Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • mwbr20 March pp. 1-8
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk—2020
  • Sawaspen Oaralap kan
  • March 2-8
  • March 9-15
  • March 16-22
  • March 23-29
  • March 30–April 5
Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk—2020
mwbr20 March pp. 1-8

Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

March 2-8

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | SENESIS 22-23

“Koht Ahpw Ketin Song Eipraam”

w12-E 1/1 23 par. 4-6

Dahme Kahrehda Koht Ketin Mahsanihong Eipraam en Meirongkihla Nah Pwutako?

Medewehla sapwellimen Siohwa mahsen kan ong Eipraam: “Menlau ale noumw pwutak, Aisek, noumw pwutak iehrosen me ke kin uhdahn poakohng, oh . . . meirongkihla ih nin duwen meirong isihs ehu.” (Senesis 22:2, NW) Tehk me Siohwa ketin mahsanih duwen Aisek nin duwen pwutak “me ke kin kesempwalki.” Siohwa ketin mwahngih ia uwen Eipraam eh kin kesempwalki Aisek. Koht pil ketin mwahngih Sapwellime pepehm ong sapwellime Ohlo, Sises. Siohwa eh ketin uhdahn poakohng Sises me kahrehda e ketin mahsen sang nanleng pak riau, ong Sises mahsanih “kowe me nei Pwutak kompoake.”​—Mark 1:11; 9:7.

Pil tehk me sapwellimen Siohwa mahsen ong Eipraamo kin pidada lepin lokaia “Menlau.” Emen semen en Paipel koasoia me Koht eh ketin doadoahngki lepin lokaia wet kin kasalehda me “KAUN-O ketin mwahngih uwen laud en tounmetei me e ketin mahsanihong en wia.” Kitail kak medewehla me sapwellimen Siohwa mahseno pahn uhdahn kansensuwedihala Eipraam; ni soangen ahlohte, kitail kak medewehla medek laud me Siohwa uhdahn sapwellimaniki ni eh ketin mahmahsanih sapwellime Ohl kompoako eh lokolok oh pwoula. Ni soh peikasal met iei medek me keieu laud me Siohwa ketin lelohngehr de me e sohte pahn ketin pwurehng lelohng.

Ele kitail pahn sapwungki ni atail medemedewe dahme Siohwa ketin mahsanihong Eipraam en wiao, ahpw ni mehlel, kitail en ni loalokong taman me Siohwa sohte ketin mweidohng kaunen peneinei en mahs lelepek menet en kihda meirongo. E ketin irehsang Eipraam en lokolongki medek me keieu laud me pahpa de nohno kak ahneki ni neira seri men eh mehsang ira; e perehsang Aisek mehla. Ahpw, Siohwa sohte ketin perehsang “pein sapwellime Ohlo ahpw e ketin tounmeteikihla pwehki kitail koaros.” (Rom 8:32) Dahme kahrehda Siohwa ketin mweidohng pein ih en lelohng soangen lokolok laud wet? E ketin wia met pwe “kitail en ale mour.” (1 Sohn 4:9) Mehn kataman wet duwen sapwellimen Koht limpoak ong kitail uhdahn kehlail! Kitail sou mwekidkihda met oh pil men kasalehiong ih limpoak laud?

