koasoiong Reupen. E koasoia: “Kowe, me nei mesenih.” (Sen. 49:3) Nin duwen mesenih, ele Reupen kasik en alehdi sohso sang eh pahpao laudsang rie ko. Mwein e pil kasik en wiahla tapwin peneineio mwurin eh pahpao mehla, oh me pwais kaselel wet pahn kohwong nah kan mwuhr.

6. Dahme kahrehda Reupen katihasang eh pwungen mesenih? (Senesis 49:​3, 4)

6 Ahpw Reupen katihasang eh pwungen mesenih. (1 Kron. 5:1) Dahme kahrehda? Pwehki sounpar kei mwoweo, e wia nsenen pwopwoud ong en Seikop pekehio Pila. Pila iei nein Resel, ahn Seikop pwoud kompoakeo me mehla, nah lidu. (Gen. 35:​19, 22) Reupen iei nein Lia, ahn Seikop pwoud teio. Mwein Reupen mwahukihda Pila oh sohte kak powehdi eh ineng en wia nsenen pwopwoud. De e kakete wia nsenen pwopwoud ong Pila pwe Seikop en kailongkihla Pila oh poakohngehte eh nohnou Lia. Sohte lipilipil ia kahrepe, ong Siohwa oh Seikop, dahme e wiahdao uhdahn sapwung.—Wadek Senesis 49:​3, 4.

7. Dahme wiawihong Reupen oh kadaudoke kan? (Pil kilang kakono “Ahn Seikop Kokohpo.”)

7 Seikop ndaiong Reupen: “Ke sohte mwahn pahn lapalapala.” Kokohp wet pweida. Paipel sohte mahsanih me emen kadaudok en Reupen ko wiahla nanmwarki, samworo, de soukohp. Ahpw Seikop kihongete Reupen sohso ehu, oh kadaudok en Reupen ko wiahla ehu keinek nan Israel. (Sos. 12:6) Ekei ahnsou Reupen kasalehda irair mwahu kei, oh mwomwen me e sohte pwurehng wiahda tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud.—Sen. 37:​20-22; 42:37.

Ahn Seikop Kokohpo

Reupen.

Nah Pwutak

Reupen

Dahme Seikop Kohpada

“Ke sohte mwahn pahn lapalapala.”—Sen. 49:4.

Pweidahn Kokohpo

Sohte emen sang keinek en Reupen wiahla kaun emen nan wehin Israel.—1 Kron. 5:​1, 2.

8. Dahme kitail kak sukuhlkihsang ahn Reupen mehn kahlemeng?

8 Dahme kitail kak sukuhlki? Kitail anahne pelianda atail ineng sapwung kan oh koasoanehdi teng en dehr wiahda tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud. Ma kitail lelohng kasongosong en wia dihp, kitail anahne uhdi oh medewe ia duwen atail wiewia kan eh pahn kansensuwedihala Siohwa, atail peneinei, oh meteikan. Kitail pil anahne tamataman me “dahme aramas kin kamwarak, ih me e pahn pil dolung.” (Kal. 6:7) Ahpw, dahme wiawihong Reupen kin katamankihong kitail duwen sapwellimen Siohwa mahk kalahngan. Mendahte Siohwa sohte pahn ketin perekitailsang imwilahn atail wiewia sapwung kan, e pahn ketin kapaikitailda ma kitail uhdahn koluhla oh nantihong wia me pwung.

SIMION OH LIPAI

9. Dahme kahrehda Seikop sohte pwungki Simion oh Lipai? (Senesis 49:​5-7)

9 Wadek Senesis 49:​5-7. Mwuhr, Seikop uhd koasoiong Simion oh Lipai, oh e kasalehda me e sohte pwungki ira. Sounpar kei mwoweo, ohlen Kenan men me adaneki Sekem angkehlailiong Daina, nein Seikop serepeino. Eri, nein Seikop ohl ko koaros uhdahn lingeringerkihda dahme wiawihong riarail serepeino, ahpw Simion oh Lipai sohte powehdi ara lingeringer. Ira pitihedi Sekem oh nah aramas ako me ma ohl ko koaros sirkumsaisla, e pahn mie meleilei nanpwungen arail peneinei oh ahn Seikop peneinei. Ohl ako pwungki. Ahpw nindokon ohl ako ar weiweirengki ar sirkumsaiso, Simion oh Lipai “ale neira kedlahs oh waila kemehla ohl koaros en kahnimwo.”—Sen. 34:​25-29.

