Watchtower MIKANDA I MU INTERNETE
Watchtower
MIKANDA I MU INTERNETE
Kisongye
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILO
  • mwbr25 Mweshi wa 9 esak. 1-14
  • Mikanda yatudi bafubishe mu “Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu” (9-10/2025)

Tatui bapete video.

Etufuile namu lusa, kui kintu kibakutshishua kukafika kui video.

  • Mikanda yatudi bafubishe mu “Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu” (9-10/2025)
  • Mikanda yatudi bafubishe mu Bwina Kidishitu na mudimo wetu Programe a bisangilo—2025
  • Tu mitue twa mianda
  • LUBINGO LUA 1-7/9
  • LUBINGO LUA 8-14/9
  • LUBINGO LUA 15-21/9
  • LUBINGO LUA 22-28/9
  • LUBINGO LUA 29/9–5/10
  • LUBINGO LUA 6-12/10
  • LUBINGO LUA 13-19/10
  • LUBINGO LUA 20-26/10
  • LUBINGO LUA 27/10–2/11
Mikanda yatudi bafubishe mu Bwina Kidishitu na mudimo wetu Programe a bisangilo—2025
mwbr25 Mweshi wa 9 esak. 1-14

Mikanda yatudi bafubishe mu Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu

© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUBINGO LUA 1-7/9

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 29

Pela nkumiino na bipikua bish’abisankisha Yehowa

w16.11 5, kashibo

Bimonwa Bya Bantu Be Mwiyilu

Bantu midiyo mbanyinwe na moo wa bikudi bibi nka bu bantu be mu lukano. Bakwete kukimba manga, bikano, na kutoma bintu bya kwishikiila. Tabitungu’shi okite byabya nya. Bible etulungula ano mayi aetukankamika: “Yehowa amonaa abikitshika mbalo yooso pa nsenga ishima, bwa [kukalwila] bano batuule lukulupilo lwabo mwadi.” (2 Myanda 16:9) Yehowa Efile Mukulu a binyibinyi, e na bukome butabukile bwa Satana, akukalwila su bokulupila Mwadi.

Bantu midiyo mbanyinwe na moo wa bikudi bibi nka bu bantu be mu lukano. Bakwete kukimba manga, bikano, na kutoma bintu bya kwishikiila. Tabitungu’shi okite byabya nya. Bible etulungula ano mayi aetukankamika: “Yehowa amonaa abikitshika mbalo yooso pa nsenga ishima, bwa [kukalwila] bano batuule lukulupilo lwabo mwadi.” (2 Myanda 16:9) Yehowa Efile Mukulu a binyibinyi, e na bukome butabukile bwa Satana, akukalwila su bokulupila Mwadi.

w19.04 17 ¶13

Kwatshishena bya binyibinyi pabitale lufu

13 Su touku bya binyibinyi pabitale kipikwa kampanda, teka Yehowa bwa’shi akupe binangu. (Badika Shake 1:5.) Akupu okimbuule mu mikanda yetu bwa kwibipeta. Su kwi mushindo, esambe na umune a ku bakulu ba mu kakongye kenu. T’abakulungula kya kukita, anka abakulesha mayi a kulonda e mu Bible, bu ano atubakatuka mu kwisambila. Su bokitshi bino bintu, olongyesha “binangu” na, buno bukome abukukwasha bwa “kushinguula kii buwa na kii bubi.”​—Eb. 5:14.

w18.11 11 ¶12

‘Natambukila mu biinyibiinyi byoobe’

12 Bipikwa na bikitshino bish’abisankisha Efile Mukulu. Bakwetu ba mu kifuko, bena mudimo netu, na bena kalasa netu mbalombene kwitulungula bwatudya kukita nabo misangelo. Nkinyi kilombene kwitukwasha bwatudya kupela kukita nabo bino bipikwa bishi’abisankisha Yehowa? Abitungu tulamine tubingilo twabashi’abakuminyina ino misangelo kwi Yehowa. Twi balombene kukimbuula mu mikanda yetu na kutentekyesha kipaso kibabangile ino misangelo. Nsaa yatunangushena ku tubingilo twi mu Bifundwe twatupelelaa kukita ino misangelo, atwikala bashinkamishe’shi tukwete kutambukila mu eshinda dya bya binyibinyi ‘adilongamina Mwanana.’ (Beena-Efeso 5:10) Su tubatulu lukulupilo lwetu mwi Yehowa na mu Eyi dyaye, tatukatshinyi myanda yabadi balombene kwitwelela binangu kwi bangi bantu nya.​—Nkindji 29:25.

Mabue a muulo a mu kikudi

w17.10 9 ¶11

‘Twikaleyi na kifulo . . . mu bikitshino na mu binyibinyi’

Tumbula bantu n’eshimba dimune. Kimba mushindo wa kutumbula bangi. Atuku shi lutumbu lwibuwa bwa “kwibaka” bangi. (Beena-Efeso 4:29) Anka abitungu tukite bya’shi myanda yatwakula itukile mwishimba kushi bwa penda kusangasha bantu. T’abitungu shi twakule kintu kampanda penda bwa kusangasha bangi sunga kusuka bushito bwetu bwa kupa bangi malango. (Nkindji 29:5) Twi kwikala balamalama su atutumbula bangi, kunyima atubanga kwibepula. Kifulo kya Mpoolo mutumibwa kibadi kya binyibinyi. Pabadi mufundjile beena Kidishitu ba mu Kodinda, bebatumbwile bwa bibabadi abakitshi. (1 Beena-Kodinda 11:2) Anka nsaa ibadi ayitungu shi ebalangye, badi mwibapatulwile byanka patoka na kalolo koso.​—1 Beena-Kodinda 11:20-22.

LUBINGO LUA 8-14/9

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 30

“Tonyikashanga bu mulanda sunga bu mpeta”

w18.01 24-25 ¶10-12

Nkifulo kya mushindo kinyi akipanaa muloo wa binyibinyi?

10 Byabya, boso bwetu twi na lukalo lwa makuta. Aetukalwila mu mishindo ibungi. (Mulungudi 7:12) Anka twi kwikala na muloo su twekala na penda ndambo ayitukwasha bwa kulombasha nkalo yetu su? Oolo! (Badika Mulungudi 5:12.) Agure mwana a Yakee batekyele’shi: “Ntshikalanga mulanda sunga mpeta. Mpe penda ndambo a bya kudya.” Mbibofule bwatudya kupusha bwakinyi uno muntu tabadi akumina kwikala na bulanda bukile kile. Bakwile’shi badi apele kutompibwa bwa kwiba, mwanda kwiba nkulombene kusaabulusha Efile Mukulu. Kadi bwakinyi tabadi akumina kwikala mpeta? Bafundile’shi: “Mwanda ami mupete bintu bii bungi ne mulombene nkutuna na kwamba’shi, ‘Yehowa namu nnanyi?’” (Nkindji 30:8, 9) Pangi ouku bantu bakulupile mu mapeta pamutwe pa kukulupila mwi Efile Mukulu.

