STUDU 13
KANTIKU 4 “Jeová É o Meu Pastor”
Forsa di mon di Jeova ka tene limiti
“Nta forsa di ña mon i ten limiti?” — NUM 11:23.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Es studu na judanu konfia mas di kuma, Jeova na danu sempri ke ku no pirsisa del pa vivi.
1. Kuma ku Moisés mostra di kuma i konfia na Jeova oca i na tira israelitas fora di Ejitu?
LIVRU di Ebreus fala di manga di jintis ku mostra fe na Jeova. Un delis i Moisés ku mostra fe garandi. (Eb 3:2-5; 11:23-25) I mostra fe oca i gia israelitas fora di Ejitu. I ka mediba Faraó ku si tropas. Suma i konfia na Jeova, i gia si povu na Mar Burmeju i dipus na disertu. (Eb 11:27-29) Maioria di israelitas pirdi konfiansa di kuma Jeova na kuida delis, ma Moisés kontinua konfia na Deus. Moisés teneba bon motivu di mostra fe na Jeova, pabia Jeova da israelitas kumida ku yagu pa e pudi salva na disertu ku ka teneba nada.a — Sai 15:22-25; Sal 78:23-25.
2. Pabia ku Deus punta Moisés: “Nta forsa di ña mon i ten limiti”? (Numerus 11:21-23)
2 Moisés teneba fe forti, ma serka di un anu dipus ku Jeova liberta israelitas di Ejitu, i kumsa ku punta si kontra Jeova pudi da si povu karni suma ki purmitiba. Moisés ka pudiba imaẑina kuma ku Jeova na da manga di karni pa fartanta milyons di jintis ku staba na ki disertu. Pa kila, Jeova punta Moisés: “Nta forsa di ña mon i ten limiti?” (Lei Numerus 11:21-23.) Es palabras, “forsa di ña mon” na rifiri spiritu santu di Deus, o puder ki ta usa pa fasi si vontadi. Na bardadi, Jeova staba na punta Moisés: ‘Bu pensa kuma N ka pudi fasi ke ku N fala N na fasi?’
3. Pabia ki importanti pa no pensa na tempu oca ku Moisés ku israelitas ka konfia na Jeova?
3 Sera ki bu ciga di punta si Jeova na dau ke ku bu pirsisa del, o ke ku bu familia pirsisa del pa pudi vivi? Mesmu si bu ciga di fasi es purgunta o nau, no jubi ke ku pasa ku Moisés i ku israelitas ku pirdi konfiansa di kuma Jeova pudi kuida delis. No na jubi alguns versikulus di Biblia ku na aumenta no konfiansa di kuma, forsa di mon di Jeova ka tene limiti.
NO APRINDI DI MOISÉS KU ISRAELITAS
4. Ke ku leba manga di israelitas duvida si kontra Jeova pudi kuida delis?
4 Pabia ku manga di israelitas kumsa ku duvida si kontra Jeova pudi kuida delis? Nason di Israel ku “manga di jinti” ku ka sedu israelitas, yandaba pa un tempu na disertu oca e sai di Ejitu pa bai pa Tera di Purmesa. (Sai 12:38; Lei 8:15) Kilis ku ka sedu israelita kansa kume maná, pa kila manga di israelitas kansa tambi kumel, i elis tudu e kumsa ku keŝa. (Num 11:4-6) Povu kumsa ku dija kumida ke teneba na Ejitu. Suma povu staba na keŝa, Moisés pensaba di kuma i tenba ku buska karni pa relis, ma i ka sibiba kuma ki na ocal. — Num 11:13, 14.
5-6. Ke ku no pudi aprindi pa manera ku kilis ku ka sedu israelitas influensia manga di israelitas?
5 Kilis ku ka sedu israelitas seduba ingratu pa tudu ke ku Jeova da elis, i israelitas kumsa ku pensa suma elis. Anos tambi no pudi influensiadu pa jintis ku sedu ingratu, i kila pudi pui pa no ka kontenti ku kusas ku Jeova danu. Es pudi kontisi, si no kumsa ku sinti falta di ke ku no teneba o nveẑa ke ku utrus tene. No na sedu mas filis, si no aprindi sta kontenti ku kualker kusa ku no tene.
6 Israelitas dibi di lembra di kuma Deus garanti elis di kuma, ora ke ciga na nobu kau ki purmiti elis, e na tene manga di kusas ke pirsisa del. Es purmesa na bin kumpri ora ke sta na Tera di Purmesa, i ka ora ke sta na yanda na disertu. Anos tambi, no na sedu mas filis si no konsentra na bon kusas ku Jeova purmiti danu na nobu mundu, en ves di konsentra na kusas ku no ka pudi tene nes mundu. No pudi tambi pensa fundu na versikulus di Biblia ku pudi judanu aumenta no konfiansa na Jeova.
