STUDU 32
KANTIKU 38 Jeová Vai Dar-te Força
Kuma ku Jeova ta judanu nguenta
“Deus ku ta da tudu grasa . . . ta firmanta bos, i ta fortifika bos, i ta da bos firmi alisersu.” — 1 PED 5:10.
KE KU NO NA BIN APRINDI
No na oja kusas ku Jeova danu pa judanu nguenta i kuma ku no pudi benefisia di kada un delis.
1. Pabia ki ka fasil kontinua nguenta te na fin, ma ke ku pudi judanu? (1 Pedru 5:10)
ANOS tudu no tene manga di purblemas, pa kila, utrora no pudi pensa di kuma i difisil nguenta te na fin. Alguns tene purblema di saudi ku tarda. Utrus sta na sufri pabia di mortu di algin ke gosta del. I ten inda utrus ku sta na pasa pirsigison i pudi sedu di se familia o di otridadis. (Mat 10:18, 36, 37) Tene sertesa di kuma kualker difikuldadi ku bu sta na pasa, Jeova pudi judau nguenta te na fin. — Lei 1 Pedru 5:10.
2. Kin ku ta judanu nguenta?
2 Nguenta signifika kontinua fiel pa Jeova i sirbil ku kontentamentu, mesmu si no na pasa difikuldadis, pirsigison o no sta na tentadu pa fasi pekadu. Pa pudi nguenta no pirsisa tambi di tene konfiansa di kuma kusas na minjoria. No kapasidadi di nguenta ka dipindi di no propi forsa, ma i dipindi di “garandesa di puder” ku Jeova ta danu. (2 Kor 4:7) Nes studu, no na oja kuatru kusas ku Jeova ta danu pa judanu nguenta. No na oja tambi kuma ku no pudi benefisia di kada un des kuatru kusas.
ORASON
3. Pabia ku no pudi fala di kuma orason i un milagri?
3 Jeova danu un kusa bonitu dimas pa judanu nguenta. Mesmu manera ku no tene pekadu, i pirmitinu papia ku el, tambi i ta sukutanu. (Eb 4:16) Pensa so nes: No pudi fasi orason kualker ora i papia di kualker asuntu. Jeova pudi obi orason ku no fasi na kualker lingua i na kualker lugar, mesmu si no sta lunju di no ermons o na prison. (Jona 2:1, 2; At 16:25, 26) Ora ku no sta preokupadu dimas, i no ka sibi ke ku no na fala, Jeova sibi ke ku no misti fala. (Rom 8:26, 27) Na bardadi, orason i un milagri!
4. Pabia ku no pudi fala di kuma pidi Jeova pa i judanu nguenta sta di akordu ku si vontadi?
4 Jeova danu garantia na si Palabra di kuma “si no pidi un kusa na si vontadi, i na obinu.” (1 Jon 5:14) Sera ki no pudi pidi Jeova pa i judanu nguenta? Sin! Fasi es sta di akordu ku si vontadi. Pabia ku no pudi fala kila? Ora ku no nguenta provasons, Jeova na pudi ruspundi kil ku njutil, ku sedu Satanas. (Dit 27:11) Alen di kila, Biblia fala di kuma Jeova misti “fortifika kilis ku tene korson pirfitu pa el.” (2 Kron 16:9) Nton, no pudi tene sertesa di kuma Jeova tene puder di judanu nguenta, tambi i misti fasil. — Isa 30:18; 41:10; Luk 11:13.
