11 MOISÉS
“Bai pa Faraó”
MOISÉS muda ciu. I pasa ja manga di anu disna ki sai di Ejitu. Parsi di kuma, i disisti di ideia ki teneba di kuma, el ku Jeova na usa pa liberta israelitas di skravatura na Ejitu. Gosi ja ku serka di 80 anu di idadi, i tene minjer ku dus fiju. I aprindi sedu umildi nkuantu i na bakia limarias di pape di si minjer duranti 40 anu na un tera kinti i seku nunde ku Midianitas viviba nel.
Jeova oja mudansas ku Moisés fasi. Un dia, Jeova pui pa un arvurisiñu ku sta bas di monti Orebi o Sinai pega fugu, ma, ki arvurisiñu ka staba na kema. Oca ku Moisés oja es kusa strañu, i pertusi pa jubi ke ku sta na kontisi. Dipus ki pertusi, Jeova papia ku el na fugu atraves di un anju puderosu. Deus fala Moisés pa i riba pa Ejitu i tira si povu di skravatura! Pa da Moisés koraẑen, Jeova falal: ‘Ami N na sedu kil ku N disidi sedu.’ Es i un parti importanti di signifikadu di nomi di Jeova. Pa kila, Jeova pudi sedu un Salvadur pa si povu ku na kastigaduba, i pudi fasi kualker kusa ki misti pa liberta elis, i fasi elis un nason puderosu.
Mesmu asin, Moisés ka sintiba konfianti di kuma i pudi bai. I sinti di kuma i ka sta pruntu pa lidera povu, i pa papia dianti di Faraó di Ejitu. Jeova kuriẑil i fasi un kusa dimiradu pa fortalisi si fe. I da Moisés puder pa fasi milagris! Es i purmeru bias ku Biblia fala Jeova da un omi puder pa fasi milagris. Jeova da tambi Moisés un ajudanti, ku sedu si ermon Aron, ku sirbi suma si porta-vos. Pa fin, Moisés kaba pa seta si disignason. I pasa sedu un mesias, ku sedu un omi ku Deus kuji pa salva si povu. — Eb 11:26.
Moisés kontra ku Aron na monti Orebi, e riba juntu pa Ejitu pa bai papia ku Faraó.E pidi Faraó pa i disa israelitas bai pa disertu i adora Jeova se Deus. Ma Faraó paña raiba oca ki obi ke ke fala. En ves di larga israelitas, Faraó da ordi pa skravus tarbaja mas duru inda! Dipus Jeova fala Moisés pa i riba nunde Faraó, pa i kontal purmeru praga ki na tisi kontra Ejitu. Praga kumsa! Riu garandi di Nilu transforma na sangi. Ma Faraó ka disa israelitas bai. Jeova kontinua fala Moisés pa i bai nunde Faraó. Kada bias ku Jeova falal pa bai, ku koraẑen Moisés ta bai konta Faraó praga ku Jeova na tisi pa kastiga Ejitu. Ma e guvernanti orgulyosu nega sukuta.
Apartir di kuartu praga Jeova proteẑi si povu, so ejipsius ku sufri. Kada praga mostra di manera klaru di kuma, deusis ku ejipsius ta adora ka bali nada, i nin e ka pudi para ki pragas. Nin Faraó, i nin si saserdotis ku ta fasi maẑia ka pudi para elis. Ma nin ku sin, korson di Faraó kontinua risu i nega disa skravus bai. Na nonu praga sukuru toma konta di Ejitu, nkuantu ku israelitas teneba lus na se kasa. Faraó seta di kuma i na liberta skravus, ma di repenti i torna muda di ideia. I avisa Moisés di kuma, si torna bin mas si dianti i na muri.
Moisés tenba ku bai papia manga di bias, ku guvernanti mas puderosu na tera, ku staba ku raiba.
