10 MOISÉS
I toma si disison
MOISÉS ka dadu nomi pa si papes ebreu, ma pa prinsesa di Ejitu ku sedu fiju femia di Faraó ku krial suma si propi fiju. I dal es nomi ku talves signifika “salvadu di yagu”, pabia i de manera ki salval. Talves i speraba di kuma Moisés na kirsi i sedu un algin importanti na se familia ku staba na manda na Ejitu. I dibi di kontentiba di oja Moisés na dadu nsinamentu garandi na Ejitu. Biblia fala: “Moisés dadu tudu nsinamentu suma jinti di Ejitu.”
Moisés kirsi i torna un joven ku ta dimiradu. Biblia fala: “I tenba puder na si palabra ku kil ki na fasi.” I pudiba pega tras di rikesa, fama, ku vida di sabura na Ejitu. Ma, Moisés sibiba di kuma si i pega tras des kusas i ka na pudi pertusi di Jeova. Pa kila, Moisés tenba ku toma un disison: Ke ki i na fasi ku si vida?
Oca ku Moisés teneba 40 anu, si disison fika klaru pa tudu jinti. Biblia fala: “Fe ku pui Moisés, oca ki sedu omi, i nega pa i comadu fiju di fiju femia di Faraó. I kuji pa sufri maltratu juntu ku pobu di Deus, te pa i goza puku tempu di sabura di pekadu.” I toma un bon disison, ku mostra si fe ku koraẑen. Ma tambi, i fasi alguns erus.
Moisés mistiba juda si ermons, israelitas, pabia e ta maltrataduba mal. Un dia, i sai pa bai jubi sufrimentu garandi ke ta pasaba. I oja un ejipsiu, pudi sedu kuma i un algin ku pudu pa ŝefia skravus, na suta un skravu israelita. Sera ki Moisés grital i falal pa i para? No ka sibi. Di kualker manera, Moisés “jubi pa tudu dus ladu”, talves pa jubi si i ten kualker algin ku na aẑi pa proteẑi ki skravu. Ma i ka oja ningin. Pa kila Moisés aẑi. “I ataka ki omi di Ejitu, i matal.” Sera ki i teneba intenson di mata kila? O si raiba ku lebal na dal risu sin misti? Biblia ka konta. Di kualker manera, Moisés sibiba di kuma i sta na pirigu garandi, pa kila i sukundi kurpu na reia.
Utru dia del, i bai mas pa bai jubi. E bias i tenta rapiti dus skravu israelitas ku na geria ku n̈utru. Ma ki skravu ku teneba kulpa fala un kusa ku miti Moisés medu: “Kin ku pou suma no ŝef pa bu julganu? Bu misti mantan suma ku bu mata ki omi di Ejitu?” Moisés sibi logu di kuma si sigridu diskubridu. I medi ku si vida.
Kusas ka kuri suma ku Moisés pensaba. Ke ki i pensaba? Biblia fala sin: “I kuda kuma si ermons na ntindi kuma na si mon ku Deus tenba di da elis liberdadi, ma elis e ka ntindi.” Parsi di kuma, Moisés pensaba di kuma Deus kujil pa tira israelitas di skravatura na Ejitu. Ma Moisés ka ntindiba di kuma es i ka tempu ku Jeova kuji pa liberta si povu. Tambi i ka speraba di kuma israelitas na reaẑi di ki manera. E ka konfiaba na es israelita ku kriadu pa familia ejipsiu ku na mandaba.
Sera ki Moisés na kuji rikesa ku fama, o i na kuji apoia povu di Jeova?
Moisés pensaba di kuma i staba pruntu pa tira povu di Jeova na Ejitu, ma i ka sibiba di kuma i ka staba inda pruntu. Jeova sibiba di kuma, Moisés pirsisaba inda di trenadu. I bardadi di kuma, Moisés teneba koraẑen. I seduba forti. Tambi “i tenba puder na si palabra”. Ma nin ku sin, i pirsisaba inda di un manera di sedu ku Jeova ta da balur garandi, ku sedu, mansesa. Ku turmenta i mata un omi ejipsiu, i mas tardi Faraó bin sibi des kusa mau ki fasi.
Sin da Moisés opurtunidadi pa splika ke ku kontisi, Faraó tenta matal. Pa kila Moisés kuri di Ejitu. I ka sibiba ke ku na bin kontisi ku el, i tenba ku disa tudu rikesa, vida sabi ku fama ki teneba na Ejitu. I pirsisaba di koraẑen garandi pa disa Ejitu i bai lunju pa tera di Midian. Na ki tera seku, i tenba ku vivi la suma refujiadu pa manga di anu, i sedu ‘ospri na tera ki ka di sil.’ Sera ki i na tene koraẑen pa fasi mudansas na si manera di sedu? Sera ki i na sedu un omi mansu, umildi suma ku Jeova misti pa i sedu? No na bin sibi.
Lei es storia na Biblia:
Saida 2:11-22
Atus 7:22-29
Ebreus 11:24-26
Pa kombersa del:
Di kal maneras ku Moisés mostra koraẑen nes mumentu di si vida?
Fasi piskisa pa ntindi minjor
1. Kal kusas ku storia fala ku ta mostra di kuma israelitas seduba skravu na Ejitu, suma ku Biblia fala? (w20.03-TPO paẑina 30) A
Courtesy Brooklyn Museum, gift of Theodora Wilbour
Foto A: Parti di un antigu lista di skravus na Ejitu ku tene mas di 40 nomi ebreu, ku ta mostra di kuma i tenba skravus israelita na Ejitu.
2. Ke ku Moisés aprindi di si papes, i ke ki aprindi oca ki dadu “tudu nsinamentu suma jinti di Ejitu”? (Atus 7:22; w02-T 15/6 paẑina 10 paragrafu 2 te 5)
3. Kuma ku ejipsius kustumaba ntera algin ora ki muri? Kuma talves ke sinti oca ku Moisés mata un ejipsiu i sukundi si kurpu na reia? (it-T “Egito, Egípcio” paragrafu 28) B
Foto B: Un mumia ejipsiu o un kadaver ku pudu prudutu ku seksal
4. Moisés kuri pa Midian. Kal parentasku ku ten entri midianitas ku israelitas? (it-T “Midiã, Midianitas” N.° 2 paragrafu 1 ku 2)
Pensa na kuma di aplika es lisons
Ke ku isemplu di Moisés pudi nsinau aserka di kontrola bu raiba?
Ke ku jovens pudi aprindi di Moisés aserka di kuji ku koraẑen objetivus sertu? C
Foto C
Di kal utru manera ku bu pudi kopia koraẑen ku Moisés mostra nes storia?
Pensa fundu na lisons mas garandi
Ke ku es storia nsinan aserka di Jeova?
Kal ligason ku es storia tene ku intenson di Jeova?
Ora ku Moisés resusitadu, ke ku N na gostaba di puntal aserka di si vida na Ejitu ku Midian?
Aprindi mas
Jubi kuma ku no pudi kopia vida di sakrifisiu ku Moisés lebaba.
Kopia Kilis ku Tene Fe, ka bu Kopia Kilis ku ka Tenel — Kopia Moisés, ka bu Kopia Faraó (2:27)
Moisés disa rikesa pa sirbi Jeova. Sera ki i pusivel fasi es aos?