STORIA DI VIDA
‘E gera i di Jeova’
DIA 28 di Janeru di 2010, seduba un dia di friu, N staba na un sidadi bonitu di Fransa comadu Strasbourg. Ma N ka staba la pa pasia suma turista. N baiba la suma membru di ekipa ku disignadu pa difindi diritus di Tustumuñas di Jeova dianti di Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur. Guvernu di Fransa fala di kuma Tustumuñas di Jeova dibi elis 64 milyon di euro (mas o menus 56 bilyon di FCFA) di taŝas. I anos no bai la pa prova di kuma i ka bardadi. Ma motivu mas importanti ku pui no pirsisaba di ngaña ki kasu na tribunal i ka pabia di diñeru. Si no ngaña ki kasu, nomi di Jeova na ngabadu, si povu na kontinua tene un bon nomi, i e na kontinua sirbil di manera livri na Fransa. Ke ku kontisi na tribunal mostra di kuma ‘e gera i di Jeova’. (1 Sam 17:47) Pera N splikau pabia.
Na 1999, guvernu di Fransa pui un taŝa injustu na ofertas ku filial di Fransa risibi entri 1993 ku 1996. No buska justisa na tribunalis di Fransa, ma e nega far. Dipus ku no pirdi na un tribunal di apelason, guvernu blokia mas di kuatru milyon i meiu di euro (mas o menus 4 bilyon di FCFA) ku sta na konta di filial. No ultimu speransa staba na Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur. Ma antis de obi no kasu, Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur fasi pa no runi ku advogadus di guvernu Fransis juntu ku un minjer ku na representa Tribunal Europeu, pa jubi si kontra no na ciga na un akordu antis di no kasu julgadu.
No pensa logu na no kabesa di kuma, ki representanti pudi bin presionanu pa no risolvi asuntu atraves di paga un parti di diñeru ku guvernu Fransis staba na pidi. Ma, i klaruba pa nos di kuma si no paga nin ki 1 franc, kila na viola prinsipius di Biblia. Ermons ku irmas fasi ki ofertas pa apoia interesis di Renu, pa kila se ofertas ka pertensi guvernu di Fransa. (Mat 22:21) Ma mesmu asin, no bai mati ki runion pa mostra rispitu pa regras di Tribunal Europeu.
No ekipa juridiku dianti di Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur na 2010.
No runi na un sala bonitu di konferensia di Tribunal. Ma runion ka kumsa diritu. Logu na si purmerus palabras, ki representanti fala di kuma i na spera pa Tustumuñas di Jeova na Fransa paga algun taŝa ku guvernu pui. Di repenti, no dati so no fasil es purgunta: “Sera ki bu sibi di kuma guvernu Fransis blokia ja mas di kuatru milyon i meiu di euro na no konta na banku?”
Si rostu mostra logu di kuma i ka sibiba di kila, tambi i fikaba mal manera ku guvernu di Fransa fasi kila. Oca ku advogadus di guvernu Fransis konfirma kuma e fasi kila, si manera di oja no kasu muda kompletamenti. I reprendi elis i kaba logu ku runion. N oja kuma Jeova manobra situason di un manera ku nunka no speraba, pa no pudi ngaña justisa. No sai di ki runion kontenti i no fikaba dimiradu ku kusas ku kaba di kontisi.
Na dia 30 di Juñu di 2011, Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur toma un disison unanimi, e danu roson. E anula taŝa di guvernu, tambi e da ordi pa guvernu tornanu diñeru ke blokia, riba des, e na paganu multa! Es disison importanti di Tribunal Europeu, kontinua inda na proteẑi adorason di bardadi na Fransa. Ki simplis purgunta ku no dati so no fasi, sedu suma pedra ku suta Golias na kabesa. I muda rusultadu di no kasu. Ke ku pui no ngaña? Suma ku Davi fala Golias ‘e gera i di Jeova’. — 1 Sam 17:45-47.
Es i ka uniku kasu ku no ngaña. Apesar di kuma guvernus ku riliẑions puderosu sta kontra nos, no ngaña 1.225 kasu na tribunalis mas garandi di 70 teras juntu ku tribunalis internasional. Es vitorias ta proteẑi no diritus basiku, suma diritu di rikuñisidu suma un riliẑion, kumpri ku no tarbaju di pregason, nega partisipa na sirmonias nasionalista i nega sangi.
Pabia ku N partisipa na un kasu juridiku na Europa apesar di kuma N sta na sirbi na Sedi Mundial di Tustumuñas di Jeova na Nova York, Stadus Unidu di Amerika?
N KRIADU PA PAPES KU SEDUBA MISIONARIUS ZELOSU
Ña papes George ku Lucille, forma na turma 12 di Skola di Jiliadi i e staba na sirbi na Etiopia nunde ku N bin padidu nel na 1956. E pun nomi di Philip, suma ivanjelizadur di purmeru sekulu. (At 21:8) Anu asigir, guvernu di Etiopia tuji no adorason. Apesar di kuma N seduba mininusiñu ki tempu, N ta lembra ben di no adorason na familia ku no ta fasiba na sigridu. Suma mininu, N gostaba ciu di kila! Infilismenti, na 1960 otridadi obriganu sai di la.
