Mikanda yatudi bafubishe mu Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUBINGO LUA 5-11/5
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 12
Kufuba ngofu kui na efuto
Eyikashi dya bwin’Efile Mukulu di na muulo kukila ebwe dya dyama
Bafubi ba Yehowa mbalombeene kwikala na lutato lwa kupeta makuta a kulombasha nkalo yaabo. Anka pamutwe pa kupeta makuta mu mushindo upeelepeele kadi ushii ululame, abafubaa midimo ibukopo na katshintshi kooso. Pabakitshi byabya, abaleesha’shi kululama na ingi ngikashi ibuwa y’Efile Mukulu i na muulo kwabadi kukila bintu byooso bya ku mbidi.—Nkindji 12:24; Beena-Efeso 4:28.
Bya kusangeela mudimo wi bukopo
Bi buwa kwela binangu kalolo ku lukonko lwa nfundiilo, mwanda twi bya kusangeela mudimo patumono shi bipeta byawo bikwete kukwasha bangi. Yesu bambile shi: “Mwabi wa mu kupaana ngukile wa kupeebwa.” (Bikitshino 20:35) Kukatusha baaba abapetaa bukwashi musango umune ku mudimo wetu—bu ba kidiyaa na bakata ba mudimo—kwi bangi bantu bakwete kupeta bukwashi ku mudimo wetu wibukopo. Mu baaba bantu mwi bantu ba mu nshibo yeetu na baaba abakyengye.
Bantu ba mu nshibo yeetu. Nsaa i nfumu a kifuko atumika ngofu bwa kulombasha nkalo ya ba mu nshibo yaaye, ebakwasha mu ino mishindo ibidi. Wa kumpala, ashinkamisha shi abapete bintu bya ku mbidi byabadi nabyo lukalo bwa kwikala na muuwa—byakudya, bilamba, na mbalo ya kulaala. Byabya alombasha bushito bwabadi bamupe kwi Efile Mukulu bwa “kubamba bakwabo,” sunga ba mu nshibo yaaye. (1 Timotee 5:8) Wa kabidi, muntu atumika na katshintshi bwa kupeta kya kudya ebapa kileshesho kibuwa kya muulo wa kutumika mudimo wibukopo. Shane abadi batemune mu mwisambo ushaale amba shi: “Yaya nyi kileshesho kibuwa bwa baaba abauku buwa bwa mudimo, nyi muntu mululame baadi afubu ngofu mu muwa waye ooso, mudimo waye ukata ubaadi wa mabaya. Mu kulonda kwa kileshesho kyaye, ne mulongye muulo wa kufuba midimo ya maasa, kupwa bintu bilombene kukwasha bangi bantu.”
Baaba abakyengye. Mpoolo mutumibwa baadi mulangye bena Kidishitu bwa ‘kufuba kalolo (ngofu) . . . bwa’shi bekale balombene kukwasha bee mu dikyenga.’ (Beena-Efeeze 4:28) Eyendo, su atufubu ngofu bwa kulombasha nkalo yetu’twe banabene na ya bena kifuko, twi balombene dingi kwikala na kipaso kya kukwasha baaba bashii na mushindo. (Myeele 3:27) Byabya mudimo wibukopo ngulombene kwitupa mushindo wa kupeta muloo ukata wa kupaana.
Mabue a muulo a mu kikudi
ijwyp-F muisambo 95 ¶10-11
Suis-je quelqu’un de “résilient”?
● Relativise tes problèmes. Apprends à faire la différence entre un problème majeur et un incident mineur. La Bible dit: “Le stupide montre immédiatement son agacement; l’homme astucieux, lui, ne tient pas compte de l’insulte” (Proverbes 12:16). Tu n’es pas obligé de te laisser miner par la moindre difficulté.
“À l’école, certains élèves faisaient tout un drame de pas grand-chose. Ensuite, sur les médias sociaux, leurs amis faisaient des commentaires qui abondaient dans leur sens, ce qui entretenait leur colère. Du coup, ça ne leur apprenait pas à relativiser les choses” (Joanne).
LUBINGO LUA 12-18/5
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 13
Todimbibuanga na “kimunyi kia mubi”
it-2-F 109 ¶4-5
LAMPE
Autres emplois figurés. Ce sur quoi une personne compte pour éclairer sa route est symbolisé par une lampe. Par cette image, le proverbe met en contraste le juste et le méchant. Il déclare: “La lumière des justes se réjouira; mais la lampe des méchants—elle s’éteindra.” (Pr 13:9). La lumière des justes éclaire de plus en plus; en revanche, aussi brillamment que la lampe du méchant paraisse éclairer et aussi prospère que puisse sembler sa voie en conséquence, Dieu fera en sorte qu’il finisse dans les ténèbres, où son pied trébuchera à coup sûr. C’est ce qui attend quiconque appelle le mal sur son père et sa mère.—Pr 20:20.
Dire que ‘la lampe de quelqu’un s’éteint’ signifie aussi qu’il n’y a pas d’avenir pour lui. Un autre proverbe déclare: “Il n’y aura pas d’avenir pour quiconque est mauvais; la lampe des méchants s’éteindra.”—Pr 24:20.
w12-F 15/7 12 ¶3
Servons le Dieu de liberté
3 Si Satan a réussi à convaincre deux humains parfaits—ainsi que de nombreuses créatures spirituelles—de rejeter la souveraineté de Dieu, il peut très bien nous tromper nous aussi. Ses procédés restent toujours plus ou moins les mêmes: il essaie de nous faire croire que les normes divines sont pesantes et qu’elles nous empêchent de nous amuser (1 Jean 5:3). À force d’être exposés à ce genre d’idées, nous risquons de finir par y adhérer. Une sœur de 24 ans qui a succombé à l’immoralité sexuelle explique: “Mes fréquentations ont eu une très grande influence sur moi. J’avais peur d’avoir une opinion différente de celle de mes camarades.” Avez-vous vous aussi du mal à résister à l’influence de votre entourage?
w04-F 15/7 31 ¶6
“Tout homme astucieux agira avec connaissance”
Une personne sage agit avec connaissance, même si elle possède très peu de choses. “La terre labourée des hommes sans ressources donne beaucoup de nourriture, lit-on en Proverbes 13:23, mais il existe tel homme qui est supprimé par manque de jugement.” Grâce à son dur travail et à la bénédiction de Jéhovah, celui qui a très peu recevra beaucoup. À l’inverse, quand la justice fait défaut, un jugement injuste peut ruiner une fortune.