11 Muntu mufule makuta ta mulombene kusankisha Efile Mukulu nya. Yesu bambile’shi: “Takwi [muntu] su ngumune mulombene kufubila ba nfumu babidi: bisumanga ashikwa umune, afule ungi. Ta nwi balombene kufubila Efile Mukulu na nfwalanga.” Bambile dingi’shi: “Tanwibungilanga bupeta pa nsenga apafukula byundu, na misanda, paapa apatubula ba ngifi bimano bwa kwiba. Anka, ungwishaayi bupeta mwiyilu mwabashi’abalwisha kintu, sunga kwi byundu sunga kwi misanda, mwamwa mwabashi’abatubulaa kintu kwi ba ngifi bwa kwiba.”​—Mateo 6:19, 20, 24.

12 Bafubi ba Yehowa bebungi bakwete kwikitshisha bwa kwikala na nshalelo mupelepele. Abamono’shi kukita bino akwibapetesha nsaa ibungi yabadya kufubila Yehowa na bino abibapetesha muloo wibungi. Jack, e mu États-Unis, badi mupaane nshibo yaye ikata na makashinyi aaye bwa’shi amone bya kufuba bu mbala-mashinda na mukashi’aye. Apatuula’shi: “Bibadi bukopo bwa kuleka nshibo yetu ibuwa na bintu byetu bibatudi nabyo ku musoko.” Anka munda mwa bipwa bibungi badi nka aalukila ku mudimo mufiite munda bwa myanda ibadi ayikitshika kwanka. Akula’shi: “Mukashi’ande, mwikale mbala-mashinda, badi nka na muloo nsaa yoso. Badi akula’shi, ‘Ne na mukata a mudimo ebuwa bukile!’ Binobino nkwete kufuba nami namu bu mbala-mashinda, boso bwetu tukwete kufubila Muntu umune, Yehowa.”

w87-F 15/5 30 ¶8

Craignez Jéhovah et vous serez heureux

◆ 30:15, 16​—Que montrent ces exemples?

Ils soulignent le caractère insatiable de l’avidité. Les sangsues se gorgent de sang, de même que les gens avides réclament toujours plus de pouvoir ou d’argent. Pareillement, le Schéol n’est jamais rassasié et demeure ouvert pour recevoir d’autres victimes de la mort. Une matrice stérile ‘crie’ pour avoir des enfants (Genèse 30:1). Une terre aride boit l’eau de pluie pour être bientôt de nouveau sèche. Le feu, qui a consumé ce qu’on lui a donné, envoie ses flammes lécher ce qui se trouve à sa portée. Ainsi en est-il des personnes avides. Mais ceux qui sont guidés par la sagesse divine ne sont pas sans cesse aiguillonnés par l’égoïsme.

w11-F 1/6 10 ¶4

Comment vivre selon ses moyens

Économisez avant d’acheter. Il peut paraître vieux jeu d’économiser avant de faire un achat, mais c’est en réalité un des moyens les plus sages de s’éviter des problèmes pécuniaires. C’est ainsi que beaucoup de personnes se préservent de l’endettement et de ses fléaux, comme les taux d’intérêts élevés qui finissent par faire augmenter le prix de tout ce qu’on achète. Dans la Bible, la fourmi est qualifiée de “sage” parce qu’elle met de côté des “vivres pendant la moisson” en prévision de l’avenir.​—Proverbes 6:6-8; 30:24, 25.

w24.06 13 ¶18

Ikala muenyi a Yehowa bua losoo!

18 Bi buwa tutaluule mueneno eetu pabitale makuta. Biabia eyipushe’shi: ‘Nakambaa kunangushena pabitale makuta na bintu abitungu’shi ngule su? Su neyapula makuta, nealashenaa bua kuialusha, pa kuamba’shi yawa muiangiyapushe te nao lukalo su? Kuikala na makuta akuntakulaa bua kuipusha na kineemo, sunga’shi akunkutshishua bua kuleesha bangi kalolo su? Namonaa bakuetu balume na bakashi bu be na kifulo kia bintu bia ku mbidi, penda muanda wa’shi be na makuta e bungi? Nakumiinaa kuikala mu kipuano nka penda na baaba be na makuta kushi balanda?’ Kuiyipusha ino nkonko kui na muulo ukata, muanda tui na kineemo kikata kia kuikala beenyi ba Yehowa. Tui balombene kukaluila kino kineemo kietu, p’atue kuilama ku kifulo kia makuta. Su tubakitshi biabia, Yehowa t’aketusumbushena efuku su ndimune!​—Badika Bena Ebelu 13:5.

Mabue a muulo a mu kikudi

w09-F 15/4 17 ¶11-13

La création manifeste la sagesse de Jéhovah

11 Le daman est une autre créature relativement petite dont le comportement nous enseigne des leçons précieuses. (Lire Proverbes 30:26.) Cet animal a des allures de gros lapin ou de marmotte, mais avec des pattes très courtes et de petites oreilles arrondies. Il vit dans des endroits rocailleux. Grâce à sa vue perçante, il détecte facilement les prédateurs, ce qui lui permet de se mettre rapidement à l’abri dans les anfractuosités de son habitat. Le daman est conçu pour vivre dans une communauté très soudée qui le protège et lui assure chaleur en hiver.

12 Que nous enseigne le daman? On retiendra en premier lieu qu’il ne prête pas le flanc aux attaques des prédateurs. Il tire au contraire profit de sa bonne vue pour les remarquer de loin, et il ne s’éloigne pas des trous et des crevasses où il pourra trouver refuge. Notre survie à nous dépend d’une vision spirituelle perçante qui nous permet de discerner les dangers du monde de Satan. L’apôtre Pierre nous met ainsi en garde: “Restez dans votre bon sens, soyez vigilants. Votre adversaire, le Diable, circule comme un lion rugissant, cherchant à dévorer quelqu’un.” (1 Pierre 5:8). Quand il était sur la terre, Jésus est resté vigilant; il s’est méfié de toutes les tentatives de Satan pour briser son intégrité (Mat. 4:1-11). Jésus est un excellent exemple pour ses disciples.

13 Se montrer vigilant, c’est entre autres choses tirer profit de la protection spirituelle que Jéhovah nous offre. Nous ne pouvons pas nous permettre de négliger l’étude de la Parole de Dieu ni la fréquentation des réunions chrétiennes (Luc 4:4; Héb. 10:24, 25). Qui plus est, de même que le daman s’épanouit au sein d’une communauté très soudée, de même nous devons rester proches de nos compagnons chrétiens pour bénéficier d’un “échange d’encouragements”. (Rom. 1:12.) En tirant parti de la protection que Jéhovah nous propose, nous montrons que nous partageons les sentiments du psalmiste David qui a écrit: “Jéhovah est mon rocher, ma forteresse et Celui qui me fait échapper. Mon Dieu est mon roc. Je me réfugierai en lui.”​—Ps. 18:2.