10. Ia duwen kokohp en Seikopo me pid Simion oh Lipai eh pweida? (Pil kilang kakono “Ahn Seikop Kokohpo.”)

10 Seikop uhdahn lingeringerkihda nah ohl riemeno ara kemehla aramas tohto. E kohpada me ira pahn tohrohrpeseng oh mwarahkpeseng nan Israel. Kokohp wet pweida daulih sounpar 200 mwuhr ni ahnsou me wehin Israel pedolong nan Sapwen Inowo. Keinek en Simiono alehdi nin duwen sohso sahpw kei nan sapwen keinek en Suda. (Sos. 19:1) Oh Lipai sohsohki kahnimw 48 me mwarahkpeseng nan Israel.—Sos. 21:41.

Ahn Seikop Kokohpo

Simion.

Nah Pwutak

Simion

Dahme Seikop Kohpada

“I pahn kihirapeseng nan Israel.”—Sen. 49:7.

Pweidahn Kokohpo

Keinek en Simion sohsohki sahpw kei nan sapwen Suda.—Sos. 19:​1-8.

Lipai.

Nah Pwutak

Lipai

Dahme Seikop Kohpada

“I pahn keseirahla rehn mehn Israel kan.”—Sen. 49:7.

Pweidahn Kokohpo

Keinek en Lipai ko mwarahkpeseng nan Israel.—Sos. 21:41.

11. Soahng mwahu dah kan me keinek en Simion oh Lipai wiahda?

11 Kadaudok en Simion oh Lipai kan sohte wiahda soangen sapwung kan me arail pahpa kahlap ako wiahda. Mehn Lipai tohto kin kaudokiong Siohwa ni loalopwoat. Ni ahnsou me Moses alehdi Kosonnedo sang Siohwa pohn Nahna Sainai, mehn Israel tohto kaudokiong kouwol men. Ahpw mehn Lipai ko sohte iang kaudokiong koht likamwo. Mwuhr, re sewese Moses kamwomwala irail kan me kaudokiong kouwolo. (Eks. 32:​26-29) Siohwa ketin pilada ohl kan sang keinek en Lipai pwe ren wiahla samworo kei nan Israel. (Eks. 40:​12-15; Nemp. 3:​11, 12) Mwuhr, keinek en Simion ko sewese keinek en Suda en mahweniong mehn Kenan kan pwehn sapwenikihla Sapwen Inowo.—Sounkopwung 1:​3, 17.

12. Dahme kitail kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng en Simion oh Lipai?

12 Dahme kitail sukuhlki? Kitail anahne powehdi atail lingeringer. Ma aramas wiakauweiuk de emen me ke poakohng, ke kin uhdahn lingeringerda. (Ep. 4:26) Ahpw, kitail anahne tamataman me Siohwa sohte pahn ketin kupwurperenki ma kitail nda de wia mehkot me pahn kamedekihala irail kan me kalingeringerihkitailda. (Seims 1:20) Ma wiewia sapahrek wiawihong kitail, sohte lipilipil ma nan mwomwohdiso de likin mwomwohdiso, kitail kin mwekid pahrekiong kaweid kan en Paipel. Eri, kitail kin soikala imwila suwed me lingeringer kin kahrehda. (Rom 12:​17, 19; 1 Pit. 3:9) Pil ma omw pahpa nohno kin wiewia soahng kan me sohte kin kaperenda Siohwa, tamataman me ke sohte anahne idawehn ara mehn kahlemeng. Dehr medewe me ke uhdahn sohte kak kaperenda Siohwa. Siohwa pahn uhdahn ketin katingihkin uhk omw kin wonlahte oh wiewia me pwung.

SUDA

13. Dahme kakete kahrehiong Suda en pwunodada ni eh pahpao pahn koasoiong ih?

13 Seikop eri koasoiong Suda. Mwurin Suda rong dahme Seikop ndaiong rie pwutak laud ko, ele e pwunodada. Met pwehki e pil wiahda sapwung laud kei. E iang kauwehla kahnimw en Sekem. (Sen. 34:27) E pil iang rie ko netikihla Sosep pwehn wiahla lidu men, oh pitihedi arail pahpao. (Sen. 37:​31-33) Mwuhr, e wia nsenen pwopwoud rehn Damar, en nah pwutako eh pwoud, kihkihong me lihen netiki paliwere men ih.—Sen. 38:​15-18.

14. Soahng mwahu dah kan me Suda wiahda? (Senesis 49:​8, 9)

14 Ahpw Seikop kapingahte Suda oh inoukihong me soahng mwahu kan pahn wiawihong ih oh eh peneineio. (Wadek Senesis 49:​8, 9.) Suda kasalehda eh nsenohki laud eh pahpao me mahlahr. E pil kasalehda eh poakepoake rie pwutak me keieu tikitiko, Pensamin.—Sen. 44:​18, 30-34.