Mabue a muulo a mu kikudi
it-1-F 109 ¶4
AMOUR
L’amour peut être mal dirigé. Eu égard à ce qui précède, il est clair qu’on ne peut cultiver l’amour véritable et bien dirigé qu’en recherchant l’esprit de Dieu et la connaissance que donne sa Parole, puis en se laissant guider par l’un et l’autre. Par exemple, un père ou une mère qui a de l’affection pour son enfant peut laisser son amour se dénaturer ou la sentimentalité aveugler son jugement, et donner à l’enfant absolument tout ce qu’il désire. Peut-être n’exerce-t-il pas son autorité parentale qui consiste à discipliner l’enfant et parfois à le corriger physiquement (Pr 22:15). Ce prétendu amour peut n’être finalement qu’une forme d’orgueil familial, autrement dit de l’égoïsme. La Bible dit qu’un père ou une mère qui agit ainsi n’aime pas son enfant, mais le hait, parce qu’il ou elle ne suit pas la voie qui vaudra la vie à l’enfant.—Pr 13:24; 23:13, 14.
LUBINGO LUA 19-25/5
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 14
Nangushena kiodia kukita nsaa ayituuku masaku
Ata kia buntu ki’Efile Mukulu kia muwa na muulo
10 Ingi nsaa ta tui na ngobesha ya kukaluila muwa wetu ku mianda ya masaku ikuete kukitshika nya. Bikishekishe nsaa ayituuku masaku a bintu bipangibue, bipupa, na mushikua wi bukopo. Nsaa ayituuku masaku, tui balombene kutompa kupaasha miuwa yetu su kui mushindo na kupanda ku aa masaku, pa kukookiela buludiki bua kukatuka mbalo ayikitshikila aa masaku, na kukookiela bungi buludiki buabatuusha kui mbulamatadi. (Lom. 13:1, 5-7) Kui bingi bintu biatudi balombene kukita kumpala kua masaku, abitungu tulonde buludiki bu’abetupa kui mbulamatadi bua kuitukuasha bua kuilumbuula ku anka. Bu kileshesho, abitungu tushinkamishe’shi tui na meema, bidibua bish’abinyangaa bukidi, na bingi bintu bilombene kuitukuasha.
11 Abitungu tukite kinyi nsaa ayituuku kipupa kia luambu kipalakane mbalo yatudi bashaale? Abitungu tukookiele buludiki bua mbulamatadi bu bua kuitumpa meema ku maboko, kuikala kula-kula na bangi bantu, kufuala maske, na kushaala mu nshibo. Su tubakitshi ino mianda, atulesha’shi tui na lutumbu lukata bua kia buntu ki’Efile Mukulu kia muwa.
12 Nsaa ayituuku kipupa, kui mianda ya madimi ayipalakanaa kui ba kuuku betu, bankungishanyi netu, na ku Internete. Pa mutue pa kukumiina ku “byooso byaabamba” bi’atupusha, abitungu tuteemeshe mianda y’eyendo ayitukila kui mbulamatadi na kui ba munganga. (Badika Nkindji 14:15.) Kasaka ka Bakunkushi-Bakulu na ma biro a filiale, abekitshishaa buabadia kupeta mianda ya binyibinyi kumpala kua kutuusha buludiki pabitale bisangilo bia kakongie na mudimo wetu wa bulungudi. (Eb. 13:17) Pa kulonda buno buludiki, atuikaluila atue banabene na kukaluila bangi ku masaku. Tui balombene kunyiisha kutamisha nkumo i buwa ya kakongie kui bangi bantu.—1 Mp. 2:12.
Ikala n’eshimba dinyingie bu Sadoke
11 Mmushindo kinyi watudia kuikala n’eshimba dinyingie bu dia Sadoke nsaa i bakuetu be mu masaku na abitungu’shi tuibakuashe? (1) Londa bukunkushi. Mu nsaa i bino, bi na muulo bua’shi tushaale mu buumune. Kookiela bukunkushi abutuukila ku biro bia filiale eenu. (Eb. 13:17) Abitungu’shi bakulu bekale abataluula bukunkushi abutuukila kui ndumbuluilo pabitale mushindo wa kuilumbuula bua masaku na kia kukita nsaa ayituuku masaku. (1 Ko. 14:33, 40) (2) Ikala n’eshimba dinyingie, anka wekale mudimukie. (Nki. 22:3) Nangushena kumpala kua kukita kintu kampanda. Tu’etuulanga mu masaku bisumanga. (3) Kulupila mui Yehowa. Tentekiesha’shi Yehowa akumiina’shi obe na bakuenu, nuikale biya. Mukumbene nkukuasha biodia kukuatshishena bakuenu kushi kuituula mu masaku.
Mabue a muulo a mu kikudi
it-1-F 398
CAPACITÉ DE RÉFLEXION
Il arrive toutefois qu’une personne réellement douée de capacité de réflexion devienne un objet de haine. Ce pourrait être la pensée exprimée en Proverbes 14:17, où on lit: “L’homme capable de réflexion est haï.” Les gens qui ne réfléchissent pas voient souvent d’un mauvais œil ceux qui font usage de leurs facultés mentales. De même, en principe, ceux qui se servent de leur pensée pour accomplir la volonté de Dieu sont haïs. Jésus Christ déclara: “Parce que vous ne faites pas partie du monde, mais que je vous ai choisis du milieu du monde, voilà pourquoi le monde a de la haine pour vous.” (Jn 15:19). Bien sûr, le terme original traduit par “capable de réflexion” en Proverbes 14:17 peut se rapporter à des pensées mauvaises. Par conséquent, ce texte peut aussi vouloir dire que celui qui projette le mal est haï. Voilà pourquoi certaines traductions le rendent comme suit: “Et l’homme qui a de mauvaises pensées s’attire la haine.”—Sg; voir aussi BFC.
LUBINGO LUA 26/5-1/6
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 15
Kuasha bangi, paapa wekala na muloo
w10-F 15/11 31 ¶16
Nous marcherons dans notre intégrité
16 Job était hospitalier (Job 31:31, 32). Faut-il être riche pour “suivre la voie de l’hospitalité”? (Rom. 12:13.) Non. Nous pouvons partager avec d’autres quelque chose de simple, nous souvenant que “mieux vaut un plat de légumes, là où il y a de l’amour, qu’un taureau engraissé à la crèche et de la haine avec.” (Prov. 15:17.) Quoi de plus agréable que de se retrouver avec un compagnon fidèle autour d’un repas, même simple, dans une ambiance qui respire l’amour! Sans compter les bienfaits spirituels que nous en retirons.
Twinyingisheneyi ku muntu na muntu “bikishekishe”
16 We kukita naminyi su opushaa bukopo bwa kulungula bangi byopusha pa mwanda wabo? Ta mbikambe nka kwikala bukopo bwa kunyingisha bangi nya. Banda kutompa kusepesha muntu. Su aye namu ta musepe, bi kwikala’shi e na mwanda na e na lukalo lwa muntu a kwisamba naye. We kwibasamba nabo su wekala webateemesha kalolo.—Shake 1:19.
17 Ungi mukwetu nsongwalume abetanyinaa bu Henri badi mufite munda ngofu nsaa ibadi bakwabo bebungi balekye kufubila Yehowa. Umune a kwabadi badi nshaye, badi afubu bu mukulu mu kakongye. Mukunkushi a kifunda bamwene’shi Henri badi mwinyongole na bamwatshile enda naye mu kutoma kafwee. Badi muteemeshe kalolo nsaa ibadi Henri amulungula byapusha. Henri bafikile mu kushinguula’shi su aye nabene bashala na lulamato, uno ngi mushindo umune wadi mulombene kukwasha bakwabo bwabadya kwalukila mu bya binyibinyi. Badi musambibwe ngofu nsaa ibabadikile mukanda wa Misambo 46, Sefanya 3:17, na Maako 10:29, 30.
18 Kileshesho kya Marthe na kya Henri nkilombene kwitulongyesha kinyi? Ooso a kwatudi mulombene kunyingisha mukwetu mulume sunga mukashi e na lukalo lwa kunyingishibwa. Nfumu Salomone bafundile’shi: “Kwalula myanda ilombene pa kipindji kyâyo, kyakudi buwa kino pe! Mpala i yanguyangu ayisangashenâ, mukandu wibuwa namu awikashâ muntu na mbidi musangêlo.” (Nkindji 15:23, 30, EEM.) Otentekyesha muntu ouku mubofule sunga mwinyongole su? Bwakinyi twe mulombene kumukitshina myanda bu kumubadikila mwisambo wa mu Kitenta kya Mulami sunga wi mu site eetu a Internete? Na dingi, Mpoolo badi mulongyeshe’shi kuyimba ngono ya Bufumu pamune nkulombene kwitukwasha bwa kupusha biya. Aye nkufunda’shi: “Elambukisheneeyi, nwisopesheene ku muntu na muntu, na binangu byooso: imbilaayi Yehowa mu mashimba eenu, ngono na miseele.”—Beena-Kolose 3:16; Bikitshino 16:25.
Mabue a muulo a mu kikudi
ijwbq-F muisambo 39 ¶3
Un chrétien peut-il accepter des traitements médicaux?
2. Devrais-je demander un deuxième ou un troisième avis médical? Il peut être utile de consulter “beaucoup de conseillers”, surtout si vous avez un grave problème de santé (Proverbes 15:22, Parole de Vie)
LUBINGO LUA 2-8/6
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 16
Nkonko isatu ayitukuasha bua kuata bitshibilo bi buwa
Ataayi bitshibilo bi buwa ku bukinga bwenu
11 Muloo wetu ukata aufiki mu kufubila Yehowa. (Mye. 16:20) Abimweneka shi Baruke sekretere a Yeelemiya baadi mwilwankane uno mwanda. Mu angi mafuku, tabaadi asangeela kufubila Yehowa nya. Yehowa bamulungwile shi: “Obe naamu, okwete kukyeba kukita myanda ikata. Twelanga nyi kyaakya kinangu! Mwanda nafikisha malwa pa bintu byoso, anka obe nakwelela mwabi wa kwikala na muwa kooso kwende.” (Yel. 45:3, 4) Anupwandikisha naminyi? Nkinyi kibadya kusankisha Baruke—nkukimba myanda ikata su nkupanda ku kabutu ka Yeelusaleme bu mufubi a Efile Mukulu sha kululama?—Yak. 1:12.
12 Ramiro ungi mukwetu baadi mupete muloo wa kukwasha bangi amba shi: “Ne mutuukile mu kifuko kilanda mu kibundji kya mu Myengye ya mu Inde. Pabaadi tuutu ande mwambe shi anfutshile makuta a kulonga ku kilongyelo kikata, wawa ubaadi bu mwabi ukata. Kadi mu aa mafuku naadi naakatuka mu kubatshishibwa bu Temwe a Yehowa, naadi mupete ungi mudimo—ungi mbala-mashinda bangatshile bwashi twende mu kulungula mukandu wibuwa mu kabundji kapeela. Nayiile kwanka, ami nkulonga bya kutshiba nyene, na nkukita kashibo ka kutshibanga nyene bwa kupeta ekuta dya kwikwasha. Patubaabanga kulongyesha bantu Bible, bantu bebungi abakuminyine. Kunyima, nabangile kutwela mu kakongye kapya ka ludimi lwetu. Binobino nkwete kukita mudimo wa nsaa yooso takudi bipwa ekumi. Takwi ungi mudimo ulombeene kumpa muloo wi bu uno wankwete kupeta nsaa yankwasha bantu bwa kulonga mukandu wibuwa mu ludimi lwabo.”
