Indlela Yekucwaninga
INKHOSI SOLOMONI ‘beyicabangisisa iphenyisise, iphindze itihlelisise kahle taga letinyenti.’ Kungani beyenta njalo? Kungobe beyinesifiso ‘sekubhala liciniso.’ (Shu. 12:9, 10) Lukha yena ‘watihlolisisa ngekucophelela tonkhe tintfo kusukela ekucaleni,’ kute akulandzise ngekulandzelana kwako loko lokwenteka ngesikhatsi sekuphila kwaKhristu. (Luk. 1:3) Kuyacaca-ke kutsi totimbili letinceku taNkulunkulu tenta lucwaningo.
Kusho kutsini kucwaninga? Kusho kuhlolisisa ngekucophelela kwatiswa lokumayelana nendzaba letsite. Kufaka ekhatsi kufundza, futsi kudzinga usebentise tindlela tekutadisha. Kungaphindze kuhlanganise nekucoca nebantfu labatsite.
Ngutiphi timo letingadzinga kutsi ucwaninge? Nati tibonelo letimbalwa: Esifundvweni lotichubela sona nobe ekufundzeni kwakho liBhayibheli, kungase kuvele imibuto lebalulekile. Lomunye umuntfu lofakaza kuye angase akubute umbuto longatsandza kutfola kwatiswa lokucondzile ngawo kute umphendvule. Kantsi futsi kungenteka wabelwe kwetfula inkhulumo.
Asewucabange ngesabelo sekwetfula inkhulumo. Kwatiswa lokufanele ucoce ngako kungase kubonakale kwetayelekile. Ngako-ke, yini longayenta kute uvete kutsi kusebenta njani ebandleni? Kutfutfukise ngekutsi ucwaninge. Nangabe emaphuzu akho uwasekela ngebufakazi betibalo nobe ngesibonelo lesihambisana nalendzaba lokhuluma ngayo futsi lesitsintsa kuphila kwalabo labakulalele, liphuzu lebelingabonakala letayelekile lingafundzisa futsi litsintse inhlitiyo. Kwatiswa lokushicilelwe lowabelwe kona kungenteka bekubhalelwe bantfu emhlabeni wonkhe, kodvwa kudzingeka ukucacise, ufanekise uphindze uchaze kutsi lamaphuzu asebenta njani ebandleni nobe kumuntfu ngamunye. Ungakwenta njani loko?
Ngembikwekutsi ucale kucwaninga, cabanga ngalabo labatawube bakulalele. Yini lesevele bayati? Yini labadzinga kuyati? Ngemuva kwaloko, kufanele wati kutsi uyini umgomo wakho. Ukuchaza yini, kukholisa, kucacisa nobe kukhutsata? Nawuchaza kudzingeka uniketa kwatiswa lokubanti kute indzaba yakho ikhanye kahle. Nanobe emaciniso lasisekelo angase acace, kungase kudzingeke wenabe kute uchaze kutsi loko lokushoko kungentiwa nini nobe kanjani. Kute ukholise labo labakulalele, kudzingeka unikete tizatfu tekutsi kungani indzaba letsite injalo, lokufaka ekhatsi kuniketa bufakazi. Kucacisa kutsi intfo letsite iliphutsa kudzinga ube nelwati lolubanti ngayo yonkhe indzaba, futsi uhlolisise bufakazi lobusetjentisiwe. Nanobe kunjalo, asifuni kuveta emaphuzu ngendlela lecinile, kodvwa sifuna kuveta emaciniso ngendlela lenemusa. Kukhutsata kufaka ekhatsi kufinyelela inhlitiyo. Kusho kwenta labo labakulalele kutsi babe nesifiso sekusebentisa loko lokucocwa ngako. Tibonelo tebantfu labawasebentisile lawo maphuzu, ngisho nobe bahlangabetana nebumatima, tingakusita kutsi ufinyelele tinhlitiyo talabo lococa nabo.
Sewungacala yini kucwaninga? Cha. Cabangela kutsi kungakanani kwatiswa lokudzingako. Intfo lebalulekile sikhatsi. Singakanani sikhatsi lotawuba naso sekwetfula lokwatiswa? Yimizuzu lesihlanu yini, nobe yimizuzu lengu-30? Ukalelwe yini sikhatsi njengasemihlanganweni yelibandla, nobe awukakalelwa, njengalapho uchuba sifundvo seliBhayibheli nobe lapho wenta kuhambela kwekwelusa?
Kwekugcina, ngumaphi emathulusi ekucwaninga lonawo? Ngetulu kwalawo lonawo ekhaya, akhona yini lamanye longawatfola emtatjeni wetincwadzi loseHholweni lenu leMbuso? Bazalwane lesebanesikhatsi lesidze bakhonta Jehova bangatsandza yini kutsi usebentise emathulusi abo ekucwaninga? Ukhona yini umtapo wetincwadzi wawonkhe wonkhe endzaweni yangakini, lapho ungatfola khona tincwadzi lotidzingako?
Kusebentisa LiBhayibheli, Lithulusi Leliwendlula Onkhe
Nangabe lucwaningo lolwentako lutsintsa inchazelo yembhalo, cala ngekuhlola liBhayibheli.
Hlolisisa Ingcikitsi. Ungase utibute: ‘Abebhekiswe kubobani lamavi? Yini levetwa ngulamanye emavesi laseceleni kwalombhalo mayelana naloko lokwabangela kutsi kushiwo lamavi, nobe sasinjani simo sengcondvo sebantfu lokukhulunywa ngabo?’ Imininingwane lenjalo ingakusita kuze ucondze loyo mbhalo, futsi yente inkhulumo lotayetfula iphile.
Nasi sibonelo: Umbhalo wemaHebheru 4:12 uvame kusetjentiswa kute kuvetwe emandla liVi laNkulunkulu lelinawo ekutsintsa tinhlitiyo tebantfu kanye nekuphila kwabo. Ingcikitsi yawo ingakhulisa kucondza kwetfu kutsi loko kungenteka njani. Uphindze uchaze lokuhlangenwe nako kwema-Israyeli lokwenteka eminyakeni lengu-40 ehlane, ngembikwekutsi angene eveni Jehova labeletsembise Abrahama. (Heb. 3:7–4:13) “Livi laNkulunkulu,” lokusetsembiso sakhe sekubangenisa endzaweni yekuphumula lesihambisana nesivumelwane lasenta na-Abrahama, sasiphila futsi besitawugcwaliseka. Ema-Israyeli abenetizatfu letinhle tekukukholelwa loko. Nanobe kunjalo, njengobe Jehova awahola kusukela eGibhithe kuya eNtsabeni iSinayi, futsi wawayisa eVeni Lesetsembiso, etikhatsini letinyenti aveta kutsi kukholwa kwawo bekungakacini. Ngako-ke, loko lakwenta nakabona indlela Nkulunkulu lagcwalisa ngayo livi lakhe, kwaveta lobekusetinhlitiyweni tawo. Ngendlela lefananako nalamuhla, tetsembiso letiseVini laNkulunkulu tiveta loko lokusetinhlitiyweni tebantfu.
Hlola Tikhombo Letisemkhatsini Welikhasi. Lamanye emaBhayibheli anetikhombo letisemkhatsini welikhasi. Linjalo yini lakho? Nangabe kunjalo, letikhombo tingakusita. Phawula sibonelo lesiku-“Nguqulo Yezwe Elisha YemiBhalo Engcwele.” Umbhalo wekucala waPhetro 3:6 uchaza kutsi Sara usibonelo sekulingiswa ngemakhosikati langemaKhristu. Genesisi 18:12 (catsanisa ne-NW), longulesinye setikhombo talombhalo usekela lamavi ngobe uveta kutsi ‘ngekhatsi’ kuye Sara wabita Abrahama ngekutsi yinkhosi yakhe. Loko kusho kutsi kutitfoba kwakhe bekusuka enhlitiyweni. Ngetulu kwekukhanyiselwa lokunjalo, tikhombo letisemkhatsini welikhasi tingase tikukhombise leminye imibhalo leveta kugcwaliseka kwesiphrofetho seliBhayibheli nobe kwesivumelwane seMtsetfo. Nanobe kunjalo, phawula kutsi letinye tikhombo letisemkhatsini welikhasi atikentelwa kuniketa tinchazelo letinjalo. Tingase tivete emavesi lanemcondvo lofananako, tikunike umlandvo nobe kwatiswa lokumayelana netindzawo.
Cwaninga Ngekhonkodensi YeliBhayibheli. Ikhonkodensi yeliBhayibheli iluhla lwemagama lasetjentiswe eBhayibhelini, lahlelwe ngekulandzelana kwetinhlavu temagama (alphabets). Ingakusita utfole imibhalo lehlobana nendzaba locwaninga ngayo. Njengobe uyihlolisisa, ungatfola naleminye imininingwane lelusito. Utabubona bufakazi ‘besibonelo’ semavi laphilile lavetwe eVini laNkulunkulu. (2 Thim. 1:13) “INguqulo Yezwe Elisha” icuketse luhla lolusisekelo lwemagama laseBhayibhelini. EHumushweni Lemhlaba Lomusha LemiBhalo YemaKhristu YesiGriki, ungatfola ikhonkodensi yeliBhayibheli lefanana nalena, lenesihloko lesitsi “Tikhombo Temagama LaseBhayibhelini.”
Fundza Kusebentisa Lamanye Emathulusi Ekucwaninga
Libhokisi lelisekhasini 33 libala lamanye emathulusi ekucwaninga lashicilelwe ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45-47) Linyenti lalamathulusi linelikhasi lelineluhla lwetihloko letingekhatsi, futsi lamanyenti kuwo anetikhombo emakhasini ekugcina, letilungiselelwe kusisita sitfole kwatiswa lokutsite. Ekupheleni kwemnyaka ngamunye, kushicilelwa luhla lwetihloko, ku-Sicongosekulindza kanye naku-“Phaphama!” loluba netihloko lokucocwe ngato kulowo mnyaka.
Kwetayelana nekwatiswa lokunjalo lokutfolakala kuletincwadzi tekutadisha liBhayibheli, kungalitfutfukisa lizinga letfu lekucwaninga. Nasi sibonelo: Kungenteka ufune kwati kabanti ngesiphrofetho, imfundziso letsite, kutiphatsa kwemaKhristu nobe indlela yekusebentisa timiso teliBhayibheli. Sicongosekulindza singaba nako loko lokudzingako. I-“Phaphama!” idzingidza tindzaba takamuva, tinkinga letivamile lamuhla, tenkholo, isayensi kanye nebantfu labasetindzaweni letehlukehlukene. Kukhulunyelwa kwekulandzisa kwemaVangeli ngekulandzelana kwako kutfolakala encwadzini letsi “Umuntu Omkhulu Kunabo Bonke Owake Waphila.” Kuhlatiywa kwelivesi nelivesi kwetincwadzi teliBhayibheli kuyatfolakala etincwadzini letinjengaletsi “IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze!” naletsi “Sinake Isiprofetho SikaDaniyeli!” kanye nemiculu lemibili yencwadzi letsi “Isiprofetho Sika-Isaya—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu.” Encwadzini letsi “Ukubonisana NgemiBhalo,” utawutfola timphendvulo letenetisako temibuto leminyenti levame kubutwa bantfu ensimini. Kute ube nelwati lolucacile ngaletinye tinkholo, timfundziso tato, kanye nemlandvo wato, fundza incwadzi letsi “Ukufuna Kwesintu UNkulunkulu.” Kwatiswa lokubanti lokumayelana nemlandvo wesikhatsi salamuhla waBoFakazi BaJehova kutfolakala encwadzini letsi “OFakazi BakaJehova—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu.” Kute utfole imibiko ngetintfo letiphatselene nemsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe, fundza incwadzi yemnyaka yaBoFakazi BaJehova yakamuva. I-“Insight on the Scriptures” iyi-“encyclopedia” yeliBhayibheli futsi ilibalave. Lencwadzi ilithulusi lelihle nangabe udzinga imininingwane ngebantfu, tindzawo, tintfo, tilwimi, nobe tentakalo temlandvo letihlobene neliBhayibheli.
