I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • mwbr16 November emakh. 1-9
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo (2016)
  • Tihlokwana
  • NOVEMBER 7-13
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 27-31
  • “LiBhayibheli Lichaza Umfati Sibili”
  • w15 1/15 20 ¶10
  • Indlela Yekwakha Umshado Locinile Nalojabulisako
  • w00 2/1 31 ¶2
  • Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili
  • it-2 1183
  • Umfati
  • w00 2/1 31 ¶3-4
  • Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili
  • w15 1/15 20 ¶8
  • Indlela Yekwakha Umshado Locinile Nalojabulisako
  • w00 2/1 31 ¶5
  • Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili
  • w00 2/1 31 ¶8
  • Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • w15 7/1 8 ¶3
  • Kukhatsateka Ngengoti
  • w11 8/1 29 ¶2
  • Lilanga Lekujabula Nelitsemba
  • w06 9/15 19 ¶12
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeTaga
  • NOVEMBER 14-20
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 1-6
  • ‘Yeneliseka Ngawo Wonkhe Umsebenti Wakho’
  • w15 2/1 4-6
  • Wujabulele Umsebenti Wakho
  • WUTSANDZE UMSEBENTI WAKHO
  • TIMISELE EMSEBENTINI WAKHO
  • NAKA INDLELA UMSEBENTI WAKHO LOBAZUZISA NGAYO LABANYE
  • YENTA LOKUNYENTI
  • GCINA UMSEBENTI USENDZAWENI YAWO
  • [Libhokisi ekhasini 5]
  • Indlela Labativa Ngayo Ngemsebenti
  • w15 2/1 6 ¶3-5
  • Wujabulele Umsebenti Wakho
  • GCINA UMSEBENTI USENDZAWENI YAWO
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • w08 4/15 22 ¶9-10
  • Yini Leyenta Kuphila Kwenelise?
  • Kuba Nemcebo Kutasenta Senetiseke Yini?
  • w06 11/1 14 ¶9
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli
  • NOVEMBER 21-27
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | Umshumayeli 7-12
  • “Khumbula Umdali Wakho Etinsukwini Tebusha Bakho”
  • w14 1/15 18 ¶3
  • Kwenta Kukhetsa Lokukahle Usemusha
  • SINCUMO SAKHO LESIBALULEKE KAKHULU
  • w14 1/15 22 ¶1
  • Kukhonta Jehova Tisengakefiki Tinsuku Tekuhlupheka
  • w08 11/15 23 ¶2
  • Hlala Unembono Lomuhle Ngemphilo
  • w06 11/1 16 ¶9
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli
  • w11 11/1 21 ¶1-6
  • Sondzela KuNkulunkulu
  • Kufeza Sibopho Setfu KuNkulunkulu
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • w06 11/1 16 ¶5
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli
  • w06 11/1 16 ¶7
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli
  • NOVEMBER 28–DECEMBER 4
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | INGOMA YETINGOMA 1-8
  • “Intfombatana LengumShulami​—Isibonelo Lesihle Sekulingiswa”
  • w15 1/15 31 ¶11-13
  • Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?
  • NINGALUVUSI LUTSANDVO “LUZE LUTIVUKELE LONA”
  • w15 1/15 32 ¶14-16
  • Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?
  • MAKOTI WAMI “UTUNGELETWE NGELUTSANGO NJENGENGADZE”
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • w15 1/15 31 ¶13
  • Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?
  • w15 1/15 29 ¶3
  • Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?
  • LUNGABA KHONA LUTSANDVO LWELICINISO!
  • w06 11/15 20 ¶7
  • Emaphuzu Lagcamile eNgoma Yetingoma
Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo (2016)
mwbr16 November emakh. 1-9

Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

NOVEMBER 7-13

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 27-31

“LiBhayibheli Lichaza Umfati Sibili”

(Taga 31:10-12) Ngubani longatfola umfati sibili? Uligugu lelengca onkhe ematje laligugu. 11 Indvodza yakhe yetsembele kuye ngenhlitiyo yayo yonkhe, futsi ingeke yeswele lutfo. 12 Uyentela lokuhle ngaso sonkhe sikhatsi sekuphila kwakhe, akayenteli lokubi.

w15 1/15 20 ¶10

Indlela Yekwakha Umshado Locinile Nalojabulisako

10 Umfati unendzima lebalulekile yekuba ‘ngumngani’ wendvodza yakhe. (Mal. 2:14, NW.) Uyayisita nayenta tincumo temndeni ngekutsi avete imibono nemiva yakhe ngenhlonipho nangekutitfoba. Indvodza lehlakaniphile iyakulalelisisa loko lokushiwo ngumfati wayo. (Taga 31:10-31) Kutitfoba ngelutsandvo kutfutfukisa injabulo, kuthula nebunye ekhaya, futsi kwenta bantfu labashadene benetiseke ngekwati kutsi bajabulisa Nkulunkulu.​—Ef. 5:22.

w00 2/1 31 ¶2

Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili

Nankha emavi Lemuweli latjelwa wona mayelana nemfati sibili: “Indvodza yakhe yetsembele kuye ngenhlitiyo yayo yonkhe.” (Vesi 11) Ngalamanye emagama, akukafanele igcizelele kutsi umfati wayo kufanele ancutfulise kuyo ngaso sonkhe sikhatsi. Kuliciniso kutsi bantfu labashadene kufanele bacocisane ngaphambi kwekutsi bente tincumo letinkhulu, letifaka ekhatsi kutsenga tintfo letidulile nobe kukhulisa bantfwana babo. Kucoca ngaletintfo letibalulekile kutawubasita bacinise sibopho sabo.

it-2 1183

Umfati

UMtsetfo bewubavikela bafati. Nanobe indvodza kungiyo inhloko yemndeni, Nkulunkulu ufuna inakekele umndeni wayo futsi iwunike konkhe lokudzingako kokubili lokutawucinisa imitimba yabo nalokutawucinisa buhlobo babo naNkulunkulu. Nangabe kwenteka kuba khona lotiphatsa kabi emndenini wayo nayo iyatsintseka; cishe konkhe kusemahlombe ayo. Nanobe inemalungelo lamanyenti kunemfati wayo, Jehova bekabavikela bafati futsi abanika lamanye emalungelo lehlukile kunewemadvodza, kuze nabo bajabule, futsi benetiseke.

Nati tibonelo lwetimbalwa teMitsetfo lebeyivikela bafati: Nangabe umfati wendvodza eduka ngekungetsembeki endvodzeni yakhe bekufanele abulawe. Nangabe indvodza isola umkayo kutsi ulele nalotsite, bekufanele iye naye kuMphristi, kuze kube nguJehova umehluleli kulendzaba, nangabe lomfati aphingile, emanti laletsa sicalekiso abengena emtimbeni wakhe ambangele buhlungu lobukhulu: abe nebunyumba, abe nesinye lesikhipha tisu; kodvwa nangabe angakaphingi, indvodza yakhe bekufanele ilale naye bese uyakhulelwa, kuze kubonakale kutsi akanacala. (Nu 5:12-31) Indvodza beyingehlukana nemfati wayo nobe idivose nangabe ingasamtsandzi ngenca yesici lesitsite. Letici betifaka ekhatsi kungasahloniphi nobe kuhlaza umndeni nobe babetala wakhe. Nobe kunjalo umfati abevikelekile ngobe indvodza bekufanele imbhalele incwadzi yesehlukaniso bese iyamnika. Ngemuva kwaloko umfati besekakhululekile kutsi angashada lenye indvodza. (Du 24:1, 2) Nangabe umfati lohlala nendvodza yakhe enta sincumo nome sifungo atibophe ngesetsembiso ngekufunga, indvodza yakhe imuve nakasenta ingasho lutfo kuye, ingete yamalela. (Nu 30:10-15) Lomtsetfo bewuvikela umfati endvodzeni yakhe nangabe ingase immangalele.