LUBINGO LUA 15-21/9

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 31

Kiʼatulongiela ku elango dia nyina bana sha kifulo kui muana aaye mulume

w11-F 1/2 19 ¶7-8

Inculquez des valeurs morales à vos enfants

Dites toute la vérité sur la sexualité. Les avertissements sont nécessaires (1 Corinthiens 6:18; Jacques 1:14, 15). Mais la Bible présente d’abord la sexualité comme un don de Dieu, pas comme un piège de Satan (Proverbes 5:18, 19; Le chant de Salomon 1:2). Si vous parlez uniquement des dangers, vous risquez de donner à votre adolescent une vision déformée du sujet. “Mes parents ont beaucoup insisté sur l’immoralité sexuelle, dit Corinne, une jeune femme vivant en France, ce qui m’a donné une image assez négative de la sexualité.”

Assurez-vous que vos enfants sachent toute la vérité sur la sexualité. “J’ai toujours essayé de faire comprendre à mes adolescents, dit Nadia, une mère du Mexique, que la sexualité est quelque chose de beau et de naturel, que Jéhovah l’a donnée aux humains pour qu’ils en profitent. Mais sa place, c’est dans le mariage. Elle peut être source de bonheur ou de souffrance . . . tout dépend comment on l’utilise.”

ijwhf muisambo 4 ¶11-13

Esambe na baana pabitale maalwa

Ata mpàngo ya kwisambila wawa mwanda. “Kutoma kwa maalwa nkulombeene kulubisha ba nsongwa.” Mark nambutwile a mu Grande-Bretagne akula’shi: “Pa na ngipwishe mwan’ande e na bipwa 8 bwa’shi andungule su kutoma maalwa kwi buwa sunga’shi kwi bubi, naadi mwate nsaa ibuwa na bino bibaadi abimukwasha bwadya kulesha bi mweneno aaye.”

Okapete mushindo wa kulungula ba nsongwa bebungi pabitale kutoma maalwa. Anka abilondo muyiile bipwa bya mwana, mpaa na kwisamba pabitale maalwa na angi malongyesha a mu nshaleelo, kunemeka miiya ya mu kilayi, na kulanga mwana pabitale kulongyesha baana mashina na mudimo wa bipindji bya mbidi bya buufu.

Mulekyele kileshesho. Baana be nka bu bivare​—abakitaa kyooso kibefunyiishe—​bantu abakimbuulaa myanda abalesha’shi baledi be na bukitshishi bukata kwi baana baabo. Bino abipushisha’shi su botomo maalwa bwa musango wa kumpala bwa kukatusha kenyongoshi, mwan’oobe akamono’shi maalwa ngi ebuwa kutoma bwa kukatusha twinyongoshi twa mu nshaleelo. Byabya, kimba bya kwikala kileshesho kibuwa. Ikala mushinkamishe’shi okwete kutoma maalwa bu muntu e na mashito.

g17.6-F 9 ¶5

Comment apprendre l’humilité à votre enfant

Encouragez-le à être généreux. Montrez-lui qu’“il y a plus de bonheur à donner qu’à recevoir” (Actes 20:35). De quelle façon? Vous pourriez préparer avec lui une liste de personnes qui ont besoin de courses ou de petits travaux, ou d’être amenées quelque part. Puis emmenez-le quand vous rendez l’un de ces services. Montrez-lui qu’en vous occupant des autres, vous en retirez de la joie et de la satisfaction. De cette façon, vous lui apprendrez l’humilité de la meilleure manière qui soit: par l’exemple. (Principe biblique: Luc 6:38.)

Mabue a muulo a mu kikudi

w23.05 22 ¶6

Lama “ndimi ya kaalo ka Yah” ayitembe

6 Mariya baadi na kipuano kiaye aye nabene na Yehowa, baadi mulame lukumiino luaye lunyingie mui Yehowa. Mariya baadi muukie Bifundue kalolo. Baadi dingi aata nsaa ya kunangushena. (Luk. 2:19, 51) Kushi mpaka tui balombene kushinkamisha’shi kipuano kia Mariya na Yehowa kibaadi kimuikashe bu mukashi e buwa bukile. Lelo uno, bana bakashi be bungi bakuete kuikitshisha bua kukita mianda bu bibaadi Mariya akitshi. Bu kileshesho, mukuetu mukashi abetanyina bu Emiko amba’shi: “Pa naadi nki bukupi naadi na kiubishi ki buwa kia mianda ya mu kikudi. Anka nsaa inaadi muibakilue naadi musangane’shi mulume ande nyi, etuelela luteko, akunkusha lulanguilo lua mu kifuko, lukumiino luande lubaadi alukulupila nka ku biabia bibaadi akitshi. Naadi mutundule’shi bibaadi abitungu ndame kipuano kiande ami nabene na Yehowa kinyingie. Binobino ne muiatshile nsaa ya kushaala bupenka n’Efile Mukulu ande, bua kuela luteko, kubadika Bifundue, na kunangushena bi binangu biaye.” (Nga. 6:5) Bakashi, su nuatungunuka na kunyingisha kipuano kienu na Yehowa, balume beenu abekala na tubingilo tui bungi tua kuinusamuna na kuinufula.​—Nki. 31:30.

LUBINGO LUA 22-28/9

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 1-2

Tungunuka na kulongiesha kipungo akifiki

w17.01 27-28 ¶3-4

“[Byabya bintu] ebilungule bantu ba-kishima”

3 Atukuminaa kufubila Yehowa na kusangeela midimo yadi mwitupe. Atwe booso atusangelaa mudimo wetu ngofu mu kipaso kyatutungunukaa na kwiukita muyiile bukome bwetu. Bi malwa, mwanda nsaa ayende bantu na kukula, ta be na mushindo wa kukita bibaabadi abakitshi ku bukinga nya. (Mulungudi 1:4) Bino bikwete kutuusha nkalakashi ibungi kwi mwilo wa Yehowa. Lelo uno, mudimo wa kulungula mukandu wibuwa ukwete kwenda na kutama, na ndumbulwilo a Yehowa kwete kutumika na bintu bituukye binobino bwa kulongyesha bantu bebungi mukandu wibuwa. Anka ingi nsaa mbilombeene kwikala bukopo bwashi bantu banunu balongye bya kufuba na bino bintu. (Luka 5:39) Eyendo shi, bantu mbalombeene kukutwa bukome nsaa yabende na kukula. (Nkindji 20:29) Byabya, nyi mwanda wa muloo pa kumona bantu abaapu kukula abalongyesha bana bakinga bwabadya kutwala mashito mu ndumbulwilo a Yehowa.​—Badika Misambo 71:18.

