Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JANUARY 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 24-28
“Jehova Uyabanakekela Bantfu Bakhe”
(Isaya 25:4, 5) Bewusiphephelo salabamphofu, siphephelo salabeswele elusizini lwabo, siphephelo sekuvikela etivunguvungwini, nemtfunti ekushiseni kwelilanga. Ngobe kuphefumula kwalabanelunya kufanana nesivunguvungu lesitimukula elubondzeni; 5 kunjengekushisa kwelihlane. Wena ubindzisa lutfutfuva lwebetive; njengekushisa nakuphotiswa litfunti lelifu, ibindziswa kanjalo-ke ingoma yalabanelunya.
ip-1 272 ¶5
Sandla SaNkulunkulu Siyaphakama
5 Nanobe esabeka nakabukwa titsa takhe, Jehova usiphephelo kulabamnene nalabatfobekile labafuna kumkhonta. Betembusalive nebenkholo bangase betame konkhe kuze bacedze kukholwa kwetinceku teliciniso, kodvwa bayehluleka ngobe letinceku tetsembele ngalokuphelele kuJehova. Ekugcineni, ubavala umlomo kalula baphikisi bakhe, kube shengatsi umbonya lilanga lasehlane lelishisako, noma uvimba emandla esiphepho nesemvula ngeludvonga.—Fundza Isaya 25:4, 5.
(Isaya 25:6) Kulentsaba Simakadze longuSomandla utakwentela bantfu bonkhe lidzili lalokukhuluphele, lelimnandzi, yebo, lidzili leliwayini lelidzala lakadzeni, inyama lenhle kakhulu, netinhlobo letimnandzi teliwayini.
Zuza Ngalokuphelele Emalungiselelweni Jehova Lasentele Wona
4 Tincwadzi tetfu letinyenti tibhalelwe bonkhe BoFakazi BaJehova. Kodvwa tikhona tincwadzi letibhalelwe luhlobo lolutsite lwebantfu ngalokucondzile, njengebantfu labasha nobe batali. Tihloko letinyenti kanye nema-video latfolakala ku-website yetfu, tentelwe bantfu labangasibo BoFakazi BaJehova. Letinhlobonhlobo tetincwadzi tisikhombisa kutsi Jehova usigcinile setsembiso sakhe sekuniketa bonkhe bantfu imiyalo.—Isaya 25:6.
ip-1 273 ¶6-7
Sandla SaNkulunkulu Siyaphakama
‘Lidzili Lato Tonkhe Tive’
6 Njengababe lonelutsandvo, Jehova akabavikeli nje kuphela bantfwana bakhe kodvwa uphindze abondle, ikakhulukati ngetintfo letiphatselene naye. Ngemuva kwekukhulula bantfu bakhe nga-1919, wabentela lidzili lekudla lokunyenti ngenca yekutsi bancoba: “Kulentsaba Simakadze longuSomandla utakwentela bantfu bonkhe lidzili lalokukhuluphele, lelimnandzi, yebo, lidzili leliwayini lelidzala lakadzeni, inyama lenhle kakhulu, netinhlobo letimnandzi teliwayini.”—Isaya 25:6.
7 Lelidzili lentelwa ‘entsabeni’ yaJehova. Nguyiphi lentsaba? ‘Yintsaba yendlu yaJehova’ tonkhe tive tiyawubekelela tiye kuyo “ngemalanga ekugcina.” ‘Yintsaba lengcwele’ yaJehova, lapho bakhulekeli bakhe labetsembekile bangeke balimate khona futhi bangeke babulale. (Isaya 2:2; 11:9) Kulendzawo yekukhonta lephakeme, Jehova wentela labetsembekile bakhe siphihli selidzili. Letintfo letinhle letimayelana naNkulunkulu letikhishwa ngebunyenti tifanekisela tintfo letinhle letingekwenyama letitawuba khona lapho uMbuso waNkulunkulu sekungiwo kuphela longuhulumende webantfu. Ngaleso sikhatsi indlala iyobe ingasekho. “Shangatsi kungaba nenala emasimini, lenala isibekele ticongo tetintsaba.”—Tihlabelelo 72:8, 16.
(Isaya 25:7, 8) Kulentsaba uyawususa simbonyo lesisibekele tonkhe tive, nalendvwangu lembonye tonkhe tive, 8 amite kufa phakadze naphakadze. Somandla longuSimakadze uyawukwesula tinyembeti kubo bonkhe buso; uyawususa lihlazo lesive sakhe emhlabeni wonkhe. Simakadze sewukhulumile.
Sitsa Sekugcina, Lesikufa, Sitawentiwa Lite
15 Ekupheleni kweminyaka leyinkhulungwane yekubusa kweMbuso, bantfu labalalelako batawube bakhululiwe kuto tonkhe titsa letabangelwa kungalaleli kwa-Adamu. LiBhayibheli litsi: “Njengobe ku-Adamu bonkhe bayafa, nakuKhristu bonkhe batawutfola kuphila, nguloyo naloyo ngekulandzelana kwabo: Kucale Khristu, kutsi ngesikhatsi sekuba khona kwakhe kulandzele labo lababakhe [labo labatawubusa naye]. Ngemuva kwaloko, kutawufika kuphela, lapho atawubuyisela khona uMbuso kuNkulunkulu wakhe longuYise futsi utawube asabente lite bonkhe bohulumende nawo onkhe emagunya kanye nemandla. Ngobe kufanele abuse njengenkhosi kuze kube ngulapho Nkulunkulu asatibeke ngephansi kwetinyawo takhe tonkhe titsa takhe. Njengesitsa sekugcina, kufa kutawukwentiwa lite.” (1 Khor. 15:22-26) Kufa lesakutfola ku-Adamu ekugcineni kutawucedvwa. “Simbonyo” lesimbonye wonkhe umndeni webantfu sitawube sesisuswe phakadze.—Isa. 25:7, 8.
ip-1 273-274 ¶8-9
Sandla SaNkulunkulu Siyaphakama
8 Labo labadla kulelidzili lelilungiswe nguNkulunkulu banematsemba lamahle kakhulu. Lalela emavi a-Isaya lalandzelako. Acatsanisa sono nekufa “nesembonyo” noma “indvwangu,” atsi: “Kulentsaba uyawususa simbonyo lesisibekele tonkhe tive, nalendvwangu lembonye tonkhe tive, amite kufa phakadze naphakadze. Somandla longuSimakadze uyawukwesula tinyembeti kubo bonkhe buso.”—Isaya 25:7, 8a.
9 Ngeke sisaba khona sono nekufa! (Sembulo 21:3, 4) Ngetulu kwaloko, lihlazo tinceku taJehova letilibeketelele tinkulungwane teminyaka nalo liyosuswa. “Uyawususa lihlazo lesive sakhe emhlabeni wonkhe. Simakadze sewukhulumile.” (Isaya 25:8b) Kutawenteka kanjani loku? Jehova uyowususa umtfombo walelihlazo, lokunguSathane nentalo yakhe. (Sembulo 20:1-3) Akumangalisi kutsi bantfu baNkulunkulu batawumemeta batsi: “Ngempela, lona nguNkulunkulu wetfu, besetsembela kuye, naye wasisindzisa. Lona nguSimakadze lebesetsembele kuye; asijabule sitfokote ngensindziso yakhe.”—Isaya 25:9.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 26:15) Simakadze, usikhulisile sive, yebo, wena usandzisile sive. Utizuzele wena ludvumo. Uyinwebile yonkhe iminyele yelive.
Yenta Imetamo Kute Utfutfukise Kuthula Kubantfu BaNkulunkulu
INDLELA LESISITA NGAYO KUTE KUTHULA KUBANTFU BANKULUNKULU KUBE KUHLE KAKHULU
18 Jehova usinikete lilungelo lekusita kute sente kuthula kubantfu bakhe kube kuhle kakhulu. Sikwenta njani loko? Ngekutsi sitishumayele ngekutimisela tindzaba letimnandzi teMbuso nangekwenta bafundzi labanyenti. Ngaso sonkhe sikhatsi nasisita umuntfu kutsi abe yinceku yaNkulunkulu, sisuke senta kutsi kwandze kuthula kubantfu baKhe.—Isa. 26:15; 54:2.
(Isaya 26:20) Balekani, sive sami, ngenani etindlini tenu, nitivalele ngekhatsi. Tifihleni ngekhatsi kwesikhashana, kuze kwendlule lulaka lwakhe.
Jehova—Usiphephelo Setfu
‘SIPHEPHELO’ SETFU NJENGOBE KUPHELA KUSONDZELA
15 Njengobe lelive lelibuswa nguSathane liya ekupheleni, ‘imihelo’ yalo itawuba mibi kakhulu. (Mat. 24:7, 8) Simo sitawuba matima kakhulu ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu. Tintfo letinyenti letisemhlabeni titawuphatamiseka futsi bantfu batawesaba kakhulu. (Hab. 3:16, 17) Ngesizatfu sekutsi batawube besaba, batawufuna siphephelo “emigedzeni nasemihumeni emkhatsini wemadvwala etintsaba.” (Semb. 6:15-17) Imigedze nobe imihume angeke ibavikele, ngisho netinhlangano tetepolitiki nemabhizinisi lamakhulu angeke abavikele.