w12 10/1 24 par. 6

Peikiong Koht oh Paiekihda Sapwellime Inou kan me E Ketin Kahukihla

6 Siohwa Koht pil ketin wiahda inou kan nin duwen kahula kei pwe aramas dipan kan en kak kamehlele sapwellime inou kan. Paipel kasalehda me Siohwa kin ketin kahula. Karasepe, Esekiel 17:16 mahsanih: “KAUN-O, Wasa Lapalahpie, ahpw mahsanih, ‘Nin duwen ngehi, Koht ieias.’” Tohtohsang pak 40 me Paipel padahkihong kitail me Siohwa kin ketin kahula. Ehu karasepe me aramas tohto ese duwe iei sapwellimen Koht inou me e ketin kahukihong Eipraam. Siohwa ketin wiahda inou kei erein Eipraam eh wie momour. Sang inou pwukat, Eipraam esehda me Kadaudoko me inoupe mie pahn kohsang nan eh peneinei, sang nah pwutak Aisek. (Sen. 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) Siohwa eri ketikihong Eipraam kasongosong apwal ehu. E ketin mahsanihong Eipraam en meirongkihla nah pwutak me e uhdahn poakohng. Eipraam mwadangete tepida wia dahme Siohwa ketin mahsaniho. Ahpw mwohnte eh pahn meirongkihla Aisek, tohnleng men kauhdi. Koht eri ketin kahukihla: “I kahukilahr ni pein mwarei​—KAUN-O me mahmahsen—​I pahn kapaiaiukada mehlel, pwehki omw wiadahr met oh sohte kahng meirongkihong ie noumw pwutaken. I inoukihong uhk me I pahn kangederehla kadaudokomw kan duwehte ngeder en usu kan en pahnlahng de ngeder en pihk kan pohn oaroahr kan. Kadaudokomw kan pahn kalowehdi ar imwintihti kan. Wehi koaros pahn peki I en kapaiairailda nin duwen ei kapaiadahr kadaudokomw kan​—pwehki omw kapwaiadahr ei mahseno.”​—Sen. 22:1-3, 9-12, 15-18.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w16.02 11 par. 13

Siohwa Ketin Kamwarehki “Kompoakepahi”

13 Mwohn Eipraam kohkohlahsang nah ladu ko, e nda: “Kumwa mihmihte met rehn ahset. Ngehi oh pwutaket pahn kolahng wia kaudok mwo, se ahpw pahn pwurodo rehmwa.” (Sen. 22:5) Ia wehwehn ahn Eipraam koasoio? Ia duwe, e likamwkihda me ih oh Aisek pahn pwurodo ni eh ese me e pahn meirongkihla Aisek? Soh. Paipel mahsanih me Eipraam ese me Siohwa kak ketin kaiasada Aisek sang me melahr kan. (Wadek Ipru 11:19.) Eipraam ese me Siohwa ketikihong ih kehl en nainekihda pwutak men mendahte ih oh Sara uhdahn mahlahr. (Ipru 11:11, 12, 18) Eri e pohnese me sohte mehkot me Siohwa sohte kak ketin wia. Eipraam sehse dahme pahn wiawi rahno. Ahpw e pwoson me ma anahn, Siohwa pahn ketin kaiasada nah pwutako pwe sapwellime inou ko koaros pahn pweida. Ihme kahrehda Paipel kahdaneki Eipraam “semen irail kan koaros me pwoson”!

it-1-E 853 par. 5-6

Ese Mwowe Dahme Pahn Wiawi Ahnsou Kohkohdo, Koasoanehdi Mwowe Dahme Pahn Wiawi Ahnsou Kohkohdo

E kin ketin pilada ahnsou me e kin ketin doadoahngki koahiek en mwahngih dahme pahn wiawi ahnsou kohkohdo. Koht sohte ketin koasoanehdi soahng koaros me pahn wiawi, ahpw e kin ketin pilada ni keneinei ahnsou me e kin ketin doadoahngki sapwellime koahiek en ketin mwahngih dahme pahn wiawi ahnsou kohkohdo. Met pahn anahne pahrekiong sapwellimen Koht koasoandi pwung kan oh dahme e kin ketin kasalehda duwen pein ih nan sapwellime Mahsen. Weksang koasoipen Koht eh ketin koasoanehdi soahng koaros me pahn wiawi, tohto iren Paipel kan kin kasalehda me Koht ketin kasawih ehuehu irair oh ketin wiahda pilipil ehu me poahsoankihda soangen irair wet.

Eri, Senesis 11:5-8 kawehwehda Koht eh kin ketin tetehkdihdo sampah, ketin kasawih dahme wiewiawi Papel oh ni ahnsowo ketin koasoanehdi dahme e pahn ketin wia pwehn kauwehla doadoahk sapwung me wiewiawi wasao. Mwurin wiewia suwed eh laudla nan Sodom oh Komora, Siohwa ketin mahsanihong Eipraam sapwellime koasoandi pwehn tehk mwahu (sang ni eh ketin doadoahngki sapwellime tohnleng kan) pwehn “kadehde ma ngilen kedip kan me I rongehr me mehlel de soh.” (Sen 18:20-22; 19:1) Koht ketin mwahngihala Eipraam, oh mwurin Eipraam eh songosong en meirongkihla Aisek, Siohwa ketin mahsanih, “I dehdehkihehr uwen omw poadidiong Koht, pwehki omw sohte kahng meirongkihong ie noumw pwutak iehrosen.”​—Sen 18:19; 22:11, 12; pil kilang Neh 9:7, 8; Kal 4:9.