Nathan H. Knorr (na ladu skerda) sta na visita ña familia na Adis Abeba, Etiopia na 1959.
Ña familia munda pa Wichita, Kansas, Stadus Unidu di Amerika, ma ña papes ka pirdi ki amor ke teneba pa pregason oca ke seduba misionarius. E ta viviba di akordu ku bardadi, i e juda se fijus ama Jeova i sirbil di tudu korson, tantu ami suma ña irma garandi Judy ku ña ermonsiñu Leslie. Elis tudu dus e padidu tambi na Etiopia. N batisa oca ku N tene 13 anu. Tris anu dipus, ña familia munda pa nunde ki ten mas nesesidadi, na Arekipa, Peru.
Na 1974, filial di Peru disignan juntu ku kuatru utrus ermons pa sirbi suma pionerus spesial, N teneba so 18 anu na ki mumentu. No mandadu pa prega na zonas ku ka ciga di pregadu, ku sedu Montañas di Andes Sentral. I nklui prega kumunidadis nativu di Kiŝua ku Aimara. No viaẑa na un karu ku na mesmu tempu sedu kasa. No ta comalba di Arka, pabia i parsi suma un kaŝa. N ka na diskisi nunka di mumentus ku N pasa na mostra povu nativu di kuma i ka na tarda Jeova na bin kaba ku koitadesa, duensa ku mortu. (Apok 21:3, 4) Manga delis seta mensaẑen di Renu.
“Arka” na 1974.
N KUMSA TARBAJA NA SEDI MUNDIAL
Duranti un visita ki fasi na Peru na 1977, Albert Schroeder, ku seduba membru di Korpu Guvernanti di Tustumuñas di Jeova, nsentivan pa N prenŝi pitison pa sirvisu di Betel na sedi mundial. Pa kila N prenŝi. Puku tempu dipus, na 17 di Juñu di 1977, N kumsa sirbi na Betel di Brooklyn. Duranti kuatru anu, N tarbaja na dipartamentus di Limpesa ku Manutenson.
Na no dia di kasamenti na 1979.
Na Juñu di 1978, N kunsi Elizabeth Avallone na un kongresu internasional na Nova Orleans, Louisiana. Si papes seduba suma ña papes, e sirbi Jeova di tudu se korson. Elizabeth staba ja na sirbi suma pioneru regular pa kuatru anu, i mistiba kontinua na sirvisu di tempu kompletu pa restu di si vida. No kontinua kunsi n̈utru minjor, i pa fin no amor pa n̈utru kirsi ciu. No kasa na dia 20 di Otubru di 1979, i no kumsa no sirvisu na Betel suma kasadu.
Ermons ku irmas di no purmeru kongregason, comadu Brooklyn Spañol, gostaba ciu di nos. Tambi no sirbi na tris utrus kongregason di ermons ku irmas ku gosta di nos i e nkoraẑanu pa no kontinua no sirvisu di Betel. No sedu gratu pa se ajuda, tambi apoiu di amigus ku familias ku judanu kuida di no papes ku teneba idadi avansadu.
Betelitas di kongregason di Brooklyn Spañol na 1986.
ÑA TARBAJU NA DIPARTAMENTU JURIDIKU
Pa ña surpresa, na Janeiru di 1982 N disignadu pa sirbi na Dipartamentu Juridiku na Betel. Tris anus dipus, e pidin pa N bai studa na universidadi pa sedu advogadu. N fika dimiradu di aprindi di kuma, jintis na Stadus Unidu ku na utrus tera tene liberdadi na manga di kusas pabia di kasus ku Tustumuñas di Jeova ngaña. No papia ciu des kasus importanti duranti formason.
Na 1986 ocan ku 30 anu, N disignadu suma responsavel di Dipartamentu Juridiku. N kontentiba pabia Betel konfia na mi apesar di N seduba joven. Ma tambi N sintiba di kuma N ka staba na altura, pabia i ten manga di kusas ku N ka sibiba, pa kila N sibiba di kuma i ka na sedu un disignason fasil.
N sedu advogadu na 1988, ma N ka notaba te kal puntu ku ña formason na universidadi afeta ña manera di sedu ku ña amisadi ku Jeova. Edukason superior pudi pui un algin yalsa si kabesa i pensa di kuma i mas utrus ku ka fasi formason suma el. Ma Elizabeth sakuran. I judan rekupera ña bon abitus spiritual ku N teneba antis di bai universidadi. Na bardadi i leba tempu, ma puku puku N rekupera ña spiritualidadi. Pa ña spiriensia propi, N aprindi di kuma tene manga di kuñisimentu i ka kusa mas importanti na vida. Ma kusa mas importanti na vida, i tene amisadi forti ku Jeova ku amor garandi pa rel i pa si povu.
DIFINDI I FIRMANTA BON NOBA
Dipus di universidadi, N konsentra na organiza nesesidadi di sirvisu juridiku na Betel i difindi interesis di Renu na tribunal. Ña tarbaju seduba interesanti dimas, ma na mesmu tempu i ka seduba fasil, pabia kusas staba na muda rapidu na no organizason. Pur isemplu, no kustumaba ta pidi algin kontribuison ora ku no dal publikason. Ma na 1991, Dipartamentu Juridiku pididu pa juda na da orientason pa para fasi kila. Dipus des, Tustumuñas di Jeova pasa ta da publikasons sin pidi kontribuison. Es simplifika tarbaju na Betel ku tiritoriu, tambi i juda ivita purblemas ligadu ku paga taŝa. Alguns pensaba di kuma es mudansa na punu pirdi manga di diñeru, i no ka na tene publikasons sufisienti pa da kilis ku sta interesadu, i suma rusultadu puku jintis ku na aprindi aserka di Jeova. Ma kusas ka sedu suma ke pensa. Apartir di 1990 numeru di servus di Jeova aumenta mas di ki dus bias, i aos jintis pudi risibi kumida spiritual ku ta salva vida sin paga nada. N oja klaru di kuma i so ku forsa di Jeova i ku orientason ki ta da atraves di si servu jiru di fiansa ku es mudansa i ku utrus pudi tene bon rusultadu. — Sai 15:2; Mat 24:45.
No ka ngaña kasus na tribunal so pabia no tene bon advogadus. Manga di bias, ke ku ta toka otridadis i bon komportamentu di povu di Jeova. N oja un isemplu des na 1998 oca ku tris membru di Korpu Guvernanti ku se minjeris mati kongresus storiku na Kuba. E seduba bon i e ta mostraba rispitu. Se manera di sedu mas konvensiba otridadis di kuma no ka ta partisipa na pulitika, di ki kualker utru kusa ku no fala elis na runions ku no fasi ku guvernu.
Ma ora ku na ka pudi risolvi purblemas juridiku di manera amigavel, no ta ‘difindi i firmanta Bon Noba’ na tribunal. (Fil 1:7) Pur isemplu, duranti dekadas, otridadis di Europa ku Koreia di Sul ka rikuñisi no diritu di nega fasi sirvisu militar. Pa kila, serka di 18.000 ermons na Europa ku mas di 19.000 ermons na Koreia di Sul prindidu pabia e nega sirvisu militar pabia di se konsiensia.
Finalmenti, na dia 7 di Juliu di 2011, Tribunal Europeu di Diritus di Pekadur toma un disison importanti na kasu Bayatyan v. Armenia ku da ordi pa tudu teras di Europa pirmiti pa i ten utrus tipu di tarbaju pa kilis ku nega sirvisu militar pabia di se konsiensia riliẑiosu. Puku tempu dipus, na dia 28 di Juñu di 2018, Tribunal Konstitusional di Koreia di Sul toma mesmu disison. Si kontra alguns di no ermons joven ka seduba neutru, es disison importanti pudi nunka ka tomadu.
Dipartamentus juridiku di sedi mundial juntu ku kilis ku sta na filial na tudu parti di mundu, sta na tarbaja duru pa difindi no diritu di adora Jeova i prega aserka di Renu. I un privileẑiu garandi pa nos di representa no ermons ku irmas ku sta na pasa oposison di guvernus. I ka mporta si no ngaña un kasu o nau na tribunal, no sta na da tustumuñu pa guvernaduris, reis ku nasons. (Mat 10:18) Juisis, representantis di guvernu, meius di kumunikason, ku jintis en ẑeral dibi di pensa na testus di Biblia ku no ta pui na dukumentus i ora ku no ta difindi no kasus na tribunal. Kilis ku tene korson sinseru ta sibi ba kin ki Tustumuñas di Jeova ku nunde ke ta basia ke ke ta fia nel. Alguns delis bin sedu no ermons.
OBRIGADU JEOVA!
Duranti 40 anu ku pasa, N tene privileẑiu di kolabora na manga di asuntus juridiku ku filialis na tudu parti di mundu, i N firma dianti di manga di tribunalis garandi i dianti di manga di funsionarius importanti. N gosta ciu di ña kumpañeris di tarbaju na Dipartamentu Juridiku di sedi mundial ku na dipartamentus juridiku na tudu parti di mundu, tambi N ta dimira elis ciu. N tene un vida filis ku manga di bensons.
Duranti 45 anu ku pasa, Elizabeth apoian di manera fiel i amorosu tantu na bon suma na mau mumentus. N ta dimiral ciu pa kila, pabia i fasi manga di kusas apesar di kuma i sta na sufri ku un duensa ku ta pul pirdi forsa.
No oja ku no propi uju di kuma, forsa ku vitorias ka ta dipindi di no kapasidadi. Suma ku Davi fala, Jeova “i forsa di si pobu”. (Sal 28:8) Na bardadi, ‘e gera i di Jeova.’