16 Bantfu baJehova batawuchubeka bajabulela sivikelo ‘sesiphephelo,’ lesinguNkulunkulu Jehova. Njengemphrofethi Habakhuki, ‘batawujabula ngaSimakadze.’ ‘Batawujabula ngaNkulunkulu uMsindzisi wabo.’ (Hab. 3:18) Jehova utawukhombisa ngatiphi tindlela kutsi ‘usiphephelo’ ngaleso sikhatsi lesimatima? Sitawubona nasesifikile leso sikhatsi. Lesingaciniseka ngako nguloku: Njengema-Israyeli ngesikhatsi aphuma eGibhithe, “sicumbi lesikhulu” sitawuchubeka sihlelekile, silalela ticondziso letibuya kuNkulunkulu. (Semb. 7:9; fundza Eksodusi 13:18.) Utawusebentisa libandla kute endlulisele leto ticondziso kitsi. Ngako-ke, emabandla latinkhulungwane lasemhlabeni wonkhe abonakala ‘atindlu’ letisivikelo lokwakhulunywa ngato ku-Isaya 26:20. (Fundza.) Uyakujabulela yini kuba semihlanganweni yelibandla? Usilalela ngekushesha yini sicondziso Jehova lakunika sona asebentisa libandla?—Heb. 13:17.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Isaya 28:1-13) Maye kulowo mchele letitigabatisa ngawo tidzakwa taka-Efrayimu, nakuleyo mbali lebunako, bukhatikhati bebuhle bakhe lobumiswe enhloko yesigodzi lesivundzile; maye kulelo dolobha, ligcabho lalabo lasebalaliswa phansi liwayini! 2 Buka la, Simakadze unaye lonemandla nalocinile. Njengesangcotfo nesivunguvungu lesibhubhisako, nanjengemvula lekhukhulako, nesihhuhhula semanti, uyakulisacata phansi emhlabatsini ngemandla lamakhulu. 3 Lowo mchele letitigabatisa ngawo tidzakwa taka-Efrayimu, uyawugcotjwagcotjwa phansi ngetinyawo. 4 Leyo mbali lebunako, bukhatikhati bebuhle bakhe lobumiswe enhloko yesigodzi lesivundzile, iyawuba njengelikhiwa lelivutfwe kungakavunwa, lekutsi lowo nje lolibone kucala alikhe ngesandla sakhe, alifake emlonyeni, alimite masinyane. 5 Ngalelo langa Simakadze longuSomandla uyawuba ngumchele webukhosi, umchele lomuhle wensali yesive sakhe. 6 Uyawuba ngumoya wemtsetfocotfo kulowo lohlalela kwehlulela, abe sisusa semandla kulabo labajikisa imphi esangweni. 7 Nabo labo bayayendza ngenca yeliwayini, babhadzatele ngenca yetjwala, baphristi nebaphrofethi bayayendza ngenca yetjwala, basangene ingcondvo ngenca yeliwayini, badzayiteliswa tjwala, bayayendza nababona imibono, bayakhubatela nabakhipha tincumo. 8 Onkhe ematafula agcwele emahlante, kute ngisho lesincane sikhadlana lesingakangcoli. 9 “Ngubani yena lona lowetama kumfundzisa, uwuchazela bani wona lombiko wakhe? Kubantfwana labesusiwe yini elubisini lwabo, labo labavele balunyulwa nje emabeleni abonina? 10 Uyahhema utsi: Savu lasavu, savu lasavu, khavu lakhavu, khavu lakhavu, ziyere shamu, ziyere shamu.” 11 Kulungile-ke, ngetindzebe temlomo wekuchamuka nangetilimi letingatiwa Nkulunkulu uyawukhuluma kulesive, 12 lakhuluma kuso watsi: “Lena yindzawo yekuphumula, labakhatsele abaphumule kuyo,” nekutsi: “Lena yindzawo yekucambalala,” kodvwa bangeke balalele. 13 Ngako-ke livi laSimakadze kubo liyawuba kutsi: “Savu lasavu, savu lasavu, khavu lakhavu, khavu lakhavu, ziyere shamu, ziyere shamu,”! kuze batewuhamba baze bawe ngetiphundvu, balimale babanjwe, bese bayatfunjwa.
JANUARY 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 29-33
“INkhosi Iyawubusa Ngekulunga”
(Isaya 32:1) Buka la, inkhosi iyawubusa ngekulunga, nebabusi bayawubusa ngekwemtsetfocotfo.
Dvumisani Khristu, INkhosi Lekhatimulako!
13 Ngesibindzi Khristu uphindze aphume kute ‘avikele kulunga.’ Kulunga iNkhosi lekuvikelako ‘kulunga kwaNkulunkulu’—timiso taJehova talokuhle nalokubi. (Rom. 3:21; Dut. 32:4) Mayelana neNkhosi Jesu Khristu, Isaya waphrofetha watsi: “Inkhosi iyawubusa ngekulunga.” (Isa. 32:1) Kubusa kwaJesu kutawuletsa ‘emazulu lamasha nemhlaba lomusha’ lokwetsenjisiwe, lapho kutawubusela khona ‘kulunga.’ (2 Phet. 3:13) Tonkhe takhamuti temhlaba lomusha kutawudzingeka tivumelane netimiso taJehova.—Isa. 11:1-5.
(Isaya 32:2) Ngulowo nalowo wabo uyawufanana nesiphephelo emoyeni, abe ngumkhoselisi kuso sivunguvungu, abe njengemifula yemanti ehlane, afanane nelitfunti lelidvwala lelikhulu eveni lelomele emanti.
ip-1 332-334 ¶7-8
INkhosi Nebabusi Bayo
7 Siphrofetho saJesu lesichaza ‘kuphela kwelive,’ sitsi: “Akukafaneli nesabe.” (Matewu 24:3-8) Kungani balandzeli baJesu bangesatjiswa timo telive lanamuhla letiyingoti? Sizatfu sikutsi noma lababusi bagcotjiwe noma banguletinye timvu, bawuvikela ngekwetsembeka umhlambi. (Johane 10:16) Banakekela bafowabo nabodzadzewabo ngesibindzi, ngisho nalapho babhekene netento letinelunya njengetimphi tekucwenswa ngebuhlanga. Emaveni laphuyile, mayelane netintfo letiphatselene naNkulunkulu ayacikelela kutsi bantfu labacindzetelekile batfola emaciniso lavela eVini laNkulunkulu liBhayibheli.
8 Eminyakeni lengu-50 leyedlulile, ‘babusi’ babonakale ngalokucacile. ‘Babusi’ labanguletinye timvu bayaceceshwa njengesigaba semphakatsi lokhulako kuze kutsi ngemuva kwekuhlupheka lokukhulu bakufanelekele kuhola ‘emhlabeni lomusha.’ (Hezekeli 44:2, 3; 2 Phetro 3:13) Ngekukhipha sicondziso nekucabuleka njengobe bahola emsebentini weMbuso, batibonakalise ‘banjengelitfunti lelidvwala lelikhulu’ batfolela umhlambi indzawo yekuphumula.
(Isaya 32:3, 4) Emehlo alabo lababonako angeke asavaleka, netindlebe talabo labevako setiyawulalela. 4 Ingcondvo yalabanematata iyawukwati ibuye icondze, nelulwimi lolungingitako luyawusheshisa kukhuluma kahle nangalokuvakalako.
ip-1 334-335 ¶10-11
INkhosi Nebabusi Bayo
Kubuka Ngemehlo, Ngetindlebe Nangetinhlitiyo
10 Sicumbi lesikhulu sisabele kanjani elungiselelweni laJehova lasezulwini? Lesiphrofetho siyachubeka sitsi: “Emehlo alabo lababonako angeke asavaleka, netindlebe talabo labevako setiyawulalela.” (Isaya 32:3) Kuleminyaka leyedlulile, Jehova wente kutsi tinceku takhe tifundziswe futsi tifinyelele ekuvutfweni. Sikolwa Semsebenti WemaKhristu naleminye imihlangano lechutjwa emabandleni aBoFakazi BaJehova emhlabeni wonkhe; imihlangano yesigodzi, yesifundza neyetive kanye nekuceceshwa lokukhetsekile ‘kwebabusi’ kuze bawunakekele kahle umhlambi, konkhe kube nesandla kulolutsandvo lwebuzalwane emhlabeni wonkhe kuhlanganise netigidzi tebantfu labanebunye. Noma ngukuphi lapho bakhona khona labelusi, tindlebe tabo tihlale tikhaliphile kuze beve lapho kulungiswa khona indlela lesicondza ngayo livi leliliciniso. Ngekuba nanembeza loceceshwe liBhayibheli, bahlale bakulungele kuva nekulalela.—Tihlabelelo 25:10.
11 Lesiphrofetho sibese siyasecwayisa sitsi: “Ingcondvo yalabanematata iyawukwati ibuye icondze, nelulwimi lolungingitako luyawusheshisa kukhuluma kahle nangalokuvakalako.” (Isaya 32:4) Akukafaneli kube khona umuntfu lofinyelela esiphetfweni ngematata mayelana nekutsi yini lelungile nalengakalungi. LiBhayibheli litsi: “Uyamati nje umuntfu lophike kukhuluma angakacabangi? Sincono silima kunaye.” (Taga 29:20; Umshumayeli 5:2) Ngaphambi kwa-1919, ngisho nebantfu baJehova bebangcoliswe yimibono yeBhabhulona. Kodvwa kusukela ngalowo mnyaka, Jehova ubente baticondza ngalokucacile tinjongo takhe. Emaciniso lembuliwe bawatfole angasiwo ematata, kodvwa acatjangelwe kahle futsi manje bakhuluma ngekuciniseka ngalabakukholelwako, futsi abangingiti.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 30:21) Nome nijikela ngesekudla nome ngesancele, tindlebe tenu tiyakuva livi emvakwenu litsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.”
Vani Livi LaJehova Nobe Ngukuphi Lapho Ukhona Khona
2 Lamuhla, Jehova ucondzisa bantfu bakhe asebentisa liBhayibheli, umoya wakhe longcwele kanye nelibandla. (Imis. 9:31; 15:28; 2 Thim. 3:16, 17) Ticondziso lesititfola kuye ticace kakhulu futsi kuba shengatsi ‘tindlebe tetfu tiva livi emvakwetfu litsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.”’ (Isa. 30:21) Ecinisweni, Jesu wendlulisela livi laJehova kitsi njengobe acondzisa libandla asebentisa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45) Kufanele sititsatse njengaletibalulekile leticondziso ngobe kutfola kuphila lokuphakadze kutawuya ngendlela lesilalela ngayo.—Heb. 5:9.
(Isaya 33:22) Ngobe Simakadze ngumehluleli wetfu; Simakadze nguyena sishayamtsetfo setfu, Simakadze yinkhosi yetfu, nguye lotasisindzisa.