March 9-15

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | SENESIS 24

“En Aisek Eh Pwoud”

wp16.3 14 par. 3

“I Pahn Iangada”

Eipraam men Elieser en inoukihong ih me e sohte pahn pilada emen en Aisek eh pwoud sang rehn lih akan nan Kenan. Dahme kahrehda? Pwehki mehn Kenan kan sohte kin wauneki de kaudokiong Siohwa Koht. Eipraam ese me ahnsou keren Siohwa kupwurki kaloke aramas ko pwehki ar wiewia suwed kan. Eipraam sohte mwahuki nah pwutak kompoak Aisek en patehng aramas pwuko oh ar tiahk samin kan. E pil ese me eh tungoal pwutak ahneki pwukoa kesempwal ehu nan pweidahn sapwellimen Koht inou kan.​—Senesis 15:16; 17:19; 24:2-4.

wp16.3 14 par. 4

“I Pahn Iangada”

Elieser pil doulahte padahkihong irail me ni ahnsou me e lella ni pwarero limwahn Aran, e kapakap ong Siohwa Koht. E patohwanohng Siohwa en ketin pilada peinakapw emen en wia ahn Aisek pwoud. Ia duwen? Elieser peki rehn Koht en ketin kamehlelehiong ih me peinakapw me E kupwurki en wia ahn Aisek pwoud pahn kohdohng ni pwarero. Ni eh pahn peki rehn peinakapwo nime pihl, serepeino pahn perenki kanimpile kaidehn Elieser kelehpw ahpw pil nah kamel ko. (Senesis 24:12-14) Oh ihs me kohdo oh wia duwehte eh pekipeko? Repeka! Medewehla ia pahn en Repeka eh pepehm ma e peien rong koasoi me Elieser koasoiaiong tohn eh peneinei ko!

wp16.3 14 par. 6-7

“I Pahn Iangada”

Wihk kei mwohn mwo Elieser kasalehda ire wet rehn Eipraam ni eh idek: “A dahme pahn wiawi, ma serepeino sohte men iang patohdo?” Eipraam ndaiong: “Eri, ma ke kapwaiada met, ke pahn saledeksang omw inowo.” (Senesis 24:39, 41) Pil kesempwal en peinakapwo eh pwuhng ong koasoandio nan imwen Petuel. Uwen en Elieser eh uhdahn perenkihda pweidahn eh doadoahko me kahrehda mandahn rahno e kohla pekihda ma e kak wahda Repeka pwurala Kenan rahnohte. Ahpw peneineio men Repeka en ekis mihmi rehrail rahn eisek. Mwuhr, irail eri pwungkipene oh nda: “Kitail ekerodo serepeinen oh idek reh nsene.”​—Senesis 24:57.

Met iei ehu ahnsou me e pahn wia wekidekla laud ehu nan en Repeka eh mour. Dahme e pahn nda? Ia duwe, e pahn peki rehn eh pahpao oh rie pwutako ren poakehla oh dehr mweidohng ih en seiloaklahng sahpw ehu me e sehse? De e pahn wiahki pwais kaselel ehu en iang kisehn mwekid ehu me sansal me Siohwa ketin kaukaweid? Ni ahnsou me e sapengala irail, e kasalehda eh pepehm ong wekidekla karuwaru me ele kapwuriamwei me pahn wiawihong eh mour. Ihte me e nda: “Ei, I pahn iangada.”​—Senesis 24:58.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

wp16.3 12-13

“I Pahn Iangada”

Ehu soutiko, mwurin eh idipada nah saho, ohl mah men tangodohng reh pwehn koasoiong. E ndaiong: “Menlau kihdo mahs nimei kis pihlen sang nan noumw sahen.” Ia uwen karakarahk oh wahu en pekipek wet! Repeka kak kilang me ohl menet seiloak sang wasa doh. Ih eri mwadangete kihdihsang pohn pwopwe saho kanimpilehki ohlo, kaidehn kisinte pihl ahpw kanimpilehki ohlo pihl lemwulemwur pwehn medla. E tehkada me mie nein ohlo pelin kamel ehk me ireirek limwah oh dahl en nimpil ong mahn akan saikinte audaudkihda pihl. E pil kak kilang me ohlo mwasamwasahn, oh Repeka men kasalehda kadek laud. Ih eri nda: “I pahn pil kanimpile noumw kamel kan, irail koaros lao medla.”​—Senesis 24:17-19.