4 Misusa ibungi tabikalaa bibofule bwashi baaba be na matalwa bape bana bakinga mashito. Abinyongoshaa bakwetu balume nsaa yabashimisha mashito abekalanga bafule ngofu. Mbilombeene kwibatapa ku mashimba nsaa y’abapwandikisha kuleka mudimo wabadi bafule. Abamono’shi su babakutwa kukunkusha mudimo, taukitshika kalolo. Pangi abapwandikisha’shi ta be na nsaa ya kulongyesha bangi. Bana bakinga namu be na kya kwikala na lwishinko su ta mbebape mashito ebungi.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-F “Mulungudi” ¶1

“ECCLÉSIASTE”

Le nom hébreu Qohèlèth (qui signifie “Rassembleur, Convocateur”) décrit fort justement le rôle du roi dans le gouvernement théocratique dont bénéficiait Israël (Ec 1:1, 12). Le chef de la nation avait la responsabilité de maintenir le peuple voué à Dieu uni dans la fidélité à son véritable Roi et Dieu (1R 8:1-5, 41-43, 66). Voilà pourquoi on déterminait si un roi était bon ou mauvais pour la nation selon qu’il la dirigeait ou non dans le culte de Jéhovah (2R 16:1-4; 18:1-6). Le rassembleur, qui était Salomon, avait déjà souvent rassemblé au temple les Israélites et leurs compagnons, les résidents temporaires. Dans ce livre, il s’efforçait d’éloigner les serviteurs de Dieu des œuvres vaines et stériles du monde et de les orienter vers les œuvres dignes du Dieu auquel ils étaient voués en tant que nation. Le nom qui figure dans les bibles françaises provient de la traduction de Qohèlèth dans la Septante, à savoir Ékklêsiastês (Ecclésiaste), qui signifie “membre d’une ecclésia (congrégation, assemblée).”

LUBINGO LUA 29/9–5/10

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 3-4

Nyingisha eyibakishi diobe

ijwhf-F muisambo 10 ¶2-8

Comment laisser les outils numériques à leur place

● Un bon usage des appareils mobiles peut être bénéfique à la relation de couple. Par exemple, durant les périodes de la journée où ils ne sont pas ensemble, certains conjoints s’en servent pour communiquer.

“Un simple texto, juste pour dire ‘je t’aime’ ou ‘je pense à toi’, ça compte plus qu’on ne le pense” (Jonathan).

● Un mauvais usage des appareils mobiles peut fragiliser la relation de couple. Par exemple, certains sont constamment sur leur appareil mobile, ce qui réduit le temps et l’attention qu’ils peuvent accorder à leur conjoint.

“Je suis sûre que, parfois, si je n’avais pas été sur mon smartphone, mon mari aurait été plus enclin à me parler” (Julissa).

● Certains prétendent qu’ils peuvent très bien avoir une vraie discussion avec leur conjoint tout en étant sur leur appareil mobile. La sociologue Sherry Turkle appelle cela “le mythe du multitâchisme.” Manifestement, le prétendu talent à être multitâche n’est pas précisément une vertu. En réalité, dit-elle, “à chaque fois que nous ajoutons une tâche à d’autres tâches en cours, notre efficacité se réduit.”

“C’est bon pour le couple d’avoir une conversation avec son mari, mais pas lorsqu’il fait autre chose en même temps. Quand mon mari fait plusieurs choses à la fois, c’est comme s’il faisait comprendre qu’il serait tout aussi content d’être seul avec son smartphone.” (Sarah).

Ce qu’il faut retenir: L’usage que vous faites des technologies numériques peut soit renforcer soit détériorer votre relation de couple.

w23.05 23-24 ¶12-14

Lama “ndimi ya kaalo ka Yah” ayitembe

12 Beyibakishene be kuambula Akila na Prisile naminyi? Nangushenayi pabitale mianda i bungi ayitungu’shi obe sunga muina koobe akite. Nui kukita ingi midimo pamune mu kifuko pa mutue pa kuikala anuiyikitshi bupenka su? Bu kileshesho, Akila na Prisile babaadi abalungula mukandu wi buwa pamune. Nui baate mpango ya kuikala anukitshi bino nsaa yooso su? Akila na Prisile babaadi abafubu pamune. Obe na mukashi oobe, pangi t’anukitaa mudimo umune nya, biabia ta nui balombene namu kukita midimo ya mu nshibo pamune su? (Mul. 4:9) Su nuekuashena bua kukita ingi midimo mu kifuko anunyiisha kuikala bu ba kuuku, na kupeta mushindo wa kuisamba pamune. Robert na Linda babaadi beyibakishene kubaapu kukila bipua 50. Robert amba’shi: “Mu binyibinyi ta tubaadi na nsaa i bungi ya kukisha kapapi pamune nya. Nsaa yantumpu malonga, mukashi ande namu afiki akumuna meema ku malonga, sunga nsaa yandi paasha naadimi mu lupango mukashi ande namu afiki atufubu naaye pamune, napushaa muloo ukile. Kufuba pamune nkuituikashe mu buumune. Kifulo kietu kikuete kutungunuka na kutama.”

13 Tentekieshayi’shi, ta nka penda kuikala pamune nyi kulombene kuikala na muulo bua kukuatshishena buumune nya. Ungi muana mukashi a mu Brésil akula’shi: “Lelo uno, tui na mianda i bungi ayikumbu binangu bietu, tui basangane’shi tui balombene kupona mu muteo wa kunangushena’shi, bu biatudi bashaale mu nshibo imune, tukuete kukisha nsaa pamune.” Ne mufikie mu kusangana’shi abitungu kukita mianda i bungi kushi penda kukisha nsaa pamune. Ku lungi lupese, abitungu mpasukile nkalo ya mulume ande. Lamiina bi Bruno na mukashi aaye Tays, biabadi bashinkamishe’shi ooso akuabadi apasukilaa nkalo ya mukuabo. Akula’shi: “Nsaa yatudi bulungantu, atukatushaa ma telefone tue atuula kula, bua kumona bia kusangeela nsaa yatukisha pamune.”