15. Ni ahl dah kan me Suda alehdi kapai?

15 Seikop kohpada me Suda pahn wiahla kaun emen nanpwungen rie ko. Ahpw, mpen sounpar 200 mwuhr, kokohpo tepida pweida. Mwurin mehn Israel ko ar kohkohsang Isip oh keid nan sapwtehno kohkolahng Sapwen Inowo, keinek en Sudao me kin tieng oh keinek teiko kin idawehn. (Nemp. 10:14) Sounpar kei mwuhr, Siohwa ketin pilada Suda en tiengla mwowe oh mahweniong mehn Kenan ko pwehn kalowehdi oh pedolong nan Sapwen Inowo. (Sounkopwung 1:​1, 2) Oh Depit, emen kadaudok en Suda, iei tepin nanmwarki tohto me kohsang keinek en Suda. Ahpw pil mie soahng teikan nan kokohp me pid Suda me pweida.

16. Ia duwen kokohpo nan Senesis 49:10 eh pweida? (Pil kilang kakono “Ahn Seikop Kokohpo.”)

16 Seikop koasoia me Kaun me pahn kaunda aramas koaros pahn kohsang kadaudok en Suda oh e pahn kaunda kohkohlahte. (Wadek Senesis 49:10.) Kaun menet iei Sises Krais. Tohnleng men koasoiahki Sises: “Siohwa Koht pahn ketikihong ih mwoalen seme Depit.” (Luk 1:​32, 33) Sises pil mwarenki “Laiono me sang keinek en Suda.”—Kaud. 5:5.

Ahn Seikop Kokohpo

Suda.

Nah Pwutak

Suda

Dahme Seikop Kohpada

“Suda pahn kin kolokol sokon en nanmwarki, manaman en kaunda wasa pahn mihmiehte rehn kadaudoke kan.”—Sen. 49:10.

Pweidahn Kokohpo

Sises, emen kadaudok en Suda, pahn ketin wiahla Nanmwarki en Wehin Koht.—Luk 1:​32, 33.

17. Ia duwen atail kak kahlemengih Siohwa ni mwomwen atail madamadau ong meteikan?

17 Dahme kitail kak sukuhlki? Siohwa ketin kapaiahda Suda mendahki e wiahda sapwung laud kei. Mwein rien Suda ko pwonopwonki dahme kahrehda Siohwa ketin kapaiahda ih. Sohte lipilipil dahme re medewe, kitail ese me Siohwa ketin mwahngihada soahng mwahu rehn Suda oh ketin kapaiahda. Ia duwen atail kak kahlemengih Siohwa? Ni riatail Kristian men eh alehdi pwais tohrohr ehu, ele kitail kin tepte kilikilang eh soh unsek kan. Ahpw kitail anahne taman me Siohwa ketin kupwurperenki ahn aramaso irair kaselel kan. Siohwa kin ketin rapahki soahng mwahu kan rehn sapwellime tohnkaudok kan. Kitail en nantihong wia soahngohte.

18. Dahme kahrehda kitail anahne kin kanengamah?

18 Pil ehu mehn kasukuhl sang dahme wiawihong Suda iei en kin kanengamah. Siohwa kin ahnsou koaros ketin kapwaiada sapwellime inou kan, ahpw e sohte kin ahnsou koaros ketin wia met ni ahl oh ni ahnsou me kitail kasik. Kaun kan me kaunda sapwellimen Koht aramas akan sohte tepte kohsang keinek en Suda. Ahpw irail utungada ni loalopwoat irail kan me Siohwa ketin idihada en wia kaun kei, duwehte Moses sang keinek en Lipai, Sosua sang keinek en Epraim, de Nanmwarki Sohl sang keinek en Pensamin. Kitail en pil utung sohte lipilipil irail kan me Siohwa ketin idihada pwehn tiengla mwohtail rahnwet.—Ipru 6:12.

19. Dahme kitail kak sukuhlki duwen Siohwa sang atail koasoiapene ahn Seikop kokohp ko?

19 Eri dahme kitail sukuhlkihsang dahme Seikop koasoiaiong nah ohl pahmen ko? E sansal me Siohwa “sohte kin kasawih aramas nin duwen me aramas akan kin wia.” (1 Sam. 16:7) Siohwa kin uhdahn ketin kanengamah oh mahk. E sohte ketin kupwurperenki ni atail kin wiahda me suwed, ahpw e pil sohte ketin kasik me kitail en peikiong ih ni unsek. E kak pil ketin kapaiahda irail kan me wiahda sapwung laud kan mahso ma irail uhdahn koluhla oh tepida wia me pwung. Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene dahme Seikop koasoiaiong nah ohl welimen teiko.

DAHME KE SUKUHLKIHSANG DAHME SEIKOP KOASOIAIONG . . .

  • Reupen?

  • Simion oh Lipai?

  • Suda?

KOUL 124 Loalopwoat Ahnsou Koaros

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share