Tehk me Repeka sohte ndahte me e pahn kanimpile kamel ehk ko ahpw e pahn kihong pihl pwe ren nim lao re medla. Ma kamel emen men nimpilda, e kak nimala daulih kalon en pihl 25. Ma kamel ehk ko pwon men nimpil, eri Repeka pahn anahne doadoahk laud. Ahpw nin duwen me wiawio, e sansal me kamel ko sohte uhdahn men nimpil. Ahpw ia duwe, Repeka ese met ni ahnsou me e nda e pahn kanimpile mahn ako? Soh. E men oh pil ngoangki doadoahk laud pwehn kasalehda kadek ong mehn liki mah menet. Ohlo pwungki dahme Repeka nda. Ohlo eri mwasamwasahn ahn serepeino kin pwurepwure pwarero, idipada oh wudekihdi audepen nah saho nan deupen pihl ko oh kin pwurepwurehng wia met.​—Senesis 24:20, 21.

wp16.3 13, ntp.

“I Pahn Iangada”

E soutikpenehier. Ireo sohte kasalehda me Repeka mi ni pwarero ahnsou werei. E pil sohte kihong kitail en kihkihong me eh peneinei meirlahr ni ahnsou me e kanekehla eh kanimpile mahn ako de mie emen me kohdohn kilang dahme e nohn pwandki.

wp16.3 15 par. 3

“I Pahn Iangada”

Eri e lelehr ahnsou me kitail koasoiapene nin tapio. Pwihn me seiseiloako leledohr sapwen Nekep oh wasa soutikpeneier, Repeka kilangada ohl emen alialu nan mohso. Ohlo mwomwen madamadau laudki mehkot. Kitail wadek: “E ahpw keredihsang pohn dakepeo,” mwein e sohte awih mahno en kelepwikihdi, ih eri ahpw idek rehn me kahluwa iraillo: “Ihs ohl meno me kohkohdohng kitail nan mohso?” Ni eh esehda me Aisek mwo, e alehte eh koaduhpwel, koaduhpwalihdi meseo. (Senesis 24:62-65) Dahme kahrehda? Met kin wia kilelepen eh wauneki ohl me e pahn pwoudikihda. Soangen wahu wet ele ong ekei rahnpwukat pahn wia tiahk en mahsie. Ahpw ni mehlel, ohl oh pil lih akan ele kak sukuhlkihsang en Repeka eh aktikitik, pwe ihs rehtail me sohte anahne soangen irair kaselel wet?

March 16-22

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | SENESIS 25-26

“Esau Netikihla Eh Pwungen Sohso”

it-1-E 1242

Seikop

Weksang Esau, nein eh pahpao pwutak me e kin kesempwalki, me kin lemei, sohte meleilei, sounpwek mahn me kin kohkohseli, Paipel kin kawehwehda Seikop nin duwen “ohl emen me sohte karaunepe [Lokaiahn Ipru, tam], me kin mi nan impwal kan,” emen me kin mour meleilei oh apwalih sihpw kan oh me likilik en apwalih doadoahk en ni ihmw oh peneinei, emen me eh nohnou kin keieu poakohng. (Sen 25:27, 28, NW) Lepin lokaiahn Ipru wet tam kin kadoadoahk wasa teikan pwehn kawehwehda irail ko me Koht kin ketin kupwurperenki. Karasepe, “me kin kakerehdi ntahn aramas kin kailongki mehmen me lelepek,” ahpw Siohwa ketin kamehlelehda me “e pahn mie meleilei ong [me sohte karaunepe] ahnsou kohkohdo.” (Lep 29:10; Me 37:37, NW) Sohp me lelepeko “kin pwongih Koht oh kin poadidiong mehlel [Lokaiahn Ipru, tam].”​—Sop 1:1, 8; 2:3.

w19.02 16 par. 11

Dahme Kahrehda Kitail en Kasalehda Kalahngan?

