I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • w12 4/15 emakh. 8-12
  • Kungetsembeki—Kusibonakaliso Lesetfusako Semalanga Alamuhla!

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Kungetsembeki—Kusibonakaliso Lesetfusako Semalanga Alamuhla!
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • TIBONELO LETISECWAYISO TANGESIKHATSI LESENDLULILE
  • LINGISA LABO LABATIBONAKALISA BETSEMBEKILE
  • HLALA WETSEMBEKILE KUMUNTFU LOSHADE NAYE
  • HLALA WETSEMBEKILE KUJEHOVA
  • Tibonakalise Wetsembekile KuJehova
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2016
  • Kungetsembeki Kusento Lesenyanyekako!
    Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni—2022
  • Indvodza Lenemandla Lamakhulu
    INcwadzi Yami Yetindzaba TeliBhayibheli
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
w12 4/15 emakh. 8-12

Kungetsembeki—Kusibonakaliso Lesetfusako Semalanga Alamuhla!

“Indlela lesasitiphetse ngayo . . . yayingcwele, ilungile ingenasici.”—1 THES. 2:10.

CHAZA NANKHA EMAPHUZU LAGCAMILE:

․․․․․

Ngutiphi tifundvo letisecwayiso lesingatitfola ngekungetsembeki kwaDelila, Absalomu kanye naJudasi Skariyothe?

․․․․․

Singakulingisa njani kwetsembeka lokwaboniswa nguJonathani kanye naPhetro?

․․․․․

Singahlala njani setsembekile kubantfu lesishade nabo nakuJehova?

1-3. (a) Nguluphi luphawu lolwetfusako lwalamuhla, futsi lufaka ekhatsi ini? (b) Ngumiphi imibuto lemitsatfu lesitayiphendvula?

YINI labafanana ngayo boDelila, Absalomu kanye naJudasi Skariyothe? Bonkhe bebangaketsembeki. Delila abengaketsembeki endvodzeni lebeyimtsandza kakhulu, uMehluleli Samsoni; Absalomu abengaketsembeki kubabe wakhe, iNkhosi Davide; kantsi Judasi abengaketsembeki eNkhosini yakhe, Jesu Khristu. Esimeni ngasinye, loko labakwenta kwaba nemiphumela lebuhlungu kulabanye. Kungani kufanele kusikhatsate loku?

2 Lomunye umbhali ubala kungetsembeki njengalomunye umkhuba lovamile lamuhla. Loku akukafaneli kusimangalise. Ngesikhatsi Jesu asho sibonakaliso “sekuphela kwetikhatsi,” watsi: ‘Labanyenti . . . bayawutsengisana bodvwana.’ (Mat. 24:3, 10) ‘Kutsengisana’ kusho kufaka labanye engotini nome kunikela umuntfu etitseni takhe ngekungetsembeki. Kungetsembeki lesikubona lamuhla kusho kutsi siphila “emalangeni ekugcina,” Pawula labiketela ngawo watsi bantfu bayawuba ‘ngulabangabongi, . . . labatsengisanako.’ (2 Thim. 3:1, 2, 4) Babhali betincwadzi kanye nebemidlalo yaku-TV bavame kwenta tento tekungetsembeki kutsi tibukeke tijabulisa futsi titsandzeka kakhulu. Ecinisweni, kungetsembeki kubangela buhlungu kanye nekuhlupheka. Kuyacaca-ke kutsi tento letinjalo tiluphawu lolwetfusako lwemalanga alamuhla.

3 Ngutiphi tifundvo lesingatitfola eBhayibhelini mayelana nalabo labebangaketsembeki esikhatsini lesendlulile? Ngutiphi tibonelo lesingatilingisa tebantfu labaveta kwetsembeka kwabo kulabanye? Ngubani lokufanele sihlale sicotfo kuye? Ase sibone.