Mesmu asin, Jeova torna manda Moisés nunde Faraó pa ultimu bias, Moisés bai. Desimu i ultimu praga tisi mortu di tudu purmeru fiju di ejipsius ku di se limarias. Purmeru fiju di Faraó muri tambi, finalmenti i disisti. Ku borgoña i coma Moisés i liberta israelitas, tambi i pidi un benson pa rel. Pa fin, israelitas sta livri, es kontisi izatamenti 430 anu dipus ku Abraon yentra pa purmeru bias na Tera di Purmesa! E ka sedu ja mas skravu, i e sai di Ejitu juntu ku “manga di jinti di utru rasa,” i pudi sedu di kuma maioria de jintis seduba ejipsius. Faraó torna muda mas di ideia. I junta tudu si tropas i bai tras di israelitas!
Oca ku Moisés ku israelitas ciga na bera di Mar Burmeju, i parsiba di kuma i ka ten saida pa relis. Israelitas pantaba mal. Moisés pidi ajuda di Jeova. I Jeova ruspundil ku un milagri ku nunka ciga di ojadu. I yabri Mar Burmeju, asin israelitas konsigi kamba na kau seku. Oca ku Faraó oja israelitas na bai, el ku si tropas e bai se tras. Dipus ku israelitas ciga diritu na utru banda, Jeova torna yagu di mar na si lugar i foganta ejipsius. Tropas mas puderosuba na mundu kabadu ku el!
Moisés ka diskisi nunka des milagri garandi. Si fe torna inda mas forti di ki antis. Pa 40 anu ku bin dipus, te oca ki muri ku 120 anu, i gia povu di Deus i kuida delis ku fe, ku amor, i ku koraẑen. No pudi kopia tambi es maneras di sedu.
Lei es storia na Biblia:
Saida 2:15–5:23; 7:1–11:10; 12:29-41; 13:17–14:31
Ripitison di Lei 29:2, 3; 34:5-7
Pa kombersa del:
Di kal maneras ku Moisés mostra koraẑen nes mumentu di si vida?
Fasi piskisa pa ntindi minjor
1. No ka kunsi nomi di Faraó ku na mandaba na ki tempu, i te gosi i ka ten nin un prova skritu di ejipsius ku na fala di saida di israelitas. Mesmu asin, pabia ku no pudi fia na ke ku Biblia fala? (g04-T 8/4 paẑina 7 paragrafu 4 te paẑina 9 paragrafu 1)
2. Pabia ku jinti ta mediba Faraó? (w14-T 15/4 paẑina 8 paragrafu 1) A
PRISMA ARCHIVO/Alamy Stock Photo
Foto A: Un imaẑen antigu na mura ku na mostra un Faraó
3. Kuma ku 10 praga mostra di kuma deusis di Ejitu ka bali nada? (it-T “Deuses e Deusas” paragrafu 24 te 26)
4. Ke ku ta mostra di kuma Jeova yabri un kamiñu garandi na mar burmeju, i kantu israelitas ku talves pasa nel? (it-T “Êxodo” paragrafu 46 te 51) B
Foto B: Un vista di Mar Burmeju apartir di Sinai ku na mostra kau ku talves israelitas kamba nel
Pensa na kuma di aplika es lisons
Kuma ku isemplu di Moisés pudi danu koraẑen ora ku no sinti di kuma no ka pudi fasi kusa ku Jeova pidinu? (Sai 4:10; 7:6, 7)
Aron juda Moisés kumpri ku koraẑen tarbaju ku Deus dal. Kuma ku anos aos no pudi juda no ermons ku irmas? (Sai 4:14-16) C
Foto C
Kuma ku bu pudi kopia koraẑen ku Moisés mostra nes storia?
Pensa fundu na lisons mas garandi
Ke ku es storia nsinan aserka di Jeova?
Kal ligason ku es storia tene ku intenson di Jeova?
Ke ku N na gostaba di punta Moisés ora ki resusitadu?
Aprindi mas
Jubi kuma ku kunsi signifikadu di nomi di Jeova pudi juda bu fiju sedu koraẑosu.
Ke ku kusas ku Moisés pasa nsinal aserka di maneras di sedu di Jeova?