14 RAABI
I kuji Jeova en ves di si povu
SIDADI di Jerikó staba na un zona bonitu. Te mesmu Biblia coma Jerikó di “prasa di palmeras”. (Lei 34:3) I nes sidadi ki moraba un minjer di mau vida comadu Raabi. Suma si kasa kola ku mura di sidadi, apartir di si janela i pudiba oja un vista bonitu la fora. Ma dentru di sidadi, i pudiba oja so jintis ku tene medu i ku sta sin speransa. Jintis di Jerikó sibiba kuma Jeova na juda si povu Israel, pa konkista sidadi, i e na bin kabadu ku el nin i ka na tarda. Tambi Jeova tene bon motivu pa kaba ku elis.
Nason di Israel kampaba pertu di sidadi di Jerikó. Jeova salva si povu 40 anu atras, oca ki kaba ku tropas di Faraó, i foganta elis tudu na Mar Burmeju. I puku tempu antis di e kampa pertu di Jerikó, Jeova juda si povu pa e ngaña reis amoreus puderosu di Sion ku Og. Es i di dimira, pabia israelitas ka seduba gererus, ma e seduba simplis jintis ku ta viaẑa di un ladu pa utru. Gosi e bin pa Jerikó, pabia Jeova misti kastiga povu di Jerikó pa tudu kusas meduñu ke fasi!
Raabi sibiba di kuma si povu sedu mau. El propi i ta lebaba un vida di borgoña suma un minjer di mau vida. Ku sertesa, i teneba diseẑu garandi di tene un vida minjor. Ke ki aprindi aserka di Jeova pui pa i tene fe nel, en ves di tene medu del. I ntindiba di kuma Jeova i un Deus ku ta proteẑi si povu i ku ta trata elis ku rispitu. Es seduba kompletamenti diferenti ku deusis ku ka bali nada ku kananeus ta adoraba. Raabi mistiba pertusi des Deus, ku sedu Jeova, un Deus ku ta fasi sempri ke ki sertu i ku ta proteẑi si povu.
Un dia di noti, dus omi stranjeru bin pa si kau pa buska kau di durmi. Raabi rapada logu di kuma ki dus omi seduba spions isrealita! Ma i ka el ba so ku rapada ki omis. Rei di Jerikó manda omis pa si kau pa falal pa i tira ki spions fora. Raabi tenba ku toma un disison ku pudi muda si vida. Sera ki i na disidi juda povu mau di si sidadi o i na bai pa ladu di Jeova?
Ku koraẑen Raabi kuji sta na ladu di Jeova. I sukundi spions na terasu di si kasa, i dipus i fala omis ku rei manda di kuma ki spions bai ja. Dipus ku omis di rei bai, i subi pa terasu i konta omis israelita ke ku manda i salva elis. I fala elis asin: ‘N sibi kuma Jeova na da bos e tera.’ Raabi pui fe na Deus! Dipus i konta elis un kusa ku nkoraẑa elis ciu dimas: Jintis di Jerikó staba ku medu garandi di israelitas. I pidi spions pa e proteẑil ora ku Jeova na usa Israel pa kaba ku sidadi.
Kuma ku un minjer di mau vida konsigi tene forsa di disa si povu i disa vida ki ta lebaba?
Raabi salva vida di spions, i e oja di kuma i teneba fe na Jeova. E seta fasi suma ki i pidi elis. Raabi ku si familia ka na matadu. Spions falal di kuma pa i ka konta ningin kuma e binba la. Dipus e falal pa i mara un korda burmeju na si janela ku sta na mura di sidadi i pa i fika dentru di kasa ora ku israelitas na ataka sidadi. Si i fasi suma ke falal, el ku tudu kilis ku sta ku el dentru di kasa na salva.
Raabi juda spions pa e kapli di sidadi, atraves di un korda burmeju ki maraba na janela. Dipus i fasi suma ke falalba. I ka konta ningin ki sigridu. Na bardadi i mostra koraẑen, pabia si omis di Jerikó diskubri ke ki fasi, e pudiba matal. Tambi, i obdisi ke ku spions falal pa manti si familia dentru di kasa. Oca ki obi kuma ku Jeova para yagu di riu Jordon pa israelitas pasa, sin duvida kila fasil tene mas sertesa di kuma i tomaba un bon disison. Konformi tropas di Israel na da volta di sidadi duranti seti dias, povu di Jerikó dibi di staba ku medu garandi. Finalmenti, na setimu dia, oca ku saserdotis toka korneta, israelitas grita, Raabi ku si familia fika dentru di si kasa i e salva oca ku mura kai!
Dipus di gera, spions tira Raabi ku si familia fora di kasa. Si kasa staba na un parti di mura di sidadi ku ka kai. Suma ku Josué daba ordi, Raabi ku si familia salvadu. Ku tempu, Raabi bin fasi parti di nason di Israel. I bin kasa ku un omi israelita i e tene un fiju. Manga di anus mas tardi i bin sai na si Jorson, omi mas koraẑosu ku ciga ja di vivi, ku sedu Jesus Kristu. (Mat 1:5, 16) Jeova bensua Raabi ciu pabia di si fe ku koraẑen.
Lei es storia na Biblia:
Josué 2:1-24; 5:1; 6:14-25
Ebreus 11:30, 31
Tiagu 2:24, 25
Pa kombersa del:
Di kal maneras ku Raabi mostra koraẑen?
Fasi piskisa pa ntindi minjor
1. Splika kuma ku vida di Raabi seduba na Jerikó. (w13-T 1/11 paẑina 12 paragrafu 4 te paẑina 13 paragrafu 1)
2. Kuma ku no sibi kuma spions ka bai kau di Raabi ku intenson di fasi pekadu seksual? (it-T “Prostituta” paragrafu 16)
3. Pabia ki puduba manga kanas di liñu na terasu di kasa di Raabi, i ke ki ta usaduba pa rel? (it-T “Linho” N.° 1 paragrafu 1 te 3) A
Thanks for your interest in my photos/Moment Open via Getty Images
Foto A: Kampu di liñu
4. Ke ku manda i ka mal manera ku Raabi ngana omis di rei? (w04-T 1/12 paẑina 8 paragrafu 6) B
Foto B
Pensa na kuma di aplika es lisons
Pabia ku Raabi pirsisaba di koraẑen pa disa si mau vida i adora Jeova juntu ku israelitas? Ke ku studantis di Biblia pudi aprindi di si isemplu?
Biblia fala pa no ka konta mintida. Ma utrora inimigus pudi punu aforsa pa no da elis informason konfidensial aserka di no ermons ku irmas. Na ki situason ke ku no pudi aprindi di isemplu di Raabi? (Dit 11:13; Ekl 3:7; Ef 4:25) C
Foto C
Foto C
Di kal utrus manera ku bu pudi kopia koraẑen di Raabi?
Pensa fundu na lisons mas garandi
Ke ku es storia nsinan aserka di Jeova?
Kal ligason ku es storia tene ku intenson di Jeova?
Ke ku N na gostaba di punta Raabi ora ki resusitadu?
Aprindi mas
Ke ku es storia di Raabi ta nsinanu, aserka di kuma di salva na dia di Jeova ku na bin?
“Nunde ku bu dibi di sta ora ku fin ciga?” (w09-T 15/5 paẑina 6 te 8)
Usa diseñus basiadu na storias di Biblia, pa juda bu fijus imaẑina kusas ku kontisi nes storia.