7. Pabia ku no pudi tene konfiansa di kuma mon di Jeova ka tene limiti?
7 Bu pudi punta pabia ku Jeova fala Moisés: ‘Nta forsa di ña mon i ten limiti?’ Oca Jeova fasi Moisés es purgunta, i ka mistiba so pa i pensa na forsa ku si mon tene, ma tambi pa i pensa te nunde ku si puder pudi yangasa. Pa kila, Deus pudiba da israelitas manga di karni, mesmu manera ke staba na disertu. Deus mostra si puder ku si ‘mon forti ku brasu distindidu’. (Sal 136:11, 12) Pa kila, ora ku no sta na pasa situason difisil, no pudi tene konfiansa di kuma, mon di Jeova na yangasa kada un di nos. — Sal 138:6, 7.
8. Kuma ku no pudi ivita fasi mesmu eru suma ku manga di israelitas fasi na disertu? (Jubi tambi diseñu.)
8 Jeova fasi ke ki purmiti, i manda si povu manga di kodornizis. Ma israelitas ka gardisi Deus pa es milagri. En ves di kila, manga delis misti tene mas kodornizis di ki kil ke pirsisa del. Duranti un dia i meiu e kontinua kuji manga di kodornizis. Jeova paña raiba di kilis ku “faima pa kusa sabi” i kastiga elis. (Num 11:31-34) No pudi aprindi ku ke ku kontisi ku elis. No pirsisa di toma kuidadu pa ka misti mas di ke ku no pirsisa del. I ka mporta si no sedu riku o koitadi, kusa mas importanti na no vida dibi di sedu guarda “rikesa na seu”. Pa fasil, no pirsisa di sforsa pa tene amisadi intimu ku Jeova i ku Jesus. (Mat 6:19, 20; Luk 16:9) Ora ku no fasil, no pudi tene sertesa di kuma Jeova na danu ke ku no pirsisa del.
Kuma ku manga jintis reaẑi oca ku Jeova da elis kodornizis, i ke ku es ta nsinanu? (Jubi paragrafu 8)
9. Kal konfiansa ku no pudi tene na Jeova?
9 Jeova ta distindi si mon pa juda si povu aos. Es ka signifika di kuma, nunka no ka na tene falta di diñeru o di kusa di kume.b Ma Jeova nunka ka na bandonanu. Sempri i na judanu ora ku no na pasa pa manga di purblemas. Kuma ku no pudi mostra no konfiansa di kuma, Jeova na danu ke ku no pirsisa del? No jubi dus situason: (1) ora ku no pirsisa di diñeru pa kuida di no familia, (2) ora ku no na pensa na ke ku no na pirsisa del na bejisa.
ORA KU NO PIRSISA DI DIÑERU PA KUIDA DI NO FAMILIA
10. Ke ku pudi lebanu na tene falta di diñeru?
10 Nkuantu es mundu na pertusi di fin, no pudi spera di kuma situason ekonomiku na piora. Purblemas pulitiku, geras, disastris natural, o nobu duensas pudi punu fasi dispesas ku no ka spera, o no pudi pirdi tarbaju, kusas ku no tene o disa no kasa. Talves no ten ku buska utru tarbaju na nobu kau ku no sta, o pensa munda ku no familia na utru zona pa pudi kuida delis. Ke ku pudi judanu toma disisons ku na mostra di kuma, no konfia na mon di Jeova?
11. Ke ku pudi judau ora ku no tene falta di diñeru? (Luk 12:29-31)
11 Kusa mas importanti i ku na judau ciu, i pa bu papia ku Jeova aserka di bu preokupasons. (Dit 16:3) Pidi Jeova pa i dau jiresa ku bu na pirsisa del, ku na judau manti kalmu pa ka “fadiga” ku bu situason. (Lei Lukas 12:29-31.) Pidi Jeova pa i judau pa bu kontenti ku kusas ku na bardadi bu pirsisa del pa vivi. (1 Tim 6:7, 8) Fasi piskisa na no publikasons aserka di ke ku bu pudi fasi, ora ku bu tene falta di diñeru. Manga di jintis fala di kuma, videos ku artigus na jw.org juda elis lida ku falta di diñeru.
12. Kal purguntas ku pudi juda un kriston toma bon disison pa si familia?
12 Alguns tentadu seta tarbaju ku ta leba elis sta lunju di se familia, ma manga delis ta bin nota di kuma e toma mau disison. Antis di seta un utru tarbaju, ka bu pensa so na diñeru ku bu na ngaña, ma purmeru, pensa si kontra i na judau ku bu familia pertusi di Jeova. (Luk 14:28) Punta bu kabesa: ‘Ke ku na kontisi ku ña kasamenti si N sta lunju di ña parseru? Sera ki N na konsigi mati tudu runions, prega i pasa tempu ku ña ermons ku irmas?’ Si bu tene fijus, bu pirsisa tambi di fasi bu kabesa es purgunta importanti: ‘Sera ki N na konsigi juda ña fijus pertusi di Jeova i obdisil si kontra N ka sta juntu ku elis?’ (Ef 6:4) Ora ku bu na toma un disison, sigi manera di pensa di Jeova, ka bu sigi ke ku bu familia o amigus ku ka ta sigi prinsipius di Biblia ta fala.c Tony ku mora na Asia osidental risibi manga di proposta di tarbaja na utru tera nunde ki na pagadu manga di diñeru. Ma i ora aserka di ki asuntu i papia ku si minjer, i disidi ka seta ki tarbajus, i e sforsa pa rapati gastus di familia. Tony fala sin: “N tene oportunidadi di juda manga di jintis kunsi Jeova, i no fijus gosta ciu di Jeova. No familia aprindi di kuma ora ku no aplika ke ku Jesus fala na Mateus 6:33, Jeova na kuida di nos.”
