BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w24 Novembru pp. 2-7
  • Kuma ku bu pudi kontinua fiel pa Jeova ora ku bu tratadu mal?

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Kuma ku bu pudi kontinua fiel pa Jeova ora ku bu tratadu mal?
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • TOMA KUIDADU DI KUMA KU BU NA REAẐI ORA BU TRATADU MAL
  • KOPIA MANERA KU JESUS LIDA KU INJUSTISA
  • “DISAL PA DEUS”
  • KONTINUA “NGAÑA MAL KU BEN”
  • Minjor manera di lida ku injustisa
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Disisons ku ta mostra di kuma no konfia na Jeova
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2023
  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
w24 Novembru pp. 2-7

STUDU 44

KANTIKU 33 Lança Sobre Deus o Teu Fardo

Kuma ku bu pudi kontinua fiel pa Jeova ora ku bu tratadu mal?

“Ka bu disa mal ngañau, ma ngaña mal ku ben.” — ROM 12:21.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Ke ku bu pudi fasi si utrus tratau mal, i kuma ku bu pudi reaẑi pa ka purblema piora.

1-2. Kuma ku anos tudu no pudi tratadu mal?

JESUS fala di un komparason aserka di un viuva ku pidi un juis pa i fasil justisa. Disipulus di Jesus pudiba ntindi kuma ku es minjer sinti, pabia manga di jintis na ki tempu ta trataduba mal. (Luk 18:​1-5) Tambi no pudi ntindi kuma ku es minjer sinti, pabia anos tudu no ciga ja di tratadu mal.

2 Aos na mundu, manga di jintis ta trata utrus mal, pabia di se rasa ku se manera di sedu, e ka ta mostra bondadi i sempri e ta misti tene mas. Pa kila, no ka dibi di fika dimiradu si no tratadu mal. (Ekl 5:8) Ma no pudi fika mal dimas, si sedu un ermon o un irma ku tratanu mal. Na bardadi, diferenti di kilis ku ta pirsiginu ku kilis ku sta kontra nos, no ermons ku irmas ka ta misti tratanu mal. E sedu nan imperfeitu. No pudi aprindi ciu di kuma ku Jesus reaẑi, oca kilis ku staba kontra el tratal mal. Si no konsigi sedu pasienti ku kilis ku ta tratanu mal, ku fadi gora no ermons ku irmas! No dibi di sedu mas pasienti ku elis. Kuma ku Jeova ta sinti, ora ku no na tratadu mal pa kilis ku sta fora di kongregason, o pa kilis ku sta dentru di kongregason? Sera ki i ta mporta ku ke ku pasa ku nos?

3. Kuma ku no sibi di kuma Jeova ta preokupa, pa manera ku utrus ta trata si servus?

3 Jeova ta preokupa ciu pa manera ku no ta tratadu. Pabia i “ama justisa”. (Sal 99:4) Jesus garantinu di kuma, Jeova “na fasi . . . justisa dipresa” na tempu sertu. (Luk 18:​7, 8) I ka na tarda, Jeova na kaba ku tudu no sufrimentu, i ka na pirmiti mas pa no sufri injustisa. — Sal 72:​1, 2.

4. Kal ajuda ku Jeova ta danu aos?

4 No sta na pera tempu ku Jeova na kaba ku tudu no purblemas. Ma desdi gosi, i ta judanu lida ku injustisa. (2 Ped 3:13) I ta nsinanu kuma ku no pudi ivita fasi un kusa ku ka bon, ora ku no tratadu mal. Jeova danu isemplu perfeitu di si Fiju pa nsinanu kuma ku no pudi reaẑi, ora ku utrus tratanu mal. Tambi i danu konsijus na Biblia ku mostra ke ku no dibi di fasi, ora ku no tratadu mal.

TOMA KUIDADU DI KUMA KU BU NA REAẐI ORA BU TRATADU MAL

5. Pabia ku no dibi di toma kuidadu na manera ku no na reaẑi ora ku no tratadu mal?

5 No pudi fika mal i sta preokupadu, ora ku utrus tratanu mal. (Ekl 7:7) Servus fiel di Jeova suma Jo ku Abakuk sintiba di mesmu manera. (Jo 6:​2, 3; Aba 1:​1-3) I normal sinti des manera, ma no pirsisa di toma kuidadu na kuma ku no na reaẑi pa ka fasi mal.

6. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Absalon? (Jubi tambi diseñu.)

6 Ora ku un algin tratanu mal, talves no na misti vinga. Ma si no fasi kila, kusas pudi piora. Jubi isemplu di Absalon, fiju di rei Davi. I pañaba raiba oca ku si irma Tamar violadu pa Amnon, si ermon di ladu di pape. Di akordu ku Lei di Moisés, Amnon mersi mortu pa ke ki fasi. (Sir 20:17) I normal manera ku Absalon pañaba raiba, ma i mal manera ki mata Amnon. — 2 Sam 13:​20-23, 28, 29.

Tamar sta tristi dimas, i na cora i rumpi si ropa. Absalon fasi ẑestu pa i kala nkuantu i sta na fasi planu.

Absalon ka kontrola si raiba oca ku si irma Tamar violadu. (Jubi paragrafu 6)


7. Na kumsada, kuma ku salmista reaẑi oca ki oja injustisa?

7 Ora ku kilis ku ta fasi mal parsi di kuma e ka sta na sufri, no pudi kumsa ku pensa di kuma i ka bali pena fasi ke ki sertu. Salmista oja jintis bon na maltratadu pa jintis mau, ma ki jintis mau sta suma si e na leba un bon vida. I fala sin: “Asin ku jintis mau ta sta; e ta sinti sempri suguru”. (Sal 73:12) I fikaba mal ku injustisa ki oja, i pensaba di kuma i ka bali pena sirbi Jeova. I fala sin: “N pui sintidu pa N pudi ntindi e kusa, ma N ocal pisadu dimas pa mi.” (Sal 73:​14, 16) Na bardadi i konta es: “Ma ami, ña pe mistiba lalu; i faltaba puku pa N disvia”. (Sal 73:2) Mesmu kusa kontisi ku un ermon comadu Alberto.a

8. Kuma ku injustisa afeta un ermon?

8 Alberto akusadu di manera injustu di kuma i furta diñeru di kongregason. Pabia di kila, i pirdi si privileẑiu di sedu ansion. I oca ku utrus sibi di ki asuntu e ka rispital mas. I fala sin: “N staba ku raiba i tristi”. I disa pa si sentimentu afeta si spiritualidadi, i te mesmu i para mati runions i prega pa 5 anu. Es spiriensia mostra ke ku pudi kontisi si no ka kontrola no raiba, ora ku no tratadu di manera injustu.

KOPIA MANERA KU JESUS LIDA KU INJUSTISA

9. Kal tipus di injustisa ku Jesus pasa? (Jubi tambi diseñu.)

9 Jesus disanu un isemplu perfeitu di kuma ku no pudi lida ku injustisa. I tratadu di manera injustu tantu pa si familia, suma pa jintis di fora. Membrus di si familia ku ka fia nel fala di kuma i pirdi kabesa, ŝefis riliẑiosu akusal di kuma i ta tarbaja ku dimonius, soldadus romanus gozal e maltratal i te mesmu e matal. (Mar 3:​21, 22; 14:55; 15:​16-20, 35-37) Ma Jesus nguenta tudu es injustisa, i ka torna. Ke ku no pudi aprindi di si isemplu?

Diseñus: Jesus sta na tratadu mal. 1. I pudu koroa di fidida, i sta na sangra. 2. Si ermons ku ka fia nel sta na fasil purgunta. 3. Ŝefis riliẑiosu sta na akusal ku raiba. 4. I kai oca ku un tropa romanu pul karga si staka di turtura.