We mupwe kwaluluka su?
OOSO a kwatudi akitaa myanda muyiile byabadi bamukushe na muyiile bantu baadi mushale nabo. Twi na mushindo watukuminaa kufwala; atukumiinaa bidibwa kampanda; na kwikala bantu ba mushindo kampanda. Bwakinyi? Pangi mmwanda wa abitutakula bantu betwifunyishe bwa kukita, sunga myanda yatumono mu nshaleelo ee.
2 Byabya, kwi myanda i na muulo ukata kukila kusangula kwa bya kudya na bya kufwala. Bu kileshesho, mbetukushe mu mushindo watudi balombeene kumona bingi bintu bu bi bubi bingi namu bu bi buwa. Myanda ibungi i byabya muyiile bantu. Bintu byatusangula mbilombeene kulesha bi kondo ketu k’eshimba. Bible ashinkamisha shi misusa ibungi “beena maumbo bashi na mwiiya abakitshi mianda ya mu mwiiya ku kinangu kia butandwa kwabashi bekale na mwiiya.” (Lom. 2:14, Kilombeno kipya 2009) Kadi byabya abilesha shi bu byakushii mwiya w’Efile Mukulu, twi balombeene kulonda myanda ya mu kifuko kyetu sunga kulonda myanda ya mbalo yatudi bashaale su?
3 Kwi myanda ibidi ikata ayilesha bwakinyi beena Kidishitu tabekalaa byabya. Wa kumpala Bible etutentekyesha shi: “Kwi dingi eshinda adimwekâ bu di buwa kulonda, byoso’bi, ku nfudîlo kwâdyo nyi ndufu.” (Mye. 16:25, EEM) Pa mwanda wa kukutwa kwetu kwa kupwidika, tatwi na mushindo wa kutundula kintu ki na muulo kwatudi bwashi tukunkushe ntaba yetu kalolo. (Mye. 28:26; Yel. 10:23) Wa kabidi, Bible alesha shi myanda ya mu nshalelo ikwete kukunkushibwa na uno ndumbulwilo a Satana “efile aa pano pa nsenga.” (2 Kod. 4:4; 1 Yo. 5:19) Byabya, su twi na lukalo lwa shi Yehowa etukumiine na kwitwelela myabi, abitungu tulonde malongyesha aasanganyibwa mu Beena-Looma 12:2.—Badika.
Mabue a muulo a mu kikudi
Bakuetu batabadi banunu be na lulamato be na muulo
BANTU babayile mu kutemba dia ku park a mu Arkansas mu États-Unis, babaadi bakapete diama dibaadi adimueka dia muulo ukata. Biabia, dino diama dibaadi nka bibabedipangile kushi ka mufunda su nkamune. Boso babamuene diadia diama, ta babaadi balombene kumona dingi ebue dilombene kuibakaanyisha bu di na muulo kukila dia diama nya.
Mu mushindo umune, bantu banunu be na lulamato be nka bu dino diama; be na kinemo nka bu mabue a muulo ukata. Eyi di’Efile Mukulu adipuandikisha nyene itooka bu lubango lua kinemo. (Badika Nkindji 16:31; 20:29) Bi kuikala bibofulo bua kumona ano mabue a muulo bu ashi na kinemo. Bansongua abaata bantu banunu na kinemo, be kupeta miabi ibungi kukila bupeta. Mu uno muisambo atukaluula nkonko isatu: Buakinyi Yehowa amonaa bantu banunu be na lulamato bu mabue a muulo? Be na mudimo kinyi mu ndumbuluilo a Yehowa? Tui kukita kinyi bua’shi bileshesho biabo bitukuashe?
LUBINGO LUA 9-15/6
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 17
Ikasha butaale muiyibakishi diobe
g-F 9/14 11 ¶2
Comment surmonter le ressentiment
Ayez un regard honnête sur vous-même. La Bible fait observer que certains sont “port[és] à la colère” et “enclin[s] à la fureur” (Proverbes 29:22) Vous reconnaissez-vous dans cette description? Demandez-vous: “Ai-je tendance à être rancunier? À me vexer facilement? À faire toute une affaire de choses sans importance?” La Bible dit que celui “qui parle sans cesse d’une [faute] sépare les intimes” (Proverbes 17:9; Ecclésiaste 7:9). Cela peut aussi arriver dans le mariage. Alors, si vous avez une tendance au ressentiment, posez-vous cette question: “Est-ce que je pourrais être plus patient avec mon conjoint?” (Principe biblique: 1 Pierre 4:8.)
w08-F 1/5 10 ¶6–11 ¶1
Comment régler les problèmes
1. Fixez un moment pour discuter de la question. “Pour tout il y a un temps fixé, . . . un temps pour se taire et un temps pour parler.” (Ecclésiaste 3:1, 7). Comme l’a montré l’altercation citée en introduction, certaines différences d’opinion peuvent susciter des émotions très fortes. Dans ce cas, ayez la maîtrise d’interrompre momentanément la conversation—de ‘vous taire’—avant que les esprits ne s’échauffent. Vous éviterez de nuire à votre relation en suivant cette recommandation biblique: “Commencer une querelle, c’est ouvrir une brèche dans une digue, c’est pourquoi: abandonne tes griefs avant que la dispute n’éclate.”—Proverbes 17:14, Bible du Semeur.
Cela dit, il y a aussi “un temps pour parler”. Les problèmes, comme les mauvaises herbes, foisonnent quand on ne s’en occupe pas. Ne les ignorez donc pas en espérant qu’ils disparaîtront. Si vous interrompez la discussion, témoignez du respect à votre conjoint en convenant d’un moment pas trop éloigné pour la poursuivre. Cela vous aidera à appliquer tous les deux l’esprit de ce conseil tiré de la Bible: “Que le soleil ne se couche pas sur votre irritation.” (Éphésiens 4:26). Bien entendu, il vous faut ensuite tenir parole.
Mabue a muulo a mu kikudi
it-2-F 432 ¶8
ŒIL
Les expressions du regard sont très révélatrices des sentiments d’une personne. Les yeux peuvent refléter la pitié ou l’absence de pitié (Dt 19:13); on ‘cligne’ de l’œil pour se moquer ou quand on trame quelque hypocrisie (Ps 35:19; Pr 6:13; 16:30). Il est dit de quelqu’un qui ne veut pas remarquer son semblable ou qui ne souhaite pas faire un geste pour lui qu’il ferme ou qu’il se cache les yeux (Mt 13:15; Pr 28:27). Le stupide, lit-on, a les yeux “à l’extrémité de la terre”, qui errent çà et là sans se fixer sur quelque chose, car ses pensées sont partout sauf là où elles devraient être (Pr 17:24). Même la santé, la vigueur et la satisfaction d’une personne se reflètent dans l’aspect que prennent ses yeux (1S 14:27-29; Dt 34:7; Jb 17:7; Ps 6:7; 88:9). S’adressant à Jéhovah, le roi Yehoshaphat dit: “Nos yeux sont tournés vers toi.”—2Ch 20:12.
LUBINGO LUA 16-22/6
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 18
Nyingisha baaba be na maladi
Binangu bia binyibinyi abiende na kuela misaase
17 Nangusheena kumpala a kuakula. Su ta tui badimukie tui balombene kukitshisha bubi bukata na bishima bietu. Bible amba’shi: “Mbalo i mbalakashi i bu i mwele wa ngoshi. Anka ludjimi lwa baasha binangu nyi ndubuko lukata.” (Nki. 12:18) Atulama bipuano bibuwa nsaa yatulekie kuakula bangi mianda i bubi na bangi. (Nki. 20:19) Su atukumiina’shi bishima bietu binyingishe bangi, na kushii kuibatapa ku mashimba, abitungu tubadikie Eyi di’Efile Mukulu efuku dioso na kunangushena pa dianka. (Luk. 6:45) Nsaa yatunangushena ku abiakula Bible, bishima bietu abikala nka bu ‘nsulo ya binangu’ ayinyingisha bangi.—Nki. 18:4.
mrt muisambo 19 kashibo
Kiodia kukita su bokumbu mukumbo wa mu kimpulunkamba
Ikala otemesha kalolo. Kintu ki na muulo kiodia kukita bua kukuasha kuuku oobe, nkumutemesha nsaa yakuete kuakula. Topuandikishanga’shi bibuwa waluule ku mianda yoso yakuete kuakula. Misusa ibungi ki na muulo nkumutemesha. Etuule pa mbalo yaaye na, tokumanga kumutopeka. Tokumanga kuakula’shi ouku biapusha, bikishekishe su mukumbo waaye ta mbabande kuiutundula kalolo.—Nkindji 11:2.
Akula mianda ayinyingisha. We kukutua kuuka kiodia kuakula, anka kumulungula’shi, oshinguula’shi mianda yadi nao i malua ngofu, nkulombene kumunyingisha pamutue pa kukutua kuakula kintu. Su touku kia kuakula kimba sunga ka muanda kapeela kodia kuakula, kileshesho, we kuamba’shi “ntanguku kiandia kuakula, anka nakushinkamisha’shi nkuete nkupasukila.” Tokumanga kuakula bishima bu bino: “Bi kuikala bukopo” sunga’shi “tuekalanga . . .”
We kulesha’shi, okuete kupasukila kuuku oobe su okimba bia kuuka kalolo mukumbo wadi nao. Kushi mpaka, asangala ngofu bua bioso biokitshi bua kuuka nkalakakashi yadi nayo, na bino abikuasha bua’shi mianda yomulungula imukuashe. (Nkindji 18:13) Anka, dimuka, tokumanga kumupa elango dishi na muulo.
Mupe bukuashi buadi nabo lukalo. Pamutue pa kumulungula’shi ouku bia kumukuasha, muipushe akulungule kiodia kukita bua kumukuasha. Tolumbanga’shi kuuku oobe mmulombene kupela kukumina’shi e na lukalo lua bukuashi boobe, muanda apele tala ekala bu bushito koodi. Su bi biabia, tompa kumulungula kintu kiokiebe kumukitshina, bu kuenda mu kumuudila bintu mu kisalue, kumukombela mu nshibo, sunga kumukuasha na ingi midimo.—Bena-Ngalatea 6:2.
Tokookanga. Pe kuuku oobe kuete kunyingiila mukumbo waaye, kunyima kua mafuku, mmulombene nkulenguula, sunga kukutua kupusha bu kuete kuisamba noobe. Ikala na luishinko na wetuule pa mbalo yaaye. Tungunuka na kumupa bukuashi buadi nabo lukalo.—Nkindji 18:24.
Bia kukuasha baaba be na nkalakashi ya mu binangu
“Akula bishima abisambana.”—1 BENA-TESALONIKA 5:14.
Kuuku oobe mmulombe kuikala muinyongole, sunga kuikala na maladi aamupushisha bu shi na muulo. P’omushinkamiisha’shi okuete kumupasukila, we mulombene kumusamba na kumunyingisha sunga t’opusha kiinyi ki’akula kalolo.
“Kuuku a binyibinyi aleshaa kifulo mafuku ooso.”—NKINDJI 17:17.