Niyawuba “Ngumbuso Webaphristi”
4 Sivumelwane seMtsetfo sacala kusebenta eNtsabeni iSinayi nga-1513 B.C.E. Ngalesivumelwane, sive sema-Israyeli asendvulo sentiwa sive lesikhetsiwe saNkulunkulu. Ngaleso sikhatsi Jehova waba ‘nguMehluleli wabo, siShayamtsetfo sabo, neNkhosi yabo.’ (Isa. 33:22) Umlandvo wema-Israyeli uveta loko lokwentekako nangabe timiso taNkulunkulu letilungile tilalelwa nobe tingalalelwa. Njengobe uMtsetfo bewukuvimbela kushada nebantfu labangamkhonti Nkulunkulu nekuhlanganyela ekukhonteni kwemanga, injongo yawo bekukuvikela intalo ya-Abrahama ekonakalisweni.—Eks. 20:4-6; 34:12-16.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Isaya 30:22-33) Niyawube seniyatedzelela letithico tenu letembeswe ngesiliva, naletitfombe tenu letimbonywe ngegolide, niyakutilahla khashane, kube shangatsi tidvwedvwe letingcolile, nitsi kuto: “Sukani la.” 23 Utawubuye anitfumelele imvula ngenca yenhlanyelo yenu leseniyihlanyele phansi emhlabatsini, kudla lokuphuma emhlabatsini kutawunona, futsi kube kunyenti. Ngalelo langa tinkhomo tenu tiyawukudla emadlelweni labanti nalaluhlata. 24 Tinkhabi netimbongolo letiwusebentako lomhlaba tiyakudla lifolishi neluhlata lolwendlalwe ngetimfologo nangemafosholo. 25 Ngalelo langa lekuhlaba lokukhulu, ngesikhatsi nakuwa imibhoshongo, imifudlana yemanti iyawugobhota kuto tonkhe tintsaba letiphakeme, nakuwo onkhe emagcuma lamadze. 26 Inyanga iyawukhanya njengelilanga, nekukhanya kwelilanga kuyawuphindvwa kasikhombisa, ngangekukhanya kwemalanga lagcwele lasikhombisa, ngesikhatsi Simakadze nakabopha emanceba esive sakhe, elapha tilondza letavetwa nguye. 27 Bukani, Libito laSimakadze lichamuka khashane, lita nelulaka loluvutsako nangelifu lelimnyama lentfutfu, tindzebe temlomo wakhe tigcwele lulaka, nelulwimi lwakhe lungumlilo lodlako. 28 Kuphefumula kwakhe kunjengesikhukhula semanti lesigeletako, nasikhuphuka size sifike ngasentsanyeni. Unyakatisa tive esisefeni sakhe sembhubhiso; ubeka emihlatsini yebantfu litomu lekubaholela ekwedukeni. 29 Niyawuhlabela njengalobo busuku lenenta ngabo lidzili lelingcwele, tinhlitiyo tenu tiyawujabula njengesikhatsi bantfu bakhuphuka ngemintjingo, bakhuphukela eNtsabeni yaSimakadze, eDvwaleni lema-Israyeli. 30 Simakadze uyakwenta bantfu kutsi babuve bukhosi belivi lakhe, uyawubabonisa kwehla kwemkhono wakhe ngentfukutselo lekhephukako nangemlilo lodlako, nangekucheketeka kwemafu, nangekudvuma, nangesangcotfo. 31 Livi laSimakadze liyawuphihlita i-Asiriya, ngendvuku yakhe yebukhosi uyakuyishaya ayilahle phansi. 32 Kuyawutsi njalo indvuku yaSimakadze nayehlela e-Asiriya, ngisho loluswati lwakhe lwekujezisa, kuyawuhambisana nekushaywa kwemafahlawane nemahabhu, asalwa nabo emphini ngengalo yakhe lematima. 33 IThofethi seyalungiswa kadzeni, yentiwa yalungela inkhosi. Umgodzi wayo wemlilo sewagujwa waba banti wabuye washona, kwatfotwa netinkhuni letinyenti temlilo; kuphefumula kwaSimakadze lokugeleta njengemfula wesibabule lesivutsako kuyakuyilumeka ivutse.
JANUARY 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU| ISAYA 34-37
“Hezekiya Watfola Umvuzo Ngenca Yekukholwa Kwakhe”
(Isaya 36:1) Ngemnyaka weli-14 wekubusa kwenkhosi Hezekiya, kwesuka Senaheribi, inkhosi yase-Asiriya, wahlasela onkhe emadolobha latinqaba akaJuda, wawatfumba.
(Isaya 36:4-10) Indvuna lenkhulu yemphi yafike yakhuluma kubo, yatsi: “Tjelani Hezekiya, nitsi:” ‘Naku lokushiwo yinkhosi lenkhulu yase-Asiriya, itsi: Ulibeke kubani litsemba lakho? 5 Utsi unemasu nemabutfo emphi lanemandla, kodvwa ukhuluma lite nje. Ngubani lona lowetsembele kuye, lokwenta kutsi ngaye ungivukele? 6 Buka la, nyalo wetsembele eGibhithe, kulolubhatu lwendvuku yemhlanga, lolugwaza sandla semuntfu lumlimate, nakatsi ubambelela kulo! Unjalo-ke Faro, inkhosi yaseGibhithe, kubo bonkhe labetsembela kuye. 7 Nangabe utsi kimi: “Setsembele kuSimakadze Nkulunkulu wetfu,” akusiye yini lona Hezekiya ladzilita tindzawo takhe letiphakeme tekukhontela nemalati akhe, atsi kubakaJuda nebaseJerusalema: “Kufanele nikhonte embikwanali lilati leliseJerusalema”? 8 “‘Buya-ke nyalo, wente sivumelwane nemphatsi wami, inkhosi yase-Asiriya: Ngitakunika emahhashi lati-2 000, nawungaba nebantfu labangawagibela. 9 Ungayevisa yini yona yinye nje kuto tonkhe tindvuna letincane temphatsi wami, nome ngabe wetsembele eGibhithe ngetincola temphi kanye nebagibeli bemahhashi? 10 Ngetulu kwaloko nje, kantsi lapha ngitele kutawuhlasela nekubhubhisa lelive ngaphandle kwaSimakadze yini? Simakadze nguye cobo lwakhe longitjele kutsi angishuce ngite kulelive ngitelibhubhisa.’”
(Isaya 36:15) Ningavumi kutsi Hezekiya aniyenge netsembele kuSimakadze, nakatsi: “Simakadze utasephula ngempela, lelidolobha lingeke linikelwe esandleni senkhosi yase-Asiriya.”
(Isaya 36:18-20) “Ningavumi kutsi Hezekiya anedukise, nakatsi: ‘Simakadze utasikhulula.’ Ukhona yini nkulunkulu wanome ngusiphi sive lowake wakhulula live lakhe esandleni senkhosi yase-Asiriya? 19 Baphi nje bonkulunkulu baseHamathi, nebase-Aphadi? Baphi bonkulunkulu baseSefavayimu? Bayisindzisile yini iSamariya esandleni sami? 20 Ngumuphi kubo bonkhe labonkulunkulu balamave lowake wakhona kusindzisa live lakhe esandleni sami? Simakadze-ke yena angayisindzisa kanjani iJerusalema esandleni sami?”
ip-1 386-388 ¶7-14
INkhosi Yatfola Umvuzo Ngenca Yekukholwa Kwayo
Rabishake Ubeka Indzaba Yakhe
7 Senaheribi utfuma Rabishake (akusilo ligama lakhe, sicu setemphi,) kanye naletinye tikhulu letimbili eJerusalema kutsi tiyewutjela lomuti kutsi utinikele kuye. (2 Emakhosi 18:17) Bahlangabetwa bameleli baHezekiya labatsatfu, lokungu-Eliyakimi indvuna yesigodlo, Shebna mabhalane naJowa umsa wa-Asafa umbhalisi.—Isaya 36:2, 3.
8 Inhloso yaRabishake ilula, ikwenta iJerusalema itinikele ingakalwi. Akhuluma ngesiHebheru, ucala kumemeta atsi: “Ulibeke kubani litsemba lakho? . . . Ngubani lona lowetsembele kuye, lokwenta kutsi ngaye ungivukele?” (Isaya 36:4, 5) Rabishake ubese wedzelela lamaJuda, awakhumbute kutsi awakavikeleki. Atawuya kubani kuze awalekelele? ‘Kulolubhatu lwendvuku yemhlanga’ lokuyiGibhithe? (Isaya 36:6) Kwanyalo iGibhithe iyafana nelubhatu lwendvuku yemhlanga; ecinisweni lombuso wangaphambili usancotjwe yiTopiya kwesikhashana, futsi iNkhosi Thihakha, lenguFaro waseGibhithe manje, ayisiyo yaseGibhithe kodvwa yaseTopiya. Futsi sekusedvute kutsi i-Asiriya incotjwe. (2 Emakhosi 19:8, 9) Njengobe iGibhithe ingeke itisindzise, ngeke imsite ngalutfo Juda.
9 Rabishake manje utsi Jehova ngeke abalwele bantfu baKhe ngobe ubacansukele. Rabishake utsi: “Nangabe utsi kimi: ‘Setsembele kuSimakadze Nkulunkulu wetfu,’ akusiye yini lona Hezekiya ladzilita tindzawo takhe letiphakeme tekukhontela nemalati akhe?” (Isaya 36:7) Kudzilita tindzawo letiphakeme nema-altare lakulelive akusho kutsi emaJuda asamlahlile Jehova, kunaloko kubonisa kutsi abuyele kuYe.
10 Rabishake uphindze akhumbute emaJuda kutsi awasilutfo kutemphi. Ubese ubabekela insayeya ngekutsi atiphakamise atsi: “Ngitakunika emahhashi lati-2 000, nawungaba nebantfu labangawagibela.” (Isaya 36:8) Kodvwa kunendzaba yini kutsi labagibele emahhashi bakaJuda banyenti noma bambalwa? Cha, ngobe kusindziswa kwemaJuda akukanciki emandleni etemphi. Taga 21:31 tiyichaza kanje lendzaba titsi: “Nome bantfu emahhashi abo bangawalungiselela imphi, kodvwa kuncoba kusetandleni taSimakadze.” Rabishake ubese uyagomela ngekutsi sibusiso saJehova sikubase-Asiriya hhayi kumaJuda. Utsi kube bekungasinjalo base-Asiriya bebangeke bakwati kungena eveni lakaJuda.—Isaya 36:9, 10.
11 Bameleli baHezekiya bakhatsatekile ngemphumela letingaba nawo kubantfu labasetulu elubondzeni lwalomuti. Letindvuna letingemaJuda tiyacela titsi: “Sicela umane ukhulume ngesiSiriya etincekwini takho, ngobe ngulona lulwimi lesiluvako. Ungakhulumi natsi ngesiHebheru kuva bonkhe labantfu labalapha etulu elubondzeni.” (Isaya 36:11) Kodvwa Rabishake akatimiseli kukhuluma ngesiSiriya. Ufuna kufaka umoya wekungabata newekwesaba kumaJuda kuze atinikele futsi iJerusalema incotjwe ingazange ilwe! (Isaya 36:12) Ngako lomAsiriya uphindze akhulume “ngesiHebheru.” Ucwayisa takhamuti taseJerusalema utsi: “Ningacali niyengwe nguHezekiya. Angeke akhone kunikhulula!” Ngemuva kwaloko, wetama kuyenga labo labalalele ngekuchaza kutsi kuphila kwemaJuda kungaba njani nabangabuswa yi-Asiriya utsi: “Yentani sivumelwane nami, niphume nite kimi, nguleyo naleyo ndvodza-ke iyawube seyitidlela kahle esivinini sayo, nasemkhiwaneni wayo, inatse nemanti laphuma emtfonjeni wayo, ngize ngifike nginitsatse nginimikise eveni lelifanana nelenu, live lelinalokutinhlavu, nalelineliwayini lelisha, live lesinkhwa neletivini.”—Isaya 36:13-17.
12 EmaJuda angeke asitfole sivuno kulomnyaka ngobe kuhlasela kwema-Asiriya kuwavimbele kutsi alime. Litsemba lekudla emagilebhisi lamnandzi nekunatsa amanti lamnandzi kufanele kutsi liwakhanga kakhulu emadvodza lasetulu elubondzeni. Kodvwa Rabishake solo akakacedzi kuzama kuwacedza emandla emaJuda.
13 Kuletinkhulumo takhe letinyenti, Rabishake usho lamanye emavi. Wecwayisa emaJuda kutsi angamlaleli Hezekiya nakungenteka atsi: ‘Jehova utasikhulula.’ Rabishake ukhumbuta emaJuda kutsi bonkulunkulu baseSamariya behlulekile kuvikela tive letilishumi nakuncotjwa base-Asiriya. Kutsiwani ngabonkulunkulu baletinye tive letancotjwa yi-Asiriya? Utsi: “Baphi bonkulunkulu baseSefavayimu? Bayisindzisile yini iSamariya esandleni sami?”—Isaya 36:18-20.
14 Kuliciniso kutsi njengobe Rabishake akhonta bonkulunkulu bemanga, akacondzi kutsi kunemehluko lomkhulu emkhatsini weSamariya lehlubukile neJerusalema lebuswa nguHezekiya. Bonkulunkulu bemanga baseSamariya bebete emandla ekucedza lombuso wetive letilishumi. (2 EmaKhosi 17:7, 17, 18) Ngakulolunye luhlangotsi, iJerusalema lebuswa nguHezekiya ibashiyile bonkulunkulu bemanga, yabuyela ekukhonteni Jehova. Kodvwa labo labamelele emaJuda abetami kumchazela loku Rabishake. “Labantfu babindza nje bambuka bangete basho lutfo, ngobe inkhosi yayibadvonse ngendlebe yatsi: ‘Ningacali nimphendvule.” (Isaya 36:21) Eliyakimi, Shebna naJowa babuyela kuHezekiya bamikisa umbiko waloko lokushiwo nguRabishake.—Isaya 36:22.
(Isaya 37:1, 2) Hezekiya, inkhosi, watsi kube akuve loko, wadzabula tingubo takhe wembatsa emasaka, wahamba wangena ethempelini laSimakadze. 2 Watfumela bo-Eliyakimu, indvuna yasesigodlweni, naShebna, labengumabhalane, kanye nebaholi bebaphristi, bonkhe bagcoke emasaka baya kumphrofethi Isaya, umsa wa-Amose.
(Isaya 37:14-20) Hezekiya watsatsa lencwadzi kuletigijimi wayifundza, wase ukhuphukela nayo ethempelini laSimakadze, wafike wayendlala embikwaSimakadze. 15 Hezekiya wase uyathandaza kuSimakadze watsi: 16 “Awu, Simakadze Somandla, Nkulunkulu wesive sema-Israyeli, wena lohleli emkhatsini wemakherubhi, wena wedvwa unguNkulunkulu etikwayo yonkhe imibuso yemhlaba. Wena wadala lizulu nemhlaba. 17 Vula indlebe yakho! Awu, Simakadze, vani; uvule emehlo akho Simakadze, ubone; lalela onkhe emavi latfunyelwe nguSenaheribi ekwetfuka wena Nkulunkulu lophilako. 18 “Kuliciniso kona, Simakadze, kutsi emakhosi ase-Asiriya atibhubhisile tonkhe letive kanye nemave ato. 19 Bajikijele bonkulunkulu bato emlilweni, bababhubhisa, ngobe bebangesibo bonkulunkulu sibili, bekutingodvo nje nematje labatwe tandla tebantfu. 20 Manje-ke, Simakadze Nkulunkulu wetfu, sephule esandleni sakhe, kuze yonkhe imibuso yemhlaba yati kutsi wena wedvwa, Simakadze, unguNkulunkulu.”
ip-1 389-391 ¶15-17
INkhosi Yatfola Umvuzo Ngenca Yekukholwa Kwayo
Hezekiya Wenta Sincumo
15 INkhosi Hezekiya kufanele yente sincumo manje. IJerusalema itatinikela kubase-Asiriya yini? IGibhithe itabasita yini noma itatilwela? Hezekiya ucindzeteleke kakhulu. Uya ethempelini laJehova, ngesikhatsi lesifanako utfuma Eliyakimi naShebna kanye nalamanye emadvodza lamadzala labaphristi kutsi bayobuta kuJehova ngemphrofethi Isaya. (Isaya 37:1, 2) Embetse emasaka, emancusa enkhosi aya ku-Isaya, efike atsi: “Lelilanga lalamuhla lilanga lenjabhiso, nekutsetsiswa . . . Kungenteka kube Simakadze Nkulunkulu wakho utaweva emavi endvuna lenkhulu, letfunywe ngumphatsi wayo, inkhosi yase-Asiriya, kutsi itewuhlazisa Nkulunkulu lophilako, nekutsi yena utayitsetsisela emavi Simakadze Nkulunkulu wakho lawevile.” (Isaya 37:3-5) Base-Asiriya babekela Nkulunkulu lophilako insayeya. Jehova utakuva yini kutsetsiswa kwabo? Nga-Isaya, Jehova ucinisekisa emaJuda utsi: “Ningesatjiswa nguloko lenikuvile, lawo mavi ledzelelako etinceku tenkhosi yase-Asiriya letingihlambalate ngawo. Lalelani! Ngitawufaka kuye umoya lotamenta kutsi atsi nakeva umbiko lotsite, ancandzeke abuyele eveni lakhe, ngulapho-ke ngiyawumenta kutsi afele khona ngenkemba.”—Isaya 37:6, 7.
16 Kuleso sikhatsi, Rabishake uyabitwa kutsi ayosita iNkhosi Senaheribi ngesikhatsi ilwa eLibina. Senaheribi utawubuye ayibone iJerusalema. (Isaya 37:8) Kodvwa, kuhamba kwaRabishake akukucedzi kucindzeteleka kwaHezekiya. Senaheribi utfumela tincwadzi letichaza tintfo lokufanele takhamuti taseJerusalema titilindzele nangabe tala kutinikela: “Angitsi sewuvile kutsi entani emakhosi ase-Asiriya kuwo onkhe lamanye emave, acotfula imbokodvo nesisekelo kuwo. Wena-ke ungaphepha kanjani? . . . Iphi inkhosi yaseHamathi, nenkhosi yase-Aphadi, nenkhosi yelidolobha laseSefavayimu, neyaseHena, neyase-Ava?” (Isaya 37:9-13) Ngalokuyinhloko, lomAsiriya utsi akunangcondvo kuphika inkhani ngobe kutawubaletsela tinkhatsato letinyenti!
17 Akhatsateke kakhulu ngemiphumela yesincumo lokufanele asente, Hezekiya ubeka tincwadzi taSenaheribi phambi kwaJehova ethempelini lakhe. (Isaya 37:14) Ngemthantazo losuka enhlitiyweni uncenga Jehova kutsi alalele kwedzelelwa ngema-Asiriya, ubese wephetsa umthantazo wakhe ngemavi latsi: “Manje-ke, Simakadze Nkulunkulu wetfu, sephule esandleni sakhe, kuze yonkhe imibuso yemhlaba yati kutsi wena wedvwa, Simakadze, unguNkulunkulu.” (Isaya 37:15-20) Kulomthantazo kuyabonakala kutsi Hezekiya akakhatsaleli nje kukhululwa kwakhe kuphela, kodvwa ukhatsateke ngenca yelihlazo lelitawuletfwa egameni laJehova nangabe i-Asiriya incoba iJerusalema.
(Isaya 37:33-38) “Ngako-ke naku lokushiwo nguSimakadze macondzana nenkhosi yase-Asiriya: “Ngeke ingene kulelidolobha nome icibishele imicibisholo kulo. Ngeke ime embikwalo ngelihawu, futsi ngeke yente lutfo lwekulivimbetela. 34 Iyawuncandzeka ngaleyo ndlela lete ngayo. Ngeke ingene kulelidolobha,” kusho Simakadze. 35 “Ngitalivikela lelidolobha ngilisindzise, ngenca yami nangenca yenceku yami Davide.” 36 Ngako ingilosi yaSimakadze yaphuma yabhubhisa emadvodza lati-185 000, labesenkambu yema-Asiriya. Batsi bantfu nabavuka ekuseni ngakusasa, bakhangwa lucaca lwetidvumbu! 37 Ngako-ke Senaheribi, inkhosi yase-Asiriya, wadzilita inkambu yakhe, wahamba wabuyela eNineve, wayawuhlala khona. 38 Kwatsi ngalelinye lilanga aselibele kukhonta ethempelini lankulunkulu wakhe Nisroki, kwesuka emadvodzana akhe, bo-Adrameleki naShareseri, bamjuba ngenkemba, besuka lapho babalekela eveni lase-Ararathi. Esahadoni, umsa wakhe, waba yinkhosi yase-Asiriya esikhundleni sakhe.
ip-1 391-394 ¶18-22
INkhosi Yatfola Umvuzo Ngenca Yekukholwa Kwayo
18 Jehova wawuphendvula umthantazo waHezekiya asebentisa Isaya. IJerusalema kufanele ingatinikeli kuma-Asiriya; kufanele icine. Kwaba shengatsi ukhuluma naSenaheribi, ngesibindzi Isaya utjela lomAsiriya sigijimi lesivela kuJehova utsi: “INdvodzakati yaseSiyoni iyakwedzelela, ikubukela phansi. INdvodzakati yaseJerusalema igencetisa inhloko [ayikuhloniphi] yayo nawubaleka.” (Isaya 37:21, 22) Jehova ubese uchubeka utsi: ‘Ungubani wena kutsi ungamhlambalata Longcwele waka-Israyeli? Ngiyatati tindlela takho. Uyakutsandza kuvelela; maye uyatigabatisa. Wetsembele emandleni akho kutemphi futsi wancoba emave lamanyenti. Kodvwa akusho kutsi atawuncoba. Emacebo awo ngeke aphumelele. Jehova utawalahla. Ngitakwenta loku lokwentako kulabanye. Ngitawufaka umkhala wami ekhaleni lakho futsi ngiyawukuncandzekisa ngaleyo ndlela lote ngayo ubuyele e-Asiriya!’—Isaya 37:23-29.
“Loku-Ke Kuyawuba Sibonakaliso Kuwe”
19 Hezekiya uyaciniseka yini kutsi siphrofetho sa-Isaya sitawugcwaliseka? Jehova uyaphendvula utsi: “Loku-ke kuyawuba sibonakaliso kuwe, Hezekiya: Kulomnyaka utawudla loko lokutimilele, ngemnyaka wesibili udle emahlumela ako, kodvwa ngemnyaka wesitsatfu uyawuhlanyela uvune, uyawuhlanyela tivini ubuye udle emagelebisi ato.” (Isaya 37:30) Jehova utawaniketa kudla emaJuda lavalelekile. Nanoma angakhoni kulima ngenca yekutsi avinjetelwe yi-Asiriya, atakutfola kudla nangabe akhwimita sivuno semnyaka lowendlulile. Ngemnyaka lolandzelako, umnyaka welisabatha, kufanele angawalimi amasimu awo, nanobe abhekene nesimo lesimatima. (Eksodusi 23:11) Jehova wetsembisa bantfu kutsi nabalalela livi lakhe, kuyomila kudla lokwenele emasimini lokuyobagcina baphila. Kutawutsi ngemnyaka lolandzelako, bantfu bahlanyele ngendlela levamile futsi bajabulele titselo temsebenti wabo.
20 Jehova ucatsanisa bantfu bakhe nesihlahla lesingaziphuneki kalula, utsi: “Insali yendlu yakaJuda iyawuphindza futsi ifake timphandze tayo phansi, ngetulu itsele titselo tayo.” (Isaya 37:31, 32) Labo labetsembele kuJehova akudzingeki basabe. Bona nentalo yabo angeke batsi nyisi eveni.
21 Kutsiwani nge-Asiriya lesongela iJerusalema? Jehova uyaphendvula, utsi: ‘Ngeke ime embikwalo ngelihawu, futsi ngeke yente lutfo lwekulivimbetela. Iyawuncandzeka ngaleyo ndlela lete ngayo. Ngeke ingene kulelidolobha.’ (Isaya 37:33, 34) Ngeke ibe khona imphi emkhatsini we-Asiriya neJerusalema. Kuyamangalisa kutsi base-Asiriya labancotjwa ngaphandle kwekulwa, hhayi emaJuda.
22 Ngekuvumelana naloko lakusho, Jehova utfuma ingilosi kutsi ibulale emabutfo aSenaheribi lokungemadvodza langu-185 000. Loku kwenteka eLibina, watsi Senaheribi uyavuka watfola baholi bemphi yakhe, netindvuna tifile. Advumele kakhulu, wabuyela eNineve, kwatsi nanome ehluliwe wachubeka ngenkhani wakhonta nkulunkulu wakhe wemanga Nisroki. Kwatsi ngalelinye lilanga aselibele kukhonta ethempelini lankulunkulu wakhe Nisroki, kwesuka emadvodzana akhe ambulala. Nisroki nkulunkulu wakhe longaphili akazange atibonise anemandla ekumsindzisa.—Isaya 37:35-38.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 35:8) Kuyawuba khona umgwaco lomkhulu lapho, uyawubitwa ngekutsi Yindlela Yebungcwele. Labangcolile ngeke bahambe ngawo, uyakuba walabo labahamba ngawo lomgwaco, tilima letikhohlakele ngeke tihambahambe ngawo.
w08 5/15 26 ¶4
Phishekela “Bungcwele Ngekwesaba Nkulunkulu”
‘Kuyoba Khona INdlela Yebungcwele’
Jehova wabiketela kutsi bantfu bakhe lebebatfunjwe eBhabhulona bebayobuyiselwa eveni labo. Lesiphrofetho sekubuyiselwa besinalesicinisekiso lesitsi: “Kuyawuba khona umgwaco lomkhulu lapho, uyawubitwa ngekutsi Yindlela Yebungcwele.” (Isaya 35:8a) Lamavi aveta kutsi Jehova akagcinanga nje ngekuvulela emaJuda indlela yekubuyela ekhaya, kodvwa waphindze wawacinisekisa kutsi uyawuwavikela endleleni.
w08 5/15 27 ¶1
Phishekela “Bungcwele Ngekwesaba Nkulunkulu”
“Labangcolile Ngeke Bahambe Ngawo”
Nga-537 B.C.E emaJuda labuya ekutfunjweni, kwadzingeka ahlangabetane nemfuneko lebalulekile. Ngalokuphatselene nalabo labebakufanelekela kuhamba ‘eNdleleni Yebungcwele,’ Isaya 35:8b utsi: “Labangcolile ngeke bahambe ngawo, uyakuba walabo labahamba ngawo lomgwaco, tilima letikhohlakele ngeke tihambahambe ngawo.” Njengobe injongo yekubuya kwemaJuda eJerusalema kwakukubuyisela kukhonta kweliciniso, bebangeke bemukeleke labebanetisusa tebugovu, labadzelela tintfo letingcwele nobe labangatiphatsi kahle. Labo lebebabuya ekutfunjweni bekufanele balalele timiso taJehova letimayelana nekutiphatsa. Labo labafuna kutfola umusa waNkulunkulu lamuhla kudzingeka bente loko lokulindzelekile kubo. Kufanele baphishekele “bungcwele ngekwesaba Nkulunkulu.” (2 Khor. 7:1) Ngumiphi imikhuba lengcolile lokudzingeka siyigweme?
(Isaya 36:2, 3) Inkhosi yase-Asiriya yase itfumela indvuna yayo lenkhulu yemphi kanye nalelikhulu libutfo lemphi lelesuka eLakhishi, laya enkhosini Hezekiya eJerusalema. Kwatsi lendvuna lenkhulu yemphi nayima ngasemseleni wesitiba lesisenhla, emgwacweni loya eNsimini yeMgezi Wetingubo, 3 kwaphuma bo-Eliyakimu, umsa waHilkiya, indvuna yesigodlo, naShebna labengumabhalane, naJowa, umsa wa-Asafa, umbhalisi, baya kuyo.
(Isaya 36:22) Bo-Eliyakimu, umsa waHilkiya, labeyindvuna yesigodlo, naShebna, labengumabhalane, kanye naJowa, umsa wa-Asafa, labengulobhalisako, bahamba bayawubikela Hezekiya sebadzabule tingubo tabo, bafike bamtjela konkhe lokwakushiwo yindvuna lenkhulu yemphi yase-Asiriya.
w07 1/15 8 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi Ya-Isaya—II
Tifundvo Lesititfolako:
36:2, 3, 22. Nanobe asuswa esikhundleni sekuba ngumphatsi, Shebna wavunyelwa kutsi achubeke angumabhalane wenkhosi. (Isaya 22:15, 19) Nakungenteka ngesizatfu lesitsite sigudlutwe esikhundleni lesitsite enhlanganweni yaJehova, kufanele sichubeke sikhonta Nkulunkulu ngisho nome sikusiphi sici lasivumela kutsi simkhonte sikuso.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Isaya 36:1-12) Ngemnyaka weli-14 wekubusa kwenkhosi Hezekiya, kwesuka Senaheribi, inkhosi yase-Asiriya, wahlasela onkhe emadolobha latinqaba akaJuda, wawatfumba. 2 Inkhosi yase-Asiriya yase itfumela indvuna yayo lenkhulu yemphi kanye nalelikhulu libutfo lemphi lelesuka eLakhishi, laya enkhosini Hezekiya eJerusalema. Kwatsi lendvuna lenkhulu yemphi nayima ngasemseleni wesitiba lesisenhla, emgwacweni loya eNsimini yeMgezi Wetingubo, 3 kwaphuma bo-Eliyakimu, umsa waHilkiya, indvuna yesigodlo, naShebna labengumabhalane, naJowa, umsa wa-Asafa, umbhalisi, baya kuyo. 4 Indvuna lenkhulu yemphi yafike yakhuluma kubo, yatsi: “Tjelani Hezekiya, nitsi: “ ‘Naku lokushiwo yinkhosi lenkhulu yase-Asiriya, itsi: Ulibeke kubani litsemba lakho? 5 Utsi unemasu nemabutfo emphi lanemandla, kodvwa ukhuluma lite nje. Ngubani lona lowetsembele kuye, lokwenta kutsi ngaye ungivukele? 6 Buka la, nyalo wetsembele eGibhithe, kulolubhatu lwendvuku yemhlanga, lolugwaza sandla semuntfu lumlimate, nakatsi ubambelela kulo! Unjalo-ke Faro, inkhosi yaseGibhithe, kubo bonkhe labetsembela kuye. 7 Nangabe utsi kimi: “Setsembele kuSimakadze Nkulunkulu wetfu,” akusiye yini lona Hezekiya ladzilita tindzawo takhe letiphakeme tekukhontela nemalati akhe, atsi kubakaJuda nebaseJerusalema: “Kufanele nikhonte embikwanali lilati leliseJerusalema”? 8 “ ‘Buya-ke nyalo, wente sivumelwane nemphatsi wami, inkhosi yase-Asiriya: Ngitakunika emahhashi lati-2 000, nawungaba nebantfu labangawagibela. 9 Ungayevisa yini yona yinye nje kuto tonkhe tindvuna letincane temphatsi wami, nome ngabe wetsembele eGibhithe ngetincola temphi kanye nebagibeli bemahhashi? 10 Ngetulu kwaloko nje, kantsi lapha ngitele kutawuhlasela nekubhubhisa lelive ngaphandle kwaSimakadze yini? Simakadze nguye cobo lwakhe longitjele kutsi angishuce ngite kulelive ngitelibhubhisa.’” 11 Bo-Eliyakimu, naShebna, naJowa bakhuluma kulendvuna lenkhulu, batsi: “Sicela umane ukhulume ngesiSiriya etincekwini takho, ngobe ngulona lulwimi lesiluvako. Ungakhulumi natsi ngesiHebheru kuva bonkhe labantfu labalapha etulu elubondzeni.” 12 Kodvwa lendvuna lenkhulu yemphi yaphendvula, yatsi: “Kantsi inkhosi yami beyingitfume kini nalenkhosi yenu nodvwa yini kutsi ngitewukhuluma lamagama? Beyingakangitfumi yini nakubo labantfu labalapha etulu elubondzeni, nabo labanjengani, labatawudla emangcoliso abo, baphindze banatse nemichamo yabo?”