14 Biabia, nkinyi kianudi balombene kukita su obe na mulume oobe t’anusangeelaa kukisha nsaa pamune? Pangi namu nui bafule mianda ilekeene, sunga’shi nui befitshishene munda. Nkinyi kianudi balombene kukita? Tubande kutala muanda wa kaalo watudi bapue kuteemuna kunundu. Kaalo t’akabangaa kutemba bi bukopo nka musuusa umune nya. Abitungu kubanga kuela nteete kapeela kapeela na biakafiki kaalo kakata. Mu mushindo umune, buakinyi ta nui balombene kubanga kukisha nsaa bua minite ipeela kuifuku dioso? Ikalaayi bashinkamishe’shi nukuete kukita muanda kampanda w’anusangeela anue booso babidi, nakuleka kukita muanda kampanda ulombene kuibuesha nsungu. (Shak. 3:18) Nsaa yobanga kumunga munga we mulombene kumona kifulo kienu kibabanga kutama.

w23.05 21 ¶3

Lama “ndimi ya kaalo ka Yah” ayitembe

3 Bua’shi mulume na mukashi balame “ndimi ya kaalo ka Yah” ayitembe, abitungu booso babidi bekitshishe bua kulama kipuano kiabo kinyingie na Yehowa. Kipuano kiabo kinyingie ki kuibakuasha muiyibakishi diabo naminyi? Nsaa i bantu beyibakishene abataluula bi kipuano kiabo na kia Nshabo e muiyilu, abilesha’shi mbelumbuule bua kutaluula dino elango, na kunyima adibakuasha bua kuleka na kukambila nkalakashi ilombene kufuisha kifulo kiabo mu kubofula ku muntu na mukuabo. (Badika Mulungudi 4:12.) Bantu ba mu kikudi, abekitshishaa bua kuambula Yehowa, na kudima ngikashi bu ino: Kalolo, luishinko, na kuifuidishena lusa. (Ef. 4:32–5:1) Su beyibakishene balesha ino ngikashi, abikala bibabofuile buabadia kutamisha kifulo kiabo. Ungi mukuetu mukashi abetanyinaa bu Lena baadi mutuele ku bulunda akita bipua bikile pa 25, amba’shi: “Mbibofule bua kufula na kuneemeka muntu a mu kikudi.”

Mabue a muulo a mu kikudi

w22.12 4 ¶7

Tui kuikala na muwa wa losoo

Yehowa betupangile dingi na lukalo lua kutungunuka na kuikala na muwa. Bible akula bapitale bantu’shi Efile Mukulu ‘bapeele eshimba dyabo kiwukilo kya byayikalayika.’ (Mul. 3:11) Kano nyi kabingilo kamune aketutakulaa bua kumona lufu bu muishikuanyi. (1 Kod. 15:26) Su mukumbo wetu wanyisha kutama tui kukutua kukita kintu su nkimune bua kutengiela nka penda lufu su? Nya. Mu binyibinyi atukimbi munganga, pangi na kukimba manga atudia kufudiisha wawa mukumbo. Biabia atukitshi kioso akitungu bua kupela kufua. Nsaa ayifu muntu atudi bafule, biekala mununu sunga nsongua, atupushaa kenyongoshi kakata munda a mafuku e bungi. (Yo. 11:32, 33) Mupangi eetu sha kifulo ta muitupe lukalo na ngobesha yatudia kutungunuka na kuikala na muwa mu’tue banabene, su aye ta mulombashe mpango yaye bua bantu buabadia kutungunuka na kuikala na muwa. Ngi buakinyi tui na tubingilo tui bungi tuatudia kukumiina’shi tui balombene kuikala na muwa bua losoo. KBua binobino, tutalulengieyi bikitshino bia Yehowa bia kala na bia binobino abilesha’shi Yehowa ta mushintuule mpango yaye ya ku kibangilo.

LUBINGO LUA 6-12/10

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 5-6

Bia kulesha’shi tui na kanemo kakata kui Efile Mukulu eetu

w08-F 15/8 15-16 ¶17-18

Honorons Jéhovah en faisant preuve de dignité

17 Il faut tout particulièrement veiller à faire preuve de dignité quand nous adorons Jéhovah. “Garde tes pieds quand tu vas à la maison du vrai Dieu,” lit-on en Ecclésiaste 5:1. Moïse tout comme Josué ont reçu l’ordre d’ôter leurs sandales alors qu’ils se trouvaient en un lieu saint (Ex. 3:5; Jos. 5:15). Ce geste leur était demandé en signe de respect ou de révérence. Les prêtres d’Israël étaient tenus de porter des caleçons de lin “pour couvrir la chair nue.” (Ex. 28:42, 43.) Cela leur évitait d’offrir un spectacle indécent lorsqu’ils officiaient à l’autel. De plus, dans leurs familles, tous devaient se conformer aux normes de dignité établies par Jéhovah.

18 La dignité dans le culte implique donc l’honneur et le respect. Pour mériter l’honneur et le respect, nous devons nous-mêmes agir avec respect. La dignité dont nous faisons preuve ne doit pas simplement être une façade. Elle ne doit pas se limiter à ce que l’œil humain voit, mais être le reflet de ce que Dieu seul voit: notre cœur (1 Sam. 16:7; Prov. 21:2). Elle doit devenir un aspect de notre personnalité et influencer notre comportement, notre état d’esprit, nos relations avec autrui et même l’idée que nous nous faisons de notre propre personne. En réalité, en toutes circonstances, il devrait se dégager de la dignité de nos paroles et de nos actions. Dans les domaines de la conduite, du maintien, de l’habillement et de notre aspect général, nous prenons à cœur les paroles de l’apôtre Paul: “Nous ne donnons en quoi que ce soit aucune occasion de trébucher, pour que notre ministère ne soit pas critiqué; mais à tous égards nous nous recommandons comme ministres de Dieu.” (2 Cor. 6:3, 4). Nous parons “l’enseignement de notre Sauveur, Dieu, en toutes choses.”​—Tite 2:10.

w09-F 15/11 11 ¶21

Enrichissez vos prières par l’étude de la Bible

21 Jésus s’adressait à Dieu avec un respect profond et une foi totale. Juste avant la résurrection de Lazare, par exemple, “Jésus leva les yeux au ciel et dit: ‘Père, je te remercie de ce que tu m’as entendu. Je savais, c’est vrai, que tu m’entends toujours.’” (Jean 11:41, 42). Nos prières reflètent-elles un tel respect et une telle foi? À ce propos, analysons la prière de Jésus laissée en modèle. Notons qu’il y aborde des thèmes particulièrement importants comme: la sanctification du nom de Dieu, la venue de son Royaume et la réalisation de sa volonté (Mat. 6:9, 10). Maintenant, examinons nos prières. Montrent-elles que nous accordons une grande importance au Royaume de Dieu et à la sanctification de son nom, et que nous désirons faire sa volonté? Ce devrait être le cas.

w17.04 6 ¶12

‘[Mutshipo] oodi mukite, eukumbashe’

12 Nsaa ibodi mubatshishibwe, bodi mulee Yehowa’shi, okamufubila mu muwa obe ooso, na kukita mmobe mooso bwa kulonda miiya yaye yooso. Anka, kubatshibwa nyi mbangilo a kumufubila. Mu kukila kwa mafuku, abitungu ooso a kwatudi etalule aye nabene kalolo. Twi kwiyipusha’shi: ‘Kipwano kyande na Yehowa kibadi kyende na kutama mushindo kinyi panadi mubatshishibwe? Nkwete kutununguka na kumufubila n’eshimba dyande dyooso su? (Beena-Kolose 3:23) Ami uno kyantekaa Yehowa su? Nebadikilaa Bible efuku dyoso su? Nendaa mu bisangilo ku lubingo looso? Nakitaa mudimo wa bulungudi na katshintshi su? Su ne mushimishe katshintshi kande bwa mudimo wa bulungudi? Mpyele mutumibwa badi mwitukwashe pa kwakula’shi, kukutwa kulungula mukandu wibuwa wa Yehowa kwi masaku. Twi kumona bino nsaa yatufubu bikata na kukula mu lukumino, mu kiukilo, kunyinga eshimba, na kwipana mu myanda y’Efile Mukulu.​—Badika 2 Mpyeele 1:5-8.

