STUDU 12
KANTIKU 77 Luz Num Mundo Sombrio
Ivita sukuru i kontinua na lus
“Bo staba na sukuru, ma gosi, . . . bo sta na lus.” — EF 5:8.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Ke ku no pudi aprindi di palabra “sukuru” ku “lus” ku Paulu usa na Efésius kapitulu 5.
1-2. (a) Na kal situason ku Paulu staba nel oca i skirbi karta pa Efésius? (b) Kal purguntas ku no na bin fala del?
OCA ku apostolu Paulu prindidu na un kasa na Roma, i mistiba nkoraẑa si ermons na fe. I ka pudiba bai visita elis, pa kila, i skirbi elis kartas. I skirbi un des kartas serka di 60 o 61 EK pa Efésius. — Ef 1:1; 4:1.
2 Kuas des anus antis, Paulu pasa algun tempu na Éfesu na prega i nsina bon noba. (At 19:1, 8-10; 20:20, 21) I gosta ciu di si ermons, i misti juda elis pa e kontinua fiel pa Jeova. Ma pabia ki skirbi pa kristons unjidu aserka di sukuru ku lus? Ke ku tudu kristons pudi aprindi di si konsiju? No na oja respostas des purguntas.
DI SUKURU PA LUS
3. Kal palabras ku Paulu usa na si karta pa Efésius?
3 Paulu skirbi asin pa kristons na Éfesu: “Bo staba na sukuru, ma gosi, . . . bo sta na lus.” (Ef 5:8) Paulu usa palabra “sukuru” ku “lus” pa mostra mudansa garandi ku kristons na Éfesu fasi. No jubi pabia ku Paulu pudiba fala di kuma, kristons na Éfesu “staba na sukuru.”
4. Na kal sintidu ku kristons na Éfesu staba na riliẑion falsu?
4 Riliẑion falsu. Antis de aprindi bardadi i sedu kristons, Efésius staba na riliẑion falsu i e ta fiaba na maẑia. Na sidadi di Éfesu i tenba un templu di Artimis ku ta nkaraduba suma un di seti kusas mas garandi ku tenba na ki tempu. Jintis ta baiba na ki templu pa adora idulus. Fabrikaduris di statuas di templu ku statua di deus Artimis, ta ngañaba manga di diñeru ku se nogos. (At 19:23-27) Tambi manga di jintis na Éfesu ta fasiba maẑia. — At 19:19.
5. Di kal manera ku jintis na Éfesu kunsiduba pa se pekadu seksual?
5 Pekadu seksual. Jintis na Éfesu kunsiduba pa se pekadu seksual i e ka ta burguñuba ku se mau komportamentu. I kustumaba obidu kombersas susu na kaus di tiatru, te mesmu na festas riliẑiosu. (Ef 5:3) Manga di jintis na Éfesu “kingiti na se sintidu,” es signifika e “para sinti dur.” (Ef 4:17-19) Antis de kunsi normas di Jeova aserka di ke ki bon ku ke ki mau, se konsiensia ka ta akusa elis ora ke fasi mau kusa. Tambi e ka ta mportaba di kuma ku Jeova ta sinti ku se komportamentu. Pabia des, Paulu fala di kuma “se ntindimentu sta na sukuru. E sta separadu di vida ku Deus da.”
6. Pabia ku Paulu fala di kuma kristons na Éfesu gosi “sta na lus”?
6 Ma alguns jintis na Éfesu ka kontinua na sukuru. Paulu fala sin pa relis: “Gosi, suma bo sedu di Siñor, bo sta na lus.” (Ef 5:8) Gosi, e sta na vivi di akordu ku Palabra di Jeova, ku sedu suma lus ku ta gia elis. (Sal 119:105) Es kristons na Éfesu, disa kusas ke ta fasiba na riliẑion falsu, tambi e disa pekadu seksual. E ‘fasi forsa pa parsi Deus’ i e fasi se minjor pa adora Jeova i kontental. — Ef 5:1.
7. Di kal manera ku no situason parsi ku manga di kristons na Éfesu?
7 Suma kristons na Éfesu, antis di no kunsi bardadi no staba na riliẑion falsu i no ta fasiba pekadu seksual. Alguns di nos ta fasiba festas ku sta ligadu ku riliẑion falsu; i utrus ta lebaba un vida susu. Ma oca ku no kunsi normas di Jeova aserka di ke ki bon ku ke ki mau, no fasi mudansas. No kumsa ku vivi di un manera ku na kontenta Jeova. Suma rusultadu, no tene manga di benefisiu. (Isa 48:17) Ma gosi no ta nfrenta utru situasons difisil. No pirsisa di lunjusi di sukuru ku no disa pa tras i “yanda suma kilis ku pertensi lus.” Kuma ku no pudi fasi kila?