JANUARY 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 38-42
“Jehova Ubapha Emandla Labo Labakhatsele”
(Isaya 40:25, 26) “Ningangilinganisa nabani nje mine? Nome-ke ngubani lofanana nami?” kusho Yena Longcwele. 26 Phakamiselani emehlo enu ezulwini: Ngubani lowadala konkhe loku? Nguye lokhipha emabutfo etinkhanyeti ngayinye ngayinye, atibite tonkhe tinkhanyeti nguleyo naleyo ngelibito layo. Ngenca yemandla akhe lamakhulu nangebukhulu bemandla akhe, kute nome yinye lesilelako.
ip-1 409-410 ¶23-25
“Dvudvutani Bantfu Bami”
“Ngubani Lowadala Konkhe Loku?”
23 Kunalesinye futsi sizatfu lesenta emaJuda latfunjiwe abe nesibindzi. Lona lowetsembisa kuwakhulula nguMdali wako konkhe neMtfombo wemandla. Kuze agcizelele likhono lakhe lelimangalisako, Jehova utsi asibuke indalo yakhe kuze sibone kutsi unemandla langakanani: “Ningangilinganisa nabani nje mine? Nome-ke ngubani lofanana nami?” kusho Yena Longcwele. Phakamiselani emehlo enu ezulwini: Ngubani lowadala konkhe loku? Nguye lokhipha emabutfo etinkhanyeti ngayinye ngayinye, atibite tonkhe tinkhanyeti nguleyo naleyo ngelibito layo. Ngenca yemandla akhe lamakhulu nangebukhulu bemandla akhe, kute nome yinye lesilelako.”—Isaya 40:25, 26.
24 Longcwele wa-Israyeli uyatikhulumela. Kuze asikhombise kutsi akalingani nemuntfu, Jehova utsi asinake tinkhanyeti tasemazulwini. Njengobe kunguye lokhipha emabutfu ato, uyakwati kutilawula kahle tinkhanyenti. Kube bekangatibutsisa ndzawonye tonkhe, ‘kute nome yinye beyitawusilela.’ Nanoma titinyenti tinkhanyenti kodvwa Jehova utibita ngemagama ato ngayinye ngayinye, kungaba ligama layo noma sicu sayo. Njengemasotja lalalelako, tihlala etindzaweni tato futsi tihlala tihlelekile, ngobe uMholi wato ‘anemandla lamakhulu’ futsi amkhulu. Ngako, emaJuda latfunjiwe anesizatfu sekuba nelitsemba. UMdali lolawula tinkhanyeti, unemandla ekusekela tinceku takhe.
25 Ngubani emakhatsini wetfu longasala simemo lesivela kuJehova lesiku-Isaya 40:26, lesitsi: “Phakamiselani emehlo enu ezulwini.” Lokutfolwe tati tetinkhanyeti lamuhla kukhombisa kutsi emazulu lagcwele tinkhanyeti esabisa kakhulu kunangesikhatsi sa-Isaya. Tati tetinkanyeti letibuka emazulwini ngema-telescope, tilinganisela kutsi emazulu aneticheme letitigidzigidzi letitinkulungwane letingu-125. Kulinganiselwa kutsi i-Milky Way yinye nje inetinkhanyeti letingetulu kwetigidzi letitinkulungwane letilikhulu! Lolwati lolunje kufanele lusente simesabe uMdali wetfu futsi sikwetsembe ngalokuphelele loko lasetsembisa kona.
(Isaya 40:27, 28) Ukhononelani, wena Jakobe? Wena Israyeli, usolelani ngekutsi: “Indlela yami ifihlakele kuSimakadze; lilungelo lami alikanakeki kuNkulunkulu wami”? 28 Awati yini? Awukeva yini? Simakadze unguNkulunkulu waphakadze, uMdali wemikhawulo yemhlaba. Angeke adzinwe, futsi ngeke akhatsale, nekucondza kwakhe kute longakuphenyisisa.
ip-1 413 ¶27
“Dvudvutani Bantfu Bami”
27 Isaya ubhala emavi aJehova lachaza indlela bantfu labatfunjelwe eBhabhulona labativa ngayo. Labanye bacabanga kutsi Nkulunkulu wabo akayiboni “indlela” labaphila ngayo noma lokuphila kwabo lokumatima. Bacabanga kutsi Jehova akanendzaba nendlela lebuhlungu labaphatfwa ngayo. Bakhunjutwa tintfo lokufanele batati, nangabe bangeke batati ngetehlakala labatawubhekana nato, mhlawumbe bangatati ngekutsi batjelwe ngulabanye. Jehova uyakwati kukhulula bantfu bakhe futsi utimisele kukwenta. UnguNkulunkulu waphakadze neMdali wemhlaba wonkhe. Usenawo emandla lawaveta ngesikhatsi adala, futsi angefika naseBhabhulona lelinemandla. Nkulunkulu lonjalo ngeke adzinwe noma abentele phansi bantfu bakhe. Akukafaneli balindzele kutsi bataticondza ngalokugcwele tento taJehova, ngobe angeke siyicondze indlela yakhe.
(Isaya 40:29-31) Ubapha emandla labo labakhatsele, awandzise emandla alababutsakatsaka. 31 Nalabasha bayaphela emandla, badzinwe, nemajaha ayakhubatela awe, 31 kodvwa labo labetsembele kuSimakadze batfola emandla lamasha. Bayawukhuphuka ngemaphiko njengetinsweti, bayawugijima bangadzinwa, bayawuhamba bangaphelelwa ngemandla.
ip-1 413-415 ¶29-31
“Dvudvutani Bantfu Bami”
29 Nakakhuluma ngesidzingo sekupha lokhatsele emandla, kungenteka kutsi Jehova abecabanga ngeluhambo loludze lobelutawutsatfwa ngulabo lebebatfunjiwe nasebabuyela ekhaya. Jehova ukhumbuta bantfu bakhe kutsi kuyincenye yebuntfu bakhe kusita labakhatsele labamcela kutsi abasekele. Ngisho nebantfu labayimicemane kunabo ‘lokubafana nemajaha’ bangase bakhatsale futsi bawe ngenca yekudzinwa kakhulu. Kodvwa Jehova wetsembisa kubapha emandla labo labametsembako—emandla langapheli kuze bagijime futsi bahambe. Kundiza kamnandzi kwelusweti, inyoni lenemandla lekwati kuntjweza sikhatsi lesidze, kufanekisela indlela Jehova latiniketa ngayo tinceku takhe emandla. Analelo tsemba lekusekelwa nguJehova, emaJuda latfunjiwe ete sizatfu sekuphelelwa litsemba.
30 Emavesi ekugcina a-Isaya sehluko 40 anemavi ladvudvuta emaKhristu eliciniso laphila emalangeni ekugcina alelive lelibi. Njengobe kunetinkinga letinyenti leticedzana emandla, kuyasicinisa kwati kutsi Nkulunkulu wetfu uyabubona bumatima lesibhekana nabo kanye netento letingakalungi. Singaciniseka kutsi uMdali wako konkhe, ‘lokuhlakanipha kwakhe kungalinganiseki,’ uyolungisa tonkhe tento letingakalungi ngesikhatsi sakhe nangendlela yakhe. (Tihlabelelo 147:5, 6) Kwanyalo, akudzingeki kutsi sicinisele ngemandla etfu. Jehova, unemandla langapheli, angatinika tinceku takhe emandla ngetikhatsi letimatima—‘lokungemandla lamakhulu kakhulu.’—2 Khorinte 4:7.
31 Cabanga ngemaJuda labetfunjwe eBhabhulona ngelikhulu lesitfupha B.C.E. IJerusalema layitsandzako lebeyikhashane beyiyincitsakalo, lithempeli lawo beselitindzala. Siphrofetho sa-Isaya besinesetsembiso lesidvudvutako sekukhanya nelitsemba, lekutsi Jehova utawabuyisela eveni lawo. Nga-537 B.C.E., Jehova wahola bantfu bakhe wababuyisela ekhaya, afakazela kutsi uyatifeza tetsembiso takhe. Natsi singetsembela ngalokuphelele kuJehova. Tetsembiso teMbuso, letichazwe kahle kulesiphrofetho sa-Isaya, titawugcwaliseka. Tindzaba letimnandzi sibili leto—umlayeto wekukhanya kubo bonkhe bantfu!
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 38:17) Empeleni wentele kusita mine lokutsi ngive tinhlungu letinje. Elutsandvweni lwakho wangisindzisa emgodzini wembhubhiso, utsatse tonkhe tono tami watilahla emvakwakho.
w03 7/1 17 ¶17
“Nkulunkulu Ulutsandvo”
17 Engomeni yaHezekiya yekubonga layicamba ngemuva kwekwelulama esifweni lesibulalako, watsi kuJehova: “Utsatse tonkhe tono tami watilahla emvakwakho.” (Isaya 38:17) Jehova uchazwa ngekutsi utsatsa tono tementi webubi lophendvukako atilahle emvakwakhe lapho angeke aphindze atibone khona noma atikhumbule. Lenye incwadzi itsi: “Wente [tono tami] kwaba shengatsi atikaze tibe khona.” Kuyasidvudvuta kwati loko.
(Isaya 42:3) Umhlanga lofecekile ngeke awephule; intsambo yesibane lebhunyako ngeke ayicime. Ngekwetsembeka kwakhe uyawuletsa umtsetfocotfo.