TIBONELO LETISECWAYISO TANGESIKHATSI LESENDLULILE

4. Delila wamtsengisa njani Samsoni, futsi kungani loko kwakukubi kakhulu?

4 Kwekucala, cabanga ngaDelila lobekanemachinga, uMehluleli Samsoni latsandzana naye. Samsoni abetimisele kuhola libutfo lemphi lelaliyowulwa nemaFilisti kute avikele bantfu baNkulunkulu. Ngesizatfu sekutsi bebati kutsi Delila abengaketsembeki kuSamsoni, baholi bemaFilisti labasihlanu bametsembisa kumnika imali lenyenti nakangabatfolela kutsi uwatsatsa kuphi emandla akhe kute batewukwati kumbulala. Delila lobekanebugovu, wayemukela lemali, kodvwa imetamo yakhe yekutfola imfihlo yaSamsoni yehluleka tikhatsi letintsatfu. Ngaleso sizatfu, wachubeka ‘ambelesela amchukulusha onkhe emalanga amncenga.’ Ekugcineni, “umphefumulo wakhe wakhatsateka kakhulu.” Ngako-ke, wamtjela kutsi tinwele takhe atikaze tihhulwe futsi nakungenteka tihhulwe, emandla akhe angaphela.a Nakeva loko, Delila wabangela kutsi tinwele taSamsoni tihhulwe ngesikhatsi alele ematsangeni akhe. Ngemuva kwaloko wamnikela etitseni takhe kutsi tente nobe ngabe yini ngaye. (Khu. 16:4, 5, 15-21) Lesento sakhe besisibi kakhulu! Ngesizatfu sekutsi abenebugovu, Delila watsengisa ngendvodza lebeyimtsandza.

5. (a) Absalomu abengaketsembeki ngayiphi indlela kuDavide, futsi loko kwaveta ini ngaye? (b) Davide wativa njani ngekungetsembeki kwa-Ahithofeli?

5 Sibonelo lesilandzelako sekungetsembeki, sa-Absalomu. Ashiswa sifiso lesikhulu labekanaso, abetimisele kutsatsa ngenkhani sihlalo sebukhosi sababe wakhe, iNkhosi Davide. Absalomu wacale ‘weba tonkhe tinhlitiyo temadvodza aka-Israyeli’ ngekuwenta amtsandze, awatsembisa tintfo letingekho futsi asho nemavi laveta kuba cotfo kanye nelutsandvo. Bekawanga, ente shengatsi unendzaba nawo kanye netidzingo tawo. (2 Sam. 15:2-6) Absalomu wakwati nekwenta Ahithofeli umngani waDavide labemetsemba kakhulu kutsi amjikele bese usekela yena. (2 Sam. 15:31) KuTihlabelelo sehluko 3 kanye na-55, Davide uchaza indlela lokungetsembeki lokwamvisa buhlungu ngayo. (Hla. 3:1-8; fundza Tihlabelelo 55:12-14.) Absalomu waveta kungabuhloniphi bukhosi baNkulunkulu ngelichinga lakhe lelibi lekumelana nenkhosi lekhetfwe nguJehova. (1 Khr. 28:5) Ekugcineni lelichinga lakhe alizange liphumelele, futsi Davide wachubeka abusa njengalogcotjiwe waJehova.

6. Judasi wamtsengisa njani Jesu, futsi leligama lelitsi Judasi lichazwa njani?

6 Nyalo cabanga ngaloko lokwentiwa nguJudasi Skariyothe kuKhristu. NgeliPhasika lakhe lekugcina laligubha nebaphostoli bakhe labangu-12, Jesu watsi kubo: “Ngicinisile, ngitsi kini: Lomunye wenu utangitsengisa.” (Mat. 26:21) Ntsambama ngalobo busuku, naku Jesu lakusho kuPhetro, Jakobe kanye naJohane ensimini yaseGetsemane: “Bukani, lona longitsengisako sewusondzele!” Ngekushesha ngemuva kwaloko, kwefika Judasi anesicumbi sebantfu, waya “kuJesu masinyane watsi: ‘E, Mfundzisi!’ Wamanga.” (Mat. 26:46-50; Luk. 22:47, 52) Judasi ‘watsengisa ngengati lengenacala’ wase unikela Jesu etitseni takhe. Ingakanani lemali leyenta Judasi watsengisa Jesu? Tinhlavu tesiliva letingu-30 nje kuphela. (Mat. 27:3-5) Leligama lelitsi Judasi lisetjentiswa nakuchazwa umuntfu longaketsembeki, ikakhulukati loyo lotsengisa umngani wakhe.b