Foto ku fasidu di manera diẑital ku pirmison di Papyrology Collection, Graduate Library, University of Michigan, P.Mich.inv. 6238. Licensed under CC by 3.0
Ke ku Paulu skirbi pa kristons na Éfesu i un konsiju ku dadu ku amor, ku anos tambi no pudi aplika. (Jubi paragrafu 7)b
IVITA SUKURU
8. Di akordu ku Efésius 5:3-5, ke ku kristons na Éfesu pirsisa di ivita del?
8 Lei Efésius 5:3-5. Pa pudi lunjusi di pekadu seksual, kristons na Éfesu tenba ku kontinua nega kusas ku ka ta kontenta Jeova. Es ka nklui so pekadu seksual, ma tambi tudu tipu di kombersas susu. Paulu lembranta kristons na Éfesu di kuma e dibi di nega es kusas, se misti “pertensi renu di Kristu, ku sedu renu di Deus.”
9. Pabia ku no dibi di ivita kualker kusa ku pudi lebanu kai na pekadu seksual?
9 Anos tambi no dibi di kontinua luta pa ka fasi “obras di sukuru ku ka ten purbitu”. (Ef 5:11) I notadu di kuma, ora ku un algin ta jubi, sukuta o papia di kusas susu, i ta sedu mas fasil pa i fasi ke ki mau. (Kum 3:6; Tiagu 1:14, 15) Na un tera, manga di ermons kumsa ku manda n̈utru mensaẑen na un grupu di redi sosial. Na kumsada, manga delis ta papiaba di kusas spiritual. Ma puku-puku e kumsa ku papia di kusas ku ka ta kontenta Jeova. E kumsa ku papia di seksu. Manga des ermons ku irmas fala di kuma, es kombersas susu leba elis na kai na pekadu seksual.
10. Kuma ku Satanas ta tenta ngananu? (Efésius 5:6)
10 Mundu di Satanas ta tenta ngananu pa no fia di kuma, i ka ten nada di mal na ke ku Jeova fala aserka di pekadu seksual ku vida susu. (2 Ped 2:19) Es ka ta dimiranu! Diabu sempri ta tenta kunfundi jintis, pa e ka konsigi fasi diferensa entri ke ki bon ku ke ki mau. (Isa 5:20; 2 Kor 4:4) I ka di dimira pa manera ku manga di filmis, programas di televison ku paẑinas na internet ta mostra ideias ku sta kontra normas justu di Jeova! Satanas ta tenta ngananu pa no pensa di kuma vida susu ku pekadu seksual i ka mal, ma e ta fasinu divirti i sinti ben. — Lei Efésius 5:6.
11. Kuma ku spiriensia di Angela mostra di kuma, no pirsisa di aplika konsiju ku sta na Efésius 5:7? (Jubi tambi fotos.)
11 Satanas misti pa no ndianta ku jintis ku ta pui pa i difisil sigi normas di Jeova. E ku manda apostolu Paulu fala sin pa kristons na Éfesu: “Ka bo sedu se kumpañeris” ku sedu, kilis ku ta fasi ke ki mau na ujus di Deus. (Ef 5:7) No pirsisa di lembra di kuma no kumpañerasku i ka so kilis ku no ta ndianta ku el. I nklui kilis ku no ta papia ku el na redi sosial. Es i un pirigu ku antigu jintis di Éfesu ka teneba. Angelaa ku mora na Asia, nota di pirigu ku redi sosial ta tene. I fala sin: “I pudi muda bu manera di pensa puku-puku. I ka tarda, tene ‘amigus’ ku ka ta rispita prinsipius di Biblia, kumsa ku sedu normal pa mi. Ku tempu, N kumsa ku pensa di kuma, i bon leba un vida ku ka ta kontenta Jeova.” Filismenti, ansions juda Angela ku amor pa i fasi mudansas ki pirsis. I fala sin: “Gosi, N ta konsentra na kusas spiritual, en ves di redi sosial.”
Kuji bon amigus ta pui pa i sedu mas fasil sigi normas di Jeova. (Jubi paragrafu 11)
12. Ke ku na judanu kontinua sigi normas di Jeova aserka di ke ki bon ku ke ki mau?
12 No dibi di luta kontra pensamentu di mundu ku ta fala di kuma, pekadu seksual i un kusa normal. No sibi di kuma es i ka bardadi. (Ef 4:19, 20) I na sedu bon fasi no kabesa es purguntas: ‘Sera ki N ta toma kuidadu pa ivita tudu kumpañerasku ki ka pirsis ku kolegas di tarbaju, di skola o utrus ku ka ta rispita normas justu di Jeova? Sera ki N ta tene koraẑen di sigi normas di Jeova, mesmu si utrus coman di fanatiku?’ Suma ki mostradu na 2 Timótiu 2:20-22, no pirsisa tambi di toma kuidadu ora ku no na kuji no amigus intimu dentru di kongregason. No dibi di lembra di kuma, alguns pudi ka judanu kontinua sirbi Jeova di manera fiel.
“YANDA SUMA KILIS KU PERTENSI LUS”
13. Ke ku signifika “yanda suma kilis ku pertensi lus”? (Efésius 5:7-9)
13 Paulu nkoraẑa kristons na Éfesu pa e ka kontinua so ivita sukuru, ma tambi pa e “yanda suma kilis ku pertensi lus.” (Lei Efésius 5:7-9.) Ke ku es signifika? I signifika komporta suma kristons di bardadi tudu tempu. Un di manera di fasil i pega tesu na lei i studa Biblia juntu ku no publikasons. I importanti dimas sigi di pertu isemplu ku nsinus di Jesus Kristu, ku sedu “lus di mundu”. — Jon 8:12; Dit 6:23.