Mabue a muulo a mu kikudi

w20.09 31 ¶3-5

Nkonko ya bantu ababadikaa

Mulungudi 5:7 akwila bakunkushi bakwete kukyengyesha balanda na nta balulame. Abitungu mukunkushi ooso atentekyeshe’shi, kuunundu kwaye kwi ungi mukunkushi e na matalwa kwete kumutala. Na nkulombene kwikala bangi be na matalwa kwibakila. Mwanda wa kinyongwa, mu mbulamatadi ya bana ba bantu, bano booso bakunkushi ta mbalulame nya, na mwilo ukwete kukyenga mwanda wa byabya.

Sunga bya mweka bu kushii lukulupilo, twi kunyingishibwa pa kwiuka’shi Yehowa kwete ‘kutala sunga bakata be kuunundu’ mu mbulamatadi ya bana ba bantu. Twibalombene kuteka Efile Mukulu bukwashi na kumusumbwila bushito bwetu. (Mis. 55:23; Fid. 4:6, 7) Atuuku’shi Yehowa “amonaa abikitshika mbalo yooso pa nsenga ishima bwa kunyingisha bano batuule lukulupilo lwabo mwadi.”​—2 Mya. 16:9.

Byabya, Mulungudi 5:7 etutentekyesha’shi mu nsenga mwatudi bashaale, mwi muntu e na matalwa kukila bangi. Anka mwanda wi na muulo, uno verse etutentekyesha’shi Yehowa nyi sha matalwa ooso. Binobino, kwete kukunkusha kubukwashi bwa Mwan’aye Yesu Kidishitu, Nfumu a Bufumu bwaye. Sha bukome booso kwete kutala bintu byooso na muntu ooso, mwanda aye na Mwan’aye mbalulame mu myanda yooso na ta be na ntondo.

LUBINGO LUA 13-19/10

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 7-8

“Mbikile buwa “kwenda ku nshibo ya maalo”

it-F “Maalo” ¶9

DEUIL

Un temps pour mener deuil. Ecclésiaste 3:1, 4 montre qu’il y a “un temps pour pleurer et un temps pour rire; un temps pour se lamenter et un temps pour bondir.” Toute l’humanité étant sujette à la mort, il est dit que le cœur des sages doit être “dans la maison de deuil” plutôt que dans la maison de banquet (Ec 7:2, 4; voir aussi Pr 14:13). Ainsi, le sage saisit l’occasion qu’il a de témoigner de la compassion et d’apporter du réconfort, au lieu d’éviter l’événement pour s’offrir du bon temps. Cela l’aide à se souvenir que lui-même est mortel et à garder une bonne attitude de cœur envers son Créateur.

w19.06 23 ¶15

Kwasha bangi bwabadya kukambila twinyongoshi

15 William, sha mukashi bafwile takudi ndambo ya bipwa, amba’shi: “Pabaadi bangi abandungula myanda ibuwa ibakitshine mukashi ande, bibaadi abinsankisha; bibaadi abinshinkamiisha’shi abaadi bamufule na kumunemeka. Kunkwatshishena mu wawa mushindo kubaadi bukwashi bukata kwandi. Bishima byabo bibaadi abinyingisha, mwanda mukashi ande baadi na muulo ukata kwandi na baadi na mbalo ikata mu nshalelo ande.” Ungi mukashi kilele abetamina bu Bianca amba’shi: “Nsaa ibaadi bangi abele nami luteko na kubadika kifundwe kimune sunga bibidi, bibaadi abinyingisha byabya. Abinkwashaa nsaa yabakula pabitale mulume ande na p’abanteemesha nsaa yanebalungula pabimutale.”

w17.07 16 ¶16

“Dilaayi na abadidi”

16 Nteko yetu ngilombene kukwasha bakwetu be na kinyongwa. Twi balombene kwibeela mu nteko yetu sunga kuteka nabo pamune. Sunga omona’shi bi nkwelela bukopo bodya kuteka naye tala odila, luteko lobe lokitshi n’eshimba dimune lwi kumusamba ngofu. Dalene atentekyesha’shi, “Ingi nsaa, apafiki bakwetu bakashi mu kunsamba, nebatekaa bwabadya kwela luteko. Misusa ibungi, ababangaa kuteka n’eyi adisuusu, anka kunyima kwa kwakula myaku ipeela, ababangaa kwakula n’eyi dinyingye na kwela luteko alutuukila mwishimba. Lukumiino lwabo lwi bukopo, kifulo kyabo, na kwipaana kwabo pa mwanda wande nkunyingishe lukumino lwande ngofu.”

w17.07 16 ¶17-19

“Dilaayi na abadidi”

17 Ta twi na mushindo wa kuuka bungi bwa mafuku alombene muntu kwikala na kinyongwa nya. Nsaa ayifu muntu atudi bafule, bakuuku na bena kifuko bebungi abekalaa pepi na muntu bafwisha mu mafuku aki’akatuka mu kufwa muntu. Anka mpa na kunyima kwa’bo kumuleka bwa kwenda ku midimo yabo, bantu be na kinyongwa abekalaa nka na lukalo lwa kusambibwa. Byabya, kumina namu kwibakwasha. “Kuuku a binyibinyi aleshaa kifulo mafuku ooso, [nyi] mukwabo na muntu e kwanka bwa kumukwasha mu bishotshi.” (Nkindji 17:17, EEM) Abitungu tukwashe bantu be na kinyongwa munda mwa mafuku ooso abadi netu lukalo.​—Badika 1 Beena-Tesalonika 3:7.