11 E kansensuwed me ekei irail nan Paipel sohte kin kasalehda kalahngan. Karasepe, mendahki Esau tikida rehn eh pahpa oh nohno me kin poakohng oh wauneki Siohwa, e sohte kasalehda eh kalahnganki soahng kan me sarawi. (Wadek Ipru 12:16.) Ia duwen eh soh kalahngan eh sansalda? Ni soh lamalam, Esau netikihong rie pwutak tikitiko, Seikop, eh sohso pwehn ale kene sali weitahtaho. (Sen. 25:30-34) Mwuhr Esau inenen nsensuwedkihla pilipil me e wiahdao. Ahpw e sohte kalahnganki dahme e ahnekio, eri sohte kahrepen eh kaulim ni ahnsou me e sohte alehdi kapaipen eh sohso.

it-1-E 835

Mesenih, Tepin Kadaudok

Sangete nin tapio, pwutak mesenih me kin ahneki dehu wahu ehu nan peneinei oh ih me kin uhd alehdi pwukoa en moangen peneinei. E kin sohsohki en eh pahpao kepwe kan pak riapak. (Deu 21:17) Reupen mwohndi limwahn Sosep ni ahnsoun mwenge nin duwen eh pwuhng en mesenih. (Sen 43:33) Ahpw Paipel sohte kin ahnsou koaros kesempwalki mesenih sang ni irekidi en me tepin ipwidi. Keieuo kin kalapw kohieng me keieu lapalap de me lelepek nanpwungen seri kan, ahpw kaidehn meseniho.​—Sen 6:10; 1Kr 1:28; pil kilang Sen 11:26, 32; 12:4; kilang BIRTHRIGHT; INHERITANCE.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w17.12 15 par. 5-7

Peidek kan Sang Sounwadawad kan

Met kitail pahn pwurehng kilang Ipru 12:16, me mahsanih: “Kumwail mwasahn pwe emen kumwail de mour samin de sohte kin wauneki mehkot sarawi duwehte Esau, me netikihla eh sohso pwehki delen mwenge ehu.” Ire kesempwal dahieu me sansal wasaht?

Wahnpoaron Pohl sohte koasoakoasoia kadaudok me Mesaia kohsang. E ahpwtehn kangoangehki Kristian akan ren “weweidwei nan ahl inen.” Eri, re sohte pahn ‘soikeweisang rehrail kalahngan en Koht,’ ahpw met kak wiawi ma re wia tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud. (Ipru 12:12-16) Ma re wia met, re pahn duwehte Esau. E sohte kin “wauneki mehkot sarawi,” ahpw e mweidala pein ih ong soahng kan me sohte sarawi.

Esau momourte ni ahnsou ehu me ohl akan ahneki manaman de pwukoa laud kan, oh ekei pak, e kakete ahneki pwais kaselel en wia meirong kan. (Sen. 8:20, 21; 12:7, 8; Sohp 1:4, 5) Ahpw pwehki eh kin men kapwaia eh ineng kan, e kesehla pwais kaselel pwukat koaros pwehki delen mwenge ehu. Ele e sohte men lelohng lokolok me pahn wiawihong kadaudok en Eipraam nin duwen me kokohpdahr. (Sen. 15:13) Esau pil kasalehda me e kin inengieng soahng kan me sohte sarawi ni eh pwoudikihda lih riemen me sohte kin kaudokiong Siohwa. Met kansensuwedihada eh pahpa nohno. (Sen. 26:34, 35) E uhdahn weksang Seikop, me pwoudikihda emen tohnkaudok en Koht mehlel!​—Sen. 28:6, 7; 29:10-12, 18.

it-2-E 245 par. 6

Likamw

Ni Paipel eh kin kadeikada tiahk en karaun likamw, met sohte kin wehwehki me aramas emen anahne ndahda ire mehlel ehu ong aramas me sohte konehng ese. Sises Krais ketin kaweidki: “Kumwail dehr kihong kidi kan mehkot sarawi de pil kesehdiong mwohn pwihk noumwail perl kan, pwe re de tiakpeseng oh sohpeiong kumwail oh tehrkumwailpeseng.” (Md 7:6) Ihme kahrehda Sises ekei pak sohte kin ketin kasalehda ire kan pwon de sohte kin sapengala peidek kan pwe ma e pahn wia met, e pahn kakete kauwehla emen ni eh sohte anahnepe. (Md 15:1-6; 21:23-27; Soh 7:3-10) Eri e sansal me kitail anahne kilangwohng mwomwen wiewiahn Eipraam, Aisek, Reap, oh Elaisa arail kin kaweid sapwung de sohte padahkihong soahng koaros irail kan me sohte kin kaudokiong Siohwa ni soangen ahlohte.​—Sen 12:10-19; irelaud 20; 26:1-10; Sos 2:1-6; Sei 2:25; 2Na 6:11-23.