7. Ngutiphi tifundvo lesititfole ekuphileni (a) kwa-Absalomu naJudasi (b) kanye naDelila?

7 Yini lesiyifundzile kuletibonelo letisecwayiso? Bo-Absalomu kanye naJudasi baba nesiphetfo lesibuhlungu ngesizatfu sekungetsembeki kwabo kulogcotjiwe waJehova. (2 Sam. 18:9, 14-17; Imis. 1:18-20) Ligama laDelila litawuhlala lihlotjaniswa nekungetsembeki kanye nelutsandvo lolungasilo lweliciniso. (Hla. 119:158) Kubalulekile-ke kutsi simelane nanobe ngumuphi umkhuba webugovu longasenta singemukelwa nguJehova. Leti tibonelo letinemandla letingasisita simelane nanobe ngabe yini lengasenta singetsembeki.

LINGISA LABO LABATIBONAKALISA BETSEMBEKILE

8, 9. (a) Kungani Jonathani etsembeka kuDavide? (b) Singamlingisa njani Jonathani?

8 LiBhayibheli liphindze likhulume ngebantfu labanyenti labebatsembekile. Ase sihlole tibonelo talababili babo bese siyabona kutsi yini lesingayifundza kubo. Asicale ngendvodza leyativeta itsembekile kuDavide. Jonathani, indvodzana lendzala yeNkhosi Sawula, abengaba yindlalifa yebukhosi baka-Israyeli, kodvwa Jehova wakhetsa Davide kutsi kube nguye inkhosi yaka-Israyeli. Jonathani wasihlonipha lesincumo saNkulunkulu. Akazange abenemona ngaDavide futsi ambangise, esikhundleni saloko “waba ngumoya munye naDavide” njengobe amtsembisa kutsi utawetsembeka kuye. Wanika Davide tembatfo takhe, sikhali, butjoki kanye nelibhande lakhe. Ngekwenta njalo, abeveta kutsi uyakuhlonipha kubusa kwakhe. (1 Sam. 18:1-4) Jonathani wenta konkhe lokusemandleni akhe kute ‘acinise sandla saDavide’ waphindze wafaka nekuphila kwakhe engotini kute amvikele kuSawula. Ngekwetsembeka, naku Jonathani lakutjela Davide: “Wena utawuba yinkhosi ka-Israyeli, mine nje ngitawuba wesibili kuwe.” (1 Sam. 20:30-34; 23:16, 17) Akumangalisi kutsi ngemuva kwekufa kwaJonathani, Davide waveta buhlungu labebuva kanye nelutsandvo lanalo ngaye ngekubhala ingoma yesililo.—2 Sam. 1:17, 26.

9 Jonathani bekati kutsi ngubani lokufanele atsembeke kuye. Bekamtfobela Jehova njengeMbusi, futsi amsekela ngalokugcwele Davide njengalogcotjiwe waNkulunkulu. Ngendlela lefananako nalamuhla, ngisho nalapho singasetjentiswa etincenyeni letitsite ebandleni, kufanele sibasekele ngekutitsandzela bazalwane labakhetfwe kutsi basihole.—1 Thes. 5:12, 13; Heb. 13:17, 24.

10, 11. (a) Kungani Phetro ahlala etsembekile kuJesu? (b) Singamlingisa njani Phetro, futsi loko kufanele kusisite kutsi senteni?

10 Lesinye sibonelo lesihle lesitawucoca ngaso semphostoli Phetro lowetsembisa kutsi utawetsembeka kuJesu. Ngesikhatsi Khristu asebentisa imifanekiso kute asite bafundzi bakhe bacondze kubaluleka kwekuba nekukholwa enyameni kanye nasengatini yakhe lebeyitawuba ngumhlatjelo, labanyenti kubafundzi bakhe betfuka ngalamavi futsi bamshiya. (Joh. 6:53-60, 66) Ngemuva kwaloko, Jesu wabuta baphostoli bakhe labangu-12: “Nani nifuna kuncandzeka yini?” Phetro nguye lowaphendvula watsi: “Nkhosi, singasuka kuwe siyephi? Ngobe emavi ekuphila lokuphakadze akuwe futsi siyakholwa, kutsi wena unguLongcwele waNkulunkulu.” (Joh. 6:67-69) Loku bekusho kutsi Phetro bekakucondza kahle yini konkhe Jesu labekusho ngemhlatjelo waKhe? Kungenteka abengakucondzi kahle. Ngisho nobe kunjalo, Phetro abetimisele kuhlala etsembekile eNdvodzaneni yaNkulunkulu legcotjiwe.

11 Phetro abengacabangi kutsi Jesu abenta liphutsa ngaloko labekusho nekutsi abetakushintja loko lakushito. Ngekutfobeka, Phetro bekati kutsi Jesu ‘bekanemavi ekuphila lokuphakadze.’ Lamuhla, senta njani nangabe sitfola liphuzu lelitsite etincwadzini tetfu tebuKhristu letivela ‘esisebentini lesetsembekile’ lokumatima kulicondza nobe lelingahambisani nendlela tsine lesicabanga ngayo? Kufanele setame kamatima kutfola umcondvo walo kunekumane silindzele kutsi kutawentiwa lushintjo kute lihambisane nendlela lesicabanga ngayo.—Fundza Lukha 12:42.

HLALA WETSEMBEKILE KUMUNTFU LOSHADE NAYE

12, 13. Yini lengenta umuntfu angetsembeki kulashade naye, futsi kungani kukhula ngeminyaka kungasiso sizatfu sekwenta njalo?

12 Kungetsembeki nganobe nguyiphi indlela, kusento lesibi lokungakafaneli sisivumele siphatamise kuthula kanye nebunye bemndeni wemaKhristu nebelibandla. Sicabanga ngaloko, ase sihlole indlela lesingahlala ngayo setsembekile kubantfu lesishade nabo kanye nakuNkulunkulu wetfu.

13 Kuphinga kungulolunye luhlobo lwekungetsembeki loluvisa buhlungu. Umuntfu lophingile usuke angaketsembeki kumuntfu lashade naye futsi anake lomunye umuntfu esikhundleni sakhe. Umlingani wemshado loshiyiwe usala yedvwa asenkingeni. Loko kwenteka njani kubantfu lababili labake batsandzana? Ngalokuvamile kucala lapho lomunye umngani wemshado angasamnaki lona lashade naye ngekwemivelo. Phrofesa Wetenhlalakahle Gabriella Turnaturi utsi: “Kungetsembeki kungenteka nangabe bantfu labashadene bayekela kwenta lokusemandleni abo kute bacinise buhlobo babo.” Loku kungenteka ngisho nakubantfu lasebaneminyaka leminyenti bashadile. Nasi sibonelo: Indvodza leneminyaka lengu-50 budzala yadivosa umfati wayo lebeseyishade naye iminyaka lengu-25 kute itsatse lomunye umfati. Labanye batsi lesi sento lesivamile kubantfu labakhulile ngeminyaka. Nobe kunjalo, kungetsembeki kumuntfu loshade naye kuyintfo lembi.c

14. (a) Jehova utiva njani ngekungetsembeki emshadweni? (b) Yini Jesu layisho ngekungetsembeki kuloyo loshade naye?

14 Jehova utiva njani ngalabo labashiya bantfu labashade nabo ngaphandle kwesizatfu lesisekelwe emBhalweni? Nkulunkulu wetfu ‘uyakutondza kuhlukanisa kwalabashadile’ futsi usho emavi lanemandla kulabo labahlukumeta baphindze bashiye bantfu labashade nabo. (Fundza Malakhi 2:13-16.) Njengababe wakhe, Jesu wafundzisa kutsi umuntfu angeke ashiye nobe alahle umlingani wakhe wemshado lote licala ngaphandle kwesizatfu bese enta shengatsi akukho lokwentekile.—Fundza Matewu 19:3-6, 9.

15. Bantfu labashadile bangakucinisa njani kwetsembeka kwabo kulabo labashade nabo?

15 Labo labashadile bangahlala njani betsembekile kubalingani babo? LiVi laNkulunkulu litsi: ‘Jabula ngemfati [nobe ngendvodza] yebusha bakho,’ futsi ‘utijabulise ngekuphila nemfati [nobe indvodza] yakho loyitsandzako.’ (Taga 5:18; Shu. 9:9) Njengobe bantfu labashadile bakhula futsi baguga ndzawonye, kufanele bente konkhe lokusemandleni abo kute buhlobo babo buhlale bucinile ngekwenyama nangekwemivelo. Loko kusho kutsi kufanele basondzelane, bacitse sikhatsi ndzawonye futsi babemunye. Kufanele basebente kamatima kute bavikele umshado wabo kanye nebuhlobo babo naJehova. Kute bente njalo, bantfu labashadile kufanele bafundze liBhayibheli ndzawonye, basebente ndzawonye ensimini futsi bathandaze ndzawonye bacele sibusiso saJehova.

HLALA WETSEMBEKILE KUJEHOVA

16, 17. (a) Kwetsembeka kwetfu kuNkulunkulu kungavivinywa njani emndenini nasebandleni? (b) Ngusiphi sibonelo lesiveta kutsi kulalela umtsetfo waNkulunkulu wekungatihlanganisi netihlobo letisusiwe, kungaba nemiphumela lemihle?

16 Kunemalunga elibandla lente sono futsi asolwa ‘kamatima, khona atewucina ekukholweni.’ (Thit. 1:13) Lamanye kutiphatsa kwawo kuwente asuswa ekuhlanganyeleni. “Kulabo labaceceshwe ngako,” lokuyalwa kubasitile kutsi baphindze babe nebuhlobo lobuhle naJehova. (Heb. 12:11) Kutsiwani nangabe sinesihlobo nobe umngani losusiwe? Ngaleso sikhatsi kwetsembeka kwetfu kusuke kuvivinywa, hhayi kuloyo muntfu, kodvwa kuNkulunkulu. Jehova uyasibuka kute abone kutsi sitawuphila ngemtsetfo wakhe yini wekungatihlanganisi nanobe ngubani losusiwe.—Fundza 1 Khorinte 5:11-13.

17 Cabanga ngemiphumela lemihle lengaba khona nangabe umndeni ulandzela imitsetfo yaJehova ngekwetsembeka ngekutsi ungatihlanganisi netihlobo letisusiwe. Lelinye lijaha lebelisusiwe iminyaka lengetulu kwalelishumi, batali balo kanye nabomnakabo labane ‘bayekela kutihlanganisa’ nalo. Ngaletinye tikhatsi belitama kutihlanganisa nabo kuloko labakwentako, kodvwa emalunga emndeni walo abenta konkhe lokusemandleni kute angatihlanganisi nalo. Ngemuva kwekubuyiselwa, latsi belikukhumbula kuba ndzawonye nemndeni walo, ikakhulukati ebusuku naselilodvwa. Liyavuma kutsi kube umndeni walo bewutihlanganisa nalo ngisho sikhashana nje, loko bekutalijabulisa kakhulu. Nobe kunjalo, ngesizatfu sekutsi emalunga emndeni walo bewangalikhulumisi, loko kwalenta laba nesifiso lesikhulu sekuphindze libe nebuhlobo naJehova. Khumbula lesibonelo salelijaha nangabe ulingeka kutsi ungawulaleli umtsetfo waNkulunkulu wekungatihlanganisi netihlobo letisusiwe.

18. Njengobe sesicoce ngetibonelo tekwetsembeka kanye nemiphumela yekungetsembeki, yini lotayenta?

18 Siphila eveni leligcwele kungetsembeki. Nobe kunjalo, ebandleni lebuKhristu singatfola tibonelo tekwetsembeka lesingatilingisa. Indlela labatiphatsa ngayo kuba shengatsi batsi: “Nine naNkulunkulu nibofakazi betfu bekutsi indlela lesasitiphetse ngayo emkhatsini wenu nine labakholwako yayingcwele, ilungile ingenasici.” (1 Thes. 2:10) Shengatsi sonkhe singahlala setsembekile kuNkulunkulu nakulabanye.

[Imibhalo lengentansi]

a Emandla aSamsoni bewangekho etinweleni takhe, kodvwa tinwele takhe betimelela buhlobo lobukhetsekile labenabo naJehova lobekangumtfombo wemandla akhe, njengemNaziri.

b Lamavi latsi Judasi “wanga” asho “sento sekungetsembeki.”

c Kute utfole lusito lekubhekana nekungetsembeki kwemuntfu loshade naye, fundza sihloko lesitsi “Kubhekana Nesimo Lapho Loshade Naye Akwentele Phansi” ku-Sicongosekulindza saJune 1, 2010 emakhasini 29-32.

[Sitfombe ekhasini 10]

Phetro abetsembekile eNdvodzaneni yaNkulunkulu legcotjiwe ngisho nobe labanye bayibalekela

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share