Jesus disa un isemplu perfeitu di kuma ku no dibi di reaẑi ora ku no tratadu mal. (Jubi paragrafu 9 ku 10)


10. Kuma ku Jesus lida ku injustisa? (1 Pedru 2:​21-23)

10 Lei 1 Pedru 2:​21-23.b Jesus disanu un bon isemplu di kuma ku no dibi di reaẑi, ora ku utrus tratanu mal. I sibiba na kal mumentu ki dibi di kala i na kal mumentu ki dibi di papia. (Mat 26:​62-64) I ka tudu ora ki ta ruspundi ora ku utrus konta mintida kontra el. (Mat 11:19) Ora ki na papia i ka ta koba kilis ku na pirsigil o tratal mal. Jesus ta kontrola si kabesa, pabia i “ntrega si kabesa na kil ku ta julga retu”. Jesus sibi di kuma, Jeova staba na oja di kuma, i na trataduba mal. I konfiaba di kuma Jeova na kaba ku injustisa na tempu sertu.

11. Kal ki alguns maneras ku no pudi kontrola no palabras? (Jubi tambi fotos.)

11 No pudi kopia Jesus si no kontrola ke ku no fala, ora ku no tratadu mal. Utrora mal ke fasinu pudi ka sedu gravi, pa kila, no ka pirsisa di papia o fasi algun kusa. O no pudi disidi kala pa ka bin fala un kusa ku na piora purblema. (Ekl 3:7; Tiagu 1:​19, 20) Utrora, no pudi pirsisa di papia pa difindi un algin ku sta na tratadu mal, o ora ku no pirsisa di konta bardadi aserka di ke ku no fia nel. (At 6:​1, 2) Si no na papia, no dibi di fasil ku kalma i ku rispitu. — 1 Ped 3:15.c

Fotos: Un irma di idadi sta na tratadu di manera injustu. 1. I kontinua kalmu oca ku un tropa ku pui maskra na lebal ku kolmu, i ki utru tropa sta na rabista si kasa. 2. I sta na papia ku rispitu pa un juis na tribunal. 3. I sta na ora na si sela na prison, oca ku un guarda firma fora di si sela.

Ora ku no tratadu mal, no pudi kopia isemplu di Jesus, ora ku no disidi na kal mumentu ku no na papia i kuma ku no na papia. (Jubi paragrafu 11 ku 12)


12. Di kal manera ku no ta ntrega no kabesa pa “kil ku ta julga retu”?

12 No pudi tambi kopia Jesus ora ku no ntrega no kabesa pa “kil ku ta julga retu”. Ora ku utrus julganu mal o tratanu mal, no pudi konfia di kuma Jeova sibi ke na bardadi ku kontisi. Sibi di kuma Jeova na bin risolvi tudu purblema, ta judanu nguenta ora ku un algin tratanu mal. Si no konfia na Jeova i pera pa i risolvi tudu purblemas, no ka na kontinua ku raiba o guarda utrus na korson. Kontinua ku raiba pudi punu fasi mal, pirdi alegria, i dana no amisadi ku Jeova. — Sal 37:8.

13. Si i difisil pa bu nguenta injustisa, kal sertesa ku bu pudi tene?

13 Na bardadi, no ka na konsigi sigi di manera izatu isemplu di Jesus. Utrora no pudi fasi o fala un kusa ku mas tardi no pudi bin ripindi. (Tiagu 3:2) Utrora manera ku utrus tratanu pudi punu fika ku dur i ku tristesa pa restu di no vida. Si es kontisi ku bo, tene sertesa di kuma Jeova sibi ke ku sta na pasa ku bo. Jesus sibi ke ku bu sta na sinti, pabia i trataduba tambi mal. (Eb 4:​15, 16) Alen di danu isemplu perfeitu di Jesus, Jeova danu tambi konsijus na si Palabra ku pudi judanu, ora ku no tratadu mal. No jubi dus versikulu di livru di Romanus ku pudi judanu.

“DISAL PA DEUS”

14. Ke ku “disal pa Deus” signifika? (Romanus 12:19)

14 Lei Romanus 12:19. Apostolu Paulu fala kristons pa e disa raiba pa Jeova. No ta disa raiba pa Jeova, ora ku no disal i disidi na kal mumentu i di kal manera ki na fasi justisa. Dipus ku un ermon comadu John tratadu mal, i fala sin: “N pirsisa di kontrola ña raiba pa ivita fasi ke ki mau, ma i ka seduba fasil. Romanus 12:19 judan sedu pasienti i konfia na Jeova.”