Lingisa Jesu Ngekutfobeka Kwakhe Nangemusa Wakhe
13 Emavi akhe lanemusa. Umusa waJesu wamenta wakhuluma kahle nalabanye, ikakhulukati labo lebebacindzetelekile. Umphostoli Matewu wacaphuna emavi a-Isaya lamayelana naJesu. Isaya watsi: ‘Ngeke awufohlote umhlanga lofafabukile, ngeke ayicime nentsambo yesibane lelotitako.’ (Isaya 42:3; Matewu 12:20) Kusho kutsini loko? Jesu akazange abaphatse kabi bantfu nobe abahlukumete. Esikhundleni saloko, wakhuluma ngendlela leyabakhutsata. Washumayela umlayeto welitsemba kulabo “labatinhlitiyo tabo tidzabukile.” (Isaya 61:1) Wamema labo ‘labakhatsele nalabesindvwako’ kutsi bete kuye kuze ‘batfole kuphumula.’ (Matewu 11:28-30) Wetsembisa bafundzi bakhe kutsi Nkulunkulu utikhatsalela ngemusa tikhonti taKhe, letifaka ekhatsi leto ‘letinjengebantfwana,’ nobe labo lababonakala bangakabaluleki kulelive.—Matewu 18:12-14; Lukha 12:6, 7.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Isaya 40:6-17) Livi litsi: “Memeta.” Mine ngitsi: “Ngimemete kutsini?” “Bonkhe bantfu banjengetjani, nako konkhe kudvuma kwabo kunjengembali yesiganga. 7 Tjani buyabuna netimbali tiyahhohloka, ngobe umoya waSimakadze uhhusha etikwako. Ngempela bantfu batjani. 8 Tjani buyabuna, netimbali tiyahhohloka, kodvwa livi laNkulunkulu wetfu limile kuze kube nguphakadze.” 9 Wena loletsa tindzaba letimnandzi eSiyoni, khuphukela entsabeni lephakeme. Wena loletse tindzaba letimnandzi eJerusalema, phakamisa livi lakho, umemete, liphakamise, ungesabi. Tsanini kuwo emadolobha akaJuda: “Nangu Nkulunkulu wenu!” 10 Bukani, Simakadze longuSomandla ute ngemandla, nangemkhono wakhe uyabusa. Bukani, umvuzo wakhe unaye, nenkhokhelo yakhe ihamba naye. 11 Welusa umhlambi wakhe njengemelusi: Ugona emazinyane akhe ngemikhono yakhe, awasondzete edvutane nenhlitiyo yakhe; utihola kahle leto letinemazinyane. 12 Ngubani lolinganise emanti ngentsendze yesandla sakhe, nome lowatsi ngebubanti besandla sakhe wemisa imikhawulo yemazulu? Ngubani lolinganisa lutfuli lwemhlaba ngembita, nome lowake wakala tintsaba ngesikali, wakala nemagcuma ngesilinganiso? 13 Ngubani loke wacondza Moya waSimakadze, nome wamfundzisa angumeluleki wakhe? 14 Ngubani lowake wabutwa nguSimakadze kutsi akamkhanyisele lokutsite? Ngubani lowake wamlayela indlela lengiyo? Ngubani yena lona lowamfundzisa lwati nome wamlayela indlela yekucondza? 15 Buka, tive tifanana nelitfonsi embiteni, titsatfwa njengelutfuli esikalweni; ukala tichingi kube shangatsi tilutfuli lolucolisakele. 16 Lihlatsi laseLebanoni alikaweneli umlilo wemalati, netifuyo talo atikaweneli umnikelo wekushiswa. 17 Tonkhe tive tinjengelite emehlweni akhe, kuye titsatseka njengentfo lengenamsebenti, futsi tingaphansi kwelite.
JANUARY 30–FEBRUARY 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | ISAYA 43-46
“Jehova UnguNkulunkulu Wetiphrofetho”
(Isaya 44:26-28) Ngimi lofeza emavi etinceku takhe, aphumelelise tiphrofetho tetitfunywa takhe, lotsi ngeJerusalema: ‘Itawuhlalwa bantfu,’ nangemadolobha akaJuda atsi: ‘Atakwakhiwa,’ nangetindzala tawo atsi: ‘Ngitativusetela.’ 27 Ngimi lokhuluma nekujula kwemanti atsi: ‘Yoma, ngitakomisa imifudlana yakho.’ 28 Ngimi futsi lokhuluma ngaKhuresi atsi: ‘Ungumelusi wami, uyawukwenta konkhe loko lengikutsandzako; uyawukhuluma ngeJerusalema, atsi: “Ayakhiwe kabusha,” nangelithempeli atsi: “Akwakhiwe tisekelo talo.”
ip-2 71-72 ¶22-23
Nkulunkulu Weliciniso Ubiketela Kukhululwa
22 Bantfu lababhulako labangakaphefumulelwa ngalokuvamile abasho imininingwane leminyenti nababiketela, besaba kutsi ngekuhamba kwesikhatsi kutosuke kubavete kutsi banemanga. Ngakolunye luhlangotsi, Jehova, nga-Isaya usho ligama lemuntfu latamsebentisa kuze akhulule bantfu bakhe ekutfunjweni babuyele ekhaya futsi bakhe kabusha liJerusalema nelithempeli. Ligama lakhe nguKhuresi, futsi watiwa ngekutsi nguKhuresi Lomkhulu WasePheresiya. Jehova uniketa nemininingwane yelisu Khuresi abetawulisebentisa kuze akhone kufohla angene eBhabhulona lebeyinelubondza loludze loluyinkimbinkimbi. LiBhabhulona liyawube livikelwe lubondza loluphakeme nemisele yemanti latungelete lomuti. Khuresi uyawusebentisa sivikelo lesihamba embili—uMfula iYufrathe—kuze tintfo timhambele kahle. Ngekusho kwetati-mlandvo tasendvulo boHerodotus naXenophon, enhla nemfula nawusuka eBhabhulona, Khuresi waphambukisa emanti eYufrathe kwaze kwaba ngulapho lomfula sewubohle kahle kuze emasotja akhe ewele. Nakuba beyisivikelo lesicinile seBhabhuloni, iYufrathe lenemandla iyasha.
23 Kutsiwani ngesetsembiso sekutsi Khuresi uyawukhulula bantfu baNkulunkulu nekutsi utawuciniseka kutsi liJerusalema nelithempeli kwakhiwa kabusha? Khuresi cobo lwakhe, ngesimemetelo lesisemtsetfweni lesilondvolotwe eBhayibhelini, utsi: “Naku lokushiwo nguKhuresi, inkhosi yasePheresiya, utsi: “‘Simakadze, Nkulunkulu welizulu, unginike yonkhe imibuso yemhlaba, wangiyala nekutsi ngimakhele lithempeli lakhe eJerusalema kulakaJuda. Ngulowo nalowo wesive sakhe losemkhatsini wenu shangatsi Simakadze angaba naye, ahambe aye eJerusalema kaJuda, akhe lithempeli laSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, Nkulunkulu loseJerusalema.’” (Ezra 1:2, 3) Livi laJehova nga-Isaya lagcwaliseka!
(Isaya 45:1, 2) Naku lokushiwo nguSimakadze kulogcotjiwe wakhe, kuKhuresi, lengibambe sandla sakhe sangasekudla, ngentela kwehlula tive embikwakhe, ngemuke emakhosi tikhali tawo, ngivule neminyango embikwakhe, kuze emasango angetiwuvalwa, ngitsi kuye: 2 Ngiyawuhamba embikwakho ngente tintsaba tibeke Ngiyakwephula emasango elitfusi, ngijube imigcala yetinsimbi lengimishudvo.
ip-2 77-78 ¶4-6
Jehova—“Nkulunkulu Lonemusa Nemsindzisi”
4 Jehova wasebentisa Isaya kuze akhulume naKhuresi, nanobe Khuresi abesengakatalwa ngesikhatsi Isaya laphila ngaso. (Roma 4:17) Njengobe Jehova emisa Khuresi kusengaphambili kutsi afeze umsebenti lotsite, kungashiwo kutsi ‘ungulogcotjiwe’ waNkulunkulu. Aholwa nguNkulunkulu, uyawuncoba tive, ente emakhosi angabi nemandla futsi angamehluli. Kuyawutsi lapho Khuresi ahlasela iBhabhulona, Jehova acikelele kutsi emasango alomuti ashiywa avuliwe, angabavikeli njengemasango lahhwatjuliwe. Uyawuhola Khuresi, asuse tonkhe tingibe. Ekugcineni, emabutfo aKhuresi atawuncoba lomuti, atsatse ‘imicebo yawo lefihliwe,’ lelondvolotwe etindzaweni letimnyama tekubeka imphahla. Nguloko Isaya lakubiketela. Kwenteka yini loko lakubiketela?
5 Ngemnyaka wa-539 B.C.E.—ngemva kweminyaka lengaba ngu-200 Isaya abhale lesiphrofetho—Khuresi uyefika eBhabhulona atewuhlasela. (Jeremiya 51:11, 12) Bantfu baseBhabhulona bakhululekile. Batitjela kutsi umuti wabo ngeke uncotjwe. Unetibondza letindze kakhulu futsi utungeletwe ngemanti lavela eMfuleni iYufrathe, nawo lovikela lomuti. Sekuphele iminyaka lengetulu kwalelikhulu futsi kute sitsa lesalibhidlita liBhabhulona! Ecinisweni, umbusi waseBhabhulona Bhelishasari, utiva alondzeke kakhulu uze uyatitika nemalunga esigodlo sakhe. (Danyela 5:1) Ngalobo busuku—busuku ba-October 5/6—Khuresi uhlela kahle libutfo lakhe lemphi.
6 Enhla nemfula eBhabhulona, Bonjiniyela baKhuresi sebagubhe umsele, baphambukisa emanti awo kuze angasehleli eningizimu ngakulomuti. Ngekuphatima kweliso, emanti emfula lasekhatsi eBhabhulona nalalitungeletile abohla kangangekutsi emabutho aKhuresi awela emfuleni ayongena ekhatsi eBhabhulona. (Isaya 44:27; Jeremiya 50:38) Kuyamangalisa kutsi njengobe nje Isaya abebiketele, emasango langasemfuleni abevuliwe. Emabutfo aKhuresi atseleka ngekhatsi eBhabhulona, atsatsa sigodlo abese abulala iNkhosi Bhelishasari. (Danyela 5:30) Ngebusuku bunye nje selincotjiwe. LiBhabhulona seliwile, siphrofetho sagcwaliseka ngalokuphelele.
(Isaya 45:3-6) Ngiyawukunika ingcebo yebumnyama, bunjinga lobubekwe etindzaweni letiyimfihlo, khona utewukwati kutsi mine nginguSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, lokubita ngelibito lakho. 4 Ngenca yaJakobe, inceku yami, Israyeli lokhetsiwe wami, ngikubita ngelibito lakho ngikunika libito leludvumo, noko wena awungemukeli. 5 NginguSimakadze, futsi kute lomunye, ngaphandle kwami kute Nkulunkulu; ngiyawukuhlomisa, wena ungakangemukeli nje, 6 khona kutewutsi kusukela emphumalanga kuze kube ngusenshonalanga, tive tati kutsi kute lomunye ngaphandle kwami. NginguSimakadze, futsi kute lomunye.
ip-2 79-80 ¶8-10
Jehova—“Nkulunkulu Lonemusa Nemsindzisi”
8 Ngemva kwekubiketela kutsi ngubani lobetawubhubhisa iBhabhulona nekutsi belitawubhujiswa njani, Jehova waphindze wachaza kutsi kungani abetawenta Khuresi ancobe. Jehova waphrofetha kuKhuresi watsi: “khona utewukwati kutsi mine nginguSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, lokubita ngelibito lakho.” (Isaya 45:3b) Ngaleso sizatfu, umbusi wembuso welive wesine emlandvweni weliBhayibheli wabona kutsi uncoba ngobe usekelwa ngumuntfu lomkhulu kunaye—Jehova, uMbusi Wako konkhe Lokudaliwe. Khuresi kufanele abone kutsi ubitwa nobe utfunywa nguJehova, Nkulunkulu wema-Israyeli. Umlandvo weliBhayibheli usitjela ukutsi Khuresi wavuma kutsi uncoba ngoba usekelwa nguJehova.—Ezra 1:2, 3.