I-“Watch Tower Publications Index.” Le-“Index” leshicilelwe ngetilwimi letingetulu kwa-20 itakukhombisa kwatiswa lokutfolakala etincwadzini letehlukehlukene tebuKhristu. Yehlukaniswe kabili, kuneluhla lwetihloko kanye neluhla lwemibhalo. Kute usebentise luhla lwetihloko, funa ligama lelimelela indzaba locwaninga ngayo. Kute usebentise luhla lwemibhalo, tfola loyo mbhalo lofuna kuwucondza kancono kuloluhla. Nangabe kukhona kwatiswa lokushicilelwe ngelulwimi lwakho ngaleyo ndzaba, nobe mhlawumbe loyo mbhalo wakhulunyelwa kuleminyaka lehlanganiswe ku-“Index,” utawutfola luhla lwetikhombo longatisebentisa. Kute ubone indlela tihloko tetincwadzi letifishaniswe ngayo, sebentisa incenye lesekucaleni lenetifishaniso kanye netihloko tetincwadzi letikhonjiwe. (Nasi sibonelo: Sifishaniso lesitsi w99 3/1 15, sisho kutsi Sicongosekulindza sa-March 1, 1999, likhasi 15.) Tihloko letinkhulu letinjengalesitsi “Field Ministry Experiences” [Lokuhlangenwe Nako Kwasensimini] kanye nalesitsi “Life Stories of Jehovah’s Witnesses” [Tindzaba Tekuphila TaBoFakazi BaJehova], tingaba lusito nawulungiselela tinkhulumo letitawutsintsa tinhlitiyo tebantfu ebandleni.
Njengobe kumelula kutsi ingcondvo yakho itsatseke nawucwaninga, caphela kutsi ungaphazamiseki. Hlala ephuzwini lofuna kucwaninga ngalo. Nangabe i-“Index” ikukhomba encwadzini letsite, vula emakhasi lakhonjiwe, bese usebentisa tihlokwana kanye nemisho lesekucaleni kwetigaba, kute ikucondzise ekwatisweni lokudzingako. Nangabe ucwaninga inchazelo yelivesi lelitsite leliBhayibheli, cala ngekutfola lombhalo kulelo khasi lokhonjwe kulo. Ngemuva kwaloko, hlolisisa kukhulunyelwa kwawo.
I-“Watchtower Library” Leku-CD-ROM. Nangabe unangcondvomshini, ungazuza ngekusebentisa i-“Watchtower Library” leku-CD-ROM, lecuketse tincwadzi tebuKhristu letinyenti. Yenta kutsi kube melula kucwaninga ligama, emagama lamanyenti nobe umbhalo lotsite lokunobe ngutiphi tincwadzi letikuyo. Nangabe lelithulusi lekucwaninga lingatfolakali ngelulwimi lwakho, ungazuza ngekusebentisa lolunye lulwimi lotayelene nalo.
Leminye Imitapo Yetincwadzi TebuKhristu
Encwadzini yakhe yesibili lephefumulelwe leya kuThimothi, Pawula wamcela kutsi amletsele ‘imiculu eRoma, ikakhulukati yesikhumba.’ (2 Thim. 4:13) Kunemibhalo letsite lebeyiligugu kuPawula, futsi wayilondvolota. Nawe ungenta lokufananako. Uyawalondvolota yini emakhophi e-Sicongosekulindza, i-“Phaphama!”, kanye ne-Msebenti Wetfu WeMbuso, ngisho nobe sekasetjentisiwe emihlanganweni yelibandla? Nangabe kunjalo, ungawasebentisa njengemathulusi ekucwaninga, kanye naletinye tincwadzi tebuKhristu lonato. Emabandla lamanyenti alondvolota umtapo wetincwadzi tebuKhristu eHholweni LeMbuso. Lomtapo usita bonkhe ebandleni, ngobe bayakhona kuwusebentisa nabaseHholweni LeMbuso.
Bani Nelifayela
Tinake tintfo longase utisebentise nawukhuluma nobe ufundzisa. Nawutfola likhasi ephephandzabeni nobe kumagazini lelinendzaba letsite, lelinemanani nobe sibonelo longasisebentisa ensimini, lisike nobe ubhale loko kwatiswa. Bhala ligama kanye nekutsi leliphephandzaba nobe lomagazini wanini, kanye nelibito lembhali nobe umshicileli wawo. Emihlanganweni yelibandla, bhala phansi emaphuzu kanye nemifanekiso lengakusita kute uchaze liciniso kulabanye. Uke wacabanga yini ngemfanekiso lomuhle kodvwa longakabi nelitfuba lekuwusebentisa? Wubhale phansi, bese uwugcina efayeleni lakho. Nasewunesikhatsi lesidze ubhalisile eSikolweni Semsebenti WemaKhristu, kungenteka sewetfule tinkhulumo letinyenti. Kunekutsi emaphuzu aleto tinkhulumo uwalahle, wagcine. Lamaphuzu lowawacwaninga kungenteka akusite ngekuhamba kwesikhatsi.