18 Tentekyesha’shi muntu e kwikala mukambilwe na kinyongwa nsaa yoso. Bintu bu kitentekyesho, ingi misambo, ma foto, midimo, eshiko dya bintu, mayi a bantu, na bingi bipungo mbilombene kwibweshesha muntu kinyongwa. Mulume sunga mukashi mufwishe mwina bulunda naye, nsaa yakitshi mwanda bupenka bwa musango wa kumpala, bu kutwela ku kikongeno sunga ku Kitentekyesho, mbilombene kumwinyongosha. Ungi mukwetu mulume abwela’shi: “Nadi nakulupila’shi efuku dya kumpala dya musangeelo wetu wa eyibakishi aunginyongosha ngofu, na tabibadi bibofule nya. Anka kasaka kapela ka bakwetu balume na bakashi kabalumbulwile bwatudya kwibunga pamune na bakwetu bandi mwiubidishene nabo bwa’shi ntshikishanga dino efuku bupenka.”

19 Tentekyesha’shi bantu be na kinyongwa be na lukalo lwa mayi aakankamika nsaa yoso ta nka penda mu nsaa imune nya. Junia apatuula’shi: “Misusa ibungi, bukwashi na muntu afiki mu nkushadisha mu nsaa ya bisumanga sunga ishi ya musangeelo mbulombene kwikala na muulo.” Eyendo, tatwi balombene kukatusha kinyongwa ki mwishimba dya muntu, anka twi balombene kusamba baba be na kinyongwa pa kwibakitshina myanda. (1 Yowano 3:18) Gaby akula’shi: “Natumbula Yehowa ngofu bwa kifulo kyabadi bandeshe kwi bakulu pa kunkwasha bwandya kukila mu kino kipungo kibukopo. Mbankwashe binyibinyi bwandya kupusha’shi maasa a Yehowa e pepi nami.”

Mabue a muulo a mu kikudi

w23.03 31 ¶18

“Ku bino booso abakashinguula’shi nwi balongi bande”

18 Ingi nsaa tui kuikala na lukalo lua kuifubuila kui muina Kidishitu netu muituluishishe. Kia kumpala atukitshi kalolo nsaa yatuiyipusha atue banabene nkonko bu ino: ‘Ne na bishinkamisho bioso su?’ (Nki. 18:13) ‘Bi kuikala’shi t’akuminanga kumfiitshisha munda su?’ (Mul. 7:20) ‘Ami namu kashaa ntakitshine kilubilo ki biabia su?’ (Mul. 7:21, 22) ‘Su ne fubuila kui uno muntu bua kuisamba naye, abinyisha kutamisha muanda su abilumbula bu bia nkuminanga?’ (Badika Nkindji 26:20.) Su tubaata nsaa ya kutaluula ino nkonko, tui balombene kuata kitshibilo’shi kifulo kietu bua bakuetu kitutakule mu kubuikiila bilubilo biabo.

LUBINGO LUA 20-26/10

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 9-10

Ikala na mueneno e buwa pabitale nkalakashi

w13 1/8 17 ¶20-21

Tatukumanga ‘kufiitshila Yehowa munda’

20 Shinguula akutuukila nkalakasho yetu. Bwakinyi twi balombeene kukita byabya? Mwanda, kilema nkilombeene kwikala kwatudi atwe banabeene. Su kilema ki kwatudi, twi na kya kwikikumiina. (Gal. 6:7) Tokumanga kutopeka Yehowa shi aye ndjo e ku nsulo ya myanda yeetu. Bwakinyi? Tubande kwata kileshesho: Motoka ngulombeene kutambuka na vitese ikamine. Banda kupwandjikisha shi su shofere akita masaku kwadilanga kukila lubilo mu kikonyo, twi balombeene kwamba shi yawa mukite wawa motoka nyi bakitshisha aa masaku su? Nyaa! Bii mumune, Yehowa mmwitupangye na matalwa a kwisangwila bibuwa na bibubi. Na dingi kwete kwitukwasha na miiya yaaye bwatudya kwata bitshibilo bibuwa. Byabya, bwakinyi twi balombeene kutopeka Mupangi eetu pa mwanda wa bilubilo byetu?

21 Byabya, ta nka penda bilubilo byeetu ndjo bifwiishe nkalakasho yooso yatudi nayo na myanda ibubi ikwete kwitufwila nya. Ingi myanda ikwete kukitshikila bantu pa mwanda ‘kâ na kabi abibafwilaa booso.’ (Mul. 9:11) Na dingi tatwi balombeene kwilwankana shi, Satana Diabulu nnaye nsulo ya myanda yooso i bubi nya. (1 Yo. 5:19; Bif. 12:9) Aye ndjo mwishikwanyi​—ta Yehowa nya!​—1 Mp. 5:8.

w19.09 5 ¶10

Yehowa ataa bafubi baye beyishe na muulo

10 Dingi kwiyisha akubofushaa nshalelo etu. Mu kwakula kwa kalolo, twi bakumbene kufumankana na myanda mu nshalelo etu y’atumono’shi tayibuwa nya. Nfumu Salomone sha binangu bakwile’shi: “Ne mumone bapika pa nfwalasa na baana-buwa abatambuka lwa mikoolo buu bapika.” (Mul. 10:7) Ingi nsaa baaba be na ngobesha ibungi t’abapetaa kineemo nya. Na bano be na ngobesha ipela, ingi nsaa abapetaa kineemo. Sunga mbyabya, Salomone bamwene’shi bibuwa tukumiine nshalelo nka byabya byadi kushi kwinyongola su myanda tayende kalolo mu nshalelo etu. (Mul. 6:9) Su twibeyishe, abikala bibofule bwatudya kukumiina myanda ya mu nshalelo ish’ayitusangasha.

w11-F 15/10 8 ¶1-2

Comment se détendre sainement?

DANS de nombreux passages de la Bible, on trouve des déclarations attestant que Jéhovah souhaite nous voir non seulement vivre, mais aussi apprécier la vie. On lit par exemple en Psaume 104:14, 15 qu’il fait “sortir la nourriture de la terre, et le vin qui réjouit le cœur du mortel, pour faire briller le visage avec de l’huile, et le pain qui réconforte le cœur du mortel.” Jéhovah a prévu que les cultures produisent des céréales, de l’huile et du vin pour notre alimentation. Notons que le vin “réjouit le cœur.” Le vin n’est pas nécessaire pour vivre, mais il contribue à notre joie (Eccl. 9:7; 10:19). Jéhovah désire manifestement que nous soyons heureux, que nos cœurs soient remplis de “gaieté.”​—Actes 14:16, 17.

2 Nous n’avons donc pas lieu de culpabiliser lorsque, de temps à autre, nous nous accordons un moment pour ‘observer attentivement les oiseaux du ciel’ ou les “lis des champs,” ou pour nous livrer à d’autres activités qui nous revigorent et agrémentent notre existence (Mat. 6:26, 28; Ps. 8:3, 4). Une vie saine et heureuse est un “don de Dieu.” (Eccl. 3:12, 13.) En considérant la détente comme faisant partie de ce don, nous nous sentirons poussés à nous divertir d’une manière qui plaise à Dieu.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-F “Tuiipu, Kudimbiila muntu mianda” ¶4, 8

BAVARDAGE, CALOMNIE

Le bavardage peut mener à la calomnie, qui est catastrophique pour le calomniateur. La sagesse des paroles qu’on trouve en Ecclésiaste 10:12-14 est l’évidence même: “Les lèvres du stupide l’engloutissent. Le début des paroles de sa bouche est sottise, et la fin de sa bouche, par la suite, est folie funeste. Et le sot multiplie les paroles.”