9 Jehova uchaza sizatfu sesibili lesimenta ente Khuresi ancobe iBhabhulona: “Ngenca yaJakobe, inceku yami, Israyeli lokhetsiwe wami, ngikubita ngelibito lakho ngikunika libito leludvumo, noko wena awungemukeli.” (Isaya 45:4) Kuncoba kwaKhuresi liBhabhulona kutamatamisa umhlaba. Kuluphawu lwekuwa kwembuso welive nelwekudlondlobala kwalomunye, futsi titukulwane letilandzelako atiwukhohlwa umphumela wako emlandvweni. Nobe kunjalo, tive letibomakhelwane letibuke loku lokwentekako cishe tiyawumangala nangabe tiva kutsi konkhe loku kwentelwa labebatfunjiwe ‘labangakabaluleki’ eBhabhulona—emaJuda, nentalelwane yaJakobe. Kodvwa kuJehova laba labasele besive saka-Israyeli wasendvulo babalulekile. ‘Basisebenti’ sakhe. Kuto tonkhe tive temhlaba, basive ‘lesikhetsiwe’. Nanobe Khuresi abengamati Jehova, usetjentiswa nguJehova njengalogcotjiwe waKhe kuze abhubhise umuti lobewungafuni kukhulula labatfunjiwe. Akusiyo injongo yaNkulunkulu kutsi bantfu bakhe labakhetsiwe bahlale bakhatsatekile futsi batfunjiwe kulelinye live.
10 Kunesizatfu sesitsatfu nalesibaluleke nakakhulu lesenta Jehova asebentise Khuresi kuze abhubhise iBhabhulona. Jehova utsi: “NginguSimakadze, futsi kute lomunye, ngaphandle kwami kute Nkulunkulu; ngiyawukuhlomisa, wena ungakangemukeli nje, khona kutewutsi kusukela emphumalanga kuze kube ngusenshonalanga, tive tati kutsi kute lomunye ngaphandle kwami. NginguSimakadze, futsi kute lomunye.” (Isaya 45:5, 6) Kuwa kweMbuso welive waseBhabhulona kukhombisa kutsi Jehova unguNkulunkulu futsi kuniketa bufakazi kubo bonkhe bantfu bekutsi nguye kuphela lokufanele bamkhonte. Nababona bantfu baNkulunkulu bakhululiwe, bantfu betive letinyenti—kusukela emphumalanga kuya enshonalanga—batawuvuma kutsi Jehova nguye kuphela Nkulunkulu weliciniso.—Malakhi 1:11.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Isaya 43:10-12) Simakadze utsi: “Nine ma-Israyeli, nibofakazi bami kanye nenceku yami lengiyikhetsile, kuze nitewukwati nikholwe kimi, nicondze nekutsi mine Nginguye. Ngaphambi kwami kute nkulunkulu lowake wabunjwa, futsi kute loyawubuye abe khona emvakwami. 11 Mine, nginguye Simakadze, ngaphandle kwami kute umsindzisi. 12 Ngembulile, ngasindzisa, ngamemetela, ngimi, akusiso sithico sebetive lesisemkhatsini wenu. Nine nibofakazi bami kutsi mine nginguNkulunkulu,” kusho Simakadze.
‘Sive Nkulunkulu Waso LokunguJehova’
SIVE LESIBOFAKAZI
14 Ema-Israyeli abekhonta Nkulunkulu wawo, Jehova, kantsi letinye tive betikhonta bonkulunkulu bato. Ngesikhatsi semphrofethi Isaya, Jehova wafananisa lesimo lebesisemhlabeni nelicala lelitekwa enkantolo. Wabekela labonkulunkulu betive insayeya kutsi bavete bufakazi lobukhombisa emandla abo, watsi: “Tonkhe tive tibutsana ndzawonye, nebantfu bonkhe bayahlangana. Ngusiphi emkhatsini wetithico tabo lesake sakukhuluma kucala loku kungakenteki, samemetela kitsi tintfo takadzeni? Abaletse bofakazi babo, batewusikhombisa kahle kutsi bebasho kona, khona labanye batewuva batsi: ‘Kuliciniso.’”—Isa. 43:9.
15 Bonkulunkulu betive behluleka kuletsa bufakazi bemandla abo. Bebamane nje batithico letingakhulumi naletingakwati nekuhamba. (Isa. 46:5-7) Ngalokwehlukile, Jehova watjela bantfu bakhe ema-Israyeli watsi: “Nibofakazi bami, . . . nenceku yami lengiyikhetsile, kuze nitewukwati nikholwe kimi, nicondze nekutsi mine Nginguye. Ngaphambi kwami kute nkulunkulu lowake wabunjwa, futsi kute loyawubuye abe khona emvakwami. Mine, nginguye Simakadze, ngaphandle kwami kute umsindzisi. . . . Nine nibofakazi bami, . . . mine nginguNkulunkulu.”—Isa. 43:10-12.
16 Emphikiswaneni lenkhulu yemhlaba wonkhe lemayelana nekutsi “Ngubani Nkulunkulu Lophakeme?,” bantfu baJehova labakhetsiwe bekufanele bakhombise ngendlela levakalako nalecacile kutsi Jehova ukuphela kwaNkulunkulu weliciniso. Wababita ngekutsi “sive lengatibumbela sona, kuze sitewumemetela ludvumo lwami.” (Isa. 43:21) Bebasive lebesibitwa ngelibito lakhe. Njengobe bakhululwa nguJehova eGibhithe, bekufanele basekele bukhosi bakhe emkhatsini wabo bonkhe bantfu emhlabeni. Ecinisweni, simo sabo sengcondvo bekufanele sifane naleso umphrofethi Mikha latsi bantfu baNkulunkulu basesikhatsini salamuhla kufanele babenaso. Watsi: “Tonkhe tive tikhonta tihloniphe bonkulunkulu bato, kodvwa tsine siyawukhonta Simakadze Nkulunkulu wetfu phakadze naphakadze.”—Mik. 4:5.
(Isaya 43:25) Mine, ngimi, losusa tiphambuko takho ngenca yami, tono takho angiphindzi ngitikhumbule.
ip-2 60 ¶24
“Nibofakazi Bami”!
24 Naka kutsi ema-Israyeli abengeke atfole umusa waNkulunkulu ngenca yekutsi aphendvukile kodvwa abetawutfola ngenca yelutsandvo lwaJehova. Ligama lakhe libalulekile. Kube wawayekela ema-Israyeli ekutfunjweni, ligama lakhe belitawuhlanjalatwa. (Tihlabelelo 79:9; Hezekeli 20:8-10) Ngendlela lefanako, Jehova utawubasindzisa bantfu kute kungcweliswe libito lakhe futsi kusekelwe bukhosi bakhe. Nobe kunjalo, Jehova utsandza bantfu labemukela seluleko ngaphandle kwekukhonona futsi labamkhonta ngemoya nangeliciniso. Uyakhombisa kutsi uyabatsandza—labagcotjiwe naletinye timvu—ngekubatsetselela tono tabo asebentisa umhlatjelo waJesu Khristu.—Johane 3:16; 4:23, 24.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Isaya 46:1-13) Beli uyaguca, Nebo uyakhotsama. Titfombe tabo tetfwelwe tilwane tekwetfwala. Letitfombe tabo lababetetfwala setiyasindza, tingumtfwalo kuletilwane letidziniwe. 2 Tiyakhotsama tiguce phansi kanyekanye tehluleke kuyetfula lemitfwalo letitfombe tato, tona cobo lwato tiyahamba tiye ekutfunjweni. 3 “Lalelani kimi, awu ninendlu yakaJakobe, nonkhe nine lenisasele bendlu yaka-Israyeli, nine lesolo nganetfwala kwasesiswini, lenganetfwala kusukela ekutalweni kwenu. 4 Ngisho nasebudzaleni benu nome senimphunga, nginguye, nginguloyo loyakunisimisa. Nginentile, futsi ngitanetfwala; ngitanilondvolota, nginisindzise. 5 “Nitangilinganisa nabani-ke, nome-ke ngubani lengilingana naye? Nitangifananisa nabani kwekutsi singaze silinganiswe naye? 6 Labanye batfulula igolide etikhwameni tabo, balinganise isiliva etikalini tabo, bacashe umbumbi wetegolide kutsi abentele kube sithico, bese baguca kuso basikhonte. 7 Basibeka emahlombe abo basetfwale, basibeke endzaweni yaso, bese siyema kuleyo ndzawo, asikwati nekutsi khushu. Nome umuntfu angamemeta kanjani kuso atikhalela, asikwati kumphendvula; singeke simsindzise umuntfu etinhluphekweni takhe. 8 “Khumbulani loku, nime nicinile, nikufake etinhlitiyweni, nine bahlubuki. 9 Khumbulani tintfo takadzeni, leto takadzenidzeni. Ngobe nginguNkulunkulu, futsi kute lomunye; nginguNkulunkulu, futsi kute lonjengami. 10 Ngimemetela siphetfo kusukela ekucaleni, kusukela etikhatsini takadzeni ngimemetela loko lokutakwenteka. Ngitsi mine: ‘Injongo yami iyakuma, ngiyawukwenta konkhe loko lese ngikuhlelile.’ 11 Ngibita lingce emphumalanga, eveni lelikhashane ngibite umuntfu atewufeza injongo yami. Loko lese ngikushito, nguloko lengiyawukuphumelelisa; loko lese ngikuhlelile, nguloko lengiyawukwenta. 12 Lalelani kimi, nine bonhlitiyo letinenkhani, nine lenikhashane nekulunga. “Ngisondzeta kulunga kwami edvutane, akusekho khashane, nekusindzisa kwami kungeke kwephute. Ngitawupha iSiyoni insindziso, nenkhatimulo yami kuma-Israyeli.”