Umtsetfo waMosi bewuyivumela indvodza kutsi itsatse sitsembu kuze ivikele bafati. Lendvodza nase ibhala incwadzi yelifa lemadvodzana ayo, beyingeke itsatse lamalungelo ebutubulo iwanike lena letalwa yintsandvokati yayo esikhundleni salelitubulo layo sibili. (Du 21:15-17) Nangabe indvodza itsengisa indvodzakati yayo kutsi ibe sigcili, akukafaneli sikhululwe njengetigcili letindvuna. Nangabe lendvodzakati itsengiswe endvodzeni lefuna kuyenta umkayo kodvwa lendvodza ingeneliswa ngiyo, lendvodza kufanele ivume kutsi ihlengwe lendvodzakati. Lendvodza ayinalo lilungelo lekuyitsengisa kumuntfu wetive, ngobe ayiketsembeki kulendvodzakati. (Eks. 21:7, 8) Nangabe lendvodza ikhetsa lesigcilikati isikhetsela indvodzana yaso, kufanele loyise asitsatse njengendvodzakati yakhe. Nangabe indvodza itsatsa lomunye umfati, kufanele ingasehlisi sabelo salomfati wekucala macondzana nekudla nekwekwembatsa kanye nemalungelo akhe ebufati.​—Eks. 21:9-11.

Nangabe indvodza ishade nentfombi yase iyayihlambalata yatsi seyabate butfombi bese kutfolakala kutsi lendvodza beyicala emanga, baholi bebayijezisa. Bayihlawulise tinhlavu tesiliva letingu-100, batinike uyise walentfombi, ngobe inike intfombi yema-Israyeli ligama lelibi. Lendvodzakati beyijinge ibe ngumkayo futsi bekungakafaneli iyilahle yingci nayisaphila. (Du 22:13-19) Nangabe kwenteka indvodza ihlangana nentfombi lengaketsembisi, iyidlwengule, bese iyabanjwa, bekufanele ihlawule kuyise walentfombi ngetinhlavu tesiliva letingu-50. Lendvodza bekufanele iyishade lentfombi, ngobe seyiyonile. Bekungakafaneli yehlukane nayo, yingci lendvodza nayisaphila.​—Du. 22:28, 29; Eks. 22:16, 17.

Nanobe emalungelo ebafati bemaHebheru asendvulo abehluke kancane kuwebafati lamuhla, umfati longumHebheru abewajabulela emalungelo akhe kanye nemisebenti yakhe. Abesita indvodza yakhe, akhulisa bantfwana, enta imisebenti yasekhaya, futsi afuna tintfo letingabenta benetiseke futsi bajabule. Abekhona kukhombisa kutsi ungumfati sibili ngekusebentisa emakhono lanawo.

Umfati Sibili. Umfati sibili uchazwa kahle kuTaga sehluko 31 nawutsi uligugu lelengca onkhe ematje laligugu. Indvodza yakhe iyametsemba. Ukhutsele​—uyakolosha, utfungela umndeni wakhe timphahla, utsengela umndeni wakhe tintfo lotidzingako, ulima ingadzi, usita tisebenti, usita labeswele, uyaciniseka kutsi umndeni wakhe ugcoka kahle, ungenisa imali ekhaya ngemsebenti wakhe wetandla, usita umndeni wakhe ulungele tinhlekelele, ukhuluma ngekuhlakanipha nangekutitfoba, futsi ukhombisa kutsi wesaba Nkulunkulu. Indvodza yakhe nebantfwabakhe bayamdvumisa futsi uyimelela kahle indvodza yakhe nemndeni wakhe emphakatsini. Kuliciniso kutsi loyo lotfola umfati sibili usuke atfole intfo lenhle, azuze umusa kuJehova.​—Tag. 18:22.

Ebandleni LebuKhristu. Ebandleni lebuKhristu indvodza ikhutsatwa kutsi ibe nemfati munye. (1Kho 7:2; 1Tm 3:2) Bafati bakhutsatwa kutsi batfobele emadvodza abo, ngisho nobe angasibo BoFakazi. (Efe 5:22-24) Umfati akanike umyeni wakhe loko lokumfanele, nendvodza yente lokufanako emfatini wayo. (1Kho 7:3, 4) Bafati bakhutsatwa kutsi kutihlobisa kwabo kube nguloko lokusenhlitiyweni, lokungonakali kwemoya wekuthula nalomuhle, lobaluleke kakhulu emehlweni aNkulunkulu, kuze kutsi nangabe emadvodza abo angalilaleli livi azuzwe ngaphandle kwemavi ngekutiphatsa kwebafati bawo.​—1Ph 3:1-6.

Ngemcondvo Longumfanekiso. Jehova wafanekisa Israyeli nemfati nakenta naye sivumelwano. (Isa 54:6) Umphostoli Pawula watsi Jehova ungubabe wemaKhristu lagcotjwe ngemoya, waphindze watsi “iJerusalema lesetulu” ingumake wawo, wakhuluma shengatsi Jehova ushada nalomfati base batala emadvodzana emoya. (Ga 4:6, 7, 26) Libandla lebuKhristu lifananiswa namakoti nobe umfati weliwundlu, lelinguJesu Khristu.​—Efe 5:23, 25; Sem 19:7; 21:2, 9.

(Taga 31:13-27) Ukhetsa insontfo lenhle nakotini lokahle, asebente ngetandla letivumako. 14 Njengemikhumbi yebahwebi, kudla kwemndeni wakhe ukulandza khashane. 15 Uvuka kungakasi alungisele umndeni wakhe kudla, bese wabela tidzandzane takhe imisebenti. 16 Utsi angatfola indzawo, ayitsenge ngemali latentele yona ngetandla takhe, bese uyayilima wenta sivini. 17 Ukhutsele, uyabhukula afinyete tidvwaba, acinise tandla, asebente. 18 Uyacaphelisisa kutsi umsebenti wakhe uyayingenisa yini inzuzo, asebente kuze kube ngusebusuku. 19 Uyatitfungela atelukele. 20 Unesandla ekusiteni labamphofu, aphe nalabeswele. 21 Kukhitsika kwelitulu akumetfusi, ngobe bonkhe bemndeni wakhe banetimphahla letifutfumalako. 22 Wenta tembeso temibhedze, embatse timphahla letentiwe ngakotini locolisakele naletibukhwebeletane. 23 Indvodza yakhe iyahlonishwa emasangweni, lapho ingulenye yemalunga emsumphe khona. 24 Utfunga tingubo ngendvwangu lecolisakele, bese utsengisela bahwebi. 25 Wembetse emandla nekuhlonipheka, futsi akesabi lutfo ngelikusasa. 26 Ukhuluma kuhlakanipha, lulwimi lwakhe lugcwele teluleko temusa. 27 Ucaphelisisa konkhe lokwenteka ekhaya lakhe, akavilaphi.

w00 2/1 31 ¶3-4

Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili

Kuliciniso kutsi minyenti imisebenti umfati sibili lokufanele ayente. Emavesini 13 kuya ku-27 kuneseluleko netimiso letingasentjetiswa bafati kuze bayiphatse kahle imindeni yabo. Nasi sibonelo, njengobe intsengo yetimphahla tekugcoka neyetintfo tasendlini ikhula, umfati sibili ufundza kwenta imisebenti yetandla futsi ufundza nekonga kuze umndeni wakhe ugcoke kahle futsi ufaneleke. (Emavesi 13, 19, 21, 22) Kuze anciphise tindleko tekudla, ulima ingadzi futsi akayidlabhatisi imali nakatsenga.​—Emavesi 14, 16.

Kuyacaca-ke kutsi umfati sibili “akavilaphi.” Usebenta ngekutimisela futsi uyihlela kahle imisebenti yakhe. (Vesi 27) “Uyabhukula afinyete tidvwaba, acinise tandla” lokusho kutsi utilungiselela kwenta umsebenti lodzinga emandla. (Vesi 17) Uvuka ekuseni kakhulu kuze acale kusebenta, futsi usebenta ngekutimisela lite liyawutilahla kunina. Kuba shengatsi sibane lesikhanyisa umsebenti wakhe asicimi.​—Emavesi 15, 18.

(Taga 31:28-31) Bantfwabakhe bayamhlonipha, nendvodza yakhe futsi iyamdvumisa idzimate itsi: 29 “Banyenti bafati labenta tintfo letinhle, kodvwa wena ubendlula bonkhe.” 30 Buhle buyayengana, nekubukeka kulite; kodvwa umfati lowesaba Simakadze ufanele kudvunyiswa. 31 Mbonge ngako konkhe lakwenta ngetandla takhe; umdvumisele imisebenti yakhe layentile ngisho nasemkhatsini webantfu.

w15 1/15 20 ¶8

Indlela Yekwakha Umshado Locinile Nalojabulisako

8 Kute sidzingo sekutsi emadvodza langemaKhristu ahlale akhumbuta bafati bawo kutsi kufanele bawahloniphe. Esikhundleni saloko, ‘ayachubeka ahlala nabo ngekubati.’ ‘Ayabahlonipha njengesitja lesibutsakatsaka kakhudlwana, umuntfu lomsikati.’ (1 Phet. 3:7) Ngisho nobe anebafati bawo nobe analabanye bantfu, emadvodza akhombisa ngemavi lanenhlonipho nangetento telutsandvo kutsi bafati bawo baligugu kuwo. (Taga 31:28) Nangabe indvodza isebentisa bunhloko ngelutsandvo, umfati wayo utayitsandza aphindze ayihloniphe, futsi Nkulunkulu utawubusisa umshado wabo.

w00 2/1 31 ¶5

Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili

Ngetulu kwako konkhe, umfati sibili unebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. Wesaba Nkulunkulu futsi umkhonta ngenhlonipho lejulile. (Vesi 30) Usita indvodza yakhe ekufundziseni bantfwana babo kuze bente njengabo. Livesi 26 litsi: “Ukhuluma kuhlakanipha, lulwimi lwakhe lugcwele teluleko temusa.”

w00 2/1 31 ¶8

Seluleko Lesihlakaniphile Semfati Sibili

Asingabati kutsi njengobe akhuluma asusela kulobekwenteke ekuphileni kwakhe, make waLemuweli ukhumbuta indvodzana yakhe ngekubaluleka kwekumtsatsa njengaloligugu loyo lotawuba ngumfati wakhe. Kute lomunye umuntfu emhlabeni loyawuba ligugu kakhulu kuye. Ngako mbone ngeliso lengcondvo avuma embi kwabo bonkhe atsi: “Banyenti bafati labenta tintfo letinhle, kodvwa wena ubendlula bonkhe.”​—Taga 31:29.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 27:12) Umuntfu lohlakaniphile uyibona iseta ingoti bese uyayibalekela, uyabhaca; kodvwa longakahlakaniphi uyatfusha nje, etfuke asasetikwayo, atisole kamuva.

w15 7/1 8 ¶3

Kukhatsateka Ngengoti

Tintfo letimbi tiyenteka, ngako-ke “umuntfu lohlakaniphile uyibona iseta ingoti bese uyayibalekela.” (Taga 27:12) Njengobe setama kutivikela, singenta lokutsite kuze sivikele ingcondvo yetfu kanye nemiva yetfu. Kutijabulisa lokunebudlova nemibiko yetindzaba letfusako ingasenta sikhatsateke. Kutigwema tintfo leti kungasho kutsi sihlakaniphile. Nkulunkulu akazange adale ingcondvo kutsi ihlale inake tintfo letimbi. Kunaloko, wayidalela kutsi inake “nome ngutiphi tintfo letiliciniso, . . . letilungile, . . . letimsulwa, . . . naletitsandzekako.” Nangabe senta njalo, “Nkulunkulu wekuthula” utawuba natsi.​—Filiphi 4:8, 9.

(Taga 27:21) Isiliva negolide ihlolwa ngemlilo; kodvwa umuntfu uhlolwa ngeludvumo lalunikwa bantfu.

w11 8/1 29 ¶2

Lilanga Lekujabula Nelitsemba

Kwesibili, Umzalwane Morris wafundza Taga 27:21 lotsi: “Isiliva negolide ihlolwa ngemlilo; kodvwa umuntfu uhlolwa ngeludvumo lalunikwa bantfu.” Wachaza kutsi njengobe ligolide nelisiliva kudzinga kucengwa nobe kuhlolwa, natsi singahlolwa ngeludvumo lesilunikwa bantfu. Njani? Ludvumo lungaba kudvunyiswa ngendlela umuntfu lenta ngayo. Lungenta umuntfu atigabatise futsi alahlekelwe buhlobo lobuhle naJehova, nobe lungamenta akhumbule kutsi akatenteli ngemandla akhe kodvwa usitwa nguJehova futsi lungamenta atimisele kungatephuli timiso takhe. Kungako Umzalwane Morris atjela bafundzi kutsi kudvunyiswa kufanelebakutsatse njengelitfuba lekukhombisa kutsi ‘besaba Jehova.”

w06 9/15 19 ¶12

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeTaga

27:21. Kudvunyiswa kungenta bantfu babone kutsi sibantfu labanjani. Sikhombisa kutsi sitfobekile nangabe kudvunyiswa kusishukumisela kutsi sikhumbule kutsi nguJehova losiphe emakhono ekwenta lokutsite futsi kusikhutsate kutsi sichubeke simkhonta. Nangabe umuntfu angakatfobeki uyatigcabha nakadvunyiswa.

NOVEMBER 14-20

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 1-6

‘Yeneliseka Ngawo Wonkhe Umsebenti Wakho’

(Umshumayeli 3:12, 13) Ngiyati kutsi kute lokuncono ngaphandle kwekutsi bajabule baphile imphilo lekahle basesemhlabeni. 13 Ngetulu kwaloko kutsi umuntfu adle anatse atijabulise ngayo yonkhe imishikashika yakhe kusipho saNkulunkulu.

w15 2/1 4-6

Wujabulele Umsebenti Wakho

“Ngetulu kwaloko kutsi umuntfu adle anatse atijabulise ngayo yonkhe imishikashika yakhe kusipho saNkulunkulu.” (Umshumayeli 3:13) Nangabe Jehova abefuna umuntfu ajabule ngemsebenti wakhe, kunengcondvo yini kucabanga kutsi angasitjela kutsi siwente njani? (Isaya 48:17) Kujabulisa kakhulu kwati kutsi uyasitjela​—asebentisa liVi lakhe, liBhayibheli. Naka nati teluleko teliBhayibheli letingasisita kutsi siwujabulele umsebenti lesiwentako.

WUTSANDZE UMSEBENTI WAKHO

Noma ngabe umsebenti lowentako udzinga usebentise ingcondvo nobe emandla, kunobe ngukuphi, ubokwati kutsi “kuko konkhe kusebenta matima kunemvuzo.” (Taga 14:23) Muphi umvuzo? Kusebenta kamatima kusisita kutsi sibe naloko lesikudzingako. Kuliciniso kutsi Jehova wetsembisa kunika labo labamkhonta ngebucotfo konkhe labakudzingako. (Matewu 6:31, 32) Nobe kunjalo, ufuna natsi sisebente kuze siphile.​—2 Thesalonika 3:10.

Ngako-ke, umsebenti kufanele siwutsatse njengentfo lebalulekile. Umsebenti uyindlela lekahle kakhulu yekunakekela tidzingo tetfu. Joshua loneminyaka lengu-25 utsi: “Nawutinakekela usuke ufeza lokutsite ekuphileni. Nangabe ukhona kutsenga lokudzingako, awusebenteli lite.”

Ngetulu kwaloko, kusebenta kamatima kwenta senetiseke. Ecinisweni kusebenta kamatima kulukhuni. Nangabe siwenta ngekutimisela umsebenti wetfu​—nome ngabe usicansula—​sitawenetiseka ngobe sitawube sati kutsi kukhona lesikufezile. Sitawube sati kutsi sibuncobile buvila. (Taga 26:14) Ngalowo mcondvo, umsebenti usenta senetiseke. Aaron lokukhulunywe ngaye esehlukweni lesengcile utsi: “Ngiyayitsandza indlela lengivame kutiva ngayo nangiphuma emsebentini, ngalesinye sikhatsi ngibuya ngidziniwe​—kungenteka kutsi labanye abawunaki umsebenti lengiwentile—​kodvwa mine ngiyati kutsi kukhona lengikufezile.”

TIMISELE EMSEBENTINI WAKHO

LiBhayibheli liyikhulumela kahle indvodza ‘leyingcweti emsebentini wayo’ nemfati ‘lowenta nome ngabe yini ngetandla letivumako.’ (Taga 22:29; 31:13) Kuliciniso kutsi umuntfu akamani nje abe nelikhono ngalokusimangaliso. Bambalwa kakhulu bantfu labatsandza kwenta umsebenti labete likhono kuwo. Mhlawumbe kungako labanyenti bangawutsandzi umsebenti wabo ngobe abatimiseli ngalokwenele kuze babe nelikhono ekuwenteni.

Ecinisweni, umuntfu angafundza kutsandza nome ngumuphi umsebenti kuphela nje nakanembono lofanele ngawo​—lokusho kutsi nangabe afundza kuwenta kahle. William loneminyaka lengu-24 utsi: “Nangabe wenta konkhe lokusemandleni akho kuze uwente kahle umsebenti wakho bese ubona imiphumela, weneliseka mbamba. Ngeke utive ngatsi awukawenti ngekwetsembeka umsebenti noma wenta lokuncane.”

NAKA INDLELA UMSEBENTI WAKHO LOBAZUZISA NGAYO LABANYE

Kugweme kucabanga kutsi uhola malini. Kunaloko, tibute: ‘Ubaluleke ngani lomsebenti? Yini lengenteka nangabe ungakentiwa​—noma ungakentiwa kahle? Umsebenti wami ubazuzisa njani labanye?’

Kubalulekile kucabangisisa ngalombuto wekugcina, ngobe umsebenti wenelisa kakhulu nangabe sibona indlela lobazuzisa ngayo labanye. Jesu watsi: “Kunenjabulo lenyenti ekupheni kunasekwemukeleni.” (Imisebenti 20:35) Ngaphandle kwalabo labazuza ngalokucondzile emsebentini wetfu​—njengamakhasimende nabacashi betfu—​kunalabanye labazuzako emsebentini wetfu. Laba ngemalunga emindeni yetfu nalabo labeswele.

Emalunga emindeni yetfu. Nangabe inhloko yemndeni isebenta ngekutimisela kuze inakekele emalunga emndeni wayo, isuke iwasita lokungenani ngetindlela letimbili. Yekucala, iyaciniseka kutsi atfola tintfo latidzingako ekuphileni​—kudla, kwekwembatsa nendzawo yekuhlala. Ngekwenta kanjalo ifeza umtfwalo wayo lewuniketwe nguNkulunkulu ‘wekunakekela bendlu yakhe.’ (1 Thimothi 5:8) Kwesibili, inhloko yelikhaya lekhutsele iwafundzisa ngesibonelo emalunga ayo kutsi kubalulekile kusebenta ngekutimisela. Shane lokukhulunywe ngaye esihlokweni lesedlulile utsi: “Babe usibonelo lesihle semuntfu losebenta ngekutikhandla. Uyindvodza lecotfo lesebente ngekutimisela kuphila kwayo konkhe, lecitse sikhatsi lesinyenti ingumbati. Kulesibonelo sakhe ngafundza kutsi kubalulekile kusebenta ngetandla, kwakha tintfo letitawuba lusito kulabanye.”

Labo labeswele. Umphostoli Pawula weluleka emaKhristu kutsi asebente “kamatima . . . , kuze atewuba nalokutsite langakuhlephulela loweswele.” (Efesu 4:28) Nasisebenta kamatima kuze sitinakekele tsine nemindeni yetfu, singahle sikhone nekusita labo labeswele. (Taga 3:27) Ngako umsebenti lomatima ungasenta sitfole injabulo sibili letfolakala ngekupha.

YENTA LOKUNYENTI

ENshumayelweni yakhe Yasentsabeni, Jesu watsi: “Nangabe umuntfu loneligunya akucindzetela kutsi wente lokutsite likhilomitha linye, kwente emakhilomitha lamabili.” (Matewu 5:41) Ungasisebentisa njani lesimiso emsebentini wakho? Kunekutsi wente lokuncane, funa tindlela tekwenta lokungetulu kwaloko lokulindzelekile. Tibekele imigomo; timisele kwenta umsebenti wakho ngendlela lencono nalesheshako kuleyo lelindzelekile. Ngisho netintfo letincane emsebentini wakho, tente kahle.

Nangabe wenta lokunyenti emsebentini wakho utawujabula. Leni? Ngobe utawube wenta tintfo ngendlela letsandvwa nguwe. Wenta lokunyenti ngobe usuke utsandza, hhayi ngobe kukhona lokuphocelelako. (Filemoni 14) Kulendzaba, singahle sikhumbule simiso lesisencwadzini yeTaga 12:24: “Sandla lesikhutsele emsebentini sigcina siphetse; kodvwa livila ligcina lisigcili.” Kuliciniso kutsi labambalwa kitsi bayoba tigcila noma baphocelelwe kutsi bente umsebenti lotsite. Kodvwa, umuntfu lowenta umsebenti lomncane kakhulu angahle ative agcilatwa, angaphansi kwelijoka lekucindzetelwa ngulabanye. Kodvwa umuntfu lowenta lokunyenti​—akwenta ngobe atsandza—​usuke akwati kulawula kuphila kwakhe. Uyachubeka alawula konkhe lakwentako.

GCINA UMSEBENTI USENDZAWENI YAWO

Kuhle kwenta umsebenti, kodvwa senta kahle ngekukhumbula kutsi kukhona lokunye lokubalulekile ekuphileni kunemsebenti. Kuliciniso kutsi liBhayibheli lisikhutsata kutsi sikhutsale. (Taga 13:4) Kodvwa alisikhutsati kutsi sibe tigcila temsebenti. Incwadzi yeMshumayeli 4:6 itsi: “Kuncono kubamba ngesandla sinye ube nekuthula emoyeni, kunekubamba emabhabha ngemshikashika nekucosha umoya.” Liphuzu likutsi umuntfu losigcila semsebenti angase angabi naso sikhatsi sekujabulela imiphumela yemsebenti wakhe nangabe umsebenti utsatsa sonkhe sikhatsi sakhe nemandla akhe. Empeleni, umsebenti wakhe uba lite ‘njengekucosha umoya.’

LiBhayibheli lingasisita kutsi sibe nembono lokahle ngemsebenti. Nanobe litsi kufanele sitikhandle emsebentini wetfu, liphindze liseluleke kutsi ‘siciniseke ngetintfo letibaluleke kakhulu.’ (Filiphi 1:10) Ngutiphi tintfo letibaluleke kakhulu? Letintfo tihlanganisa kucitsa sikhatsi nemndeni wakho kanye nebangani. Lokubaluleke kakhulu tintfo letiphatselene naNkulunkulu, njengekufundza liVi laKhe nekuzindla.

Labo labanembono lokahle ngekuphila batawujabulela umsebenti wabo. William locashunwe ekucaleni utsi, “Lomunye webacashi bami bangaphambili usibonelo lesihle kakhulu semuntfu lonembono lokahle ngemsebenti. Usebenta ngekutimisela futsi unebuhlobo lobuhle nemakhasimende akhe ngenca yekutsi uwenta kahle umsebenti wakhe. Kodvwa ekupheleni kwelilanga, uyakhohlwa ngemsebenti anake umndeni wakhe kanye nekukhonta Nkulunkulu futsi ujabula kakhulu!”

[Libhokisi ekhasini 5]

Indlela Labativa Ngayo Ngemsebenti

“Nakushona lilanga ngidziniwe, ngiyajabula ngobe ngisuke ngati kutsi kukhona lengikufezile. Ngisuke ngente umsebenti lomkhulu ngalelo langa.”​—Nick.

“Kusebenta ngekutimisela kuyindlela lencono yekwenta umsebenti. Nangabe ufuna kwenta umsebenti lobalulekile, wente kahle.”​—Christian.

“Kunyenti umuntfu langakhona kukwenta. Ngikhombisa kutsi ngiyabonga ngesipho sekuphila ngekutsi ngisisebentisele kusita labanye ngekutimisela.”​—David.

(Umshumayeli 4:6) Kuncono kubamba ngesandla sinye ube nekuthula emoyeni, kunekubamba emabhabha ngemshikashika nekucosha umoya.

w15 2/1 6 ¶3-5

Wujabulele Umsebenti Wakho

GCINA UMSEBENTI USENDZAWENI YAWO

Kuhle kwenta umsebenti, kodvwa senta kahle ngekukhumbula kutsi kukhona lokunye lokubalulekile ekuphileni kunemsebenti. Kuliciniso kutsi liBhayibheli lisikhutsata kutsi sikhutsale. (Taga 13:4) Kodvwa alisikhutsati kutsi sibe tigcila temsebenti. Incwadzi yeMshumayeli 4:6 itsi: “Kuncono kubamba ngesandla sinye ube nekuthula emoyeni, kunekubamba emabhabha ngemshikashika nekucosha umoya.” Liphuzu likutsi umuntfu losigcila semsebenti angase angabi naso sikhatsi sekujabulela imiphumela yemsebenti wakhe nangabe umsebenti utsatsa sonkhe sikhatsi sakhe nemandla akhe. Empeleni, umsebenti wakhe uba lite ‘njengekucosha umoya.’

LiBhayibheli lingasisita kutsi sibe nembono lokahle ngemsebenti. Nanobe litsi kufanele sitikhandle emsebentini wetfu, liphindze liseluleke kutsi ‘siciniseke ngetintfo letibaluleke kakhulu.’ (Filiphi 1:10) Ngutiphi tintfo letibaluleke kakhulu? Letintfo tihlanganisa kucitsa sikhatsi nemndeni wakho kanye nebangani. Lokubaluleke kakhulu tintfo letiphatselene naNkulunkulu, njengekufundza liVi laKhe nekuzindla.

Labo labanembono lokahle ngekuphila batawujabulela umsebenti wabo. William locashunwe ekucaleni utsi, “Lomunye webacashi bami bangaphambili usibonelo lesihle kakhulu semuntfu lonembono lokahle ngemsebenti. Usebenta ngekutimisela futsi unebuhlobo lobuhle nemakhasimende akhe ngenca yekutsi uwenta kahle umsebenti wakhe. Kodvwa ekupheleni kwelilanga, uyakhohlwa ngemsebenti anake umndeni wakhe kanye nekukhonta Nkulunkulu futsi ujabula kakhulu!”

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Umshumayeli 2:10, 11) Konkhe emehlo ami labefisa kukubuka, ngangiwanika kona. Angizange ngitibambe ngisho nakukunye kutijabulisa. Ngatijabulisa ngawo wonkhe umsebenti wami; loku kwaba ngumvuzo wami ngawo wonkhe umsebenti wami. 11 Ngako ngesuka lapho ngayibukisisa kahle yonkhe imisebenti yetandla tami, wonkhe umshikashika nekukhandleka kwami bekulite, kufanana nekucosha umoya! Kute lokwaba yinzuzo lapha ngaphansi kwemtfunti welilanga.

w08 4/15 22 ¶9-10

Yini Leyenta Kuphila Kwenelise?

Kuba Nemcebo Kutasenta Senetiseke Yini?

9 Ngesikhatsi Solomoni abhala Umshumayeli, abengulomunye webantfu lebebanjinge kakhulu emhlabeni. (2 Khr. 9:22) Abeyitfola yonkhe intfo lebekayifuna. Wabhala watsi: “Konkhe emehlo ami labefisa kukubuka, ngangiwanika kona.” (Shu. 2:10) Nanobe kunjalo, wabona kutsi kuba netintfo letinyenti akukwenti wenetiseke. Waphetsa ngekutsi: “Umuntfu lotsandza imali akeneliseki ngayo; nemuntfu lotsandza bunjinga lobukhulu akeneliswa nguloko lakutfolile.”​—Shu. 5:10.

10 Ngetulu kwekutsi kuba nemcebo kuyendlula, kodvwa kunjinga kusengasikhanga kakhulu. Kulolunye luhlolo lwakamuva lolwentiwe e-United States, lutsi bangemaphesenti langu-75 bafundzi labasemanyuvesi labenta umnyaka wekucala labatsi umgomo wabo loyinhloko ekuphileni kutsi ‘banjinge kakhulu.’ Asesitsi bayanjinga, batawujabula yini? Cha. Labacwaningako batfole kutsi kunaka kakhulu umcebo ngiko lokwenta bantfu bangajabuli. Solomoni abevele ashito. Wabhala: “Ngabutsisa ndzawonye isiliva negolide kanye nengcebo yemakhosi,” futsi konkhe “bekulite, kufanana nekucosha umoya!” (Shu. 2:8, 11) Ngalokwehlukile, nangabe sisebentisa kuphila kwetfu kuze sikhonte Jehova ngenhlitiyo yonkhe, sitfola sibusiso sakhe, siphindze sicebe.​—Fundza Taga 10:22.

(Umshumayeli 3:16, 17) Ngetulu kwaloko kukhona lokunye lengaphindze ngakubona lapha ngaphansi kwemtfunti welilanga: lapho kwakufanele kusebenta khona umtsetfo, kwasebenta umonakalo; lapho kwakufanele kusebente khona kulunga, kwasebenta umonakalo. 17 Ngacabanga enhlitiyweni yami, ngatsi: “Nkulunkulu uyakwehlulela labalungile nalababi, ngobe kutawuba nesikhatsi sako konkhe lokwentiwako, nesikhatsi sawo wonkhe umsebenti.”

w06 11/1 14 ¶9

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli

3:16, 17. Akunangcondvo kulindzela kutsi kube nebulungisa kuto tonkhe timo. Kunekutsi sikhatsateke ngetintfo letenteka emhlabeni lamuhla, kufanele silindzele Jehova kutsi alungise tintfo.

NOVEMBER 21-27

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | Umshumayeli 7-12

“Khumbula Umdali Wakho Etinsukwini Tebusha Bakho”

(Umshumayeli 12:1) Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho, tinsuku tekuhlupheka tisengakefiki, neminyaka isengakasondzeli lapho uyawusho ngayo utsi: “Kuphila angisakujabuleli.”

w14 1/15 18 ¶3

Kwenta Kukhetsa Lokukahle Usemusha

SINCUMO SAKHO LESIBALULEKE KAKHULU

3 Nawusemusha sikhatsi lesikahle sekutsatsa tincumo letibalulekile. Kodvwa kunekukhetsa lokubaluleke kwendlula konkhe​—sincumo sakho sekukhonta Jehova. Sinini sikhatsi lesikahle sekwenta lokukhetsa? Jehova utsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho.” (Shu. 12:1) Lokukuphela kwendlela lefanele ‘yekukhumbula’ Jehova, kumkhonta. (Dut. 10:12) Sincumo sakho sekukhonta Nkulunkulu ngenhlitiyo yakho yonkhe, sikukhetsa lokubaluleke kakhulu. Likusasa lakho litawuya ngekutsi uncume njani.​—Hla. 71:5.

w14 1/15 22 ¶1

Kukhonta Jehova Tisengakefiki Tinsuku Tekuhlupheka

INKHOSI SOLOMONI yaphefumulelwa kutsi ikhulume nalabasha itsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho, tinsuku tekuhlupheka tisengakefiki.” Tiyini “tinsuku tekuhlupheka”? Solomoni wasebentisa emavi lamnandzi lasankhondlo kute achaze buhlungu bekuguga lobufaka ekhatsi tandla letichachatelako, kuceka kwemadvolo, kuphuma kwematinyo, kungaboni kahle, kungeva kahle, kuba netimvu kanye nekugobana. Kute lokufanele amele kufika kulesigaba sekukhula bese kuba ngukhatsi acala kukhonta Jehova.​—Fundza Umshumayeli 12:1-5.

(Umshumayeli 12:2-7) Mkhumbule yena, lilanga, nekukhanya, nenyanga netinkhanyeti kusengakafiphali, nemafu asengakabuyeli emvakwemvula. 3 Ngaleso sikhatsi balindzi bendlu bayawutfutfumela, nemadvodza lanemandla ayawutfotfobala, lapho basili bayakuyekela kusila, ngobe nalabo basili bayawube sebambalwa; nalabo labalunguta ngemafasitelo bangabe basahlola; 4 ngesikhatsi neminyango lephumela esitaladini seyivalekile, nemsindvo wesigayo sewushabalala; ngesikhatsi bantfu bavuswa kuntjilota kwenyoni, nalokuhlabelela kwato sekuvakala kancane, 5 ngesikhatsi bantfu besaba konkhe lokuphakeme, kanye netingoti tasetitaladini, ngesikhatsi tihlahla te-alimondi setichakaza, nentsetse itotoba endleleni yayo, nenkhabunkhabu iphela. Umuntfu uya ekhaya lakhe laphakadze, labalilako bazulazula etitaladini. 6 Mkhumbule yena, intsambo yakho yesiliva isengakadzabuki, nesitja segolide sisengakaphahlaki, imbita yemanti isengakaphahlaki ngasemtfonjeni wemanti, nelisondvo lingakephukeli ngasemtfonjeni. 7 Mkhumbule yena, lutfuli lusengakabuyeli emhlabatsini, lapho lwatsatfwa khona, nemoya usengakabuyeli kuNkulunkulu lowawuniketa.

w08 11/15 23 ¶2

Hlala Unembono Lomuhle Ngemphilo

2 Umshumayeli sehluko 12 utichaza kahle “tinsuku tekuhlupheka” letihambisana nekuguga nawukhuluma ngebantfu labanesono. (Fundza Umshumayeli 12:1-7.) Timvu enhloko tifaniswa ‘netihlahla te-alimondi.’ Imilente ifaniswa “nemadvodza lanemandla” lasagobile nalasacegako. Lababuka ngemafasitelo bafuna kukhanya kodvwa batfola kumnyama, lokusho kutsi abasaboni kahle emehlweni. Njengobe lamanye ematinyo asuke asaphumile, afaniswa ‘nebasili lasebakuyekela kusila, ngobe sebambalwa.’

w06 11/1 16 ¶9

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli

11:9; 12:1-7. Bantfu labasha bayolandzisa kuJehova. Ngako, kufanele basisebentise kahle sikhatsi sabo nemandla abo ekukhonteni Nkulunkulu ngaphambi kwekutsi kufike iminyaka yekuguga leyobavimba.

(Umshumayeli 12:13, 14) Konkhe sekuvakele. Nasi-ke siphetfo sendzaba: Yesaba Nkulunkulu, ugcine imiyalo yakhe, kute lokunye lokungetulu kwaloko lokudzingekako kumuntfu. 14 Ngobe Nkulunkulu uyakuyehlulela yonkhe imisebenti lesiyentile, ngisho nalokufihlakele lesikwentako, nome kuhle nome kubi.

w11 11/1 21 ¶1-6

Sondzela KuNkulunkulu

Kufeza Sibopho Setfu KuNkulunkulu

WAKE watibuta yini kutsi ‘Iyini injongo yekuphila?’ Jehova akasiphanga nje likhono lekubuta imibuto lenjengalena kuphela, kodvwa wasipha nesifiso lesijulile sekufuna kwati timphendvulo. Kuyajabulisa kwati kutsi Nkulunkulu wetfu lositsandzako akasishiyi ebumnyameni. Timphendvulo lesitifunako tiyatfolakala eVini lakhe, liBhayibheli. Cabanga ngemavi eNkhosi Solomoni lasencwadzini yeMshumayeli 12:13.

Solomoni abengakhuluma ngendlela yekutfola injabulo nenjongo ekuphileni ngobe timo takhe betehlukile. Bekabusiswe ngekuhlakanipha lokungakavami, anemcebo lomnyenti, ayinkhosi futsi akwati kucwaningisisa ngetinkinga tebantfu, kuhlanganise nekuphishekela umcebo nekudvuma. (Umshumayeli 2:4-9; 4:4) Aphefumulelwe nguNkulunkulu, wafishanisa loko lakutfola ngalamavi: “Siphetfo sendzaba: Yesaba Nkulunkulu, ugcine imiyalo yakhe, kute lokunye lokungetulu kwaloko lokudzingekako kumuntfu.” Lamavi achaza intfo lebaluleke kakhulu umuntfu langalwela kuyifeza.

“Yesaba Nkulunkulu.” Umbono wekwesaba Nkulunkulu ungase uvakale ungatsandzeki ekucaleni. Kodvwa lokwesaba loku kusimo lesihle senhlitiyo. Angeke sicabange ngesigcila lesesaba inkhosi yaso lenelunya, kodvwa sitawucabanga ngemntfwana lotimisele kujabulisa babe wakhe. Lenye incwadzi itsi kwesaba Nkulunkulu “kusimo sengcondvo sekumhlonipha bantfu labamkhombisa sona ngobe basuke bamtsandza futsi bawahlonipha emandla nebukhulu baKhe.” Kuba nesimo sengcondvo lesinjalo kusenta sititfobe kuNkulunkulu ngobe sisuke simtsandza futsi naye usuke asitsandza. Lokwesaba loku akusiwo nje umuva; kodvwa kukhonjiswa ngetento. Njani?

“Ugcine imiyalo yakhe.” Kwesaba Nkulunkulu kusenta simlalele. Kunengcondvo kulalela Jehova. Njengobe anguMdali wetfu, uyayati indlela lencono lesingaphila ngayo, njengobe nje nemakhi wentfo letsite ayati indlela lencono yekuyisebentisa. Ngetulu kwaloko, Jehova usifunela lokuhle kakhulu. Ufuna sijabule, futsi imiyalo yakhe yentelwe kusisita siphile kahle. (Isaya 48:17) Umphostoli Johane watsi: “Ngobe nguloku lokushiwo kutsandza Nkulunkulu, kutsi sigcine imiyalo yakhe; kantsi nemiyalo yakhe ayisiwo umtfwalo.” (1 Johane 5:3) Nasilalela sisuke sikhombisa kutsi siyamtsandza Nkulunkulu, futsi imiyalo yakhe ikhombisa kutsi naye uyasitsandza.

“Kute lokunye lokungetulu kwaloko lokudzingekako kumuntfu.” Lamavi agcizelela sizatfu lesibalulekile sekwesaba Nkulunkulu nekumlalela. Kuyintfo ledzingekako kwenta loko. Jehova unguMdali wetfu, ngako simkweleta kuphila kwetfu. (Tihlabelelo 36:9) Simkweleta nekumlalela. Nangabe siphila ngendlela lafuna siphile ngayo sisuke sifeza sibopho setfu.

Manje iyini injongo yekuphila? Ngalamafisha nje singatsi: Silapha kute sente intsandvo yaNkulunkulu. Ayikho lenye intfo lengenta kuphila kwakho kube nenjongo kwedlula loko. Ungalutfola lwati lolunyenti mayelana nekwenta intsandvo yaJehova futsi ungatfola nekutsi ungakwenta njani kuphila kwakho kuvumelane nentsandvo yakhe. BoFakazi BaJehova bangakujabulela kukusita.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Umshumayeli 10:1) Njengobe timphungane letifile tenta emakha abe neliphunga lelibi, kanjalo nebulima lobuncane nje benta kuhlakanipha neludvumo kulahlekelwe simo sako.

w06 11/1 16 ¶5

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli

10:1. Kufanele sikunake loko lesikushoko nalesikwentako. Sento sinye nje lesibulima, njengekukhuluma utfukutsele, kusebentisa kabi tjwala, nobe kutiphatsa kabi ngelicansi, singangcolisa lidvumela lelihle lemuntfu lohlonishwako.

(Umshumayeli 11:1) Jika sinkhwa sakho emantini, ngobe utawuphindze usitfole emvakwemalanga lamanyenti.

w06 11/1 16 ¶7

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeMshumayeli

11:1, 2. Kufanele siphe ngalokusuka enhlitiyweni futsi sikhutsate umoya wekwephana.​—Lukha 6:38.

NOVEMBER 28–DECEMBER 4

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | INGOMA YETINGOMA 1-8

“Intfombatana LengumShulami​—Isibonelo Lesihle Sekulingiswa”

(Ingoma Yetingoma 2:7) Ngiyaniyala, madvodzakati aseJerusalema, ngetimphala nangetinyamatane letinsikati tesiganga, ngitsi: Ningaluvusi lutsandvo, futsi ningalunyakatisi, luze lutivukele lona.

(Ingoma Yetingoma 3:5) Ngiyaniyala, madvodzakati aseJerusalema, ngetimphala nangetinyamatane letinsikati tesiganga, ngitsi: Ningaluvusi lutsandvo, futsi ningalunyakatisi, luze lutivukele lona.

w15 1/15 31 ¶11-13

Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?

NINGALUVUSI LUTSANDVO “LUZE LUTIVUKELE LONA”

11 Incwadzi Yengoma Yetingoma iphindze ibe netifundvo letingasita emaKhristu langakashadi, ikakhulukati lawo lafuna umuntfu latawushada naye. Lentfombi lengumShulami beyingamtsandzi Solomoni. Ngako yafungisa emadvodzakati aseJerusalema yatsi: “Ningaluvusi lutsandvo [kimi], futsi ningalunyakatisi, luze lutivukele lona.” (Ngo. 2:7; 3:5) Kungani yasho njalo? Kungobe akusikahle kwakha imiva yelutsandvo nganome ngumuphi nje umuntfu lohlangana naye. Ngako kukuhlakanipha kutsi umKhristu lofuna kushada alindze kuze kube ngulapho atfola umuntfu latamtsandza mbamba.

12 Kungani lentfombi beyimtsandza lomelusi? Kuliciniso kutsi lomelusi abelikhwa, ‘anjengemphala’; tandla takhe ticine ‘njengemigcala yegolide’; netinyawo takhe titinhle futsi ticine ‘njengetinsika letibatwe ngelitje lelimhlophe.’ Kodvwa bekangagcini ngekubukeka kahle nekuba nemandla nje kuphela. “Emkhatsini wemajaha,” lomelusi ‘abenjengesihlahla semahhabhula emkhatsini wetihlahla telihlatsi.’ Kuze lentfombi leyetsembekile kuJehova itive ngalendlela, kufanele kutsi lomelusi abenebuhlobo lobuhle naJehova.​—Ngo. 2:3, 9; 5:14, 15.

13 Beyinjani lentfombi lengumShulami? Nanobe buhle bayo bakhanga inkhosi ‘lebeyinemakhosikati langu-60, nemaphovela langu-80, netintfombi letingenakubalwa,’ kodvwa yona beyititsatsa ‘njengembali yaseSharoni’​—lokuyimbali levamile. Lentfombi beyitfobeke kakhulu futsi inemoya lophansi. Akumangalisi-ke kutsi kulomelusi, beyiyintfombi lekhetsekile, ‘injengemnduze emkhatsini wemanyeva’! Beyetsembekile kuJehova.​—Ngo. 2:1, 2; 6:8.

(Ingoma Yetingoma 4:12) Utungeletwe ngelutsango njengengadze, dzadzewetfu, makoti wami. Usiyalu lesakhelwe lutsango, umtfombo lobekwe luphawu.

(Ingoma Yetingoma 8:8-10) Sinadzadzewetfu lomncane, usengakaphumi ngisho nemabele. Siyakwenta njani ngalodzadzewetfu, nangabe kukhona lofuna kumenta umkakhe? 9 Nangabe yena alubondza, etikwakhe sitakwakha imibhoshongo yesiliva; nangabe yena asivalo, sitamvalela ngemicabo yemisedari. 10 Ngilubondza, emabele ami anjengemibhoshongo. Ngako-ke emehlweni akhe sengibe ngumuntfu loletsa kweneliseka.

w15 1/15 32 ¶14-16

Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?

14 ImiBhalo iwakhutsata kakhulu emaKhristu kutsi ashade ‘eNkhosini kuphela.’ (1 Khor. 7:39) Umuntfu lofuna kushada uyakubalekela kutsandzana nebantfu labangakholwa futsi ufuna umuntfu latawushada naye kubantfu labatikhonti taJehova letetsembekile kuphela. Ngetulu kwaloko, kuze labashadene babe nekuthula futsi bakhonte Nkulunkulu ndzawonye, kufanele babe nekukholwa baphindze batinikele kuNkulunkulu​—lokubuntfu lobubalulekile lokufanele ububuke kumuntfu lotawushada naye. Nguloko umelusi nentfombi lengumShulami labakutfola kulomunye nalomunye.

MAKOTI WAMI “UTUNGELETWE NGELUTSANGO NJENGENGADZE”

15 Fundza Ingoma Yetingoma 4:12. Kungani lomelusi atsi lotsandzekako wakhe “utungeletwe ngelutsango njengengadze”? Kungobe akungeni nobe ngubani engadzeni lebiyiwe. Umuntfu angangena kuphela ngelisango lelikhiywako. Lentfombi lengumShulami beyifana nalengadze ngobe lutsandvo lwayo beyilukhombisa kuphela kulomelusi lebeyetsembisene naye umshado. Ngekutsi ingavumi kulingwa yinkhosi, yakhombisa kutsi ifana ‘nelubondza,’ hhayi ‘sivalo’ lokumelula kusivula. (Ngo. 8:8-10) Ngendlela lefanako, bantfu labangakashadi labesaba Nkulunkulu bagcina lutsandvo lwabo kute balukhombise umuntfu labatawushada naye kuphela.

16 Ngesikhatsi lomelusi acela lentfombi lengumShulami kutsi ihambe naye kute belule tinyawo, banakabo abazange bayivumele. Esikhundleni saloko, bayitfuma kutsi iyonakekela tivini. Kungani bangazange bavume? Bebangametsembi yini dzadzewabo? Bebacabanga kutsi ufuna kutiphatsa kabi yini? Ecinisweni bebatsatsa tinyatselo tekuvikela dzadzewabo kute angaweli esilingweni. (Ngo. 1:6; 2:10-15) Nasi sifundvo emaKhristu langakashadi lasifundzako: Ngesikhatsi sekuganana, tsatsani tinyatselo letibalulekile kute nihlale nimsulwa. Kubalekeleni kuba setindzaweni letisemasitseleni. Nanobe kukuhle kubonisana lutsandvo ngetindlela letifanele, kubalekeleni kuba setimeni letinganenta niwele esilingweni.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Ingoma Yetingoma 2:1) “Ngiyimbali yaseSharoni, umnduze wetigodzi.”

w15 1/15 31 ¶13

Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?

13 Beyinjani lentfombi lengumShulami? Nanobe buhle bayo bakhanga inkhosi ‘lebeyinemakhosikati langu-60, nemaphovela langu-80, netintfombi letingenakubalwa,’ kodvwa yona beyititsatsa ‘njengembali yaseSharoni’​—lokuyimbali levamile. Lentfombi beyitfobeke kakhulu futsi inemoya lophansi. Akumangalisi-ke kutsi kulomelusi, beyiyintfombi lekhetsekile, ‘injengemnduze emkhatsini wemanyeva’! Beyetsembekile kuJehova.​—Ngo. 2:1, 2; 6:8.

(Ingoma Yetingoma 8:6) Ngibeke njengeluphawu etikwenhlitiyo yakho, yebo, njengeluphawu emkhonweni wakho; ngobe lutsandvo lunemandla njengekufa, sikhwele salo asitfobiseki, sinjengelithuna. Lushisa njengemlilo lovutsako, yebo, njengelilangabi lelinemandla.

w15 1/15 29 ¶3

Lungaba Khona Yini Lutsandvo Lolungapheli?

LUNGABA KHONA LUTSANDVO LWELICINISO!

3 Fundza Ingoma Yetingoma 8:6. Emavi latsi ‘lilangabi lelinemandla [laJehova]’ lachaza lutsandvo, asitjela lokunyenti. Lutsandvo lweliciniso ‘lulilangabi lelinemandla [laJehova]’ ngobe luvela kuye. Wadala umuntfu ngemfanekiso wakhe, wamenta kutsi akhone kutsandza. (Gen. 1:26, 27) Ngesikhatsi Nkulunkulu amikisa Eva umfati wekucala ku-Adamu indvodza yekucala, Adamu wajabula kakhulu waze washo emavi lasankhondlo. Akungabateki kutsi Eva wativa asondzelene kakhulu na-Adamu, ngobe ‘watsatfwa’ kuye. (Gen. 2:21-23) Njengobe Jehova ente kutsi bantfu babe nelikhono lekutsandza, lutsandvo lweliciniso nalolungapheli lungaba khona emkhatsini walomdvuna nalomsikati.

w06 11/15 20 ¶7

Emaphuzu Lagcamile eNgoma Yetingoma

Lutsandvo lweliciniso ‘lulilangabi lelinemandla [laJehova]’ Ngayiphi indlela? Ngobe lutsandvo luvela kuye. NguJehova lowente kutsi bantfu babe nelikhono lekutsandza. Lulilangabi lelinemandla lolungacimeki. Incwadzi yeNgoma yetingoma ilicacisa kahle lutsandvo lolusemkhatsini wendvodza nemfati kutsi lungaba ‘nemandla njengekufa,” nome lungapheli.​—INgoma Yetingoma 8:6.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share