5. Kuma ku orason pudi judanu tene sintidu susegadu? (Isaias 26:3)
5 Biblia fala di kuma ora ku no konta Jeova tudu no preokupasons na orason, ‘pas di Deus ku pasa tudu ntindimentu ta guarda no korson ku no pensamentu’. (Fil 4:7) No kontenti benefisia des pas. Jintis ku ka ta sirbi Jeova ta tene tambi purblemas, i manga delis ta tenta diferentis manera pa tene susegu o diskisi di se purblemas. Pur isemplu, alguns ta tenta tira tudu pensamentus o preokupasons na se kabesa pa pudi sta susegadu. Ora ku un algin fasi es, i ka sta na kontrola si pensamentu, i pudi sedu influensiadu pa dimonius. Es pudi sedu pirigosu. (Komparal ku Mateus 12:43-45.) I mesmu ora ku un algin sinti pas o susegu dipus di i fasi es, i ka na tene pas di bardadi ku ta bin di Jeova. Ora ku no ora Jeova, no ta mostra di kuma no pui tudu no konfiansa nel, i el i na danu “susegu” o pas ku ta kaba. (Lei Isaias 26:3.) Un di maneras ku Jeova danu es susegu o pas, i atraves di judanu lembra di testus di Biblia ku ta konsolanu. Es testus ta lembrantanu amor garandi ki tene pa nos i di kuma i misti judanu, i es ta fasinu sinti susegadu. — Sal 62:1, 2.
6. Kuma ku bu pudi apruveita ben di orason? (Jubi tambi foto.)
6 Ke ku bu pudi fasi. Ora ku bu na pasa purblemas konta Jeova kuma ku bu sta na sinti. “Pui bu fadiga” riba del, pidil pa i judau tene pas. (Sal 55:22) Pidil pa i dau jiresa ku bu pirsisa del pa lida ku bu situason. (Dit 2:10, 11) Tambi ka bu diskisi di gardisi Jeova na bu orasons. (Fil 4:6) Pensa na maneras ku Jeova sta na judau nguenta kada dia, i gardisil pa ajuda ku bon kusas ki ta dau. Ka bu disa pa bu provasons fasiu diskisi di bensons ku bu tene ja. — Sal 16:5, 6.
Ora ku bu fasi orason, bu ta papia ku Jeova. Ora ku bu lei Biblia, Jeova ta papia ku bo. (Jubi paragrafu 6)b
PALABRA DI DEUS
7. Kuma ku studa Biblia ta judanu nguenta?
7 Jeova danu si Palabra pa judanu nguenta. Biblia tene manga di versikulus ku ta danu garantia di kuma Jeova na judanu. Jubi un isemplu di kila. Mateus 6:8 fala sin: “Bo Pape sibi tudu ke ku bo pirsisa del antis di bo pidil.” Jesus pudiba fala es palabras, pabia i kunsi Jeova minjor di ki kualker utru algin. Pa kila, no pudi tene sertesa di kuma ora ku no sta na sufri, Jeova sibi ke no pirsisa del, i na judanu. Biblia tene manga di purmesas di Jeova ku pudi danu forsa ku no pirsisa del pa nguenta difikuldadis. — Sal 94:19.
8. (a) Da isemplu di un prinsipiu di Biblia ku pudi judanu nguenta. (b) Ke ku pudi judanu lembra di prinsipius di Biblia ora ku no pirsisa delis?
8 Prinsipius di Biblia pudi judanu nguenta. Alen di kila, i pudi danu jiresa ku no pirsisa del pa toma bon disisons. (Dit 2:6, 7) Pur isemplu, Biblia fala pa no para preokupa ku ke pudi bin kontisi na futuru, ma pa no tene konfiansa di kuma Jeova na kuida di nos kada dia. (Mat 6:34) Si no tene kustumu di lei Biblia kada dia i pensa fundu na ke ku no lei, i na sedu mas fasil lembra di prinsipius di Biblia ora ku no pirsisa delis.
9. Kuma ku isemplu di jintis ku faladu del na Biblia pudi aumenta no konfiansa di kuma Jeova na judanu?
9 Biblia fala tambi di jintis ku sedu suma nos ku konfiaba na Jeova, i ku risibi si ajuda. (Eb 11:32-34; Tiagu 5:17) Ora ku no lei storias des jintis, no ta aumenta no konfiansa di kuma, Jeova i “no kau di suguransa ku no forsa, sakur pruntu sempri na ora di foronta.” (Sal 46:1) Si no pensa na kuma ku servus di Jeova di pasadu mostra fe nel i kuma ke kontinua sirbil na situasons difisil, no na sinti motivadu pa fasi mesmu kusa. — Tiagu 5:10, 11.
10. Kuma ku bu pudi apruveita ben di Palabra di Deus?
10 Ke ku bu pudi fasi. Lei Biblia kada dia, i fasi lista di versikulus ku bu oja di kuma i pudi judau. Manga di ermons oja di kuma testu di dia i un bon manera di kumsa dia ku un pensamentu bibliku nkoraẑanti. Un irma comadu Mariaa oja di kuma es i bardadi, oca i diskubridu di kuma si pape ku si mame tene kankru. Ke ku dal forsa di nguenta oca ki na kuida delis na se ultimu misis di vida? I fala sin: “Kada dia parmaña N ta lei testu di dia na Examine as Escrituras Diariamente, i N ta pensa fundu nel. Es ta judan pensa kada dia na kusas bonitu ku Jeova ta nsinanu na si Palabra, en ves di pensa so na ña purblemas.” — Sal 61:2.
NO ERMONS KU IRMAS
11. Pabia ki nkoraẑanti sibi di kuma no ermons ku irmas ta pasa tambi difikuldadis suma nos?
11 Jeova danu ermons ku irmas na mundu ntidu pa judanu nguenta. Sibi di kuma no “ermons na pasa mesmu sufrimentu na tudu mundu” ta judanu oja di kuma no ka sta anos son. (1 Ped 5:9) Es signifika di kuma, i ten ermons ku irmas ku pasa ja purblemas suma di nos, i ku konsigi manti se fe na Jeova. Nton anos tambi no pudi nguenta suma elis! — At 14:22.
12. Kuma ku no ermons ku irmas ta judanu, i ke ku no pudi fasi pa juda elis? (2 Koríntius 1:3, 4)
12 No ermons ku irmas pudi judanu ora ku no na nguenta situasons difisil. Apostolu Paulu ojaba di kuma es i bardadi. Na si kartas, i coma nomi di kilis ku judal oca ki prindidu i ka pudi sai di kasa, i gardisi pa ajuda ke dal. Es ermons nkoraẑa Paulu i e dal ajuda pratiku. (Fil 2:25, 29, 30; Kol 4:10, 11) Aos tambi mesmu kusa ku ta kontisi. Ora ku no pirsisa di ajuda pa nguenta un situason difisil, no ermons ta judanu, i ora ke pirsisa di ajuda no ta juda elis. — Lei 2 Koríntius 1:3, 4.
13. Ke ku juda un irma comadu Maya nguenta situason difisil ki pasa?
13 No ermons ki irmas nkoraẑa un irma na Rusia comadu Maya. Na 2020, polisias nvadi si kasa e fasi buska, mas tardi, i lebadu pa tribunal pabia i papia ku utrus aserka di si fe. I fala sin: “Na ki mumentus N staba kansadu, preokupadu i tristi, ma ermons ku irmas ta ligan, e mandan mensaẑen, e skirbin kartas i e mostran di kuma e aman.” Maya fala mas: “Sempri N sibi di kuma ermons ku irmas aman i no sedu un familia. Ma dipus di ke ke fasi pa mi, N mas sta konvensidu di kuma e aman.”
14. Ke ku no pudi fasi pa benefisia di ajuda ku no ermons ku irmas ta danu? (Jubi tambi foto.)
14 Ke ku bu pudi fasi. Ora ku bu na pasa un situason difisil, i bon pa bu papia ku bu ermons ku irmas i pasa tempu ku elis. Ka bu burguñu pidi ajuda di ansions. E pudi sedu “abrigu kontra bentu, ku kau di sukundi kontra turbada”. (Isa 32:2) Lembra tambi di kuma bu ermons ku irmas sta na pasa purblemas. Pa kila, mostra bondadi pa un algin ku pirsisa di ajuda na judau sedu filis i nguenta bu propi difikuldadis. — At 20:35.
I bon pa bu papia ku bu ermons ku irmas i pasa tempu ku elis. (Jubi paragrafu 14)c
NO SPERANSA
15. Kuma ku speransa pa futuru juda Jesus, i kuma ki ta judanu? (Ebreus 12:2)
15 Jeova danu un speransa suguru ku ta judanu kontinua nguenta. (Rom 15:13) Lembra kuma, Jesus konsigi nguenta dia mas difisil di si vida na Tera, pabia di speransa ki teneba. (Lei Ebreus 12:2.) Jesus sibiba di kuma si fidelidadi na prova kuma Satanas i munturus, i di kuma Jeova ku mersi adoradu. I sibiba tambi di kuma i na riba pa si Pape na seu, tambi i na bin rena juntu ku si ermons unjidu. Di mesmu manera, speransa ku no tene di vivi pa sempri na nobu mundu di Deus na judanu nguenta kualker difikuldadi ku no pudi pasa nes mundu di Satanas.
16. Kuma ku speransa juda un irma nguenta, i ke ku no pudi aprindi di ke ki fala?
16 Jubi kuma ku speransa juda un irma na Rusia comadu Anne. Si omi prindidu i na pera julgamentu. Oca ku kila kontisi, Anne fala sin: “Ora aserka di no speransa i pensa fundu nel judan pa N ka disanima dimas. N sibi di kuma dipus des difikuldadis, bon kusas na bin. Jeova na bin kaba ku si inimigus i bensuanu.”
17. Kuma ku no pudi mostra no gardisimentu pa speransa ku Jeova danu? (Jubi tambi foto.)
17 Ke ku bu pudi fasi. Ranja tempu pa pensa na speransa bonitu ku Jeova purmitiu. Imaẑina bu kabesa na nobu mundu i imaẑina manga di bensons ku bu na bin tene. Difikuldadis ku no ta pasa aos sedu “pikininu”, si komparadu ku speransa di vivi pa sempri na paraísu. (2 Kor 4:17) Bu pudi tambi konta utrus ke ku Deus purmiti pa futuru. Pensa kuma ku vida sedu difisil pa jintis ku ka kunsi Jeova. E tene manga di purblemas suma nos, ma e ka sibi nada aserka di kusas bonitu ku Jeova purmiti. So ku puku palabras bu pudi juda elis tene diseẑu di sibi mas aserka di Renu di Jeova ku si purmesas.
Ranja tempu pa pensa na speransa bonitu ku Jeova purmitiu. (Jubi paragrafu 17)d
18. Pabia ku no pudi tene konfiansa na purmesas di Jeova?
18 Dipus di nguenta manga di provasons, Jo fala Jeova: “N sibi kuma bu pudi fasi tudu; nin un di bu planus ka pudi mpididu.” (Jo 42:2) Suma ku Jo aprindi, nada ka pudi tuji Jeova kumpri ke ki purmiti. Lembra des pudi danu forsa di nguenta. Pur isemplu, imaẑina un minjer ku sta duenti pa manga di tempu. I sta disanimadu pabia nin un mediku ka konsigi kural. Ma dipus i oja un bon mediku ku kontal kal ki si duensa, i kuma ki na kural. Ki ora i na kontenti mesmu si ten ku pera un bokadu antis di san. Gosi i mas fasil pa i nguenta si duensa, pabia i sibi di kuma i na bin kuradu. Di mesmu manera, no pudi kontinua nguenta pabia no tene konfiansa di kuma purmesa di Deus aserka di Paraísu na kumpri.
19. Ke ku no pirsisa di fasi pa pudi nguenta?
19 Suma ku no oja, Jeova ta judanu nguenta no difikuldadis atraves di orason, si Palabra, no ermons ku irmas ku no speransa. Si no apruveita ben des kusas ku Jeova danu, i na judanu na kualker difikuldadi ku no pudi pasa te na dia ku mundu di Satanas ku tudu sufrimentu na kaba. — Fil 2:13.
KANTIKU 33 Lança Sobre Deus o Teu Fardo
a Alguns nomi nes artigu mudadu.
b SPLIKASON DI FOTO: Un ermon di idadi sta na nguenta ku fidelidadi pa manga di anus.
c SPLIKASON DI FOTO: Un ermon di idadi sta na nguenta ku fidelidadi pa manga di anus.
d SPLIKASON DI FOTO: Un ermon di idadi sta na nguenta ku fidelidadi pa manga di anus.