SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 29
INGOMA 87 Kotani! Nitfole Kucabuleka
Ungabeluleka Njani Labanye?
“Ngitakweluleka, liso lami lingesuki kuwe.”—HLA. 32:8.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawucoca ngekutsi singabaniketa njani labanye seluleko lesitabasita.
1. Ngubani lokufanele anikete seluleko? Chaza.
UTIVA njani ngekweluleka labanye? Labanye bayakutsandza kweluleka labanye. Kantsi labanye bayesaba futsi bativa bangakakhululeki nabeluleka labanye. Kunobe ngukuphi, sonkhe kufanele sihle seluleka labanye. Sisho ngani? Sisho ngobe Jesu watsi balandzeli bakhe beliciniso babonakala ngekutsi bakhombisane kutsi bayatsandzana. (Joh. 13:35) Lenye indlela lesingakhombisa ngayo kutsi siyabatsandza bazalwane betfu nabodzadze kutsi sibeluleke nakudzingeka. LiVi laNkulunkulu litsi nangabe sinika lotsite “seluleko lesisuka enhlitiyweni,” bungani betfu buyacina.—Taga 27:9.
2. Yini labadzala belibandla lokufanele bakhone kuyenta, futsi ngasiphi sizatfu? (Buka nelibhokisi lelitsi “Kuniketa Seluleko Emhlanganweni Losekhatsi Neliviki.”)
2 Labadzala belibandla ngibo kakhulu lokufanele bati kutsi bangabaniketa njani labanye seluleko lesikahle. Asebentisa Jesu, Jehova unikete lamadvodza umsebenti wekwelusa libandla. (1 Phet. 5:2, 3) Lenye indlela labakwenta ngayo loku kutsi nababeka tinkhulumo ebandleni banikete seluleko lesisekelwe eBhayibhelini. Kufanele baphindze beluleke imvu ngayinye, lokufaka ekhatsi leto lesetishiye umhlambi. Tsine nalabadzala belibandla singasiniketa njani seluleko lesikahle?
3. (a) Yini lengasisita kutsi sinikete seluleko lesikahle? (Isaya 9:6; buka nelibhokisi lelitsi “Lingisa Jesu Nawuniketa Seluleko.”) (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?
3 Kunyenti lesingakufundza mayelana nekuniketa seluleko lesikahle ngekutsi sifundze ngetibonelo talabanye lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini, njengaJesu. Lesinye sicu laniketwa sona ngulesitsi “nguMeluleki Lomangalisako.” (Fundza Isaya 9:6.) Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi yini lesingayenta nangabe sicelwa kutsi sinikete seluleko nekutsi yini lesingayenta nasiniketa seluleko singakacelwa. Sitawuphindze sicoce ngekubaluleka kwekuniketa seluleko ngesikhatsi lesikahle nangendlela lekahle.
NASICELWA KUTSI SINIKETE SELULEKO
4-5. Nangabe lotsite asicela kutsi simeluleke, ngumuphi umbuto lokufanele sicale sitibute wona? Niketa sibonelo.
4 Nangabe lotsite asicela kutsi simeluleke, yini lokufanele siyente? Singahle sijabule futsi sifune kumsita ngekushesha. Kodvwa kufanele sicale sitibute: ‘Nginalo yini lwati lolunyenti ngalendzaba layibutako kutsi ngingamniketa seluleko?’ Ngalesinye sikhatsi indlela lekahle yekusita kutsi singameluleki kunaloko simcondzise kumuntfu lonelwati lolunyenti ngalendzaba layibutako.
5 Cabanga nganasi sibonelo. Asesitsi umngani wakho ugula kamatima. Ukutjela kutsi sewucalile kucwaninga ngetindlela langatisebentisa kuze elaphe lesifo, bese ukucela kutsi uvete umbono wakho mayelana nekutsi nguyiphi indlela locabanga kutsi incono kakhulu. Kungenteka unembono locinile ngalendzaba, kodvwa awusuye dokotela futsi awukakufundzeli kwelapha lesifo lanaso. Esimeni lesinjalo, indlela lencono yekusita umngani wakho kutsi umsite atfole umuntfu loceceshelwe kwelapha lesifo.
6. Kuhle ngani kutsi sime kancane ngaphambi kwekutsi sinikete seluleko?
6 Ngisho nalapho sicabanga kutsi sinelwati lolwenele ngendzaba lesibutwa ngayo nekutsi singakhona kuniketa seluleko, singahle sikhetse kuma kancane ngaphambi kwekutsi siphendvule. Ngasiphi sizatfu? Taga 15:28 titsi “umuntfu lolungile ucale acabange enhlitiyweni yakhe asengakaphendvuli.” Singenta njani nangabe sicabanga kutsi siyayati imphendvulo? Nalapho kungadzingeka sitinike sikhatsi sekucwaninga, sekuthantaza nesekucabangisisa. Loko kungasenta siciniseke kakhulu kutsi imphendvulo yetfu ivumelana nendlela Jehova lativa ngayo ngaleyo ndzaba. Cabanga ngesibonelo semphrofethi Nathani.
7. Yini loyifundza esibonelweni semphrofethi Nathani?
7 Ngesikhatsi iNkhosi Davide ikhuluma nemphrofethi Nathani, yamtjela kutsi ifuna kwakhela Jehova lithempeli. Ngekushesha Nathani wameluleka watsi akalakhe. Kodvwa bekufanele ngabe Nathani ucale wabuta Jehova ngalendzaba. Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi Jehova bekangafuni kutsi Davide akhe lelithempeli. (1 Khr. 17:1-4) Njengobe lendzaba ikhombisa, nasicelwa seluleko, sitawube sihlakaniphile nangabe ‘sephuta kukhuluma.’—Jak. 1:19.
8. Ngusiphi lesinye sizatfu lesenta kubaluleke kutsi sicabangisise ngaphambi kwekutsi sinikete seluleko?
8 Cabanga ngalesinye sizatfu lesenta kubaluleke kutsi sicaphele ngaphambi kwekutsi sinike lotsite seluleko: Nangabe sinikete lotsite seluleko lesikabi ngandlela tsite natsi sitawube sisifakile sandla nangabe kwenteka intfo lembi. Ngako kubaluleke kakhulu kutsi sicabangisise ngaphambi kwekutsi sinikete seluleko.
KUNIKETA SELULEKO UNGAKACELWA
9. Yini labadzala belibandla lokufanele bacale baciniseke ngayo ngaphambi kwekweluleka lotsite? (KubaseGalathiya 6:1)
9 Ngalesinye sikhatsi labadzala belibandla kufanele beluleke umzalwane nobe dzadze ‘lohamba ngendlela lengasiyo.’ (Fundza KubaseGalathiya 6:1.) Liphuzu lelicwaningiwe lalelivesi litsi kungenteka umuntfu lonjalo wenta tincumo letingakahlakaniphi letingenta kutsi ngekuhamba kwesikhatsi ente sono lesikhulu. Umgomo walabadzala belibandla kusita lomuntfu kutsi ahlale endleleni leya ekuphileni lokuphakadze. (Jak. 5:19, 20) Nanobe kunjalo, kuze seluleko sabo simsite, kufanele bacale baciniseke kutsi vele lomuntfu uhamba ngendlela lengasiyo. Jehova usivumele sonkhe kutsi sitentele tincumo sisebentisa bonembeza betfu. (Rom. 14:1-4) Kodvwa kutsiwani nangabe umzalwane nobe dzadze ahamba ngendlela lengasiyo futsi labadzala belibandla bancume kumeluleka?
10-12. Yini labadzala belibandla lokufanele bayente nabaniketa lotsite seluleko langakasiceli? Fanekisa. (Buka netitfombe.)
10 Akusimelula ngalabadzala belibandla kweluka lotsite longakasiceli seluleko. Sisho ngani? Umphostoli Pawula watsi kungenteka umuntfu ahambe ngendlela lengasiyo abe angaboni. Ngako labadzala belibandla kudzingeka bacale bente lomuntfu alungele kwemukela leseluleko.
11 Kuniketa lotsite seluleko angakasiceli kungafana nekwetama kuhlanyela emhlabatsini longakalinywa. Ngaphambi kwekutsi umlimi ahlanyele, ucale alime. Loku kwenta lomhlabatsi ulungele kuhlanyelwa. Ubese uyahlanyela. Ekugcineni, uyayinisela lenhlanyelo kuze ikhule. Ngendlela lefanako, ngaphambi kwekutsi lomdzala welibandla anikete lotsite seluleko langakasiceli kufanele acale amente akulungele kwemukela leseluleko. Sibonelo nje, angalindzela sikhatsi lesikahle kuze acinisekise lomzalwane kutsi unendzaba mbamba naye. Nangabe lona loniketa leseluleko atiwa ngekutsi unelutsandvo nemusa, kutawuba melula ngalabanye kutsi bemukele seluleko sakhe.
12 Nabasacoca, lolomdzala welibandla angachubeka enta kutsi lomzalwane akhone kwemukela leseluleko kahle ngekutsi amkhumbute kutsi sonkhe siyawenta emaphutsa futsi sihle sikudzinga kwelulekwa. (Rom. 3:23) Ngelivi lelikahle nangenhlonipho lenkhulu, lolomdzala welibandla angamkhombisa ngalokucacile asebentisa imiBhalo kutsi uhambe njani ngendlela lengasiyo. Nasekavumile lomzalwane kutsi wente liphutsa, lolomdzala welibandla angabese “uhlanyela inhlanyelo” ngekutsi amchazele ngendlela lemelula loko lokufanele akwente kuze alungise lesimo. Ekugcineni, lolomdzala welibandla ubese “unisela” lenhlanyelo ngekutsi amncome ngalokusuka enhlitiyweni lomzalwane futsi athantaze naye.—Jak. 5:15.
Kuniketa lotsite seluleko angakasiceli kudzinga lutsandvo nelikhono (Buka tigaba 10-12)
13. Yini lengasita labadzala belibandla kuze babone kutsi umuntfu uyasicondza seluleko?
13 Ngalesinye sikhatsi lona lowelulekako angahle asho lokutsite kodvwa lona lowelulekwako eve lokungakashiwo. Yini labadzala belibandla labangayenta kuze loku kungenteki? Bangamsita atfole liphuzu ngekutsi bambute imibuto ngekuhlakanipha. (Shu. 12:11) Timphendvulo takhe titawusita lona lowelulekako abone kutsi lomuntfu uyasicondza leseluleko lanikwa sona.
KUNIKETA SELULEKO NGESIKHATSI LESIKAHLE NANGENDLELA LEKAHLE
14. Kufanele yini sinikete seluleko sisetfukutsele? Chaza.
14 Sonkhe sinesono, ngako ngaletinye tikhatsi sitawukhuluma nobe sente tintfo letitawutfukutselisa labanye. (Khol. 3:13) LiVi laNkulunkulu liyavuma kutsi ngalesinye sikhatsi sitawutfukutselisana. (Ef. 4:26) Kodvwa kufanele sikubalekele kuniketa seluleko nasitfukutsele. Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi “intfukutselo yemuntfu ayikuletsi kulunga kwaNkulunkulu.” (Jak. 1:20) Nangabe siniketa seluleko sitfukutsele, manyenti ematfuba ekutsi sente simo sibe sibi kakhulu. Loko akusho kutsi akukafaneli sivete indlela lesitiva ngayo nobe loko lesikucabangako kuloyo lositfukutselisile. Nobe kunjalo, singakhulumisana kahle nangabe silindza kuze kube ngulapho sesehlise umoya. Naka nasi sibonelo lesihle lesasibekelwa ngumeluleki waJobe, lokungu-Elihu.
15. Yini lesiyifundza esibonelweni sa-Elihu? (Buka nesitfombe.)
15 Kwaphela emalanga Elihu alalela Jobe atihlenga kulamanga lebekakhulunywa bangani bakhe mbumbulu. Elihu wamvela Jobe. Kodvwa watfukutsela wabila ngobe Jobe bekakhuluma tintfo letingasilo liciniso ngaJehova futsi beketama kukhombisa kutsi yena bekamsulwa. Nanobe kunjalo, Elihu wamela litfuba lakhe futsi wabese ukhuluma naJobe ngendlela lenemusa nangenhlonipho lenkhulu ngesikhatsi ameluleka. (Jobe 32:2; 33:1-7) Sibonelo sa-Elihu sisifundzisa nali liciniso lelibalulekile: Kukuhlakanipha kuniketa seluleko ngesikhatsi lesikahle nangendlela lekahle, ngenhlonipho nangelutsandvo.—Shu. 3:1, 7.
Ngisho nobe Elihu acale watfukutsela, wehlisa umoya wase weluleka Jobe ngenhlonipho (Buka sigaba 15)
CHUBEKA UNIKETA SELULEKO FUTSI USEMUKELA
16. Yini lesiyifundza kuTihlabelelo 32:8?
16 Umbhalo lokusekelwe kuwo lesihloko utsi ‘Jehova uyaseluleka, liso lakhe lingesuki kitsi.’ (Fundza Tihlabelelo 32:8.) Loku kukhombisa kutsi uyachubeka asisita. Akagcini nje ngekusiniketa seluleko kodvwa uphindze asisite kutsi sisisebentise. Lesi sibonelo lesihle kakhulu lesingasilingisa! Nangabe seluleka labanye, shengatsi singalingisa Jehova ngekutsi liso letfu lichubeke likubo futsi sibasite nganobe nguyiphi indlela kuze baphumelele.
17. Bafanana nani labadzala belibandla labaniketa seluleko lesicondzile lesisekelwe eBhayibhelini? Chaza. (Isaya 32:1, 2)
17 Nyalo kubaluleke kakhulu kunakucala kutsi sinikete seluleko lesikahle futsi natsi semukele seluleko lesikahle. (2 Thim. 3:1) Labadzala belibandla labaniketa seluleko lesicondzile nalesisekelwe eBhayibhelini ‘banjengemitfombo yemanti eveni lelite emanti.’ (Fundza Isaya 32:1, 2.) Bangani labatiko kutsi yini lesifuna kuyiva kodvwa basitjele loko lesidzinga kukuva basiniketa sipho lesiligugu kakhulu kuhle ‘kwemahhabhula eligolide labekwe etindishini telisiliva.’ (Taga 25:11) Shengatsi sonkhe singachubeka sifundza kutsi singasiniketa njani seluleko lesikahle futsi semukele seluleko lesikahle.
INGOMA 109 Tsandzanani Kakhulu Ngalokusuka Enhlitiyweni