15. Pabia ki minjor sedu pasienti i konfia di kuma Jeova na risolvi purblema?

15 No ta benefisia ora ku no sedu pasienti i konfia di kuma, Jeova na risolvi purblema. Ora ku no fasil, no ta ivita di manga di tristesa ku no pudi tene, si no tenta risolvi purblema di no propi manera. Jeova purmiti di kuma i na judanu. I suma si fala sin: ‘Bo disa injustisa na ña mon; N na kuida di tudu kusas.’ Si no konfia na purmesa di Jeova di kuma, i na julga kilis ku ta trata utrus mal, no ka pirsisa di kontinua ku raiba. Pabia no sibi di kuma i na trata asuntu di minjor manera. Es ku juda John ku faladuba del. I fala sin: “Si N sedu pasienti i N konfia na Jeova, i na risolvi ña purblema mas minjor di ki ora ku ami propi N fasil.”

KONTINUA “NGAÑA MAL KU BEN”

16-17. Kuma ku orason pudi judanu kontinua “ngaña mal ku ben”? (Romanus 12:21)

16 Lei Romanus 12:21. Paulu konsija tambi kristons pa e kontinua “ngaña mal ku ben.” Jesus fala sin na diskursu ki fasi na montaña: ‘Bo ama bo inimigu, bo ora pa kilis ku ta pirsigi bos’. (Mat 5:44) I kila propi ki fasi. Talves no sta na pensa na sufrimentu ku Jesus pasa, oca ku soldadus romanu pregal na staka. No ka pudi imaẑina maltratu ku dur garandi ku Jesus tenba di nguenta.

17 Jesus ka disa pa injustisa ki staba na sufri ngañal. En ves di pidi pa ki soldadus kastigadu, i ora asin: “Ña Pape, purda elis, pabia e ka sibi ke ke na fasi.” (Luk 23:34) Ora ku no ora pa kilis ku tratanu mal, kila na judanu pa ka guarda elis na korson, pa rapati raiba, i te mesmu i pudi judanu muda ke ku no ta pensa delis.

18. Kuma ku orason juda Alberto ku John lida ku injustisa?

18 Orason juda dus ermon ku faladu del nes studu, lida ku injustisa ke pasa. Alberto fala sin: “N ora pa ermons ku tratan di manera injustu. N pidi Jeova manga di bias pa i judan para paña raiba aserka di ke ku kontisi ku mi.” Filismenti, Alberto sta gosi na sirbi Jeova di manera fiel. John fala sin: “Manga di bias, N ora pa ermon ku fasin sinti dur. Es orason judan pa N ka kontinua ku raiba di ña ermon i pa N para julgal. Es orason judan tambi pa N tene sintidu susegadu.”

19. Ke ku no dibi di fasi te na fin des mundu? (1 Pedru 3:​8, 9)

19 Nkuantu no sta na vivi nes mundu mau, no pudi tratadu mal. Ma i ka mporta ke ku kontisi, nunka no ka dibi di para pidi ajuda di Jeova na orason. Tambi no pirsisa di kopia manera ku Jesus reaẑi oca i tratadu mal i kontinua aplika prinsipius di Biblia. Si no fasi kila, no pudi tene sertesa di kuma no na tene benson di Jeova. — Lei 1 Pedru 3:​8, 9.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku no pudi kopia manera ku Jesus lida ku injustisa?

  • Ke ku disa raiba pa Deus signifika?

  • Kuma ku orason pudi judanu ora ku no tratadu mal?

KANTIKU 38 Jeová Vai Dar-te Força

a Alguns nomi mudadu.

b Na purmeru di Pedru kapitulu 2 ku 3, Pedru fala di situasons nunde ku kristons tratadu mal pa se mau patrons o pa se omis ku ka ta sirbi Jeova. — 1 Ped 2:​18-20; 3:​1-6, 8, 9.

c Jubi video Kuma ku Amor Ta Danu Pas di Bardadi na jw.org.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin