BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w22 Otubru pp. 12-17
  • ‘Filis i kilis ku tene vida retu’ dianti di Jeova

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • ‘Filis i kilis ku tene vida retu’ dianti di Jeova
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • UN ISEMPLU PA NOS
  • “OTRIDADI KU STA RIBA”
  • “KU STA RIBA DI TUDU”
  • ULTIMU GERA
  • NO DIBI DI KONTINUA TENE VIDA RETU
  • Kopia isemplu di Daniel
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
w22 Otubru pp. 12-17

STUDU 42

‘Filis i kilis ku tene vida retu’ dianti di Jeova

‘Filis i kilis ku tene vida retu, ku ta yanda konformi lei di Jeova’ — SAL 119:1.

KANTIKU 124 Sempre Leais

KE KU NO NA BIN FALA DELa

Ermons ku irmas ku prindidu o ku kumsa prindidu pabia di se fe, sta kontenti.

Alguns di no ermons ku irmas koraẑosus ku prindidu o ku kumsa prindidu pabia di se fidelidadi pa Jeova suma otridadi mas garandi. (Jubi paragrafu 1 ku 2)

1-2. (a) Ke ku alguns guvernus fasi kontra povu di Jeova, ma kuma ku si povu reaẑi? (b) Ke ku manda no pudi sedu filis mesmu si no pirsigidu? (Usa tambi foto ku sta na kapa pa ruspundi.)

TE NES mumentu, i ten teras nunde ku no ka pirmitidu fasi tudu no tarbaju i na utrus i tujidu. Es sta na kontisi na mas di 30 teras na mundu ntidu. Na alguns des teras, otridadis prindi no ermons ku irmas. Ke ke fasi di mal? Nin un mal e ka fasi na ujus di Jeova. Tudu ke fasi i lei i studa Biblia, prega i mati runions ku se ermons na fe. Tambi e nega apoia asuntus pulitiku. Mesmu ku manga di pirsigison, es servus fiel di Deus kontinua tene un vida retub, ku sedu, e manti firmi na adora so Jeova. E sta kontenti di fasil!

2 I pudi sedu kuma, bu oja fotos di alguns des ermons ku irmas koraẑosus i bu nota di kuma e sta na ri. E sedu filis, pabia e sibi kuma Jeova sta kontenti kelis, pa manera ke kontinua tene vida retu si dianti. (1 Kron 29:17a) Jesus fala sin: ‘Filis i kilis ku na sufri pirsigison pabia di yanda suma ku Deus misti. Bo kontenti, bo jukuta di alegria, pabia garandi pagamentu na pera bos.’ — Mat 5:10-12.

UN ISEMPLU PA NOS

Foto: 1. Apostolu Pedru ku Jon sta na papia dianti di Konseliu. 2. Un ermon sta na papia dianti di un juis na tribunal.

Pedru ku Jon disa un isemplu pa kristons aos, ku dibi bai pa tribunal i difindi se fe. (Jubi paragrafu 3 ku 4)

3. Suma ki faladu na Atus 4:19, 20, kuma ku apostolus reaẑi oca e pirsigidu na purmeru sekulu, i pabia ke reaẑi sin?

3 Ke ku no ermons ku irmas sta na sufri, i mesmu ku ke ku apostolus di Jesus nguenta oca ke pirsigidu, pabia e staba na prega aserka di Jesus. Manga di bias, juisis di supremu tribunal di judeus “da elis ordi pa ka e fala mas na nomi di Jesus.” (At 4:18; 5:27, 28, 40) Kuma ku apostolus reaẑi? (Lei Atus 4:19, 20.) E sibiba kuma otridadi mas garandi ‘manda elis pa e konta pobu aserka’ di Kristu. (At 10:42) Pa kila, Pedru ku Jon ku staba na representa elis, konta ku koraẑen di kuma e na obdisi Deus en ves di ki juisis. Tambi e konta di kuma e ka na para papia aserka di Jesus. I sta suma se staba na punta ki juisis: ‘Bo osa fala kuma, ordi ku bo da i mas garandi di ki ordi di Deus?’

4. Suma ki faladu na Atus 5:27-29, kal isemplu ku apostolus disa pa tudu kristons di bardadi, i kuma ku no pudi kopia elis?

4 Apostolus disa un bon isemplu ku tudu kristons di bardadi sta na sigi disna di ki tempu. E staba disididu pa “obdisi Deus di ki obdisi omis.” (Lei Atus 5:27-29.) Dipus de sutadu pabia e tene vida retu, apostolus sai dianti di supremu tribunal di judeus, “kontenti dimas pabia Deus oca elis mersidur di sufri borgoña pabia di nomi di Jesus”, i e kontinua logu prega! — At 5:40-42.

5. Kal purguntas ku no pirsisa di sibi se respostas?

5 Isemplu di apostolus pudi lebanu fasi alguns purguntas. Pur isemplu, kuma ku apostolus pudi obdisi Deus di ki omis i na mesmu tempu “obdisi otridadi ku sta riba”? (Rom 13:1) Kuma ku no pudi ‘obdisi guvernus ku otridadis’, suma ku apostolu Paulu fala, i kontinua tene vida retu dianti di Deus, ki no Guvernanti mas garandi? — Titu 3:1.

“OTRIDADI KU STA RIBA”

6. (a) Ba kin ki “otridadi ku sta riba” ku faladu del na Romanus 13:1, i kuma ku no dibi di trata elis? (b) Ke ku tudu guvernus di pekaduris tene?

6 Lei Romanus 13:1. Nes versikulu, palabras “otridadi ku sta riba”, na rifiri guvernus di pekadur ku tene puder ku kontrolu riba di utrus. Kristons dibi di obdisi es guvernus di pekadur. Es guvernantis ta manti pas, e ta jubi si jintis na obdisi lei, i utrora e ta difindi povu di Jeova. (Apok 12:16) Pabia di kila, no dibi di da kontribuison, mpustu, rispitu ku onra ke pidinu. (Rom 13:7) Ma, es guvernus tene otridadi so pabia Jeova pirmiti elis tenel. Jesus mostra es di manera klaru oca ku Guvernadur Romanu Ponsiu Pilatus fasil purgunta. Oca ku Pilatus na fala di otridadi ki tene di liberta Jesus o di manda matal, Jesus falal: “Ñu ka na tenba nin un puder kontra mi si Deus ka da Ñu el”. (Jon 19:11) Suma ku otridadi di Pilatus tene limiti, asin tambi ku otridadi di tudu guvernus di pekadur ku pulitikus aos tene limiti.

7. Na kal situasons ku no ka dibi di obdisi guvernus di pekadur, i ke ke dibi di lembra del?

7 Kristons dibi di obdisi leis di guvernu ku ka na pui elis disobdisi leis di Deus. Ma no ka dibi di obdisi guvernus di pekadur ora ke pidinu fasi un kusa ku Deus tuji, o ora ke tujinu fasi un kusa ku Deus fala no dibi di fasi. Pur isemplu, e pudi pidi un joven pa i pega arma pa bai gera.c O e pudi tuji pa no usa no traduson di Biblia ku no publikasons basiadu na Biblia, tambi tujinu prega i adora Jeova juntu. Ora ku guvernus sta na usa mal se otridadi, suma pirsigi disipulus di Kristu, e na presta konta dianti di Deus. Jeova sta na oja ke ke na fasi! — Ekl 5:8.

8. Kal ki diferensa ku ten entri palabras “ku sta riba” ku palabras “sta riba di tudu”, i pabia ku no pirsisa di sibi es?

8 Palabras “ku sta riba” signifika “minjor, garandi, garandi na pusison.” Ma i ka signifika “mas minjor, mas garandi, mas garandi na pusison.” Es i signifikadu di palabras “ku sta riba di tudu”. Mesmu manera ku guvernus di pekadur faladu di kuma e sedu “otridadi ku sta riba”, ma i ten utru otridadi mas garandi na pusison, ku sedu, kil “ku sta riba di tudu”. Kuatru bias na Biblia, Jeova Deus dadu titulu di kil “ku sta riba di tudu”. — Dan 7:18, 22, 25, 27.

“KU STA RIBA DI TUDU”

9. Ke ku profeta Daniel oja na visons?

9 Profeta Daniel tene visons ku mostral di manera klaru di kuma, Jeova i otridadi ku sta riba di tudu utrus otridadis. Purmeru, Daniel oja kuatru limarias garandi ku representa guvernus di mundu ku mandaba, ku kilis ku na manda gosi. Es guvernus i Babilonia, Media ku Persia, Gresia, Roma ku putensia mundial ku na manda aos, ku sedu Anglo-Amerikanu. (Dan 7:1-3, 17) Dipus, Daniel oja Jeova sintadu na tribunal na si tronu ku sta na seu. (Dan 7:9, 10) Ke ku es profeta fiel oja dipus, i un avisu pa guvernantis aos.   

10. Di akordu ku Daniel 7:13, 14, 27, ba kin ku Jeova da otridadi riba di tera, ke ku es ta mostra aserka di Jeova?

10 Lei Daniel 7:13, 14, 27. Jeova tira tudu puder ku otridadi di guvernus di pekadur, i dal pa utrus ku mersi tenel i ku tene mas puder. Pa ba kin? Pa “un algin suma fiju di omi”, ku sedu Jesus Kristu, i pa santus di ki “Deus ku sta riba di tudu”, ku sedu 144.000 ku na bin manda pa “tudu sempri.” (Dan 7:18) I sta klaru di kuma, Jeova i otridadi “ku sta riba di tudu”, pabia el son ku tene otridadi di fasi es.

11. Ke mas ku Daniel skirbi ku mostra di kuma Jeova tene otridadi riba di tudu nasons?

11 Kusa ku Daniel oja na vison sta di akordu ku ke ki falaba ja. I fala sin: ‘Deus di seu ta pui reis, i tira elis.’ I fala tambi kuma, “Deus ku sta riba di tudu i ta manda riba di renus di mundu, i ta da elis pa kin ki misti”. (Dan 2:19-21; 4:17) Sera ki i tene tempu nunde ku Jeova tira reis i pui utrus? Sin duvida i ten!

Rei Belsazar ku si kumbidadus panta ku skrita na paredi.

Jeova tira renu di Belsazar i dal pa Medus ku Persas. (Jubi paragrafu 12)

12. Da un isemplu di kuma ku Jeova ciga di tira reis di se tronu. (Jubi diseñu.)

12 Jeova mostra di manera klaru kuma, i tene otridadi mas garandi di ki “otridadi ku sta riba”. Jubi tris isemplus. Faraó di Ejitu teneba povu di Jeova suma skravu, i manga di bias i nega liberta elis. Ma, Deus liberta elis i foganta Faraó na Mar Burmeju. (Sai 14:26-28; Sal 136:15) Rei Belsazar di Babilonia fasi un festa, i “lanta kontra SIÑOR di seu” tambi i “ngaba deusis di prata, di uru” en ves di ngaba Jeova. (Dan 5:22, 23) Ma, Deus umilia es omi aroganti. “Ki di noti,” Belsazar matadu i si renu dadu pa Medus ku Persas. (Dan 5:28, 30, 31) Rei Erodis Agripa I di Palestina, mata apostolu Tiagu i prindi apostolu Pedru ku intenson di bin matal. Ma, Jeova tuji Erodis fasi ke ki mistiba. “Anju di Siñor batil,” i muri. — At 12:1-5, 21-23.

13. Da un isemplu di kuma ku Jeova kaba ku grupu ntidu di guvernantis.

13 Jeova mostra tambi di kuma, el i otridadi ku sta riba di tudu grupu di guvernantis. I apoia Israel, i juda elis pa e kaba ku 31 reis kananeus i pa e toma partis garandi di Tera di Purmesa. (Jos 11:4-6, 20; 12:1, 7, 24) Jeova juda tambi israelitas pa kaba ku rei Ben-Adadi ku 32 reis di Siria ku bin geria kontra elis. — 1 Re 20:1, 26-29.

14-15. (a) Ke ku rei Nabukudonosor ku rei Dariu fala aserka di otridadi mas garandi ku Jeova tene? (b) Ke ku salmista fala aserka di Jeova ku si povu?

14 Manga di bias, Jeova mostra di kuma el i otridadi ku sta riba di tudu! Oca ku rei Nabukudonosor di Babilonia na ngaba ‘si forsa, si puder ku gloria di si garandesa’ en ves di rikuñisi ku umildadi di kuma Jeova ku mersi ngabadu, Deus pui pa i pirdi juisu. Oca ki san, Nabukudonosor “fala ben di Deus ku sta riba di tudu”, tambi i rikuñisi di kuma Jeova “na domina pa sempri”. I fala mas: “I ka ten kin ku pudi paral si mon.” (Dan 4:30, 33-35) Dipus ku fidelidadi di Daniel testadu, i Jeova salval di koba di lions, rei Dariu fala sin: “Jinti na tudu parti di ña renu pa e medi, e rispita Deus di Daniel. ‘El i Deus bibu, ku na kontinua pa sempri. Si renu ka pudi kabadu ku el; si puder di manda ka ten kabantada.’” — Dan 6:7-10, 19-22, 26, 27.

15 Salmista fala sin: “SIÑOR ta dana planus di nasons, i ta maina kusas ku jintis pensa fasi.” I fala mas: ‘Filis i ki nason ku tene SIÑOR suma si Deus; filis i ki pobu ki kuji pa si yardansa.’ (Sal 33:10, 12) Es i bon motivu ku no tene di manti no fidelidadi pa Jeova!

ULTIMU GERA

Tropas di Jeova ku sta na seu sta na kurinti kabalus branku i e ataka omis armadu ku sta na Tera.

Grupu di nasons ka na pudi geria kontra tropas di Jeova ku sta na seu! (Jubi paragrafu 16 ku 17)

16. Kal konfiansa ku no pudi tene aserka di ‘garandi tribulason’, i pabia di ke? (Jubi diseñu.)

16 No lei ja ke ku Jeova fasi na pasadu. Ke ku no na pera bin oja nin i ka na tarda? No pudi tene konfiansa di kuma, Jeova na salva si servus fiel duranti ‘garandi tribulason’ ku na bin. (Mat 24:21; Dan 12:1) I na fasi es ora ku un grupu di nasons, ku sedu Gogi di Magogi, na fasi ataki violentu na mundu ntidu kontra kilis ku sedu fiel pa Jeova. Mesmu si es grupu di nasons nklui tudu 193 membrus di Nasons Unidu, e ka na pudi geria kontra kil ku sta riba di tudu, ku si tropas ku sta na seu! Jeova fasi es purmesa: “N na mostra ña garandesa ku ña puresa, N na pui manga di nason pa e kunsin; e na sibi kuma ami i SIÑOR.” — Eze 38:14-16, 23; Sal 46:10.

17. Ke ku Biblia fala i na bin kontisi ku reis di tudu mundu i ku kilis ku manti se fidelidadi pa Jeova?

17 Ataki di Gogi na leba pa gera di Armajedon, nunde ku Jeova na kaba “ku reis di tudu mundu.” (Apok 16:14, 16; 19:19-21) Ma, “kilis ku sedu retu, ku ka ten kulpa, e na fika ntidu ne tera.” — Dit 2:21.

NO DIBI DI KONTINUA TENE VIDA RETU

18. Ke ku manga di kristons di bardadi ta sta dispostu pa fasi, i pabia di ke? (Daniel 3:28)

18 Pa manga di anus, manga di kristons di bardadi pirfiri pirdi se liberdadi i te mesmu pui se vida na pirigu, pabia e ama Jeova suma se Guvernanti ku sta riba di tudu. Es kristons di bardadi sta disididu pa kontinua sedu fiel pa Jeova. E parsi ku tris ebreus, ku kontinua fiel pa kil ku sta riba di tudu, ku salva elis di furnu ku na yardi. — Lei Daniel 3:28.

19. Na ke ku Jeova na basia nel pa julga si povu, i ke ku no dibi di fasi desdi gosi?

19 Salmista Davi fala di importansia di kontinua sedu fiel pa Deus. I fala sin: “Abo, SIÑOR, ku na julga nasons, julgan konformi ña retidon ku bardadi ku sta na mi.” (Sal 7:8) Davi fala mas: “Bardadi ku retidon pa e guardan”. (Sal 25:21) Minjor manera di vivi, i pa kontinua sedu fiel pa Jeova i manti no fidelidadi pa rel, i ka mporta ke ku pudi kontisi! No na pudi sinti mesmu kusa, suma salmista ku fala sin: ‘Filis i kilis ku tene vida retu, ku ta yanda konformi lei di Jeova’. — Sal 119:1.   

SERA KI BU PUDI SPLIKA?

  • Kal isemplu ku apostolus disa pa no sigi?

  • Ke ku pudi judanu sibi si kontra no dibi di obdisi “otridadi ku sta riba”?

  • Kuma ku Jeova mostra di kuma, el i kil ku “sta riba di tudu”?

KANTIKU 122 Vamos Continuar Firmes!

a Biblia fala kristons pa e obdisi otridadis ku sta riba delis, ku sedu, guvernus des mundu. Ma, alguns guvernus ta mostra di manera klaru di kuma, e sta kontra Jeova ku si servus. Kuma ku no pudi obdisi guvernus di pekaduris, i na mesmu tempu kontinua tene un vida retu dianti di Jeova?

b PALABRA KU SPLIKADU: No ta tene vida retu dianti di Jeova, ora ku no kontinua sempri sedu fiel pa rel, i pa pusison ki tene suma otridadi mas garandi, mesmu ora ki difisil.

c Jubi artigu “Pabia ku no ka ta bai gera suma antigu nason di Israel?” ku sta nes Sintinela.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin