Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULY 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 57-59
Jehova Uwenta Angaphumeleli Emacebo Alabo Labamelene Nebantfu Bakhe
Kuto “Tonkhe Tincenye Temhlaba”
14 Stefano wafakaza ngesibindzi ngembikwekutsi abulawe titsa takhe. (Imis. 6:5; 7:54-60) Kuko konkhe ‘lokuhlushwa kakhulu’ kwelibandla lokwaba khona ngaleso sikhatsi, bonkhe bafundzi, ngaphandle kwebaphostoli, basakatekela kuyo yonkhe iJudiya neSamariya. Nobe kunjalo, loko akuzange kuwumise umsebenti wekufakaza. Filiphu waya eSamariya wafike “washumayela ngaKhristu,” futsi loko kwaba nemiphumela lemihle. (Imis. 8:1-8, 14, 15, 25) Ngetulu kwaloko, sitjelwa kutsi: “Labo lebebahlakatekile ngenca yekuhlushwa lobekubangelwe nguloko lokwenteka kuStefano, bahamba baze befika eFenisiya, eSiphrosi nase-Antiyokhi, bakhuluma ngelivi laNkulunkulu kumaJuda kuphela. Kodvwa e-Antiyokhi, labanye balabo lebebasuka eSiphrosi naseSirene bakhuluma nebantfu lebebakhuluma siGriki, bamemetela tindzaba letimnandzi mayelana neNkhosi Jesu.” (Imis. 11:19, 20) Ngaleso sikhatsi, kuhlushwa kwenta umlayeto weMbuso wasakatekela nakuletinye tindzawo.
15 Kwenteke lokufanako nasesikhatsini setfu endzaweni leyake yabitwa ngekutsi yiSoviet Union. Ngabo-1950, tinkhulungwane taBoFakazi BaJehova tayiswa eSiberia. Ngenca yekutsi bebasakatekele etindzaweni letehlukahlukene, tindzaba letimnandzi tachubeka tandza kulelo live. LaboFakazi labanyenti kangaka bebangeke babe nemali yekuhamba emakhilomitha langu-10 000 kuze bayomemetela tindzaba letimnandzi kuleyondzawo! Nobe kunjalo, hulumende wabamikisa kulelo live. Lomunye umzalwane uze utsi: “Tiphatsimandla tenta kutsi tinkhulungwane tebantfu baseSiberia tive liciniso.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
“Banini Ngulabacinile, Labangeke Banyakatiswe”
16 Bani nenhlitiyo lengangabati. INkhosi Davide yahlabela yatsi angeke iyekele kutsandza Jehova, nayitsi: “Awu Nkulunkulu, inhlitiyo yami ayingabati.” (Hla. 57:7) Natsi singaba nenhlitiyo lengangabati, setsembele ngalokuphelele kuJehova. (Fundza Tihlabelelo 112:7.) Naka kutsi loko kwamsita njani Bob lesike sakhuluma ngaye. Ngesikhatsi atjelwa kutsi itawuba khona ingati edvute kuze isetjentiswe nakunesidzingo, wavele washo ngekushesha kutsi nangabe kungenteka bamfake ingati bekatawuhamba ngekushesha kulesibhedlela. Ngekuhamba kwesikhatsi, Bob watsi: “Bengiciniseka ngalebekufanele ngikwente futsi bengingakhatsateki ngaloko lebekungahle kwenteke.”
17 Bob wema acinile ngobe bekente sincumo sekunganyakatiswa ngaphambi kwekutsi aye esibhedlela. Kwekucala, bekafuna kujabulisa Jehova. Kwesibili, bekakudadishe ngekucophelela loko lokushiwo liBhayibheli netincwadzi letisekelwe kulo mayelana nebungcwele bekuphila nengati. Kwesitsatfu, bekaciniseka kutsi Jehova utambusisa nangabe alalela sicondziso sakhe. Natsi singema sicinile ngisho singabhekana nayiphi inkinga.
JULY 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 60-62
Jehova Uyasivikela Aphindze Asicinise
it-2-E 1118 ¶7
Umbhoshongo
Labo labalalela Jehova futsi bametsembe batawuvikeleka, njengobe Davide ahlabela watsi: “Ngobe wena [Jehova] usiphephelo sami, ungumbhoshongo locinile longivikela etitseni tami.” (Hl 61:3) Labo labatiko kutsi ligama laJehova lisho kutsini, nalabo labatsembele kulo futsi labalimelele kahle ngeke besabe lutfo, ngoba “libito laJehova lingumbhoshongo locinile. Umuntfu lolungile ubalekela kulo futsi avikeleke.”—Tag 18:10; catsanisa na-1Sa 17:45-47.
it-2-E 1084 ¶8
Lithende
“Lithende” lingaphindze lifanekise tintfo letinyenti. Belivikela umuntfu futsi liyindzawo lapho abephumulela khona. (Gen 18:1) Nakwenteka tivakashi tingeniswa ethendeni lalotsite, beticiniseka kutsi titawunakekeleka futsi tihlonishwe. Sembulo 7:15 nasitsi Nkulunkulu “utawumisa lithende lakhe” etikwesicumbi lesikhulu, sisho kulondzeka kanye nekuvikeleka. (Hl 61:3, 4) Isaya wakhuluma ngemalungiselelo umfati waNkulunkulu iSiyoni, lebekufanele awentele emadvodzana lebekatawatala. Lomfati watjelwa kutsi ‘ente indzawo yelithende lakhe ibe yinkhulu kakhulu.’ (Isa 54:2) Loko bekusho kutsi bekufanele akhulise indzawo bantfwana bakhe bebatawuvikeleka kuyo.
w02-ZU 4/15 16 ¶14
Imithetho KaNkulunkulu Yenzelwe Ukusizuzisa
14 Ukungaguquguquki komthetho kaJehova kuyasiqinisekisa. Kulezi zikhathi zeziyaluyalu esiphila kuzo, uJehova uyidwala eligxilile, njengoba ekhona kusukela phakade kuze kube phakade. (IHubo 90:2) Wathi ngaye siqu: “Mina Jehova angiguquki.” (Malaki 3:6) Izindinganiso zikaNkulunkulu ezilotshwe eBhayibhelini zinokwethenjelwa ngokuphelele—ngokungafani nobishi lwemibono yabantu eshintsha njalo. (Jakobe 1:17) Ngokwesibonelo, kwaphela iminyaka izazi zengqondo zithuthukisa indlela eyekelelayo yokukhulisa izingane, kodwa kamuva ezinye zashintsha umqondo zavuma ukuthi iseluleko sazo sasiyiphutha. Izindinganiso neziqondiso zezwe ziya ngapha nangapha njengokungathi zipheshulwa umoya. Nokho, iZwi likaJehova alishintshashintshi. Sekungamakhulu eminyaka iBhayibheli linikeza iseluleko sendlela yokukhulisa izingane ngothando. Umphostoli uPawulu wabhala: “Bobaba, ningabacasuli abantwana benu, kodwa qhubekani nibakhulisa ngesiyalo nangokuqondisa umqondo kaJehova.” (Efesu 6:4) Yeka indlela okuqinisekisa ngayo ukwazi ukuthi singathembela ezindinganisweni zikaJehova; ngeke zishintshe!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 6/1 11 ¶6
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesibili YamaHubo
62:11. UNkulunkulu akudingeki athembele emandleni avela ndawana-thile. Nguye uqobo onguMthombo wamandla. ‘Izikhwepha zingezakhe.’
JULY 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 63-65
“Lutsandvo Lwakho Lolucotfo Luncono Kunekuphila”
w01-ZU 10/15 15-16 ¶17-18
Ubani Oyosihlukanisa Nothando LukaNkulunkulu?
17 Lubaluleke kangakanani kuwe uthando lukaNkulunkulu? Ingabe uzizwa njengoDavide, owabhala: “Ngokuba umusa wakho umnandi kunokuphila; izindebe zami ziyakukudumisa. Ngiyakukubonga ngisaphila; ngiyakuphakamisa izandla zami egameni lakho”? (IHubo 63:3, 4) Ngempela nje, ikhona yini into enikezwa ukuphila kwaleli zwe engcono kunokujabulela uthando lukaNkulunkulu nobungane bakhe obuqotho? Ngokwesibonelo, ingabe ukuphishekela umsebenzi wokuziphilisa ochumayo kungcono kunokuba nokuthula kwengqondo nenjabulo ebangelwa ukuba nobuhlobo obuseduze noNkulunkulu? (Luka 12:15) Amanye amaKristu kuye kwadingeka akhethe phakathi kokulahla uJehova nokufa. Lokho kwenzeka koFakazi BakaJehova abaningi emakamu okuhlushwa amaNazi eMpini Yezwe II. Ngaphandle kwabambalwa kakhulu, abafowethu abangamaKristu bakhetha ukuhlala othandweni lukaNkulunkulu, bezimisele ukufa uma kudingekile. Labo abahlala ngobuqotho othandweni lwakhe bangaqiniseka ukuthi bayothola ikusasa laphakade kuNkulunkulu, into izwe elingenakusinika yona. (Marku 8:34-36) Kodwa kuhileleke okungaphezu ngisho kokuphila okuphakade.
18 Nakuba kungenakwenzeka ukuphila phakade ngaphandle kukaJehova, ake uzame ukucabanga ukuthi bekungaba njani ukuphila okude kakhulu ngaphandle koMdali wethu. Bekuyoba okunganelisi, okungenanjongo yangempela. UJehova uye wanika abantu bakhe umsebenzi owanelisayo ukuba bawenze kulezi zinsuku zokugcina. Ngakho singaqiniseka ukuthi lapho uJehova, uMfezi Omkhulu Wezinjongo, enikeza ukuphila okuphakade, kuyogcwala izinto ezithakazelisayo nezinenjongo esingazifunda futhi sizenze. (UmShumayeli 3:11) Kungakhathaliseki ukuthi siyocwaninga kangakanani ezinkulungwaneni zeminyaka ezizayo, ngeke neze sikuqonde ngokugcwele “ukujula kwengcebo nokuhlakanipha nolwazi lukaNkulunkulu.”—Roma 11:33.
“Nibobonga Kuto Tonkhe Tintfo”
Kubaluleke kakhulu kutsi sibonge kuNkulunkulu. Kuliciniso kutsi ngaletinye tikhatsi uyacabanga ngetintfo Nkulunkulu latentile, nalachubeka atenta kuze ukhone kucinisa buhlobo bakho naye. (Dut. 8:17, 18; Imis. 14:17) Kufanele sizindle ngetibusiso letinyenti Nkulunkulu lasiphe tona kanye nalatiphe labo lesibatsandzako. Kuzindla ngemusa weMdali wetfu kutawusenta simbonge futsi sibone indlela lasitsandza ngayo.—1 Joh. 4:9.
Chubeka Uzindla Ngetintfo Letimayelana NaNkulunkulu
7 Kudzingeka sitimisele nasizindla futsi sikunakisise loko lesikudadishako. Kungako kukuhle kuzindla nawungakadzinwa, endzaweni lethulile, futsi lapho kute khona tintfo letinyenti letingakuphatamisa. Umhlabeli Davide wazindla acambalele embhedzeni wakhe ebusuku. (Hla. 63:6) Jesu, umuntfu lobekete sono, wakhetsa tindzawo letithulile kute azindle futsi athantaze.—Luk. 6:12.
w09-ZU 7/15 16 ¶6
Lingisa UJesu Ngokufundisa Ngothando
6 Siyakujabulela ukukhuluma ngezinto esizithandayo. Lapho sikhuluma ngento eyigugu kithi, siba nomdlandla futhi sibonakalise intshiseko nemfudumalo. Lokhu kuyiqiniso ikakhulu lapho sikhuluma ngomuntu esimthandayo. Ngokuvamile, siyakulangazelela ukuxoxela abanye lokho esikwaziyo ngalowo muntu. Siyambabaza, simdumise futhi simmelele. Lokhu sikwenza ngoba sifuna nabanye bamthande lowo muntu nezimfanelo zakhe njengathi.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w07-ZU 11/15 15 ¶6
Ingabe Uletha Ukuqabuleka Kwabanye?
Kulula kakhulu ukubhidliza isakhiwo kunokwakha esisha. Leso simiso sokubhidliza nokwakha siyasebenza nasenkulumweni yethu. Njengabantu abangaphelele, sonke sinamaphutha. INkosi uSolomoni yathi: “Akekho umuntu olungileyo emhlabeni oqhubeka enza okuhle futhi angoni.” (UmShumayeli 7:20) Kulula ukubona amaphutha omunye umuntu bese simgxeka ngamazwi ahlabayo. (IHubo 64:2-4) Ngakolunye uhlangothi, ukugcina inkulumo yethu yakha kudinga ikhono.
JULY 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 66-68
Jehova Uhlale Asetfwalela Imitfwalo Yetfu
Indlela Jehova Laphendvula Ngayo Imithantazo Yetfu
15 Akukavami kutsi imithantazo yetfu iphendvulwe ngendlela lemangalisako. Kodvwa timphendvulo lesititfolako tiba nguloko kanye lebesikudzinga kuze sihlale setsembekile kuBabe wetfu wasezulwini. Ngako hlale ubuka kutsi Jehova uyiphendvula njani imithantazo yakho. Lomunye dzadze lokutsiwa nguYoko weva shengatsi Jehova akayiphendvuli imithantazo yakhe, kodvwa wabese ucala kukubhala phasi loko bekakucele kuJehova. Ngemuva kwesikhatsi wabuka lelibhuku lakhe futsi wabona kutsi Jehova bekaphendvule leminyenti yemithantazo yakhe, ngisho naleyo lebesekakhohliwe ngayo. Kudzingeka sihle sima futsi sicabange ngendlela Jehova layiphendvula ngayo imithantazo yetfu.—Hla. 66:19, 20.
w10-ZU 12/1 23 ¶6
Cabangela Abazali Abangabodwa
UJehova waphefumulela ukuba kubhalwe izingoma ezingcwele, noma amahubo, ama-Israyeli ayezihlabelela lapho ekhulekela. Cabanga ngesikhuthazo abafelokazi nezintandane zakwa-Israyeli ababesithola lapho behlabelela izingoma eziphefumulelwe nguNkulunkulu ezazibakhumbuza ukuthi “unguyise” “nomahluleli” wabo nokuthi uyobanika impumuzo. (IHubo 68:5; 146:9) Nathi singamkhuthaza umzali ongayedwa ngamazwi angasoze awakhohlwa. Nakuba sekudlule iminyaka engu-20, uRuth ongumzali ongayedwa ukhumbula isikhathi esamthinta inhliziyo lapho ubaba othile ongumakad’ebona ethi kuye: “Uwakhulisa kahle kakhulu amadodana akho. Yibambe kanjalo.” URuth uyaqhubeka: “Ukuzwa lawo mazwi evela kuye kwangithinta kakhulu.” “Amazwi anomusa awumuthi ophilisayo” ngempela futhi angakhuthaza umzali ongayedwa ngendlela ongakaze uyicabange. (IzAga 15:4, Contemporary English Version) Akhona yini amazwi okuncoma aqotho ongawasho kumzali ongayedwa?
w09-ZU 4/1 31 ¶1
Sondela KuNkulunkulu UYise Wezintandane
“UNKULUNKULU unguyise wezintandane . . . esendaweni yakhe yokuhlala engcwele.” (IHubo 68:5) Lawo mazwi aphefumulelwe asifundisa isifundo esithinta inhliziyo ngoJehova uNkulunkulu—uyazazi izidingo zabantu abahluphekayo. Ukukhathalela kwakhe abantwana abashonelwe umzali kwakubonakala ngokucacile eMthethweni awunika ama-Israyeli. Ake sihlole lapho iBhayibheli likhuluma khona okokuqala ‘ngentandane,’ ku-Eksodusi 22:22-24.
Jehova Uyakusita Kutsi Uphumelele
17 Fundza Tihlabelelo 40:5. Umgomo wemuntfu locanca intsaba kutsi afike esicongweni sayo. Nobe kunjalo, kunetindzawo letinyenti langema kuto kuze abuke indzawo lenhle. Ngendlela lefanako, kufanele uhle uma futsi ucabange ngendlela Jehova lakusite ngayo ngisho ubeketelela simo lesimatima. Njalo nakuphela lilanga, tibute: ‘Jehova ungibusise njani lamuhla? Nanobe lenkinga isekhona, Jehova ungisita njani kuze ngiyibeketelele?’ Funa lokungenani kunye Jehova lakwentile kuze akusite.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 6/1 10 ¶5
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesibili YamaHubo
68:18—Zazingobani “izipho ezingabantu”? Zazingamadoda athile ayephakathi kwalawo athunjwa ngenkathi kunqotshwa iZwe Lesithembiso. Kamuva, lawo madoda abelwa ukusiza amaLevi emsebenzini wawo.—Ezra 8:20.
JULY 29–AUGUST 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 69
Indlela Tihlabelelo 69 Letabiketela Ngayo Loko Lokwenteka KuJesu
Bebalindzele Mesiya
17 Mesiya abetawutondvwa ngaphandle kwesizatfu. (Hla. 69:4) Umphostoli Johane wacaphuna Jesu nakatsi: “Kube bengingakenti imisebenti lemikhulu lengazange seyentiwe ngumuntfu emkhatsini wabo, ngabe bate licala lesono, kodvwa manje sebangibonile base batondza naBabe. Kodvwa, loko bekufanele kwenteke, kuze kutewugcwaliseka loko lokwabhalwa emtsetfweni wabo kwekutsi: ‘Bangitondza ngaphandle kwesizatfu.’” (Joh. 15:24, 25) Esikhatsini lesinyenti, ‘uMtsetfo’ uvame kusho yonkhe imiBhalo. (Joh. 10:34; 12:34) Kulandzisa kwemaVangeli kusiniketa bufakazi bekutsi Jesu watondvwa, ikakhulukati baholi benkholo yemaJuda. Ngetulu kwaloko, Khristu watsi: “Live lingeke linitondze nine, kodvwa mine liyangitondza, ngobe ngifakaza ngalo kutsi imisebenti yalo mibi.”—Joh. 7:7.
Shisekela Kukhonta Kweliciniso
7 Loko lokwentiwa nguJesu ngalelinye lilanga kwaveta kutsi abenenshisekelo lenkhulu. Kwakungesikhatsi asandza kucala umsebenti wekushumayela, ngeliPhasika la-30 C.E. Jesu nebafundzi bakhe baya eJerusalema, nabefika ethempelini bakhandza “bantfu batsengisa tinkhomo, timvu, nematuba; labanye bebantjintja timali bahleti ematafuleni.” Yini Jesu layenta, futsi loku kwabakhumbutani bafundzi bakhe?—Fundza Johane 2:13-17.
8 Loko Jesu lakusho futsi wakwenta ngalelolanga kwakhumbuta bafundzi bakhe emavi lasiphrofetho lahlatjelwa nguDavide: “Ngidliwa kushisekela indlu yakho.” (Hla. 69:9) Kungani bakhumbula lawo mavi? Kungobe loko Jesu lakwenta bekungamfaka engotini lenkhulu. Ngetulu kwaloko, labo labaneligunya kulelithempeli—baphristi, babhali, kanye nalabanye, ngibo labebente lelibhizinisi kute batfole imali. Ngekuveta futsi aphatamise lelichinga labo, Jesu abetenta sitsa sebaholi benkholo. Njengobe bafundzi bakhe bebabukele, bayibona kahle ‘inshisekelo yendlu yaNkulunkulu,’ nobe inshisekelo yekukhonta kweliciniso labenayo. Kodvwa-ke, iyini inshisekelo? Ayifanani yini nekuphutfuma?
g95-ZU 10/22 31 ¶4
Kungakubulala Yini Ukudabuka Kwenhliziyo?
Abanye bathi ukudabuka kwenhliziyo kwakuyimbangela yokufa kukaJesu Kristu, okwaprofethwa lokhu ngaye: “Ukuthukwa [kuyidabukisile, NW] inhliziyo yami, ngigula kakhulu.” (IHubo 69:20) Ingabe lamazwi kumelwe aqondwe njengoba enjalo? Mhlawumbe, ngoba amahora andulela ukufa kukaJesu ayebangela umunyu—hhayi ngokomzimba kuphela kodwa nangokomzwelo. (Mathewu 27:46; Luka 22:44; Heberu 5:7) Ngaphezu kwalokho, kungenzeka ukudabuka kwenhliziyo kwabangela ukuba kuphume “igazi namanzi” enxebeni lomkhonto kuJesu ngemuva nje kokufa kwakhe. Ukuqhuma kwenhliziyo noma komthambo wegazi omkhulu kungophisela igazi esifubeni noma kuyi-pericardium—ulwelwesi olunoketshezi olumboze inhliziyo. Noma ngabe wayegwazwe kuphi kwakungabangela ukuphuma kwalokho okwakuyobonakala ‘njengegazi namanzi.’—Johane 19:34.
it-2-E 650
Kudla Lokunashevu
Kwabiketelwa kutsi Mesiya abetawuniketwa “shevu” esikhundleni sekudla. (Hl 69:21) Loku kwenteka ngaphambi kwekutsi abetselwe, ngesikhatsi aniketwa liwayini lelibhicwe nalokubabako. Bamnika kuze angatokuva buhlungu kakhulu, kodvwa ngemuva kwekuliva wala kulinatsa. Nakabhala mayelana nekugcwaliseka kwalesiphrofetho, Matewu (27:34) wasebentisa ligama lesiGriki lelitsi kho·leʹ (inyongo), lelifana nalelo lelitfolakala kuSeptuagint yesiGriki kuTihlabelelo 69:21. Nobe kunjalo, liVangeli laMakho likhuluma ngekutsi leliwayini belibhicwe nemutsi wemure (Mak 15:23), futsi loko kusenta siphetse ngekutsi ‘lokudla lokunashevu’ nobe ‘lenyongo’ ‘bekuyimure.’ Lokunye, kungenteka kutsi leliwayini belifakwe kokubili, inyongo nemure.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w99-ZU 1/15 18 ¶11
Phakamisa Izandla Ezithembekile Ngomthandazo
11 Abantu abaningi bathandaza kuphela ukuze bacele okuthile, kodwa uthando lwethu ngoJehova uNkulunkulu kufanele lusishukumisele ukuba simbonge futhi simdumise kokubili emthandazweni wangasese nakowasobala. UPawulu wabhala: “Ningakhathazeki ngalutho, kodwa kukho konke izicelo zenu mazaziwe uNkulunkulu ngomthandazo nangokunxusa kanye nokubonga; futhi ukuthula kukaNkulunkulu okudlula konke ukucabanga kuyoqapha izinhliziyo zenu namandla enu engqondo ngoKristu Jesu.” (Filipi 4:6, 7) Yebo, ngaphezu kokunxusa nezicelo, kufanele simbonge uJehova ngezibusiso ezingokomoya nezingokwenyama. (IzAga 10:22) Umhubi wahlabelela: “Nikela kuNkulunkulu umnikelo wokubonga, uzigcwalise izithembiso zakho koPhezukonke.” (IHubo 50:14) Futhi ingoma kaDavide ewumthandazo yayinalawa mazwi athinta inhliziyo: “Ngiyakulibonga ngehubo igama likaNkulunkulu, ngimphakamise ngokubonga.” (IHubo 69:30) Akufanele yini nathi senze okufanayo emthandazweni wasobala nakowangasese?
AUGUST 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 70-72
‘Tjela Situkulwane Lesitako’ Ngemandla ANkulunkulu
w99-ZU 9/1 18 ¶17
Basha—Qeqeshani Amandla Enu Okuqonda!
17 Ukugwema izingibe zikaSathane kuyodinga ukuba uhlale uqaphile—futhi ngezinye izikhathi kudinge isibindi esikhulu. Phela, ngezinye izikhathi ungazithola ungangqubuzani nje nontanga yakho kuphela, kodwa nezwe lonke. Umhubi uDavide wathandaza: “Wena uyithemba lami, Nkosi Jehova, ithemba lami kwasebusheni bami. Nkulunkulu, ungifundisile kwasebusheni bami; ngizilandile izimangaliso zakho kuze kube manje.” (IHubo 71:5, 17) UDavide uyaziwa ngesibindi sakhe. Kodwa waba nini naso? Esemusha! Ngisho nangaphambi kokubhekana kwakhe noGoliyati okudumile, uDavide wayesebonise isibindi esingavamile lapho evikela umhlambi kayise—ebulala ingonyama nebhere. (1 Samuweli 17:34-37) Nokho, uDavide wanika uJehova lonke udumo ngobuqhawe abubonisa, embiza ngokuthi “ithemba lami kwasebusheni bami.” Ikhono likaDavide lokuncika kuJehova lamenza wakwazi ukubhekana nanoma yiziphi izilingo. Nawe uzothola ukuthi uma uncika kuJehova, uzokunika isibindi namandla ‘okunqoba izwe.’—1 Johane 5:4.
g04-ZU 10/8 17 ¶3
Kufanele Sibaphathe Kanjani Asebekhulile?
Umhubi wathandaza: “Ungangilahli esikhathini sokuguga; ungangishiyi lapho nje amandla ami ephela.” (IHubo 71:9) UNkulunkulu ‘akazilahli’ izinceku zakhe ezithembekile ngisho nalapho zona zingase zibe nomuzwa wokuthi aziselona usizo. Umhubi akazange abe nomuzwa wokuthi uJehova umshiyile; kunalokho, waqaphela isidingo sokuba ancike kuMenzi wakhe ngisho nakakhulu njengoba ekhula. UJehova uvuza ubuqotho obunjalo ngokusekela umuntu kukho konke ukuphila kwakhe. (IHubo 18:25) Ngokuvamile ukusekela okunjalo kuvela kwamanye amaKristu.
Kukhonta Jehova Tisengakefiki Tinsuku Tekuhlupheka
4 Nangabe sekuphele emashumi eminyaka ukhonta Nkulunkulu, kunembuto loyinhloko lotibuta wona lotsi: ‘Yini lengingayenta ngekuphila kwami nyalo loku ngisenemandla?’ Njengobe ungumKhristu losanesikhatsi, unematfuba langakabavulekeli labanye. Loko lokufundziswe nguJehova ungase ukutjele labasebasha. Ungase ucinise labanye ngekubacocela lokwentekile kuwe lokujabulele ekukhonteni Nkulunkulu. Inkhosi Davide yathantazela ematfuba ekwenta njalo. Yabhala yatsi: “Yebo, Nkulunkulu, wangifundzisa kusukela ebusheni bami. . . . Nanyalo-ke nome sengigugile sengimphunga, ungangishiyi, Nkulunkulu, kuze ngishumayele ingalo yakho kuso situkulwane, nemandla akho kubo bonkhe labefikako.”—Hla. 71:17, 18.
5 Lwati lolutfole kuyo yonkhe leminyaka leyendlulile, ungalwendlulisela njani kulabanye? Ungatimema yini tikhonti taNkulunkulu letisetinsha ekhaya lakho kute uticocele? Ungaticela yini kutsi tihambe nawe emsebentini wekushumayela kute tibone injabulo lonayo ngekukhonta Jehova? Elihu lobekaphila kadzeni watsi: “Kukhula lokufanele kukhulume, iminyaka leminyenti lekufanele ifundzise kuhlakanipha.” (Jobe 32:7) Umphostoli Pawula wacela besifazane labangemaKhristu lasebanesikhatsi bakhonta Nkulunkulu kutsi bakhutsate labanye ngemavi nangesibonelo. Wabhala watsi: ‘Bafati labakhulile . . . abafundzise lokuhle.’—Thit. 2:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 768
IYufrathe
Umncele Welive Ema-Israyeli Bekanikwe Lona. Nkulunkulu watsembisa kuniketa bantfwana ba-Abrahama live ‘lelisuka emfuleni waseGibhithe lize liyofika emfuleni lomkhulu, iYufrathe.’ (Gen 15:18) Lesetsembiso saphindze satjelwa ema-Israyeli. (Eks 23:31; Dut 1:7, 8; 11:24; Jos 1:4) 1 Tikhronike 5:9 usitjela kutsi ngaphambi kwekutsi Davide acale kubusa, letinye tetitukulwane taRubeni ‘takha taze tayofika lakucala khona lihlane leliseMfuleni iYufrathe.’ Njengobe iYufrathe ichele ngemakhilomitha langu-800 nawuya “emphumalanga nelakaGileyadi” (1Tk 5:10), loku kusitjela kutsi sive saRubeni sakha kusukela emphumalanga nelakaGileyadi saze sayofika lapho kucala khona lugwadvule lwaseSiriya, loluhamba luze luyofika emfuleni iYufrathe. Kubonakala ngatsi setsembiso saJehova sagcwaliseka kwekucala nakubusa Davide naSolomoni, ngesikhatsi umncele waka-Israyeli sewufaka ekhatsi umbuso wenkhosi yaseSobha futsi sewufika nasemfuleni iYufrathe lengasenyakatfo yeSiriya. (2Sa 8:3; 1Ks 4:21; 1Tk 18:3-8; 2Tk 9:26) Ngenca yekutsi umfula iYufrathe besewatiwa kakhulu, besewubitwa ngekutsi ‘nguMfula.’—Jos 24:2, 15; Hl 72:8.