14. Kuma ku spiritu santu pudi judanu?
14 No pirsisa tambi di ajuda di spiritu santu di Deus pa pudi kontinua komporta suma “kilis ku pertensi lus.” Pabia di ke? Pabia i difisil kontinua sedu limpu nes mundu susu. (1 Tes 4:3-5, 7, 8) Spiritu santu pudi judanu luta kontra pensamentu di jintis di mundu ku ka ta oja kusas suma ku Jeova ta oja elis. Spiritu santu pudi tambi judanu pruduzi ‘tudu bondadi, ku kusa justu.’ — Ef 5:9.
15. Di kal manera ku no pudi risibi spiritu santu? (Efésius 5:19, 20)
15 Un di manera ku no pudi risibi spiritu santu i ora ku no ora pa pidil. Jesus fala di kuma Jeova na “da Spiritu Santu pa kilis ku pidil.” (Luk 11:13) Ora ku no ngaba Jeova juntu na runions, no ta risibi tambi spiritu santu. (Lei Efésius 5:19, 20.) Bon influensia di spiritu santu di Deus na no vida, na judanu vivi di un manera ku ta kontenta Deus.
16. Ke ku na judanu toma bon disisons? (Efésius 5:10, 17)
16 Ora ku no tene disisons importanti pa toma, no pirsisa di ntindi ‘ke ku Jeova misti pa no fasi’ i aẑi di akordu ku ke ki misti. (Lei Efésius 5:10, 17.) Ora ku no diskubri prinsipius di Biblia ku na aplika na no situason, na bardadi, no ta sta na buska sibi ke ku Deus pensa aserka di ki asuntu. Dipus, ora ku no aplika es prinsipius no ta toma bon disisons.
17. Kuma ku no pudi usa no tempu ku jiresa? (Efésius 5:15, 16) (Jubi tambi diseñu.)
17 Paulu tambi da konsiju pa kristons na Éfesu usa se tempu ku jiresa. (Lei Efésius 5:15, 16.) “Malvadu”, ku sedu no inimigu Satanas, misti pa no sta okupadu dimas na fasi kusas des mundu, asin pa no ka tene tempu di sirbi no Deus. (1 Jon 5:19) Un kriston pudi kumsa ku konsentra mas na buska diñeru, buska skola kumpridu o pui tarbaju na purmeru lugar, en ves di konsentra na maneras ki pudi sirbi mas Jeova. Si fasil, i na mostra di kuma, i kumsa ku pensa suma jintis ku ka ta sirbi Jeova. I bardadi di kuma es kusas ka mau, ma e ka dibi di bin na purmeru lugar na no vida. Pa “yanda suma kilis ku pertensi lus” no pirsisa di ‘fasi tudu ku no pudi,’ ku signifika konsentra na ke ki mas importanti.
Kristons na Éfesu faladu pa e usa se tempu ku jiresa. (Jubi paragrafu 17)
18. Ke ku Donald fasi pa pudi usa si tempu di minjor manera?
18 Sta atentu pa kualker oportunidadi pa pudi fasi mas na sirvisu di Jeova. I es ku Donald, ku sta na vivi na Afrika di Sul fasi. I fala sin: “N jubi pa ña situason, i N pidi Jeova pa i judan fasi mas na pregason. N ora pa oca tarbaju ku na pirmitin tene mas tempu na pregason. Ku ajuda di Jeova, N oca un bon tarbaju. Ami ku ña minjer no kumsa sirvisu di pioneru.”
19. Kuma ku no pudi kontinua “yanda suma kilis ku pertensi lus”?
19 Karta ku Paulu skirbi pa kristons na Éfesu, juda elis kontinua sedu fiel pa Jeova. Es konsiju nspiradu pudi judanu tambi. Suma ku no aprindi, i pudi judanu kuji diritu kusas ku no ta divirti ku el i kuji diritu no kumpañeris. Es na lebanu studa Biblia sempri, asin, lus di bardadi na kontinua gianu na tudu ke ku no ta fasi. Tambi es konsiju mostra importansia di spiritu santu, ku pudi pruduzi bon maneras di sedu na nos. Aplika ke ku Paulu skirbi pudi judanu toma bon disisons, ku sta di akordu ku manera di pensa di Jeova. Si no fasi es kusas, no na konsigi ivita sukuru des mundu i kontinua na lus!
KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?
Ke ku “sukuru” ku “lus” ku faladu del na Efésius 5:8 signifika?
Kuma ku no pudi ivita “sukuru”?
Kuma ku no pudi “yanda suma kilis ku pertensi lus”?
KANTIKU 95 “A Luz Clareia Mais e Mais”
a Alguns nomi mudadu.
b SPLIKASON DI FOTO: I mostradu un kopia antigu di karta di apostolu Paulu pa kristons na Éfesu.