Tuusha bukuashi. Pa mutue pa kutengiela’shi oukie kia kukuasha, ipusha kiodia kukita. Su kuuku oobe abimuelela bukopo bua kukulungula kiadi nakio lukalo, we kumupa binangu bia kukita kintu kampanda pamune naye, bu kuenda naye mu kutemba. Sunga’shi we kumukuasha puende mu kisalue mu nkamudila bintu, kumusuluila bintu, sunga kukita ingi midimo.—Bena-Ngalatea 6:2.
“Ikala na lwishinko.”—1 BENA-TESALONIKA 5:14.
Kuuku oobe mmulombe kuikala muinyongole, sunga kuikala na maladi aamupushisha bu shi na muulo. P’omushinkamiisha’shi okuete kumupasukila, we mulombene kumusamba na kumunyingisha sunga t’opusha kiinyi ki’akula kalolo—Nkindji 18:24
Mabue a muulo a mu kikudi
it-2-F 1004
Sort, lot
Le mot hébreu gôral désigne à la fois le sort jeté en vue d’un partage et ce qui est obtenu par le sort, le lot; il est donc employé littéralement ou figurément, dans le sens de “lot”, de “part” ou de “portion”. (Jos 15:1; Ps 16:5; 125:3; Is 57:6; Jr 13:25.) La coutume de jeter les sorts avait cours dans les temps anciens pour trancher certaines questions. La méthode consistait à jeter des cailloux ou des petites tablettes de bois ou de pierre dans le pan d’un vêtement, le “giron”, ou dans un vase, puis à les secouer. La personne choisie était celle dont le sort (l’objet utilisé) tombait ou était tiré. Le tirage au sort, comme le serment, comprenait une prière. Celle-ci pouvait être prononcée ou simplement sous-entendue, mais l’intervention de Jéhovah était recherchée et attendue.
Utilisations. Proverbes 16:33 dit: “On jette le sort dans le giron, mais toute décision du sort vient de Jéhovah.” En Israël, l’utilisation convenable du sort était celle qui permettait de mettre fin à une contestation: “Le sort fait cesser les querelles, et il sépare même les puissants l’un de l’autre.” (Pr 18:18). On n’y recourait pas pour se divertir ou pour miser de l’argent. Il n’y avait ni paris, ni enjeux; ni gains, ni pertes. Le but n’était pas d’enrichir le temple ou les prêtres ni de financer des œuvres de charité. À l’inverse, les Romains envisageaient un gain égoïste lorsque, comme l’avait annoncé Psaume 22:18, ils jetèrent les sorts pour les vêtements de Jésus.—Mt 27:35.
LUBINGO LUA 23-29/6
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 19
Ikala kuuku a binyibinyi bua bakuenu bena Nkidishitu
Tui kunyiisha kuikala na kifulo ki bukopo ku muntu na muntu naminyi?
16 Tuula binangu biobe ku mianda i buwa y’abakitshi kui bakuenu balume na bakashi, kushi ku mianda i bubi. Tutaluuleyi kino kileshesho. Puandikisha’shi nui mukisangilo kampanda mu kisaka na bakuenu balume na bakashi. Nui na muloo wa kukisha nsaa pamune na ku nfudiilo kua kisangilo, nubakuata mafoto mu kisaka. Bokuata mafoto abidi muanda ya kumpala ta ngitukie kalolo. Paapa toodi na mafoto asatu. Kadi mu imune ya ku anka, bomono’shi mukuenu mulume mmushingile. Paapa okitshi kinyi na yaya foto? W’eyishimi muanda we na mafoto abidi e buwa mui bantu booso ba mu kisaka mpaa na yawa mukuetu mulume abasepe.
17 Tubandeyi kupuandikisha mafoto atudi balombene kulama bua kutungunuka na kutentekiesha. Binyibinyi, tui na mianda i buwa ayitukuasha buatudia kutentekiesha nsaa ibatudi bakishe na bakuetu balume na bakashi. Biabia, banda kupuandikisha’shi mukuetu mulume sunga mukashi baakula sunga kukita kintu kampanda ki bubi. Tui kukita naminyi na kiakia kintu ki bubi kiatudi bamone? Buakinyi tue mulombene kuikitshisha bua kuluba kiakia kintu ki bubi kiuekeele mumone nka bu biodi mulombene kushima foto i bubi ya ku aa mafoto oodi nao? (Nki. 19:11; Ef. 4:32) Tui balombene kuiluankana miluisho ipeela yabadi bakite kui mukuetu mulume sunga mukashi muanda atutentekiesha nsaa i bungi i buwa yatudibakishe naye pamune. Ino ngi mishindo ya mianda ayitungu’shi tulame na kuata na muulo.
Tungunuka na kutamisha kifulo kiobe
10 N’atue namu tukimbeyi mishindo yatudia kukuasha bena Nkidishitu netu balume na bakashi. (Eb. 13:16) Tutaleyi muanda wabadi bamone kui Anna mukuetu mukashi, abadi bateemune mu muisambo ushaale. Kunyima kua kipapi ki bukopo, aye na mulume aaye babayile mu kutembela kingi kifuko kia Tumonyi tua Yehowa, na babamuene’shi musaka wa nshibo yabo ngusaasukie. Ku muanda wa kiakia kipapi, kiakia kifuko kibaadi na bilamba bi butshiafu. Anna amba’shi: “Tubaadi baate bilamba biabo tuebatumpila, akupu tuebaluisha bianka bipue kukoma na kukonya kalolo. Kuatudi, kukita bino ta kubaadi bu kintu nya, kadi nkutuushe kipuano ki bukopo kiki kuanka mpaa na lelo uno.” Kifulo kia Anna na mulume aaye bua bakuabo balume na bakashi, kibaadi kibatakule buabadia kukita kintu kampanda bua kuibakuasha.—1 Yo. 3:17, 18.