AUGUST 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 73-74
Kutsiwani Nangabe Sinemona Ngebantfu Labangamkhonti Nkulunkulu?
“Jehova . . . Uyabasindzisa Labadvumatekile”
14 Umbhali weTihlabelelo 73 bekangumLevi. Ngako waba nelilungelo lekukhonta Jehova endlini yekukhontela. Nobe kunjalo, sake saba khona sikhatsi lapho advumateka khona. Leni? Wacala kuhawukela bantfu lababi hhayi ngobe bekafuna kwenta tintfo letimbi kodvwa ngenca yekutsi bekababona baphumelela kunaye ekuphileni. (Hla. 73:2-9, 11-14) Bebabonakala shengatsi banato tonkhe tintfo, bebanjingile, baphila kahle futsi bebete tinkinga. LomLevi watsi nakakubona loko wadvumateka kakhulu waze watsi: “Kuyacaca kutsi akukangisiti ngalutfo kugcina inhlitiyo yami imsulwa, nekugeza tandla tami kuze ngikhombise kutsi ngimsulwa.” Kuyacaca kutsi loko bekungamenta ayekele kukhonta Jehova.
“Jehova . . . Uyabasindzisa Labadvumatekile”
15 Fundza Tihlabelelo 73:16-19, 22-25. LomLevi ‘wangena endzaweni lengcwele yaNkulunkulu.’ Nasekalapho futsi analabanye lebebakhonta Jehova, bekangakutfola kuthula, sikhatsi sekucabanga kahle futsi athantaze ngesimo sakhe. Loko kwamenta wabona kutsi indlela lebekacabanga ngayo beyibulima, futsi loko bekungamenta alahlekelwe bungani lebekanabo naJehova. Waphindze wabona kutsi lababi ‘basendzaweni leshelelako’ futsi ‘siphetfo sabo sitawuba sibi kakhulu.’ LomLevi bekudzingeka abe nembono waJehova ngetintfo kuze angadvumateki futsi angayihawukeli indlela bantfu lababi lebebaphila ngayo. Ngekwenta njalo, wabese akasadvumateki futsi wajabula. Watsi: “Kute lokunye lengikufunako emhlabeni ngaphandle [kwaJehova].”
16 Lesingakufundza. Akukafanele sibahawukele bantfu lababi lababonakala shengatsi bayaphumelela. Injabulo yabo yesikhashana futsi angeke baphile phakadze. (Shu. 8:12, 13) Nasibahawukela sitawudvumateka futsi singalahlekelwa bungani betfu naJehova. Nawubona shengatsi uhawukela indlela bantfu lababi lababonakala baphumelela ngayo, yenta loko lokwentiwa ngumLevi. Lalela seluleko lesihle saNkulunkulu futsi utihlanganise nalabo labenta intsandvo yaJehova. Nangabe umtsandza Jehova ngetulu kwato tonkhe tintfo, utawujabula mbamba futsi utawutfola “kuphila lokungukonakona.”—1 Thim. 6:19.
Lingisa Kukholwa KwaMosi
5 Ungalwisana njani ‘nekutijabulisa kwesikhashana esonweni’? Khumbula kutsi kutijabulisa esonweni yintfo yesikhashana. Njengobe unekukholwa, khumbula kutsi “live liyendlula kanye nesifiso salo.” (1 Joh. 2:15-17) Zindla ngelikusasa letoni letingaphendvuki. ‘Tibekwe endzaweni leshelelako . . . tikhukhulwe tinhlupheko letesabekako.’ (Hla. 73:18, 19) Nawulingelwa ekwenteni sono, tibute: ‘Ngifuna kuba nelikusasa lelinjani?’
Ungavumeli Lutfo Lukuvimbele Ekutfoleni Ludvumo
3 Umhlabeli wakhombisa kuciniseka kutsi Jehova abetambamba ngesandla sangesekudla futsi amcondzise ekukhatimuleni sibili. (Fundza Tihlabelelo 73:23, 24.) Jehova ukwenta njani loko? Jehova ucondzisa tinceku takhe letetsembekile kuloludvumo ngetindlela letehlukehlukene. Utibusisa ngekutsi ticondze injongo yakhe. (1 Khor. 2:7) Unika labo labalalela livi lakhe futsi labamhloniphako ludvumo lwekuba nebuhlobo lobusedvute naye.—Jak. 4:8.
4 Jehova uphindze anike tinceku takhe umcebo loligugu wemsebenti wekushumayela wemaKhristu. (2 Khor. 4:1, 7) Lomsebenti uniketa ludvumo. Naku Jehova lakutsembisa labo labasebentisa lilungelo labo lekumkhonta kute bamdvumise futsi basite labanye: “Labo labangihloniphako ngiyakubahlonipha.” (1 Sam. 2:30) Bantfu labanjalo bayahlonipheka ngobe bayemukeleka kuJehova, futsi kuvamile kutsi bakhulunyelwe kahle nguletinye tinceku taNkulunkulu.—Taga 11:16; 22:1.
5 Kutsiwani-ke ngelikusasa lalabo ‘labetsemba Simakadze, bagcine indlela yakhe’? Betsenjiswa loku: “[Jehova] uyawukuphakamisa udle lifa lemhlaba ubone kushabalaliswa kwalababi.” (Hla. 37:34) Babuke embili ekutfoleni ludvumo loluncono kakhulu lwekuphila lokuphakadze.—Hla. 37:29.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 240
Leviyathani
Tihlabelelo 74 tichaza indlela Nkulunkulu lasindzisa ngayo bantfu bakhe, futsi vesi 13 na-14 ufanekisa indlela lakhulula ngayo ema-Israyeli eGibhithe. Ligama lelitsi “tilwane letinkhulu taselwandle [NgesiHebheru than·ni·nimʹ, nalisebunyentini tan·ninʹ]” lingaphindze lisetjentiswe nakukhulunywa ‘ngaLeviyathani,’ futsi kufihlitwa kwetinhloko taLeviyathani kungamelela kuncotjwa kwaFaro nelibutfo lakhe ngesikhatsi ema-Israyeli aphuma eGibhithe. Lihumusho lesi-Aramu lisebentisa emavi latsi “labanemandla baFaro” esikhundleni salatsi “tinhloko taLeviyathani.” (Catsanisa Hez 29:3-5, lapho Faro afananiswa “nesilwane lesikhulu saselwandle” lelisemifudlaneni yeNayili; catsanisa naHez 32:2.) Isaya 27:1 usebentisa ligama lelitsi Leviyathani (LXX, “drago”) nakakhuluma ngembuso, lokuyinhlangano lesemhlabeni wonkhe futsi lelawulwa nguloyo lobitwa ngekutsi ‘yinyoka’ nobe “drago.” (Sem 12:9) Lesiphrofetho simayelana nekubuyiselwa kwa-Israyeli, ngako Jehova ‘nakagucukela’ kuLeviyathani bekakhuluma ngeBhabhulona. Nobe kunjalo, vesi 12 na-13 uphindze afake ekhatsi i-Asiriya neGibhithe. Ngako Leviyathani kufanele kube umelele inhlangano lesemhlabeni wonkhe nobe umbuso lomelene naJehova netikhonti takhe.
AUGUST 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 75-77
Ungatigabatisi—Leni?
Umehluko Emkhatsini Webantfu Labakhonta Jehova Nalabangamkhonti
4 Nakacedza kutsi bantfu batawutitsandza bona, batsandze nemali, Pawula wabhala kutsi bantfu batatigabatisa, batigcabhe futsi bagcwale umgcabho, lokuyimikhuba lebangelwa kutikhukhumeta ngenca yetintfo labakhona kutenta, indlela lababukeka ngayo, kanye nekunjinga. Bantfu labanjalo bafuna kuhlonishwa nekutsandvwa. Mayelana nemuntfu lotigcabhako, lomunye umfundzi watsi: “Enhlitiyweni yakhe utikhandza kunguye umuntfu sibili.” Labanye batsi bantfu labanjalo bayenyanya nababona labanye bantfu labatigcabhako.
5 Jehova uyabenyanya bantfu labatigcabhako. Uyawenyanya “nemehlo latichenyako.” (Taga 6:16, 17) Kutigcabha kwenta bantfu bangakhoni kusondzela kuNkulunkulu. (Hla. 10:4) Kubuntfu baDeveli. (1 Thim. 3:6) Lokubuhlungu kutsi naletinye tinceku taJehova letetsembekile take tatigcabha. Uziya inkhosi yakaJuda beyetsembekile iminyaka leminyenti. Noma kunjalo, liBhayibheli litsi: “Kwatsi kube Uziya abe nemandla, kutiphakamisa kwakhe kwamdvonsela ekuweni. Akazange etsembeke kuSimakadze Nkulunkulu wakhe; wangena ethempelini laSimakadze washisa imphepho elatini lemphepho.” Ngekuhamba kwesikhatsi, iNkhosi Hezekiya yatikhukhumeta, kodvwa kwaba kwesikhashana.—2 Khr. 26:16; 32:25, 26.
w06-ZU 7/15 11 ¶2
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesithathu NeYesine YamaHubo
75:4, 5, 10—Yini efanekiselwa igama elithi “uphondo”? Izimpondo zesilwane ziyisikhali esinamandla. Ngakho, igama elithi “uphondo” lifanekisela amandla. UJehova uvusa izimpondo zabantu bakhe, abaphakamise, kuyilapho ‘enquma izimpondo zababi.’ Siyaxwayiswa ukuba ‘singaluphakamiseli phezulu uphondo lwethu’ ngokuthi sibe nesimo sengqondo sokuqhosha nokuzazisa. Njengoba kunguJehova osiphakamisayo, izabelo eziwumthwalo wemfanelo esizithola ebandleni kufanele sizibheke njengezivela kuye.—IHubo 75:7.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 7/15 11 ¶3
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesithathu NeYesine YamaHubo
76:10—“Ukufutheka komuntu” kungamdumisa kanjani uJehova? Lapho uNkulunkulu evumela abantu ukuba basiphathe ngendlela ebonisa ukuthi basithukuthelele ngenxa yokuthi siyizinceku zakhe, kungaba nomphumela omuhle. Noma ibuphi ubunzima esingase sibhekane nabo bungasiyala ngandlela-thile. UJehova uvumela ukuhlupheka kuphela ngezinga lokuba kusiqeqeshe. (1 Petru 5:10) ‘Ukufutheka komuntu okusele, uNkulunkulu uyakubhinca.’ Kuthiwani uma sihlupheka size sife? Nalokhu kungamdumisa uJehova ngoba labo abasibona sikhuthazela ngobuqotho bangase baqale ukukhazimulisa uNkulunkulu.
AUGUST 26–SEPTEMBER 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 78
Kungetsembeki Kwema-Israyeli Kusecwayiso Kitsi
w96-ZU 12/1 29-30
“Khumbulani Izinsuku Ezadlula”—Ngani?
Ngokudabukisayo, ama-Israyeli ngokuvamile azinikela esonweni sokukhohlwa. Kwaba namuphi umphumela? ‘Abuye amlinga uNkulunkulu, amdabukisa oNgcwele ka-Israyeli. Awakhumbulanga isandla sakhe nosuku awahlenga ngalo ezitheni.’ (IHubo 78:41, 42) Ekugcineni, ukukhohlwa kwawo imiyalo kaJehova kwaphumela ekubeni awalahle.—Mathewu 21:42, 43.
Isibonelo esihle sabekwa umhubi owabhala: “Ngiyakukhumbula izenzo zikaJehova, yebo, ngikhumbule izimangaliso zasendulo, ngicabange ngawo wonke umsebenzi wakho, ngizindle ngezenzo zakho.” (IHubo 77:11, 12) Ukukhumbula okunjalo kokuzindla ngenkonzo yokwethembeka nezenzo zikaJehova zothando zezikhathi ezadlula kuzosinika amandla ashukumisayo, isikhuthazo nokwazisa okudingekile. Futhi, ‘ukukhumbula izinsuku zangaphambili’ kungasusa ukukhathala futhi kungasishukumisela ukuba senze konke esingakwenza futhi sikhuthazele ngokukholeka.
w06-ZU 7/15 17 ¶16
Gwemani ‘Ukububula’
16 Ukububula kusenza sigxile kithi ngokwethu nasezinkingeni zethu, sikhohlwe izibusiso esizijabulelayo njengoFakazi BakaJehova. Uma sinokuthambekela kokukhononda, kudingeka sihlale sizikhumbula lezi zibusiso ukuze sikunqobe. Ngokwesibonelo, ngamunye wethu unelungelo elimangalisayo lokubizwa ngegama likaJehova. (Isaya 43:10) Singahlakulela ubuhlobo obuseduze naye, futhi siyakwazi ukukhuluma ‘noMuzwi womthandazo’ nganoma isiphi isikhathi. (IHubo 65:2; Jakobe 4:8) Ukuphila kwethu kunenjongo ngempela ngoba siyayiqonda impikiswano yobukhosi bendawo yonke futhi siyakhumbula ukuthi kuyilungelo kithi ukugcina ubuqotho kuNkulunkulu. (IzAga 27:11) Singahlanganyela njalo ekushumayeleni izindaba ezinhle zoMbuso. (Mathewu 24:14) Ukuba nokholo emhlatshelweni wesihlengo kaJesu Kristu kusenza sikwazi ukuba nonembeza ohlanzekile. (Johane 3:16) Lezi yizibusiso esizijabulelayo kungakhathaliseki ukuthi yini esiyikhuthazelelayo.
w11-ZU 7/1 10 ¶3-4
Ingabe UJehova Unayo Imizwa?
Umhubi uthi: “Yeka ukuthi babedlubulunda kaningi kangakanani kuye ehlane!” (Ivesi 40) Ivesi elilandelayo liyanezela: “Ngokuphindaphindiwe babevivinya uNkulunkulu.” (Ivesi 41) Phawula ukuthi umbhali uchaza umkhuba wabo wokudlubulunda. Lo moya omubi waqala ngokushesha nje ngemva kokuba bekhululwe eGibhithe. Abantu baqala ukukhononda ngoNkulunkulu, bengabaza ukuthi uzokwazi nokuthi uzimisele yini ukubanakekela. (Numeri 14:1-4) Incwadi yabahumushi beBhayibheli ithi igama elithi “babedlubulunda” lingase “lihunyushwe ngokuthi ‘bamelana noNkulunkulu benza izinhliziyo zabo zaba lukhuni’ noma ‘baphikisana noNkulunkulu.’” Nokho, ngenxa yesihe sakhe, uJehova wayebathethelela lapho bephenduka. Kodwa babebuyela ezindleleni zabo zakudala badlubulunde, futhi abawuyekanga lowo mkhuba.—IHubo 78:10-19, 38.
UJehova wayezizwa kanjani njalo lapho abantu bakhe abaguquguqukayo bedlubulunda? Ivesi 40 lithi: “Babemenza azizwe kabuhlungu.” Enye inguqulo ithi “babemdabukisa.” Enye incwadi yeBhayibheli iyachaza: “Lokhu kusho ukuthi indlela amaHebheru aziphatha ngayo yayizwisa ubuhlungu—njengoba nje kunjalo ngengane engalaleli nedlubulundayo.” Njengoba nje ingane engalawuleki ingazwisa abazali bayo ubuhlungu obukhulu, ama-Israyeli adlubulundayo “amzwisa ubuhlungu oNgcwele ka-Israyeli.”—Ivesi 41.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 7/15 11 ¶4
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesithathu NeYesine YamaHubo
78:24, 25;—Kungani imana libizwa ngokuthi “okusanhlamvu kwasezulwini” nangokuthi “isinkwa sabanamandla [izingelosi]”? Ayikho kulezi zinkulumo esho ukuthi imana kwakuwukudla kwezingelosi. Libizwa ngokuthi “okusanhlamvu kwasezulwini” ngoba lalivela ezulwini. (IHubo 105:40) Njengoba izingelosi, noma “abanamandla,” zihlala ezulwini, inkulumo ethi “isinkwa sabanamandla” ingase isho nje ukuthi lalilungiselelwe uNkulunkulu, ohlala ezulwini. (IHubo 11:4) Kungenzeka futhi ukuthi uJehova wasebenzisa nezingelosi ekulungiseleleni ama-Israyeli imana.