STUDU 33
Jeova ta jubi pa si povu
‘Uju di Jeova sta riba di kilis ku rispital.’ — SAL 33:18.
KANTIKU 4 “Jeová É o Meu Pastor”
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1. Ke ku manda Jesus pidi Jeova pa i proteẑi si sigiduris?
NA NOITI antis di muri, Jesus pidi un kusa importanti pa si Pape ku sta na seu. I pidi Jeova pa i proteẑi si sigiduris. (Jon 17:15, 20) Na bardadi, Jeova sempri ta jubi pa si povu, es misti fala, i ta kuida delis i proteẑi elis. Ma, Jesus sibiba di kuma Satanas na pirsigi si sigiduris ku raiba. I sibiba tambi kuma e pirsisa di ajuda di Jeova pa risisti atakis di Diabu.
2. Di akordu ku Salmu 33:18-20, pabia ku no ka dibi di medi ora ku no sta na difikuldadis?
2 Es mundu ku sta na kontroladu pa Satanas, ta tisi manga di purblemas aos pa kristons di bardadi. Purblemas ku no ta pasa pudi disanimanu, te mesmu testa no fidelidadi pa Jeova. Ma e studu na mostranu di kuma, no ka dibi di medi. Jeova ta jubi pa nos, es misti fala, i ta oja purblemas ku no ta pasa, tambi i misti judanu. No na bin oja dus isemplus ku sta na Biblia ku ta mostra kuma ku ‘uju di Jeova sta riba di kilis ku rispital.’ — Lei Salmu 33:18-20.
JEOVA TA JUDANU ORA KU NO SINTI KUMA NO DINGI
3. Kal situason ku pudi pui no sinti di kuma no dingi?
3 Mesmu manera ku no tene manga di ermons ku irmas na kongregason, utrora no pudi sinti di kuma no dingi. Pur isemplu, jovens pudi sinti di kuma i ka ten ningin pa juda elis, ora ke na splika kusas ke fia nel pa se kolegas di skola, o ora ke munda pa utru kongregason. Alguns di nos pudi fika tristi o disanimadu, pensa di kuma no dibi di nguenta es sentimentus anos so. No pudi oja kuma i difisil papia ku utrus aserka di no sentimentus pabia no pensa kuma e pudi ka ntindinu. Utrora, no pudi punta si kontra i ten un algin ku ta preokupa ku nos. I ten manga di kusas ku pudi punu sinti di kuma no dingi. E kusas tudu pudi punu kudadi i sinti kuma no ka tene ajuda. Jeova ka misti nunka pa no sinti des manera. Pabia ku no pudi fala kila?
4. Ke ku manda profeta Elias fala: “N fika ami son”?
4 Jubi isemplu di un omi fiel di nomi Elias. Oca ku Jezabel fala di kuma i na matal, i kuri mas di 40 dia pa salba si vida. (1 Re 19:1-9) Oca ki sta el son na kaverna i cora, i fala Jeova: ‘N fika ami son, uniku profeta’. (1 Re 19:10) I tenba utrus profetas ku fika. Obadias sukundi 100 delis, asin pa ka Jezabel mata elis. (1 Re 18:7, 13) Pabia gora ku Elias sinti di kuma i dingi? Sera ki i pensaba kuma ki profetas ku Obadias salvaba muri tudu? Sera ki i pensaba di kuma i sta el son, pabia ningin ka junta ku el pa sirbi Jeova, mesmu dipus ku Jeova mostra na monti Karmelu di kuma el ki Deus di bardadi? Sera ki i pensaba kuma ningin ka sibi di kuma, si inimigus sta na tenta matal, o ningin ka preokupaba ku el? Biblia ka kontanu tudu sentimentus ku Elias teneba. Ma no sibi di kuma, Jeova ntindi pabia ku Elias pensa di kuma i sta el son, tambi i sibi kuma ki pudi judal.