Khuluma Nebantfu
Bantfu bangumtfombo lomuhle longatfola kuwo kwatiswa. Ngesikhatsi Lukha abhala liVangeli lakhe, wacongelela kwatiswa lokunyenti ngekucoca nebantfu labebabofakazi bekutibonela. (Luk. 1:1-4) Mhlawumbe umKhristu lokanye naye angakukhanyisela ngendzaba letsite lobewusolo wetama kuyicwaninga. Ngekusho kwembhalo wa-Efesu 4:8, 11-16, Khristu usebentisa “tipho letibantfu” kute asisite sikhule ‘elwatini lolungulonalona lweNdvodzana yaNkulunkulu.’ Nawucoca nalabo labanalokuhlangenwe nako ekukhonteni Nkulunkulu ungatfola emaphuzu lalusito kakhulu. Kukhuluma nebantfu kungembula loko labakucabangako, futsi loko kungakusita kute kwatiswa lokulungiselelako kube lusito.
Hlatiya Loko Lokutfolile
Ngemuva kwekuvunwa, emabele kufanele eliwe kute kukhishwe emakhoba. Kunjalo nangekwatiswa lokutfola nawucwaninga. Ngembikwekutsi ukusebentise, kufanele utsatse loko lokudzingako ushiye loko longakudzingi.
Nangabe utawusebentisa lokwatiswa enkhulumeni yakho, tibute: ‘Leliphuzu lengihlela kulisebentisa liyasitfutfukisa yini sihloko lengisetfulako? Ngisho nobe lokwatiswa kujabulisa, kungenteka yini kutsi akuhambisani nesihloko lokufanele ngikhulume ngaso?’ Nangabe uhlela kusebentisa tindzaba takamuva nobe kwatiswa kwesayensi nobe kwetekwelapha, ciniseka kutsi lokwatiswa kusasebenta ngobe kuhlale kushintjashintja. Phawula nekutsi lamanye emaphuzu lasetincwadzini tetfu letindzala kungenteka sekatfutfukisiwe, kungako kufanele uhlole kwatiswa lokumayelana naleyo ndzaba lokunyatseliswe etincwadzini takamuva.
Kubaluleke kakhulu kutsi ucaphele nawukhetsa kusebentisa kwatiswa lokutfolakala emitfonjeni yelive. Ungakhohlwa kutsi liVi laNkulunkulu liliciniso. (Joh. 17:17) Jesu unendzima lebalulekile ekugcwalisekeni kwenjongo yaNkulunkulu. Ngaleso sizatfu, Kholose 2:3 utsi: “Kuye, kufihlisiswe yonkhe ingcebo yekuhlakanipha neyelwati.” Cabanga ngalamaphuzu nawuhlatiya kwatiswa lokutfolile ekucwaningeni kwakho. Mayelana nekucwaninga emitfonjeni yelive, tibute: ‘Lokwatiswa kuhabisiwe yini, akucinisekwa ngako, nobe akuwaveti onkhe emaciniso? Kwabhalwa ngenjongo yebugovu yini nobe yekutfola imali? Leminye imitfombo letsembekile iyavumelana yini nako? Ngetulu kwako konkhe, kuyavumelana yini neliciniso leliBhayibheli?’
Incwadzi yeTaga 2:1-5 isikhutsata kutsi sichubeke sifunisisa lwati kanye nekucondza ‘njengesiliva, sikumbe njengemcebo lofihliwe.’ Loku kusho kutsi kufanele sitimisele, futsi nasenta njalo sitawutfola tinzuzo letinyenti. Kucwaninga kudzinga utimisele, kodvwa kwenta njalo kukusita kutsi utfole imicondvo yaNkulunkulu ngetindzaba letehlukehlukene, kulungisa imibono leliphutsa futsi kukwenta ulibambisise ngalokucinile liciniso. Kutawuphindze kwente tinkhulumo takho tifundzise futsi tiphile, ukujabulele kutetfula, futsi kube mnandzi ngebantfu kutsi batilalele.