March 23-29

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | SENESIS 27-28

“Seikop Alehdi Kapai me E Ahneki Pwuhng en Ale”

w04-E 4/15 11 par. 4-5

Repeka​—Lih Poadidi Men me Kin Mwadang Mwekid

Paipel sohte mahsanih ma Aisek ese me Esau anahne papah Seikop. Ahpw dahme kesempwal, Repeka oh pil Seikop ese me Seikop me pahn ahneki kapaio. Repeka eri mwekid ni eh rongada me Aisek men kapaiahda Esau ni ahnsou me e pahn walahng eh pahpao delen uduk en mahn ehu. Eh mwekid en soh peikasal oh ngoang me e kin kasalehda ni eh pwulopwulo saikinte sohrasang ih. E “ndaiong” Seikop en wadohng ih kisin kuht riemen. E pahn wiahda delen mwenge me eh pwoudo kin iouki. Mwuri Seikop anahne mwomwehda me ih Esau pwehn alehdi kapaio. Seikop sohte pwungki wia met. Eh pahpao uhdahn pahn diarada pilahn en pitihdi iho oh keriahla ih! Repeka ngihtehte nda: “Keriapomw koaros en kohdi pohi, samwa.” Ih eri wiahda delen mwengeo, wekidala mwomwen Seikop, oh kadaralahng ih rehn eh pwoudo.​—Senesis 27:1-17.

Kahrepen Repeka eh mwekid ni ahl wet sohte sansalda. Me tohto sapwungki eh mwekido, ahpw Paipel sohte sapwungki, oh Aisek pil sohte sapwungki ni eh diarada me Seikop me alehdi kapaio. Ahpw Aisek kalaudehla kapaio. (Senesis 27:29; 28:3, 4) Repeka ese dahme Siohwa ketin kohpada duwen nah pwutak ko. Eri e mwekid pwehn kilang me Seikop uhdahn alehda kapaio me uhdahn ah. Met sansal me e pahrekiong kupwuren Siohwa.​—Rom 9:6-13.

w07-E 10/1 31 par. 2-3

Peidek kan Sang Sounwadawad kan

Paipel sohte kihda oaritik koaros duwen kahrepen Repeka oh Seikop ara wia soangen mwekido, ahpw e kasalehda me irairo mwadangete pwarada. Kitail anahne tehk me Mahsen en Koht sohte utung de pil sapwungki dahme Repeka oh Seikop wiao, oh sohte kin kihda mehn kahlemeng ehu ong wia likamw de widing. Ahpw Paipel kihda ire kan me kak sewese kitail en wehwehki irairo.

Keieu, ireo kasansalehda me Seikop me ahneki pwuhng en alehdi en eh pahpao kapai; kaidehn Esau. Mwowe, Seikop pwainda nin duwen kosonned, pwungen sohso sang rehn rie mpwero, me sohte kalahnganki eh pwungen sohso, oh netikihla pwehki delen mwenge ehu pwehn kaitarala eh men mwengeo. Esau “sohte mwahn kesempwalki pwungen eh sohso.” (Senesis 25:29-34) Kahrehda ni Seikop eh kohla rehn eh pahpao, e raparapahki kapai ehu me uhdahn pein ah.

it-1-E 341 par. 6

Kapai

Ni mwehin semen kadaudok kan, pahpa men kin kalapw kapaiahda nah pwutak kan mwohnte eh pahn mehla. Met wia mwekid uhdahn kesempwal ehu. Kahrehda Aisek kapaiahda Seikop, ni eh medemedewe me Seikop iei Esau me meseniho. Aisek kapaiahda Seikop oh koasoiahda eh pweida mwahu mwohn en rie pwutako Esau, oh ni soh peikasal e peki rehn Siohwa en ketin kapwaiada kapaio, pwehki Aisek maskun oh mahlahr. (Sen 27:1-4, 23-29; 28:1, 6; Ipru 11:20; 12:16, 17) Mwuhr mendahki Aisek ese duwen met, e kamanahla oh kalaudehla kapaio. (Sen 28:1-4) Mwohn eh mehla, Seikop kapaiahda mahs nein Sosep pwutak riemeno, a mwuri pein nah ko. (Sen 48:9, 20; 49:1-28; Ipr 11:21) Pil duwehte, Moses, mwohn eh mehlao, e kapaiahda wehin Israel pwon. (Deu 33:1) Nan ire pwukat koaros, dahme pweida kin kadehdehda me re koasoi ni kokohp. Ekei pak, ni ahnsou me re koasoia soangen kapai ko, pehn aramas me wia kapaio kin kohieng pohn moangen emen me pahn ale kapaio.​—Sen 48:13, 14.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w06-E 4/15 6 par. 3-4

Elen Koasoakoasoiong Omw Pwoud Mwahu

Ia duwe, Aisek oh Repeka kakairada koahiek en koasoakoasoipene mwahu? Mwurin neira pwutako Esau eh pwoudikihda nein Ed serepein riemeno, kahpwal laud ehu pwarada nan peneinei. Repeka pwurupwurehng “ndahng” Aisek: “I inenen tihwohkilahr en Esau eh pwoud kan, lihen liki kan. Ma Seikop [neira pwutak tikitiko] pahn pwoudikihda emen soangen lih pwukat, . . . ihte me mwahu, I en mehla.” (Senesis 26:34; 27:46) Ni sansal, e koasoiaiong eh pwoudo eh pwunod ni soh peikasal.

Aisek ndaiong Seikop, rien Esau mpwero, en dehr pwoudikihda nein mehn Kenan serepein kan. (Senesis 28:1, 2) Aisek uhdahn wehwehki en Repeka pepehm. Pwopwoud wet pweida ni ara koasoiapene duwen ire ehu me pid peneinei me apwal en koasoiapene, oh ira kihda mehn kahlemeng mwahu ehu ong kitail rahnwet. Ahpw ia duwen ma pwopwoud ehu sohte kak pwungkipene mehkot? Dahme kak wiawi?

w04 2/1 30 par. 6

Ire Kesempwal akan Sang Nan Pwuhken Senesis​—II

28:12, 13​—Ia wehwehn ahn Seikop auremen me pid “kehndakeo”? “Kehndakeo,” me mwomwen kehndakehn takai ehu, kasalehda me mie mehkot me kadokehpene lahng oh sampah. Sapwellimen Koht tohnleng kan kin doudoudahla oh doudoudihdo pohn “kehndakeo” kin kasalehda me tohnleng kan kin kalohk ni ahl kesempwal nanpwungen Siohwa oh aramas akan me E kin kupwure.​—Sohn 1:51.

March 30–April 5

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | SENESIS 29-30

“Seikop Pwopwoudida”

w03-E 10/15 29 par. 6

Seikop Kin Kesempwalki Sapwellimen Koht Koasoandi kan

Inoun pwopwoud kak wiawi ni pweinen lih kamwohd men eh pahn pweipwei ong en liho peneinei. Mwuhr Kosonned en Moseso koasoanehdi me sekel en silper 50 pahn wia pweinen meipwon kan me lohdier. Ohl semeno Gordon Wenham, kin kamehlele me met iei “kisakis en pwopwoud me keieu laud” ahpw pali laud kin “tikitiksang.” (Deuderonomi 22:28, 29) Seikop sohte kak koasoanehdi pweipwei ehu. Ahpw e ndaiong Lapan me e pahn papahki ih sounpar isuh. “Pwehki pweinen tohndoadoahk en ni mwehin Papilon en mahso kin ale nanpwungen elep en sekel oh sekel ehu nan sounpwong ehu” (sang sekel 42 lel sekel 84 erein sounpar isuh), Wenham doula koasoia, “Seikop pahn kihong Lapan lapalahn kisakis en pwopwoud ehu pwehn pwoudikihda Resel.” Lapan mwadangete pwungki.​—Senesis 29:19.

w07-E 10/1 8-9

Pirien en Lih Pahtou Ehu me “Wiahda Kadaudok en Israel”