11 P’atuikala na kalolo na kifulo kui bakuetu balume na bakashi, abanyiisha kumona kuikitshisha kuetu bua kunangushena na kukita mianda bu Yehowa. Na bekuikala na lutumbu lukata bua kalolo ketu biatush’atuelelanga binangu. Khanh atudi bateemune kunundu, ki’atentekieshaa baaba babaadi bamukuashe. Amba’shi: “Ne na lutumbu lukata bua bakuetu booso bakashi babaadi bankitshiine midimo. Babaadi abafiki bangatanga ku nshibo, banyitanyinanga bua nkadia nabo bidibua pamune, na babaadi abashinkamisha’shi naluka ku nshibo kalolo. Binobino natundula’shi babaadi abekitshisha ngofu. Na babaadi abebikitshi na kifulo kioso.” Mu binyibinyi, ta mbooso abaketutumbula bua kiatudi bebakitshiine nya. Khanh, akula pabitale baaba babamukuashiishe’shi: “Nawuku’shi ntshi mulombene kuibaluisha kalolo kabadi bankitshiine, na ta nguuku ma mbalo abadi bashaale booso, biabia Yehowa ngi a kuibakitshiina, ngi buakinyi namutekaa bua’shi ebakitshiine.” Khanh e na kabingilo. Yehowa amonaa mpaa na tu bikitshiino tupeela tua kalolo tu’atukitshiinaa bangi. Yehowa p’ataluulaa bianka ebimonaa bu mulambu na bu ebaasa dibatumupa diadi mulombene kufuta.—Badika Nkindji 19:17.
Tutungunukieyi na kuilesheena kifulo ki na lulamato
6 Lelo uno tui kuakula muanda wa muntu kampanda mupue kufuba mu sosiete munda mua bipua bibungi bu muntu sha lulamato. Pangi mu bungi bua bipua bioso biadi mupue kufuba mu sosiete, tafumankeene su na mukata umune a mu sosiete. Anka efuku dioso akookiela ku bitshibilo abiata bakata baye. Biabia ta mufule uno sosiete nya anka e na muloo wa kuikala na mudimo aumupetesha makuta. Biabia atungunuka nka na kufuba ku wawa mudimo n’efuku di’akapete ungi mudimo ingi mbalo dingi.
7 Kuilekena kui pankatshi pa lulamato luatuikeele besambile mu kikoso kia kasamombo na kifulo ki na lulamato kikale bu kabingilo atakulaa muntu buadia kufula bangi. Muyile abiakula Bible, nkinyi kibadi kitakule muilo w’Efile Mukulu wakala buabadia kuileshena bikitshino bia kifulo ki na lulamato munkatshi muabo? Baaba babalesheshe kifulo ki na lulamato, tababadi bekileshe pa muanda wa kitungo nya, kadi babebikitshine muanda babadi bakumiine. Tubandeyi kutala kileshesho kia Davide. Eshimba diaye dibaadi adimutakula bua kulesha kifulo ki na lulamato kui kuuku aye a p’eshimba Yonatane sunga bibaadi nshaye na Yonatane akiebe kuipa Davide. Sunga bipua kunyima kua lufu lua Yonatane, Davide batungunukile’ nka na kuleesha kifulo ki na lulamato kui Mefiboshete muana a Yonatane.—1 Sam. 20:9, 14, 15; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.
Mabue a muulo a mu kikudi
it-1-F 516
Conseil, conseiller
Jéhovah détient la sagesse au sens absolu. Lui seul n’a besoin du conseil de personne (Is 40:13; Rm 11:34). Son Fils est en mesure d’agir en qualité de “Conseiller merveilleux,” de guider et de diriger, parce qu’il a reçu et suivi les conseils de son Père et qu’il a l’esprit de Dieu (Is 9:6; 11:2; Jn 5:19, 30). Cela souligne que pour être utile un conseil doit tenir compte de Jéhovah. Tout conseil en opposition avec le Très-Haut est sans valeur. Ce n’est même pas un conseil.—Pr 19:21; 21:30.
LUBINGO LUA 30/6–6/7
BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 20
Mushindo wi buwa wa kuiyilena autuala ku kitshibilo ki buwa
Bia kuata bitshibilo bi buwa nsaa y’anuiyidishena
3 Sunga bikale’shi kuiyidishena nkipungo kia muloo, nkuikale dingi etabula di na muulo ukata dilombene nkafisha mu kuiyibakishena. Efuku diabo dia kuiyibakishena, mulume na mukashi abelaa mutshipo kumpala kua Yehowa, bua kuifuleena na kuineemekieshena munda a mafuku aabo oso abadi na muwa. Kumpala kua kuela mutshipo, abitungu kutaluula kalolo uno muanda wi na muulo. (Badika Nkindji 20:25.) Bino mbia binyibinyi mpaa na bua mutshipo w’eyibakishi. Kuiyidishena akukuashaa abakiebe kuiyibakishena bua’shi beukeene kalolo na baate bitshibilo bi buwa. Ingi nsaa kiakia kitshibilo ki kuikala kia kuiyibakishena, sunga kia kuimika kuiyidishena. Su mulume na mukashi baleka kuiyidishena, bino t’abilesha’shi mbakite muanda wi bubi nya. Mu kuilekeena na biabia, kuiyidishena akuibakuasha buabadia kuiyibakishena sunga kupela kuiyibakishena
4 Buakinyi bi na muulo wa kuikala na mueneno e buwa pabitale kuiyidishena? Su bakuetu be bukupi bekala na mueneno a mianda e buwa, ta mbalombene kuyiila muntu a shi na lukalo lua kuiyibakishena naye. Ta nka penda bantu be bukupi ngi balombene kuikala na mueneno e buwa nya. Abitungu atue boso tuikale naye. Bu kileshesho, bangi abanangushenaa’shi su bantu abeyidishena, abitungu’shi beyibakishene. Uno muikeelo wi bino wi na bukitshishi kinyi kui bena Nkidishitu be bukupi? Melissa, mukuetu mukashi e bukupi a mu États-Unis amba’shi: “Nsaa i muekutu mulume na mukashi abeyidishena, bakuetu be bungi abatengiela nka’shi beyibakishene. Ngi buakinyi, bangi abatungunukaa na kuiyidishena sunga bakutua kumona ngikashi i buwa i mui ungi. Bangi bantu be bukupi abapelaa kuiyidishena, muanda wa kupela kuinyongola.”