ORA KU NO NA PENSA NA KE KU NO NA PIRSISA DEL NA BEJISA
13. Kal kusas ku no pudi fasi gosi, pa no pudi tene ke ku no na pirsisa del na bejisa?
13 No pudi tambi mostra te kal puntu ku no konfia na Jeova, ora ku no na fasi planus pa ora ku no bin beju. Biblia falanu pa no tarbaja duru pa no pudi tene ke ku no na pirsisa del na futuru. (Dit 6:6-11) Si no pudi, i bon guarda un bokadu di diñeru pa futuru. I bardadi di kuma diñeru pudi danu suguransa. (Ekl 7:12) Ma no ka dibi di disa pa diñeru sedu kusa mas importanti na no vida.
14. Pabia ku no dibi di pensa na Ebreus 13:5, ora ku no na fasi planu aserka di diñeru ku no na bin pirsisa del na futuru?
14 Jesus konta storia ku mostra di kuma un algin ku junta diñeru, ma ku ka sedu “riku dianti di Deus” i tulu. (Luk 12:16-21) Ningin ka sibi kuma ku si vida na sedu amaña. (Dit 23:4, 5; Tiagu 4:13-15) Tambi Jesus fala di kuma tudu kilis ku misti sedu si disipulus, dibi di sta pruntu pa “disa” tudu kusas ke tene. (Luk 14:33) Kristons di Judeia na tempu di apostolus staba kontenti di disa tudu ke ke teneba. (Eb 10:34) Na no tempu, manga di ermons pirdi se tarbaju pabia e nega apoia partidu pulitiku. (Apok 13:16, 17) Ke ku juda elis fasi kila? E tene tudu konfiansa nes purmesa ku Jeova fasi: “N ka na disau, nin N ka na bandonau.” (Lei Ebreus 13:5.) No ta fasi no minjor ora ku no na fasi no planus pa futuru, ma si kusas ku no ka spera kontisi, no na konfia na ajuda di Jeova.
15. Kuma ku papes kristons dibi di oja se fijus? (Jubi tambi fotos.)
15 Na alguns kultura, jintis ta misti tene fijus pa e pudi bin ngaña diñeru pa kuida delis ora ke bin beju. Ma Biblia fala di kuma i papes ku dibi di kuida di nesesidadis di se fijus. (2 Kor 12:14) Na bardadi, ora ku papes beju e pudi pirsisa pa se fijus juda elis ku diñeru ku utrus kusas, i manga di fijus ta kontenti di da se papes ke ke pirsisa del. (1 Tim 5:4) Ma papes kristons ta rikuñisi di kuma, se alegria mas garandi ka ta bin di kria fijus ku objetivu de buska diñeru, pa pudi kuida delis na se bejisa, ma i di juda elis pa e sedu servus di Jeova. — 3 Jon 4.
Un omi ku minjer ku konfia na Jeova, ta sigi prinsipius di Biblia ora ke na toma disisons aserka di se futuru. (Jubi paragrafu 15)d
16. Kuma ku papes pudi purpara se fijus pa e pudi bin sustenta se kabesa? (Efésius 4:28)
16 Atraves di bo isemplu, bo nsina bo fijus pa e konfia na Jeova, ora ku bo na juda elis purpara pa e pudi bin sustenta se kabesa. Ora ke sedu inda joven, bo mostra elis di kuma i bon pega tesu na tarbaju. (Dit 29:21; lei Efésius 4:28.) Nkuantu e na kirsi, bo juda elis pega tesu na skola. Papes pudi fasi piskisa i aplika prinsipius di Biblia pa juda se fijus toma bon disison aserka di formason ke na kuji. Kila na juda se fijus sustenta se kabesa i tene tempu pa prega mas, o te mesmu sedu pioneru.
17. Kal sertesa ku no pudi tene?
17 Kilis ku konfia na Jeova pudi tene sertesa di kuma Jeova pudi, tambi i misti kuida di se nesesidadis. Nkuantu fin des mundu na pertusi, no na mas pirsisa di konfia na Jeova. Pa anos tudu no sta disididu pa konfia di kuma, Jeova na usa si puder pa danu ke ku no pirsisa del, i ka mporta ke ku pudi kontisi. No pudi tene sertesa di kuma, si mon forti ku si brasu distindidu nunka ka na tene limiti di yangasanu.
KANTIKU 150 Procurem a Deus Para Obter Livramento
a Jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di Otubru di 2023.
b Jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di 15 di Setembru di 2014.
c Jubi artigu “Ninguém pode servir a dois amos” na Sintinela di 15 di Abril di 2014.
d SPLIKASON DI FOTO: Un omi ku si minjer sta na papia ku se fiju femia, ku sta na juda juntu ku si omi, na un projetu di konstruson di Salon di Renu.