Si le bavardage peut être selon les cas plus ou moins nuisible (bien qu’il puisse devenir de la calomnie ou y conduire), la calomnie, elle, est toujours néfaste, toujours elle blesse et provoque des disputes. Qu’elle soit motivée ou non par la malveillance, la calomnie place son auteur en mauvaise posture vis-à-vis de Dieu, car ‘déchaîner des disputes entre frères’ figure parmi les choses que Dieu hait (Pr 6:16-19). Le mot grec traduit par “calomniateur” ou “accusateur” est diabolos. La Bible utilise également ce terme comme qualificatif de Satan “le Diable,” le principal calomniateur de Dieu (Jn 8:44; Ré 12:9, 10; Gn 3:2-5). Voilà qui révèle l’origine des accusations diffamatoires.

LUBINGO LUA 27/10–2/11

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MULUNGUDI 11-12

Lama mbidi yobe kalolo na wekala na muloo

g-F 3/15 13 ¶6-7

Soleil et plein air: des “antibiotiques” naturels?

Le soleil aussi a des propriétés désinfectantes naturelles. Le Journal of Hospital Infection explique que “la majorité des microbes qui causent les infections par voie aérienne ne supportent pas la lumière du soleil.”

Comment tirer profit de ces “antibiotiques” naturels? Vous pourriez peut-être sortir prendre l’air et passer un temps raisonnable au soleil. Cela vous fera sûrement du bien.

w23.02 21 ¶6-7

Ata kia buntu ki’Efile Mukulu kia muwa na muulo

6 Sunga Bible nta mukanda awakuila bia kupasukila mbidi yetu, sunga pabitale bidibua, awitulungula mianda i bungi pabitale mushindo aunangushenaa Yehowa pabitale bino bintu. Bu kileshesho, etupa elango adiamba’shi ‘twekakilanga kinyongwa’ bino mbilombene kuluisha mbidi yetu. (Mul. 11:10, EEM) Bible amba’shi, ta tui balombene kudia bintu bikile bungi, sunga kutoma maalua e bungi muanda bino bintu mbilombene kuluisha mbidi yetu, sunga kuituipaa. (Nki. 23:20) Yehowa etutekie bua’shi tuikale na butontshi bua mbidi nsaa y’atuata bitshibilo pabitale mushindo w’atudi na w’atutomo.​—1 Kod. 6:12; 9:25.

7 Tui kuata bitshibilo abilesha’shi tui na lutumbu bua kia buntu ki’Efile Mukulu kia muwa, pa kufubisha ngielelo eetu a binangu kalolo. (Mis. 119:99, 100; badika Nkindji 2:11.) Bu kileshesho, tui balombene kulesha’shi atunangushena kalolo ku bi’atudi. Su tui bafule bingi bidibua, kadi atuuku’shi bi kuitupa maladi nsaa y’atuibidi, tui kufubisha binangu bimune biabia bua kupela kuibidia. Atulesha dingi’shi tukuete kupusha bi mu binangu bietu, nsaa y’atulaala tulo tui bungi, kukita kalashishi ka mbidi, kuikala na biubishi bi buwa bia mankenda, na kulama nshibo yetu itookie.

w24.09 2 ¶2-3

‘Ikalayi anutumikila Eyi’

2 Bu biatudi bafubi ba Yehowa, tui muilo wi na muloo. Buakinyi? Tui na tubingilo tui bungi, kadi kamune ke na muulo ukata nka’shi atubadikaa Eyi di’Efile Mukulu efuku dioso, na kuikitshisha bua kutumikila bi’atulongo.​—Badika Yakobo 1:22-25.

3 Nsaa ‘y’atutumikila eyi’ abitukuasha mu mishindo i bungi. Bu kileshesho, p’atutumikila mianda y’atulongo Muiyi di’Efile Mukulu atusankisha Yehowa, na bino abituikasha na muloo. (Mul. 12:13) Na dingi, nsaa y’atulondo malango a Muiyi di’Efile Mukulu, atuikala mu kipuano ki buwa na bena kifuko netu na bena kakongie netu. Anue banabene nui bapue kuimuena’shi bino mbia binyibinyi mu nshalelo eenu. Biabia, bino abitukaluila ku nkalakashi ayipetaa baaba booso bash’abakookielaa miiya ya Yehowa. Bino bi nka bu bibakuile Nfumu Davide. Kunyima kuaye kuteemuna miiya, mayi na biimu bia Yehowa mu loono luaye, bambile’shi: “Yawa ebikôkyelâ akatambula bwedi bukata.”​—Mis. 19:7-11, EEM.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-F “Kuyokielua” ¶10

INSPIRATION

Cependant, tout porte à croire que les hommes employés par Dieu pour rédiger les Écritures n’agirent pas simplement comme des automates, qu’ils ne se bornèrent pas à écrire sous la dictée. Par exemple, on lit que la Révélation “soufflée par Dieu” fut présentée à l’apôtre Jean “en signes” par l’intermédiaire de l’ange de Dieu, et qu’ensuite Jean “a attesté la parole que Dieu a donnée et le témoignage de Jésus Christ, oui toutes les choses qu’il a vues.” (Ré 1:1, 2.) C’est “par inspiration [littéralement: “en esprit”]” que Jean ‘se trouva au jour du Seigneur’ et qu’il s’entendit dire: “Ce que tu vois, écris-le dans un rouleau.” (Ré 1:10, 11). Il semble donc que Dieu jugea bon de laisser les rédacteurs de la Bible exercer leurs facultés mentales dans le choix des termes et des expressions avec lesquels décrire leurs visions (Hab 2:2), tout en exerçant toujours sur eux une emprise et une direction suffisantes pour que le résultat soit non seulement exact et véridique, mais encore conforme à son dessein (Pr 30:5, 6). La déclaration d’Ecclésiaste 12:9, 10 montre que l’écrivain devait fournir un effort personnel, puisqu’il pesait, scrutait et mettait en ordre les idées afin de bien présenter “les paroles délicieuses et [. . .] écrire des paroles de vérité qui soient exactes.”​—Voir Lc 1:1-4.

    Mikanda ya mu Kisongye (2011-2025)
    Tuuka
    Tuela
    • Kisongye
    • Tumina muntu
    • Byokumina
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Pabitale bya kufubisha
    • Bya kufubisha
    • Bya kufuamisha yobe
    • JW.ORG
    • Tuela
    Tumina muntu