SIFUNDVO 45
Imifanekiso Netibonelo Letifundzisako
IMIFANEKISO netibonelo itindlela letinemandla tekufundzisa. Tivame kuphumelela kakhulu ekukhangeni bantfu futsi tibente banakisise. Tenta kutsi bantfu bacabange. Titsintsa imiva, ngako-ke tingaphindze titsintse nanembeza kanye nenhlitiyo. Ngaletinye tikhatsi imifanekiso ingasetjentiswa kuze kulwiswane nelubandlululo. Iphindze isite ekukhumbuleni tintfo kalula. Uyayisebentisa yini nawufundzisa?
Tinongo tenkhulumo yimifanekiso levamise kudzinga emavi lambalwa nje kuphela, nobe kunjalo tingakha sitfombe lesicacile engcondvweni. Nangabe tikhetfwe ngekucophelela, inchazelo yato ivele ibonakale. Kodvwa umfundzisi angagcizelela kubaluleka kwato ngekutsi achaze ngemavi lambalwa. LiBhayibheli ligcwele tibonelo letinyenti longafundza kuto.
Cala Ngekusebentisa Tifananiso Netifananiso Ngco. Tifananiso tinongo tenkhulumo lokumelula kutisebentisa. Nangabe usacala kufundza kusebentisa imifanekiso, kungaba lusito kucala ngekusebentisa tifananiso. Tivamise kwetfulwa ngemavi latsi “njenge” nobe “ngatsi.” Ngisho nobe ticatsanisa tintfo letimbili letingafani sanhlobo, tifananiso tiveta kufana lokukhona kuleto tintfo. LiBhayibheli linetinongo tenkhulumo letinyenti letimayelana netintfo letidaliwe, njengetihlahla, tilwane, indalo lesezulwini kanye nalokuhlangenwe nako kwebantfu. KuTihlabelelo 1:3, sitjelwa kutsi umuntfu lolifundza njalo liVi laNkulunkulu “unjengesihlahla lesihlanyelwe elusentseni lwemifula,” lesitsela njalo futsi lesingabuni. Bantfu lababi kutsiwa ‘banjengelibhubesi’ nalibhacela kubamba inyamatane. (Hla. 10:9) Jehova wetsembisa Abrahama kutsi intalo yakhe beyitawuba “ngangetinkhanyeti tesibhakabhaka” ngelinani, futsi ibe “nangangesihlabatsi selugu lwelwandle.” (Gen. 22:17) Mayelana nebuhlobo lobuhle Jehova labekanabo nesive sema-Israyeli, Nkulunkulu watsi: ‘Njengobe libhande livunulwa linamatsele elukhalweni lwendvodza,’ ngako-ke naye wenta kutsi sive saka-Israyeli kanye nesakaJuda sinamatsele kuye.—Jer. 13:11.
Tifananiso ngco nato tiveta kufana emkhatsini wetintfo letimbili letingafani sanhlobo. Kodvwa tifananiso ngco tinemandla kunetifananiso. Tenta shengatsi intfo letsite ingulenye, futsi tendlulisela buntfu balenye intfo kulena lenye. Jesu watsi kubafundzi bakhe: “Nine nikukhanya kwelive.” (Matt. 5:14) Achaza umonakalo longabangwa kukhuluma singakanaki, umfundzi Jakobe wabhala watsi: “Lulwimi lungumlilo.” (Jak. 3:6) Davide wahlabelela Jehova watsi: ‘Wena ulidvwala lami nesiphephelo sami.’ (Hla. 31:3) Sifananiso ngco lesikhetfwe kahle sivamise kudzinga inchazelo lencane nobe singayidzingi nhlobo. Nangabe sisifishane siphumelela kancono. Sifananiso ngco singasita bantfu labakulalele kutsi bakhumbule liphuzu ngendlela labebangeke balikhumbule ngayo nakusetjentiswe umusho lovamile.
Sihabiso sisho kwenta intfo ibonakale iyinkhulu kunaloko lengiko, futsi kufanele sisetjentiswe ngekuhlakanipha ngobe bantfu bangasicondza ngalenye indlela. Jesu wasebentisa sifananiso ngco kuze bangakukhohlwa loko labekhuluma ngako nakabuta kutsi: “Ulubukelani lutsi lolusesweni lalomunye umuntfu, kodvwa ube ungalunaki lugodvo lolusesweni lakho?” (Mat. 7:3) Ngaphambi kwekutsi wetame kusebentisa sihabiso nobe letinye tinongo tenkhulumo, kufanele wetame kufundza kutisebentisa kahle tifananiso kanye netifananiso ngco.
Sebentisa Tibonelo. Esikhundleni sekutsi usebentise tinongo tenkhulumo, ungase usebentise tibonelo ekufundziseni, kungaba tindzaba letenteka mbamba ekuphileni nobe lotakhele tona letingazange tenteke mbamba. Kusetjentiswa kwetibonelo kuvamise kungalawuleki, ngako-ke kufanele tisetjentiswe kahle. Tibonelo kufanele tisetjentiswe kute kugcizelelwe emaphuzu labaluleke mbamba, futsi kufanele kukhumbuleke liphuzu loligcizelelako, hhayi leso sibonelo kuphela.
Nanobe kungeke kwenteke kutsi tonkhe tibonelo lotisebentisako kube tintfo letenteke mbamba, kodvwa kufanele tivete timo letikhona mbamba ekuphileni. Ngako-ke, ngesikhatsi Jesu afundzisa mayelana nendlela toni letiphendvukile lobekufanelwe titsatfwe ngayo, wachaza liphuzu lakhe ngekulandzisa indzaba yendvodza leyajabula nayitfola imvu yayo lebeyilahlekile. (Luk. 15:1-7) Nakaphendvula indvodza lebeyingakucondzi kahle loko lokushiwo nguMtsetfo mayelana nekutsandza makhelwane wakho, Jesu walandzisa indzaba yemSamariya lowasita indvodza lebeyilimele ngemuva kwekutsi yengciwe ngumphristi kanye nemLevi labangazange bayisite. (Luk. 10:30-37) Nangabe uyinakisisa indlela bantfu labacabanga ngayo kanye netento tabo, ungakhona kutisebentisa kahle tibonelo.
Umphrofethi Nathani walandzisa indzaba labekatakhele yona kuze akhone kusita iNkhosi Davide ibone liphutsa layo. Lendzaba yaba lusito kakhulu ngobe yakhona kuvimbela Davide kutsi angatitsetseleli. Lendzaba beyimayelana nendvodza lebeyinjingile inetimvu letinyenti kanye nalenye lebeyiphuyile futsi inelizinyane linye lelisikati lebeyilitsandza kakhulu. Davide wake waba ngumelusi, ngako-ke abeyicondza indlela lomnikati walelizinyane labetiva ngayo. Davide wayitfukutselela lendvodza lebeyinjingile lebeyitsetse lizinyane lalendvodza lebeyiphuyile. Ngemuva kwaloko, Nathani watjela Davide ngalokucondzile watsi: “Lowo muntfu nguwe, nkhosi!” Inhlitiyo yaDavide yatsintseka futsi waphendvuka ngalokusuka enhlitiyweni. (2 Sam. 12:1-14) Nangabe utisebentisa njalo tibonelo, ungakhona kutilungisa ngendlela lekahle timo letimatima letitsintsa imiva.
Tibonelo letinyenti letingaba lusito nasifundzisa singatitfola etindzabeni letisemiBhalweni. Jesu wakwenta loku ngekusho emavi lambalwa nakatsi: “Khumbulani umkaLoti.” (Luk. 17:32) Ngesikhatsi asho imininingwane yesibonakaliso sekuba khona kwakhe, Jesu wakhuluma “ngesikhatsi saNowa.” (Mat. 24:37-39) Esahlukweni 11 sencwadzi yemaHebheru, umphostoli Pawula wakhuluma ngemadvodza nalabasakati labangu-16 labatibonelo tekukhombisa kukholwa. Njengobe lwati lwakho ngeliBhayibheli luchubeka lukhula, utawukhona kusebentisa tibonelo letinemandla letitfolakala emiBhalweni, letimayelana nebantfu kanye naloko lobekwenteka.—Rom. 15:4; 1 Khor. 10:11.
Ngaletinye tikhatsi, kungazuzisa kusebentisa lokuhlangenwe nako kwesikhatsi salamuhla kute ugcizelele liphuzu lelitsite. Nawukwenta loku, kufanele ucaphele kutsi usebentisa lokuhlangenwe nako lokuhloliwe kutsi kuliciniso futsi ukubalekele kusebentisa loko lokungababangela emahloni labanye kulabo labakulalele nobe lokungabangela imphikiswano lengahambisani nendzaba yakho. Khumbula nekutsi kulandzisa lokuhlangenwe nako kufanele kudlale indzima letsite. Ungalandzisi imininingwane lengakadzingeki lengabangela kutsi umgomo waloko lokhuluma ngako ungasanakwa.
Kutawucondzakala Yini? Ngisho nobe ngumuphi umfanekiso nobe sibonelo losisebentisako, kufanele kufeze umgomo lotsite. Loko kutakwenteka yini nangabe ungayichazi indlela lokusebenta ngayo endzabeni lokhuluma ngayo?
Ngemuva kwekubita bafundzi bakhe ngekutsi ‘bakukhanya kwelive,’ Jesu washo emavi lambalwa lamayelana nendlela sibane lesisetjentiswa ngayo kanye nekutsi loko bekusho kutsini kubo. (Mat. 5:15, 16) Wasekela umfanekiso wemvu lebeyilahlekile ngekusho emavi lamayelana nenjabulo leba khona ezulwini nangabe soni siphendvuka. (Luk. 15:7) Ngemuva kwekulandzisa ngemSamariya lowakhombisa kuba ngumakhelwane sibili, Jesu wabuta labo lebebamlalele umbuto locondzile wase ubaniketa siyalo lesicacile. (Luk. 10:36, 37) Jesu wawuchazela bantfu labatfobekile kuphela umfanekiso wakhe lomayelana netinhlobo letehlukene temhlabatsi kanye newelukhula lobelusemasimini, akazange achazele bonkhe bantfu. (Mat. 13:1-30, 36-43) Kusesele emalanga lamatsatfu kutsi afe, Jesu wakhuluma ngemfanekiso lomayelana netisebenti tasensimini yemagilebisi lebetibabulali. Akazange awuchaze lomfanekiso ngobe beyingadzingeki inchazelo yawo. “Baphristi labakhulu nebaFarisi . . . babona kutsi usho bona.” (Mat. 21:33-45) Luhlobo lwemfanekiso lowusebentisako, simo sengcondvo salabo labakulalele kanye nemgomo lonawo, ngiko lokutawuncuma kutsi inchazelo iyadzingeka yini, futsi nangabe idzingeka, kudzingeka lengakanani.
Kutfutfukisa likhono lonalo lekusebentisa imifanekiso kanye netibonelo ngendlela lekahle kutsatsa sikhatsi, kodvwa imetamo loyentako ingaba nemiphumela lemihle. Nangabe ikhetfwe kahle, imifanekiso ingatsintsa ingcondvo kanye nenhlitiyo. Umphumela uba kutsi loko lokushoko kwendluliselwa ngendlela lezuzisako kunalapho kusetjentiswe nje emavi lavamile.