Ora ku no sinti di kuma no dingi, kal bon lison ku no pudi aprindi na manera ku Jeova juda Elias? (Jubi paragrafu 5 ku 6)
5. Kuma ku Jeova juda Elias oja di kuma i ka staba el son?
5 Jeova fasi manga di kusas pa juda Elias. I nkoraẑa Elias pa i papia. I puntal dus bias: “Ke ku bu na fasi li?” (1 Re 19:9, 13) Jeova sukuta Elias oca ki kontal kuma ki sta na sinti. Jeova mostra Elias di kuma i staba la, tambi i tene puder garandi dimas. Tambi i mostra Elias di kuma i ten manga di utrus Israelitas ku kontinua na adoral. (1 Re 19:11, 12, 18) Sin duvida, dipus ku Elias konta Jeova ke ku sta na si korson i obi resposta ki dal, i sinti ben. Jeova da Elias manga di disignasons importanti. I falal pa i unji Azael pa i sedu rei di Siria, Jeu pa i sedu rei di Israel i Eliseu pa i sedu profeta. (1 Re 19:15, 16) Manera ku Jeova da Elias es disignasons, i judal pa i konsentra na kusas pusitivu. Deus dal tambi un amigu intimu, ku sedu Eliseu. Kuma ku no pudi risibi ajuda di Jeova si no sinti di kuma no dingi?
6. Ke ku bu pudi konta Jeova na orason ora ku bu sinti di kuma bu dingi? (Salmu 62:8)
6 Jeova kumbidau pa bu papia ku el na orason. I ta oja purblemas ku bu tene, i garanti di kuma i na obi bu orasons na kualker mumentu. (1 Tes 5:17) I ta kontenti di obi si servus. (Dit 15:8) Ke ku bu pudi konta Jeova na orason ora ku bu sinti di kuma bu dingi? Suma Elias, konta Jeova ke ku sta na bu korson. (Lei Salmu 62:8.) Kontal bu preokupasons i kuma ke ta pou sinti. Pidi Jeova pa i judau sibi ke ku bu dibi di fasi, ora ku bu dingi o bu sta tristi. Pur isemplu, si bu sinti kuma bu dingi o bu sta ku medu di da tustumuñu na skola, pidi Jeova pa i dau koraẑen ki pirsis pa bu pudi papia. Te mesmu bu pudi pidil jiresa pa bu pudi splika ku rispitu ke ku bu ta fia nel. (Lukas 21:14, 15) Si bu sta disanimadu, pidi Jeova pa i judau papia ku un kriston maduru aserka di kila. Bu pudi pidi Jeova pa i juda algin ku bu na bai papia ku el, pa i ntindi kuma ku bu sta na sinti. Konta Jeova ke ku sta na bu korson, jubi kuma ki sta na ruspundi bu orasons, i seta ajuda di utrus. Si bu fasi kila, bu ka na dingi dimas.
Sera ki bu sta na jubi manera di aumenta bu tarbaju di pregason i partisipa nel ku utrus? (Jubi paragrafu 7)
7. Ke ku bu aprindi di isemplu di Mauricio?
7 Jeova danu un bon tarbaju pa fasi. Bu pudi tene konfiansa di kuma i ta oja, tambi i ta da balur pa tudu ke ku bu ta fasi na kongregason i na pregason. (Sal 110:3) Kuma ku manti okupadu nes tarbaju pudi judau ora ku bu dingi? Jubi isemplu di un ermon joven comadu Mauricio.b Puku tempu dipus ku Mauricio batisadu, un di si minjor amigu kumsa ku disa bardadi puku-puku. Mauricio fala sin: “Oca N ojal i bandona Jeova, N staba pirdidu. N punta ña kabesa si kontra N na pudi kumpri ña purmesa di sirbi Jeova i kontinua fasi parti di si familia. N dingiba i N pensaba kuma ningin ka pudi ntindi ña sentimentus.” Ke ku juda Mauricio? I fala sin: “N aumenta ña partisipason na pregason. Kila judan pa N para pensa so na ña kabesa i na kuma ku N ta sinti. Ora ku N na tarbaja ku utrus na pregason, N ta sinti filis i N ka ta dingi dimas.” Na bardadi, mesmu pa manera ku no ka pudi sta juntu ku no ermons na pregason, no ta nkoraẑadu ora ku no na partisipa ku elis na atividadis suma skirbi kartas i da tustumuñu pa telefoni. Kal utru kusa ku juda Mauricio? I fala sin: “N manti tambi okupadu na kongregason. N ta fasi ña minjor pa purpara i apresenta partis ku N tene na runions. Fasi es pui N sinti di kuma N tene balur na uju di Jeova ku di utrus.”
ORA KU NO STA DISANIMADU PABIA DI SITUASONS DIFISIL
8. Kuma ku no ta sinti ora ku no sta na situasons difisil?
8 No sibi di kuma no na tene purblemas na fin de tempu. (2 Tim 3:1) Mesmu asin, no pudi fika surprendidu si no bin pasa un situason difisil, i na mumentu ku no ka spera. Talves di repenti no pudi pasa purblema ekonomiku, mediku pudi falanu kuma no tene purblema gravi di saudi, o talves un algin ku no gosta ciu del muri. Na ki mumentu, no pudi sta preokupadu i disanimadu. I pudi torna inda mas difisil, ora ku purblemas bin tras di n̈utru o ora ke bin tudu di un bias. Ma, lembra kuma, Jeova sta na oja ke ku sta na pasa ku nos. Ku si ajuda no pudi nguenta kualker purblema ku konfiansa.
9. Splika alguns situasons difisil ku Jo pasa.
9 Pensa na kuma ku Jeova juda Jo, un omi fiel. Na puku tempu, i pasa manga di situasons difisil. So na un dia, Jo kontadu kuma tudu si limarias furtadu i utrus muri, si tarbajaduris ku si fijus muri tambi. (Jo 1:13-19) Puku tempu dipus, nkuantu Jo staba inda ku kasabi na korson, i duensi risu. (Jo 2:7) Situason di Jo seduba difisil dimas tok i fala sin: “N sta fartu di ña vida; N ka misti vivi mas.” — Jo 7:16.
Pa mostra Jo di kuma i ta kuida del ku amor, Jeova papia ku el aserka di manga di manera ki ta kuida di kusas ki kumpu. (Jubi paragrafu 10)
10. Ke ki Jeova fasi pa juda Jo nguenta si purblemas? (Jubi diseñu ku sta na kapa.)
10 Jeova staba na oja ke ku na pasa ku Jo. Suma i amal, i dal ke ki pirsisa del pa i nguenta si purblemas i kontinua fiel. Jeova papia ku Jo, i lembrantal si jiresa garandi i kuma ki ta kuida diritu di si kriaturas. I papia di manga di limarias ku ta dimira. (Jo 38:1, 2; 39:9, 13, 19, 27; 40:15; 41:1, 2) Jeova usa tambi un joven fiel comadu Eliu pa nkoraẑa i anima Jo. Eliu mostral di kuma Jeova sempri ta bensua si servus ku kontinua sedu fiel. Tambi Jeova motiva Eliu pa i da Jo alguns konsijus ku amor. Eliu juda Jo pa i para pensa ciu na si kabesa pa manera ki lembrantal di kuma, no pikininu dimas dianti di Jeova, kil ku kumpu seu ku Tera. (Jo 37:14) Jeova da tambi Jo un kusa pa i fasi. I falal pa i ora pa si tris kumpañeris ku peka. (Jo 42:8-10) Kuma ku Jeova ta judanu aos ora ku no sta na pasa situasons difisil?
11. Kuma ku Biblia ta judanu ora ku no na pasa situasons difisil?
11 Jeova ka ta papia ku nos diretamenti suma ki fasi ku Jo, ma i ta papia ku nos atraves di si Palabra Biblia. (Rom 15:4) I ta animanu pa manera ki danu speransa pa futuru. Jubi so alguns palabras ku sta na Biblia ku ta animanu ora ku no sta na pasa situasons difisil. Na Biblia, Jeova danu garantia di kuma, nada ‘ka na pudi rapatinu di si amor’, es inklui situasons difisil. (Rom 8:38, 39) Tambi i garantinu di kuma, i “sta pertu di tudu jintis ku ta comal” na orason. (Sal 145:18) Jeova kontanu di kuma si no konfia nel, no pudi nguenta kualker purblema, i no pudi sedu filis mesmu si no na sufri. (1 Kor 10:13; Tiagu 1:2, 12) Tambi Palabra di Deus lembrantanu di kuma no purblemas i pa puku tempu, si no kompara elis ku vida ku ka ta kaba ki purmitinu. (2 Kor 4:16-18) Jeova danu speransa suguru di kuma, i na kaba ku kilis ku tisi tudu no purblemas, ku sedu Satanas ku jintis mau suma el. (Sal 37:10) Sera ki bu nkorna alguns testus di Biblia nkoraẑanti, ku pudi judau ora ku bu bin na pasa situasons difisil?
12. Ke ku Jeova misti pa no fasi si no misti benefisia ben di si Palabra?
12 Jeova misti pa no ranja tempu pa studa Biblia sempri i pensa fundu na ke ku no lei. Ora ku no aplika ke ku no aprindi, no fe ta torna mas forti, tambi no ta pertusi mas di no Pape ku sta na seu. Asin, no ta sta mas forti pa nguenta situasons difisil. Jeova tambi ta da si spiritu santu pa kilis ku konfia na si Palabra. Es spiritu pudi danu ‘puder garandi di Deus’ pa nguenta kualker purblema. — 2 Kor 4:7-10.