Lia medewehda pwehn pitihedi Seikop? De e men peikiong eh pahpao? A ia Resel? E ese dahme wiewiawi? Ma ei, ia eh pepehm? E kak uhwong eh pahpao me kin doadoahngki eh pwuhng ni lemei? Paipel sohte kihda pasapengpen peidek pwukat. Sohte lipilipil dahme Resel oh Lia medewehki duwen ireo, mwuhr koasoandi mwersuwedo kalingeringerihada Seikop. Oh Seikop uhkihong Lapan, kaidehn nah serepein ko oh nda: “Dahme ke wiahkihong ie met? I doadoahkohng komwi pwe I en ale Resel. Dahme komw pitihkiniehdi?” Dahme Lapan sapengki met? “Iet duwen tiahk, . . . se sohte kin kapwopwoudihala nait serepein tikitik kan mwohn me laud kan. Awih lao wihk ehu dou pohn kasarawihpen kapwopwoud wet, I ahpw pahn kihong uhk Resel, ma ke pahn doadoahkohng ie pil erein sounpar isuh.” (Senesis 29:25-27) Ihme kahrehda Seikop pwoudiki lih tohtohsang emen oh met kin kahrehda luwak laud.

it-2-E 341 par. 3

Pwopwoud

Kamadipw. Ni eh sohte kin mie kasarawi ni kapwopwoud kan, e kin mie kamadipw en kapwopwoud kaperen kan nan Israel. Ni rahnen kapwopwoudo, lih kamwohdo kin kaunopada soahng tohto ni imweo. Keieu e kin duhduhda oh keiki lehn kapwohmwahu. (Pil kilang Ru 3:3; Ese 23:40.) Ekei pak, lih akan kin sewese ih pwe en pwuhriong nan pirapir en mwaremware oh likou reirei pwetepwet, me kalapw kapwatki deiad, me pahrekiong irair en eh pai. (Ser 2:32; Kau 19:7, 8; Me 45:13, 14) E kapwatahkihda pein ih mehn kapwat kan oh takai kesempwal kan, ma e kak wia met (Ais 49:18; 61:10; Kau 21:2), ih eri koaduhpwalihkihdi ih likou marahra, mwomwen koaduhpwel ehu me kin sangete pohn moange leldihla ni patehn neh. (Ais 3:19, 23) Met kawehwehda kahrepen Lapan eh kak mengeiki pitihedi Seikop pwe Seikop en dehr esehda me Lapan kihong ih Lia ah kaidehn Resel. (Sen 29:23, 25) Repeka pwaindi moangeo ni ahnsou me e kolahng tuhwong Aisek. (Sen 24:65) Met wia kilelepen lih kamwohdo eh uhpahiong ohl kamwohdo​—ong eh manaman.​—1Ko 11:5, 10.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

it-1-E 50

Pwek Seri

Resel oh Lia koaros kin wiahki seri kan me ipwidihong Seikop sang neira lidu ko pein neira, de lidu ko ‘wiahiong ira neira seri.’ (Sen 30:3-8, 12, 13, 24) Seri pwukat iang ale arail sohso iangahki irail me ipwisang uhdahn en Seikop pwoud kan. Irail iei nein arail pahpao pwutak kan, oh pwehki serepein lidu ko iei nein eh pwoud ko, Resel oh Lia ahneki pwuhng ong seri pwukat.

w04 2/1 30 par. 7

Ire Kesempwal akan Sang Nan Pwuhken Senesis​—II

30:14, 15​—Dahme kahrehda Resel weliankihda ah ahnsou en wendi rehn Seikop ohng tuhke me adaneki mandreik? Kawao, tuhke mandreik kin wia wini en kelitepw oh mehn kihsang medek. Wahntuhkeo dene e kin kalaudehla ineng en wendipene en pwopwoud oh pil kin wiahda aramas me sohte kin naineki seri en liseianda oh e pil kin wia wini ni ahnsoun neitik. (Melkahkahn Melkahka 7:13) Paipel sohte kin kasalehda dahme Resel wiahki kaweliali wet, ele e kak medemedewe me tuhkehn mandreik ko pahn wiahda en kak liseianda oh eri kihsang keria pwehki ah sohte kak neitik. Ahpw, sounpahr kei dower powe Siohwa ahpw ketin “ritingada ah poahsoano.”​—Senesis 30:22-24.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share