Mushindo kinyi odia kupeta muntu e buwa a kuiyibakishena naye?
8 We kutaluula muntu okumiina kuiyibakishena naye mu bufiefie mushindo kinyi? P’anutuele mu bisangilo bia kakongie sunga p’anuibungu bua ingi mianda, lamiina bi bikitshino bia yawa muntu bia mu kikudi, bi bumuntu buaye, na muikeelo waye. Bakuuku baye mba nnanyi, na akamba kuakula pabitale mianda kinyi? (Luk. 6:45) Bipatshila biaye mbipushene ba biobe su? We kuipusha bakulu ba mu kakongie sunga bangi bena Nkidishitu banyingie mu kikudi abamuiwuku kalolo. (Nki. 20:18) Abitungu oyipushe bi nkumo na ngikashi ya yawa muntu. (Lut. 2:11) Nsaa y’otaluula bumuntu buaye kalolo, ikala mushinkamishe’shi tue mu mukutshishue muloo. Neemeka bi’apusha, mianda yaye ifuame, na kushi kuisamba naye munkatshi a bantu.
Bia kuata bitshibilo bi buwa nsaa y’anuiyidishena
7 Mmushindo kinyi oodi mulombene kuuka bi munda mua muntu weyidishena naye kalolo? Mushindo umune wa kuibikita mpa kuisamba pa butooka, kuiyeleshena nkonko, na kuteemesha kalolo. (Nki. 20:5; Yak. 1:19) Ku nfudiilo kua muisambo wenu, nui kusangula mianda ipeelepeele yanudia kuisambila pamune bu, kudia pamune, kutemba pamune mbalo i bantu be bungi, na kulungula mukandu wi buwa pamune. Nui kuiwukeena dingi kalolo p’anukisha nsaa i bungi pamune, na bakuuku benu, na bena kifuku nenu. Kukatusha biabia, nuikukimba mudimo kampanda wanukitshi pamune bua kumona abifubu ooso akuanudi, na mushindo w’afubu na bangi bantu. Aschwin mushaleele mu Pays-Bas aleesha bibaadi muikitshishe pabaabadi abeyidishena na Alicia amba’shi: “Tubaadi atukimbi midimo ayitukuasha buatudia kuilongena kalolo ku muntu na muntu. Misuusa i bungi, tubaadi atukitshi tu midimo tupeela bu kuteeka bia kudia pamune na tungi tu midimo. Kukita tu midimo bu tuno, nkuitukuashe bua kumona ngikashi i buwa ya ooso a kuatudi na pe kubofula kuaye.”
8 Nui kuiwukeena dingi kalolo, p’anuilongiela Bible. Su nubeyibakishena, abitungu nuate nsaa ya kukita lulanguilo lua mu kifuko, bua’shi Efile Mukulu ekale na mbalo ikata muiyibakishi dienu. (Mul. 4:12) Buakinyi ta nui balombene kuata mpango ya kubanga kuilongiela pamune kubanga binobino pa nukuete kuiyidishena? Sunga’shi mulume na mukashi abeyidishena ta bekeele kifuko, mukuetu mulume t’ekeele namu nfumu a mukuetu mukashi. Anka, p’anuilongiela efuku dioso pamune, abinukuasha bua kumona bi kipuano kia muntu ooso a kuanudi na Yehowa. Max na Laysa, mulume na mukashi ba mu États-Unis, babaadi bapete bungi bukuashi. Max amba’shi: “Ku mbangilo kua kuiyidishena kuetu, tubabangile kuilongiela mikanda ayakuila kuiyidishena, eyibakishi, na nshalelo a mu kifuko. Kuilongiela kua ino mikanda yetu, nkuitukuashe bua kubanga kuisamba mianda i na muulo yatushibadia kuisamba mu atue banabene.”
Mabue a muulo a mu kikudi
Nsongwa—We mwilumbuule bwa kubatshishibwa su?
Bible taleesha’shi nka penda bantu bakulu ngofu sunga bapwe kulombasha bipwa bungi kampanda nyi balombeene kutambula nya. Mwanda mukanda wa Nkindji 20:11 auleesha’shi: “Abawukaa bii eikashi dya mwana ku bikitshiino byaaye, su biibuuwa na bilulame.” Sunga mwana mukinga e bya kupusha akileesha kukita kibuwa na kwilambula kwi Mupangi aaye. Kutambula nyi etabula dibuwa dilombeene nka penda ba nsongwa babaapu kunyinga na bapwe kwilambula kwi Yehowa.—Nkindji 20:7.
Kwikala muntu munyingye akuleesha kinyi? Kwikala munyingye takuleesha bipwa bya muntu sunga kishiisa kyaye nya. Mwanda Bible akula’shi bantu banyingye mbapwe kupeta “kyuubishi kya kushinguula” bwa kuuka kwamuuna buwa na bubi. (Beena-Ebelu 5:14) Muntu munyingye auku kibuwa na aata kitshibilo mwishimba dyaaye kya kwikikita. Byabya ta mbalombeene kumukitshisha mwanda wibubi kwi bangi nya. Nsaa yooso te na lukalo lwa muntu a kumulungula bwa kukita myanda ibuwa nya. Twi bya kukulupila’shi nsongwa abatshishibwa eekala akitshi myanda ibuwa sunga te na baledi baaye sunga bangi bantu bakulu.—Tala byabidi bipushene na Beena-Fidipe 2:12.