13. Kuma ku kumida spiritual ku “servu jiru, di fiansa” ta da, ta judanu nguenta situasons difisil?
13 Ku ajuda di Jeova, “servu jiru, di fiansa” ta fasi manga di artigus, videos ku musikas ku ta judanu fortalisi no fe i kontinua pertusi di Jeova. (Mat 24:45) No pirsisa di usa ben tudu kusas ku Jeova danu. I ka muitu tarda, un irma di Stadus Unidu fala kuma, i na gardisi ciu pa tudu es kumida spiritual. I fala sin: “Duranti 40 anu ku N sta na sirbi Jeova, ña fidelidadi testadu manga di bias.” I pasa situasons difisil. Un kondutor ku cami maja si dona, i matal, si papes duensi risu i e muri, i el i paña kankru dus bias. Ke ku judal nguenta? I fala sin: “Jeova sempri kuida di mi. Kumida spiritual ki ta da atraves di servu jiru di fiansa judan pa nguenta. Pabia des, N pudi fala suma Jo: ‘N ka na nega ña bardadi tok N muri.’” — Jo 27:5.
Kuma ku no pudi juda utrus na kongregason? (Jubi paragrafu 14)
14. Kuma ku Jeova ta usa no ermons ku irmas pa judanu ora ku no sta na pasa situasons difisil? (1 Tesalonisensis 4:9)
14 Jeova nsina si povu pa e ama i anima n̈utru duranti mumentus difisil. (2 Kor 1:3, 4; lei 1 Tesalonisensis 4:9.) Suma Eliu, no ermons ku irmas ta sta ku vontadi di judanu ora ku no na pasa situasons difisil. (At 14:22) Pur isemplu, jubi kuma ku kongregason di irma Diane nkoraẑal i judal manti spiritualmenti forti, dipus di si omi pasa un purblema gravi di saudi. I fala sin: “I seduba difisil. Ma no sinti mon di Jeova ku si amor duranti es misis difisil. No kongregason fasi manga di kusas pa judanu. No ermons ku irmas ta visitanu, telefonanu, barsanu, tudu es kusas judanu nguenta. Suma N ka sibi kurinti karu, ermons ku irmas ta fasi tudu ke pudi pa N pudi mati runions, i bai pregason ora ku N pudi.” I un benson fasi parti des familia spiritual ku ta mostra amor!
NO NA GARDISI JEOVA PA MANERA KI TA KUIDA DI NOS KU AMOR
15. Pabia ku no sta konvensidu di kuma no pudi nguenta situasons difisil?
15 Anos tudu no na bin nfrenta algun situason difisil. Ma, suma ku no aprindi, nunka no ka na sta anos son ora ku no na pasa un situason difisil. Suma un pape amorosu, Jeova sempri ta jubi pa nos. I sta na no ladu, pruntu pa obinu ora ku no pidil ajuda, tambi i tene vontadi di judanu. (Isa 43:2) No sta konvensidu di kuma no pudi lida ku purblemas, pabia ku bondadi Jeova danu tudu ke ku no pirsisa del pa nguenta. I danu privileẑiu di fasi orason, Biblia, manga di kumida spiritual ku un familia spiritual amorosu pa judanu na tempus ku no pirsisa di ajuda.
16. Ke ku no pudi fasi pa kontinua risibi ajuda ku Jeova ta danu ku tudu amor?
16 No na gardisi ciu no Pape ku sta na seu ku ta jubi pa nos! “No korson ta kontenti nel”. (Sal 33:21) No pudi mostra Jeova di kuma no da balur pa manera ki ta kuida di nos ku amor, ora ku no aproveita di tudu kusas ki ta da pa judanu. No pirsisa tambi fasi algun kusa pa kontinua risibi ajuda ku Jeova ta danu. Es misti fala, si no kontinua fasi no minjor pa obdisi Jeova, i fasi ke ki sertu na si uju, i na jubi pa nos pa sempri! — 1 Ped 3:12.
KANTIKU 30 Meu Deus, Meu Amigo e Pai
a No pirsisa di ajuda di Jeova pa vensi purblemas ku no tene. E studu na lembrantanu di kuma Jeova ta kuida di si povu. I ta oja purblemas ku no tene, i ta danu ke ku no pirsisa del pa vensi elis.
b Alguns nomi mudadu.